Jõhvi Vallavolikogu 18.12.2025 määruse nr 6 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas" muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse: „(2) Käesoleva määruse mõistes loetakse vähekindlustatud isikuks perekonda või leibkonda, kelle sissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui kolmekordne kehtiv toimetulekupiiri määr ja iga järgneva pereliikme sissetulekuks on 80% pere esimese liikme sissetuleku piirmäärast.“; 2) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse:„4) puudega täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus;“; 3) paragrahvi 8 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse: „(5) Vältimatu sotsiaalabi andmise või sellest keeldumise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.“; 4) paragrahvi 17 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse: „(2) Toetusele on õigus vähekindlustatud peredel käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 2 mõistes.“; 5) paragrahvi 22 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse: „(5) Toetuse määramise ja maksmise otsustab ametiasutuse vastav spetsialist. Erandjuhtudel otsustab toetuse määramise ja maksmise vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.“; 6) paragrahvi 23 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse: „(2) Toetuse saamiseks esitab selleks õigustatud isik või tema eestkostja ametiasutusele vormikohase taotluse.“; 7) paragrahvi 23 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse: „(3) Toetuse määramise otsustab vallavalitsuse sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, kes on eelnevalt välja selgitanud taotleja hooldusvajaduse. Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks on sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil õigus külastada taotleja kodu ning küsitleda vajadusel kõrvalabi vajava isiku lähedasi, naabreid ja teisi isikuid või kaasata perearste. Hindamisel võetakse arvesse kas puudega isik vajab kõrvalabi, sh söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel või juhendamist psüühilise seisundi tõttu.“; 8) paragrahvi 30 muudetakse ja sõnastatakse: „Leping lõpeb teenuse saaja surma korral, teenuse saaja üldhooldusteenusele paigutamisel, teenuse vajaduse äralangemisel või teenuse saaja poolsel teenusest loobumisel.“; 9) paragrahvi 33 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse„§ 33. Üldhooldusteenuse taotlemine ja rahastamine“; 10) paragrahvi 33 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse: „1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta määruse § 34 lõikes 3 nimetatud määras;“; 11) paragrahvi 33 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse: „(3) Taotlusele lisatakse vajadusel varalist seisu (mh pangakonto(de) jääki) kirjeldavad dokumendid.“; 12) paragrahvi 33 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse: „(5) Üldhooldusteenuse rahastamiseks viib sotsiaalteenistuse vastav spetsialist koostöös teenust taotleva isiku ning vajadusel tema lähedastega (lähedaste olemasolul) läbi abivajaduse hindamise. Hindamise tulemused vormistatakse hindamisdokumendina, mille alusel teeb spetsialist vallavalitsusele ettepaneku üldhooldusteenuse rahastamiseks.“; 13) paragrahvi 33 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse: „(6) Abivajaduse hindamise käigus sotsiaalteenistuse vastav spetsialist selgitab välja:“; 14) paragrahvi 33 lõike 6 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse: „3) vallaeelarvest teenuse eest makstava osa suuruse;“; 15) paragrahvi 33 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse: „(7) Üldhooldusteenuse rahastamine otsustatakse valitsuse korraldusega.“; 16) paragrahv 33 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 34 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse: „(3) Üldhooldusteenuse saaja või tema perekonnaseadusest tulenev ülalpidamist andma kohustatud isik tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.“; 18) paragrahvi 34 lisatakse lõige 31 ja sõnastatakse: „(31) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.“; 19) paragrahvi 34 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse: „(6) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema ülalpidamist andma kohustatud isik(ud) ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised tasuma üldhooldusteenuse saaja tasutavat kulu või kui üldhooldusteenuse saaja vajab täiendavat hüvitist isiklikuks kasutamiseks, teeb ettepaneku täiendava hüvitise määramiseks vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.