„Muhu ja Ida-Saaremaa ühine jäätmehoolduseeskiri“
„Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Muhu, Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide ja Valjala valla haldusterritooriumil (edaspidi piirkond)“.
„Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid:JäätS – jäätmeseadusPakS – pakendiseadusRavS – ravimiseadus“
„Mõisted:Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:11) Ehitus- ja lammutusjäätmed on käesoleva eeskirja mõistes ehitus -, remondi - ja lammutustegevuse käigustekkinud tavajäätmed;22) Elektri- ja elektroonikaseade on seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral (JäätS § 25 lg 3 p 4);33) Elektroonikaromu on elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde;44) Jäätmed on mistahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JäätS § 2 lg 1);55) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus (JäätS § 11 lg 1). Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud (JäätS § 11 lg 2);66) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. (JäätS § 13);77) Jäätmekäitleja on käesoleva eeskirja tähenduses ettevõtja, kellel on seaduslik õigus jäätmekäitlustegevuseks piirkonnas (sh. sortimine, vedu, töötlemine) või väljapool piirkonda (töötlemine, ladestamine, ladustamine);88) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa - ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, - konteinerit või muud - mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks (JäätS § 19 lg 1-3);99) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje (JäätS § 20);1010) Jäätmeleping on dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele;1111) Jäätmeluba on dokument, mis annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmeseaduse § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse § 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused (JäätS § 73lg 1). Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (JäätS § 76 lg 1);1212) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid (JäätS § 10);1313) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta (JäätS § 14 lg 1);1414) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed (JäätS § 9);1515) Jäätmevedaja on jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Eeskirja peatüki IV mõistes on jäätmevedaja riigihanke käigus välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigusteostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas;1616) Jäätmeveo dokument on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht;1717) Korduskasutuspakend on pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või -ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele (PakS § 6);1818) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt (JäätS § 66 lg 1);1919) Korraldatud jäätmeveo teenustasu on jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu;2020) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JäätS § 6 lg 1);2121) Ohtlike jäätmete käitluslitsents on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (JäätS § 99 lg 1).2222) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (JäätS § 7). Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid;2323) Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks käesoleva eeskirja § 3 p 4 mõistes. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. (PakS § 4);2424) Pakendijäätmete kogumissüsteem on pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutustes või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest;2525) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus - või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa (PakS § 10). Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud;2626) Probleemtoodete jäätmed on jäätmed, mille kokkukogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoote tootjad või tootjate ühendused. Jäätmeseaduse alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast (JäätS § 25 lg 2);2727) Põllumajandusplast on põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör (JäätS § 25 lg 3 p 6).2828) Segaolmejäätmed on Keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu¹" Lisas jäätmekoodiga 20 03 01 toodud jäätmed;2929) Suurjäätmed eeskirja mõistes on olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse, nt. mööbliesemed. Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid, nagu elektroonikaromusid;3030) Taaskasutatud jäätmed eeskirja mõistes on määrdumata paber, papp ja kartong, klaas- ja plastiktaara, metallpurgid jm. metallijäätmed, puhas kile jm. plastikjäätmed, puit ja ka teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse;3131) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (JäätS § 3);3232) Territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja;3333) Tervishoiu - ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed on eeskirja mõistes jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenust osutamise kohas, sh. mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest – diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed;3434) Tiheasustusala käesoleva eeskirja tähenduses on Orissaare alevik;3535) Veopiirkond on volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks selleks eri - ja ainuõigust omav jäätmeveoettevõte;3636) Ühiskasutuses jäätmemahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.
„(JäätS § 61 lg 1)“.
