Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määrust nr 28 Tallinna Linnavolikogu töökord" muudetakse alljärgnevalt: 1) töökorda täiendatakse uue paragrahviga 5¹ järgmises sõnastuses: „§ 5¹ Linnavolikogu ühendus
(1)Linnavolikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi.
(2)Ühenduse esimees esitab linnavolikogu esimehele ühenduse moodustamise teatise. Teatises peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ning sellesse kuuluvate linnavolikogu liikmete või fraktsioonide nimed. Ühenduse moodustamisest teavitatakse ka teisi linnavolikogu liikmeid.“; 2) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „
(2)Istungi alguses on linnavolikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ja linnavolikogu istungi juhataja kutsutud isikutel võimalus registreeruda avaldusteks. Istungi juhataja loeb ette avaldusteks registreerunute nimekirja. Avaldused antakse üle vastavalt §-s 15¹ sätestatule.“; 3) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(3)Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 1) eelnõuga võetakse vastu või muudetakse linnaeelarvet; 2) eelnõuga võetakse vastu või muudetakse linna arengukava; 3) eelnõuga kehtestatakse, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks kohalik maks; 4) eelnõuga võetakse vastu, muudetakse või tunnistatakse kehtetuks Tallinna põhimäärus, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.“; 4) paragrahv 15¹ „Avalduste ärakuulamine“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(1)Töökorra § 18 lõikes 2 sätestatud umbusalduse algatamise avalduse annab umbusalduse algatajate esindaja üle pärast istungi päevakorra kinnitamist.
(2)Lisaks lõikes 1 toodule võib pärast istungi päevakorra kinnitamist iga linnavolikogu fraktsioon esineda ühe kuni 2-minutilise avaldusega, sh esitada linnavalitsuse liikmetele arupärimisi, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõu või jagada muud teavet. Fraktsiooni nimel võib avaldusega esineda fraktsiooni esimees, aseesimees või esimehe volitatud muu fraktsiooni liige. Avaldusega võivad enne päevakorra arutamist esineda ka linnavalitsuse esindaja ja istungi juhataja ning tema kutsutud isikud. Soovist esineda avaldusega annab soovija märku käetõstmisega. Pärast päevakorra ammendumist võivad avaldustega esineda istungi alguses registreerunud linnavolikogu liikmed, linnavalitsuse liikmed ja istungi juhataja kutsutud isikud.
(3)Istungi juhataja annab sõna registreerumise järjekorras. Avaldusega esinemiseks on aega kuni viis minutit. Esineja taotlusel võib istungi juhataja aega pikendada. Juhul kui sõnasoovija ei viibi avalduse üleandmiseks ettenähtud ajal istungite saalis, kustutatakse ta sõnasoovijate nimekirjast.
(4)Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Kirjalikult esitatud avaldus lisatakse istungi protokollile.
(5)Arupärimise esitamise ja sellele vastamise kord on sätestatud töökorra §-s 19.“; 5) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Linnaeelarve eelnõu menetlemine“
(1)Eelarve eelnõu esimesel lugemisel rahanduskomisjonis tutvustatakse eelarve eelnõu üldpõhimõtteid. Rahanduskomisjoni koosolekule kutsutakse kõik linnavolikogu liikmed, kellel on õigus esitada eelarve eelnõu ettekandjale küsimusi. Rahanduskomisjon määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
(2)Eelarvet arutab linnavolikogu üldjuhul kahel lugemisel, järgides töökorra § 13 lõigetes 1-6 päevakorraküsimuse arutamise kohta sätestatut. Eelarve eelnõu esimesel lugemisel linnavolikogu istungil toimub eelarve üldpõhimõtete arutelu. Linnavolikogu istungil ei saa eelarvele muudatusettepanekuid esitada. Pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele ning teeb teatavaks eelarve teiseks lugemiseks muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Teiseks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu fraktsioonid, alatised komisjonid, linnavolikogu liikmed ja linnavalitsus.
(3)Muudatusettepanek esitatakse rahanduskomisjonile ettenähtud vormil üldjuhul digiallkirjastatuna. Muudatusettepanek peab lähtuma eelarve eelnõu ja selle lisade ülesehitusest ja liigendusest ning seal peab olema märgitud: 1) esitaja nimi; 2) viide eelnõu või selle lisa muudetavale osale; 3) eelarve eelnõu sõnalise osa muutmisel - muudatuse täpne sõnastus; 4) tulu, toote, eelarvepositsiooni, investeerimisobjekti või finantseerimistehingu muutmisel - selle nimetus ja summa eelarves; 5) muudatusettepaneku summa; 6) katteallika nimetus; 7) põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.
