Tartu Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 14 „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas“ § 2 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(2)Tartu vald osaleb teenuse eest tasumises, kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu vald.“.
Tartu Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 14 „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas“ § 3 lg 5 tunnistatakse kehtetuks.
Tartu Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 14 „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas“ §-s 4 lg 1 asendatakse sõna „sotsiaalnõuniku“ sõnadega „sotsiaaltöö spetsialisti“.
Tartu Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 14 „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas“ § 4 muudetakse ja lisatakse 6. lõige järgmises sõnastuses:
(6)Vallavalitsus võib keelduda isiku teenusele suunamisest, kui: 1) abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et isik ei vaja teenust; 2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi teenuseid (koduteenus, hooldaja määramine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus jms) osutades; 3) soovitud hoolekandeasutuses puudub vaba koht ja taotleja ei ole nõus ühegi teise hoolekandeasutuse teenusega; 4) hooldust vajav isik jätab vallavalitsuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid mõjuva põhjuseta esitamata.
Tartu Vallavolikogu 24.05.2018 määruse nr 14 „Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas“ § 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 5. Teenuse eest tasumine
(1)Teenuse eest tasub teenuse saaja ja vallavalitsus.
(2)Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 221 lg 2 sätestatud, hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud teenuskoha maksumusest rahastatakse valla eelarvest.
(3)Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab vallavalitsus määrusega.
(4)Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(5)Käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäära ületavad kulud tasub teenuse saaja. Piirmäära ületava kuluna tasutud summat ei loeta kaetuks teenuse saaja poolt tasutavate majutus- ja toitlustuskulude ning muude teenuse osutamisega seotud kulude arvelt.
(6)Teenuse saajale peab pärast käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks jääma vähemalt 5 % igakuisest sissetulekust.
(7)Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate majutus- ja toitlustuskulude ning muude teenuse osutamisega seotud kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.
(8)Kui vallavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja igakuised sissetulekud ja väiksema sissetuleku hüvitis ei kata teenuskoha maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.
(9)Kui teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised teenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse teenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.
Määrus jõustub 1. juulil 2023.
(10)Kui teenuse saaja ja/või ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, võib teenuse saaja taotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist.
(11)Sotsiaaltöö spetsialist vaatab iga aasta 1. novembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, kontrollides teenuse saaja ja talle ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslikku seisu. Kui teenust saava isiku ja/või talle ülalpidamist andma kohustatud isikute varanduslik seisukord on muutunud ja teenust saav isik või talle ülalpidamist andma kohustatud isikud on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust või lõpetab teenuse eest maksmise.“.