“; 20) paragrahvi 35 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse: „(1) Üldhooldusteenuse rahastamine lõpeb: 1) teenuse saaja surma korral; 2) teenuse vajaduse äralangemisel; 3) teenuse saaja poolsel teenusest loobumisel.“; 21) paragrahvi 35 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 38 lõiget 10 muudetakse ja sõnastatakse: „(10) Kui tugiisikuteenust osutab ametiasutuse struktuuris olev tugiisik, siis lepingut ei sõlmita. Teenusele määramise ja mittemääramise, teenuse perioodi, mahu ja sageduse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Otsus dokumenteeritakse sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris STAR. Teenuse lõpetamisel lähtutakse käesoleva määruse paragrahvis 40 sätestatud alustest.“; 23) paragrahvi 43 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse: „(4) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise aluseks on vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsus, milles sätestatakse muuhulgas hooldaja ülesanded.“; 24) paragrahvi 43 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse: „(6) Hoolduse seadmine ja hooldajaks määramine lõpeb kui: 1) on ära langenud hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tinginud asjaolud; 2) hooldatav soovib uue hooldaja määramist; 3) hooldatav on paigutatud ööpäevaringset hooldusteenust pakkuvasse hoolekandeasutusse; 4) hooldatav asub alaliselt teise omavalitsuse territooriumile; 5) isiku hooldusvajadus tagatakse muul viisil; 6) hooldaja ei täida või ei saa täita hooldaja kohustusi; 7) hooldaja või hooldatava surma tõttu; 8) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.“; 25) paragrahvi 82 lõige muudetakse ja sõnastatakse: „Vaimse tervise teenust osutavad ametiasutuse koostööpartnerid, kes omavad käesoleva määruse paragrahvi 80 lõikes 4 loetletud nõustamiste ja teraapiate läbiviimiseks vastavat hariduslikku ja kutsealast pädevust.“; 26) paragrahvi 84 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse: „(1) Hoolekandealaste abivahendite teenuse (edaspidi abivahendi teenus) eesmärgiks on tervisprobleemidega eakatele ja erivajadusega inimestele iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes.“; 27) paragrahvi 84 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse: „(6) Abivahendi väljastamise kohta koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt.“; 28) lisatakse paragrahv 841 ja sõnastatakse:„§ 841. Heaolumeistri teenus(1) Heaolumeistri teenuse (edaspidi teenus) eesmärk on toetada eakate ja erivajadustega isikute iseseisvat toimetulekut ja turvalist hakkamasaamist nende tavapärases elukeskkonnas, ennetada õnnetusi ning vähendada koduses keskkonnas esinevaid ohte ja takistusi. Teenus hõlmab lihtsamaid koduseid tegevusi, mis ei eelda erialaspetsialisti kaasamist, kuid mille tegemata jätmine või isiku enda poolt teostamine võib suurendada kukkumis- või õnnetusriski.(2) Teenuse määramise aluseks on isiku abivajaduse hindamine. Teenuse saamiseks esitab isik ametiasutusele kirjaliku taotluse. Teenuse osutamise otsuse teeb sotsiaalteenistuse vastav spetsialist abivajaduse hindamise alusel 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest.(3) Lähtuvalt isiku abivajadusest osutatakse järgmisi tegevusi:1) kukkumisriski ja koduse turvalisuse hindamine ning isiku nõustamine kodukeskkonna turvalisemaks muutmisel ja sobivate abivahendite valikul ning kasutamisel;2) koduse keskkonna kohandamine kukkumisohu vähendamiseks sealhulgas väiksemamahulised remonditööd ja abivahendite paigaldamine;3) väiksemahulised mööbli ümberpaigutused ja liikumistakistuste eemaldamine ligipääsetavuse parandamiseks;4) suitsu- ja vingugaasiandurite ning muude ohutusseadmete kontrollimine ja vajaduse korral patareide vahetamine;5) lihtsamate tööde tegemine põrandapinnast kõrgemal;6) isiku abistamine trepironija või ratastooli kasutamisel, sealhulgas sotsiaaltranspordiga arsti juurde või avalike teenuste kasutamisele liikumisel;7) kukkunud isiku abistamine abivahendi abil ohutult istuma või lamama, kui isiku tervislik seisund seda võimaldab, ning vajaduse korral kiirabi kutsumine.(4) Heaolumeister ei teosta ehitustöid, elektri-, gaasi- ega veesüsteemide erialast remonti ega muid töid, mille tegemiseks on õigusaktidest tulenevalt nõutav vastav pädevus või tegevusluba.(5) Teenust osutatakse üldjuhul ühekordsete toimingutena ning see ei hõlma regulaarset koduteenust ega remonditöid.(6) Teenus on isikule tasuta. Teenuse osutamiseks vajalike materjalide ja abivahendite kulud kannab isik.Kukkumisriski vähendamiseks vajalike abivahendite võimaldamisel lähtutakse käesoleva määruse paragrahvist 84.“.
Määrus jõustub 1. oktoobril 2026.