„Valjala vallas Vilidu küla kogu ulatuses, Võrsna küla kogu ulatuses, Väkra küla kogu ulatuses, osaliselt Ariste küla (Aia mv, Välta mv, Viti mv, Välja mv), osaliselt Jursi küla (Annuse mv, Kaasiku mv, Loigu mv, Looääre mv, Lõhmuse mv, Mõisa mv, Ratta mv, Suurekivi mv, Vanakõrtsi mv, Niidi mv), osaliselt Jõelepa küla (Kasemetsa mv, Nurme mv, Pihla mv,), osaliselt Jööri küla (Jurna mv), osaliselt Kalju küla (Aru mv), osaliselt Kallemäe küla (Kase mv, Kolga mv, Maltsu mv, Rubi mv, Sooba mv), osaliselt Kogula küla (Aru mv, Kalmu mv, Välja mv), osaliselt Koksi küla (Rauna mv), osaliselt Kuiste küla (Sikka mv, Peetri mv), osaliselt Kungla küla (Hansu mv, Hendriku mv, Kaasiku mv, Laiduse mv, Leina mv, Mihkli mv, Pihlaka mv), osaliselt Kõnnu küla (Torni mv, Välja mv), osaliselt Lööne küla (Ado mv, Aru mv, Niidi mv), osaliselt Männiku küla (Aaviku mv, Jaani-Jurna mv), osaliselt Oessaare küla (Jalaka mv, Kopli mv, Sauna mv), osaliselt Põlluküla küla (Linnumäe mv, Oti mv), osaliselt Rahu küla (Kopli mv, Laasu mv), osaliselt Rannaküla (Kärmi mv, Kärmimäe mv, Ranna mv, Ranna-Laasu mv, Rannametsa mv), osaliselt Röösa küla (Kaasiku mv, Lepna mv, Pärdi mv, Tammiku mv), osaliselt Siiksaare küla (Abaja mv, Allika mv, Heinamaa mv, Kadaka mv, Kadariku mv, Koonu mv, Lahe mv, Muru mv, Põessaare mv, Ranna mv, Rähni-Jaagu mv, Tõnnu mv, Vana-Matsi mv, Ürtsi-Jaani mv), osaliselt Turja küla (Kadaka mv, Luigelaulu mv, Möldri mv, Piipre mv, Reinu mv, Saare mv, Vaidla mv), osaliselt Tõnija küla (Kalda mv, Metsa mv, Mäemardi mv, Oja mv, Oomi mv), osaliselt Vanalõve küla (Grepi mv, Jaagu mv, Jõemetsa mv, Mardi mv, Onni mv, Künka mv, Tammevälja mv), osaliselt Veeriku küla (Kaasikmetsa mv, Kase mv, Nuki mv, Sarapuu mv, Tammistu mv, Tammsaare mv, Vallimäe mv, Vete mv), osaliselt Väljaküla küla (Aadu mv, Aasa mv, Allika mv, Kraavi mv, Nõmme mv, Oru mv, Otsa mv, Pihla mv, Rauna mv, Uuelu mv, Värava mv). [Jõustub 01.02.2018]“
„Jäätmevaldaja elu - või tegevuskohaga eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega alas loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik sõlmida jäätmevedajaga kirjalik jäätmeveoleping. [Jõustub 01.02.2018] /…/“
„Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 01). Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka segaolmejäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavaid jäätmeid.“
„Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht või - kohad määratakse volikogu vastava otsusega.“
(3)„Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal vähemalt 1 kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, s.t. biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostitakse vastavalt eeskirja § 48 nõuetele, saab asukohajärgselt vallavalituselt taotleda jäätmemahuti tühjendamise minimaalse sageduse vähendamist 1 korrale 12 nädala jooksul.“
(1)Eeskirja § 14 lõikes 3 toodud erandi kohta sätestatakse järgmist:11) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, mis sisaldab selgitust biojäätmete käitlemise kohta majapidamises või kinnistul;22) vallavalitsus kontrollib enne erandi andmise või mitteandmise otsustamist kohapeal taotluses kirjeldatud asjaolusid;33) erand kehtib kuni 1 aasta;44) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel ja asjaolude kohapealsel kontrollimisel;2(2)Eeskirja § 14 lõikes 6 toodud erandi kohta sätestatakse järgmist:11) koos erandi tegemise taotlusega esitab taotleja vallavalitsusele põhjenduse, milleks on täidetud küsimustik jäätmetekke kohta;22) erand kehtib kuni 1 aasta;33) otsus erandi pikendamise kohta tehakse jäätmevaldajalt vastavasisulise taotluse saamisel;3(3)Kõik eeskirja § 14 lõike 3 ja lõike 6 alusel tehtud erandid registreeritakse jäätmevaldajate registris.“
„Nõuded muude jäätmete käitlemisele“
„5) tiheasustusalal võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris“
(1)Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist
(2)Määruse § 6 kuni § 11 muudatused jõustuvad 01. veebruar 2018.a