Artikkel 5 - Jäätmed, mida prügilas vastu ei võeta, ja prügilas sobimatu jäätmetöötlus
Artikkel 5
1.
Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.
2.
Selle strateegiaga tagatakse, et:
a)
hiljemalt viie aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 75 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed;
b)
hiljemalt kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 50 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed;
c)
hiljemalt 15 aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 35 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed.
▼M4 —————
▼B
Liikmesriigid, kes 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed, ladestasid üle 80 % kogutud olmejäätmetest prügilasse, võivad punktides a, b või c sätestatud sihtkoguste saavutamise edasi lükata kuni neljaks aastaks. Liikmesriigid, kes kavatsevad käesolevat sätet kasutada, teavitavad komisjoni eelnevalt oma otsusest. Komisjon teavitab nendest otsustest teisi liikmesriike ja Euroopa Parlamenti.
Eelmises lõigus ettenähtud sätete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul põhjustada punktis c sätestatud sihtkoguse saavutamist hiljem kui neli aastat pärast punktis c ettenähtud kuupäeva.
3.
Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilasse ei võeta vastu järgmisi jäätmeid:
a)
vedeljäätmed;
b)
jäätmed, mis prügila tingimustes on plahvatusohtlikud, sööbivad, oksüdeerivad, kergestisüttivad või süttivad, nagu on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ III lisas;
c)
tervishoiu- või veterinaarasutustes tekkivad haigla- ja muud tervishoiuasutuste jäätmed, mis on nakkusttekitavad direktiivi 91/689/EMÜ (omadus H9 III lisas) määratluse kohaselt ja nimetatud direktiivi (I. A lisa) kategooriasse 14 kuuluvad jäätmed.
d)
kasutatud terved rehvid kahe aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavad kasutatud rehvid, ja tükeldatud kasutatud rehvid viie aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast (mõlemal juhul välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1 400 mm);
e)
kõik muud liiki jäätmed, mis ei vasta II lisa kohaselt kindlaksmääratud vastuvõtukriteeriumidele;
▼M4
f)
jäätmed, mis on direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise toimingute käigus ja mille puhul prügilasse ladestamine annab nimetatud direktiivi artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.
3a.
Liikmesriigid püüavad tagada, et alates 2030. aastast ei võeta prügilasse vastu ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille puhul prügilas ladestamine annab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.
Liikmesriigid lisavad teabe käesoleva lõike kohaselt võetud meetmete kohta jäätmekavadesse, millele on osutatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 28, või muudesse strateegilistesse dokumentidesse, mis hõlmavad kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi.
▼B
4.
Jäätmete lahjendamine või segamine ainult jäätmete vastuvõtukriteeriumide täitmiseks on keelatud.
▼M4
5.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2035 vähendatakse prügilas ladestatavate olmejäätmete kogust vähemalt 10 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (massi järgi).
6.
Liikmesriik võib käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud sihtkoguse saavutamise tähtaja kuni viis aastat edasi lükata, tingimusel et kõnealune liikmesriik
a)
ladestas OECD ja Eurostati ühisele küsimustikule antud vastuste kohaselt 2013. aastal prügilas rohkem kui 60 % oma tekitatud olmejäätmetest ning
b)
annab komisjonile hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist teada, et ta kavatseb vastava tähtaja edasi lükata, ja esitab kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisaga rakenduskava. See kava võidakse ühendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatava rakenduskavaga.
7.
Kolme kuu jooksul pärast lõike 6 punkti b kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta IV lisa nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.
8.
Tähtaja edasilükkamise korral kooskõlas lõikega 6 võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2035 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust vähemalt 25 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (arvestatuna kaalust).
9.
Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon lõikes 5 sätestatud sihtkoguse läbi, et jätta see samaks või võimaluse korral seda vähendada, kaaluda jäätmete ladestamise kvantitatiivse sihtkoguse kehtestamist inimese kohta ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v.a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.