(4)Muudatusettepanekuga ei ole lubatud vähendada eelnõus seaduse või linna õigusaktidega ettenähtud või lepingutega võetud kohustustest tulenevaid kulutusi, vähendada eelarves kavandatud likviidsusreservi, muuta sihtotstarbeliste toetuste arvel kaetavaid kulutusi ega asutuse majandustegevuse tulemusena tekkiva ning eelarves sihtotstarbeliselt konkreetse tegevuskulu katteks määratud tulu arvel kaetavaid kulutusi, kui ei tehta muudatusi ka vastavates tuludes. Juhul kui muudatusettepanek tingib linna õigusakti muutmise, peab vastav õigusakti eelnõu olema antud linnavolikogu menetlusse ja õigusakt peab olema linnavolikogu poolt vastu võetud enne eelarve vastuvõtmist. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud muuta riiklikest maksudest kavandatud tulusid, v.a juhul, kui muudatusettepanekus on esitatud arvestused maksuprognooside muutmise aluse kohta.
(5)Eelarve eelnõu teiseks lugemiseks rahanduskomisjonis ja linnavolikogu istungil koostab rahanduskomisjon esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid.
(6)Eelarve muudatusettepanekule annab enne selle läbivaatamist rahanduskomisjonis seisukoha linnavalitsus. Rahanduskomisjoni koosoleku kutsega koos saadetakse komisjoni liikmetele ja neile muudatusettepanekute esitajatele, kes ei ole komisjoni liikmed, muudatusettepanekute loetelu, kus on märgitud linnavalitsuse seisukoht (toetab / ei toeta / toetab osaliselt) iga muudatusettepaneku kohta ning muudatusettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused. Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ja mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse loetellu ühe muudatusettepanekuna. Muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ja mis välistavad üksteist sisuliselt, ning muudatusettepanekud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetele, esitatakse loetelu lõpus koos põhjendusega, miks neid ei menetleta.
(7)Rahanduskomisjoni koosolekule, kus vaadatakse läbi eelarve kohta esitatud muudatusettepanekud, kutsub komisjoni esimees kõik muudatusettepanekute esitajad või nende esindaja, kui on tegemist fraktsiooni või alatise komisjoni ettepanekuga. Koosolekule kutsutud muudatusettepaneku esitajal või tema esindajal on õigus selgitada oma muudatusettepanekut. Rahanduskomisjoni otsustus muudatusettepaneku kohta (toetab / ei toeta / toetab osaliselt) lisatakse muudatusettepanekute loetellu, mis edastatakse linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungile eelneval tööpäeval.
(8)Eelarve teisel lugemisel linnavolikogu istungil vaadatakse läbi muudatusettepanekud vastavalt rahanduskomisjoni poolt esitatud loetelule. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda on toetanud rahanduskomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele, kui seda soovib mõni linnavolikogu liige või fraktsioon. Kui rahanduskomisjon on toetanud muudatusettepanekut ainult osaliselt ja keegi linnavolikogu liikmetest või fraktsioon soovib muudatusettepaneku hääletamist, paneb istungi juhataja hääletusele vaid selle osa muudatusettepanekust, mida toetas rahanduskomisjon.
(9)Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelarve eelnõu lõpphääletusele töökorra §-s 14 sätestatud korras.
(10)Kui linnavolikogu otsustab saata eelarve eelnõu kolmandale lugemisele, määrab istungi juhataja muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Kolmandaks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu fraktsioonid.
(11)Eelarve kolmandal lugemisel rahanduskomisjonis rakendatakse käesolevas paragrahvis sätestatud menetluskorda erisusega, et eelnõu kolmandaks lugemiseks linnavolikogu istungil koostatakse loetelu ainult nendest muudatusettepanekutest, mida toetas rahanduskomisjon.
(12)Eelarve kolmandal lugemisel linnavolikogus vaadatakse läbi kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekute loetelu, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust.
(13)Linnavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud juhul, kui koos eelarve vastuvõtmisega otsustatakse küsimus, mille vastuvõtmiseks on seadusest tulenevalt vaja linnavolikogu koosseisu häälteenamust.
(14)Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse ka lisaeelarve eelnõu menetlemisel.“. 6) Paragrahvi 19 lõike 4 esimene lause asendatakse kahe lausega järgmises sõnastuses: „Kui arupärimises oli ette nähtud ka suuline vastamine, lülitab linnavolikogu esimees suulise vastamise linnavolikogu istungi päevakorda hiljemalt kahe kuu möödudes arupärimisele kirjaliku vastuse saamisest. Arupärimisele vastamist ei saa istungi päevakorrast välja arvata.“.
Määrus jõustub 1. juulil 2018.