Direktiiv 1999/31

Artikkel 1 ▼M4 1. Selleks et toetada liidu üleminekut ringmajandusele ning täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ ( 1 ), eelkõige selle artiklite 4 ja 12 nõudeid, on käesoleva direktiivi eesmärk tagada jäätmete prügilas ladestamise järkjärguline vähendamine, eelkõige jäätmete osas, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, näha jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamise nõuete abil ette meetmed, menetlused ja juhised, mis võimaldavad vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee ja pinnase reostust ning õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekti, ning kõiki sellest mõjust tulenevaid ohtusid inimese tervisele. ▼M5 ————— ▼B

Artikkel 2 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: ▼M4 a) kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „tavajäätmed”, „olmejäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „liigiti kogumine”, „taaskasutamine”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „ringlussevõtt” ja „kõrvaldamine”; ▼M4 ————— ▼B e) püsijäätmed — jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või ohtu inimeste tervisele. Jäätmete üldleostuvus ja saasteainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja eelkõige ei tohi need ohustada pinnavee ja/või põhjavee kvaliteeti; f) maa-alune hoidla — püsirajatis jäätmete hoidmiseks sügavas geoloogilises süvendis, näiteks soola- või kaalisoolakaevanduses; g) prügila — jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa sisse (st maa alla), sealhulgas: — käitisesisene jäätmekäitluskoht (st prügila, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed nende tekkekohal) ja — alaline jäätmekäitluskoht (st rohkem kui üheks aastaks), mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks, kuid mille hulka ei kuulu: — rajatised, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse taaskasutamis-, töötlemis- või kõrvaldamiskohta ja — jäätmete ladustamiskoht enne nende taaskasutamist või töötlemist üldjuhul mitte kauemaks kui kolmeks aastaks või — jäätmete ladustamiskoht enne nende kõrvaldamist mitte kauemaks kui üks aasta; h) töötlemine — mehaanilised, termilised, keemilised või bioloogilised protsessid, sealhulgas sortimine, mis muudavad jäätmete omadusi, et vähendada nende kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist; i) nõrgvesi — igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse; j) prügilagaas — igasugune prügilasse ladestatud jäätmetest tekkiv gaas; k) eluaat — laboratoorsetes leostuvustestides saadud lahus; l) käitaja — füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab prügila eest kooskõlas prügila asukoha liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega; see isik võib prügila rajamise ajast kuni järelhoolduseni muutuda; m) biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp; ▼M4 ————— ▼B o) loataotleja — isik, kes taotleb käesoleva direktiivi kohast prügilaluba; p) pädev asutus — asutus, mille liikmesriik on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest; q) vedelad jäätmed — vedelas olekus jäätmed, sealhulgas heitvesi, kuid välja arvatud heitveesetted; r) isoleeritud asula — asustusüksus, — kus on kuni 500 elanikku valla või asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ja — mis asub vähemalt 50 km kaugusel lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril või millele ligipääs teed mööda on suurema osa aastast raskendatud karmide ilmastikutingimuste tõttu. ▼M4 Liikmesriigid võivad asutamislepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseimates piirkondades otsustada kohaldada järgmist määratlust: „isoleeritud asula” – asula, — kus on kuni 2 000 elanikku asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril või rohkem kui 2 000 , kuid vähem kui 5 000 elanikku asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ning kus ei teki üle 3 000 tonni jäätmeid aastas, ning — mille kaugus lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril on vähemalt 100 km ja millele ligipääs teed mööda puudub. ▼B

Artikkel 3 1. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi kõikide artikli 2 punktis g määratletud prügilate suhtes. 2. Ilma et see piiraks kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja: — heitveesetete, sealhulgas reoveesetted, ja süvendustööde muda laotamine ning samasuguste setete laotamine pinnasele väetamiseks või maaparanduseks, — korrastus-/taastamis- ja täitetöödel või prügilates ehituslikel eesmärkidel kasutamiseks sobivate püsijäätmete kasutamine, — tavajäätmeteks liigitatava süvendustööde muda ladestamine väikeste veeteede äärde, kust see on süvendustööde käigus välja võetud, ja sellise süvendustööde muda juhtimine pinnaveekogusse, sealhulgas selle sängi või põhja pinnasesse. ▼M4 ————— ▼M4 3. Maismaal tegutsevatest kaevandustööstustest pärit jäätmete käitlemine, see tähendab selliste jäätmete käitlemine, mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise (sealhulgas ettevalmistav etapp), rikastamise ja ladustamise käigus ning karjääride töö tulemusel, jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, kui see kuulub teiste liidu õigusaktide kohaldamisalasse. ▼B 4. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 6 punkti d, artikli 7 punkti i, artikli 8 punkti a alapunkti iv, artiklit 10, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 12 punkte a ja c, I lisa punkte 3 ja 4, II lisa (välja arvatud punkti 3 3. taset ja punkti 4) ja III lisa punkte 3-5 ei kohaldata tervikuna või osaliselt: a) saari teenindava tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, mille kogumahutavus ei ületa 15 000 tonni või mis võtavad aastas vastu kuni 1 000 tonni jäätmeid, kui see on saare ainuke prügila ja ette nähtud üksnes sellel saarel tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks. Kui nimetatud prügila kogumahutavus on kasutatud, peab saarele rajatav uus prügila vastama käesoleva direktiivi nõuetele; b) isoleeritud asula tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, kui see prügila on ette nähtud ainult selles asulas tekkinud jäätmete kõrvaldamiseks. Hiljemalt kahe aasta möödumisel artikli 18 lõikes 1 nimetatud kuupäevast edastavad liikmesriigid komisjonile saarte ja isoleeritud asulate loetelu, mis on vabastatud käesoleva direktiivi sätete järgimisest. Komisjon avaldab saarte ja isoleeritud asulate loetelu. 5. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 2 punktis f määratletud maa-aluse hoidla suhtes võib käesoleva direktiivi artikli 13 punkti d, I lisa punkti 2, välja arvatud esimene taane, punkte 3-5 ja III lisa punkte 2, 3 ja 5 mitte kohaldada.

Artikkel 4 Prügilad jagunevad järgmiselt: — ohtlike jäätmete prügila, — tavajäätmeprügila, — püsijäätmeprügila.

Artikkel 5 1. Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad. 2. Selle strateegiaga tagatakse, et: a) hiljemalt viie aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 75 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed; b) hiljemalt kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 50 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed; c) hiljemalt 15 aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 35 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed. ▼M4 ————— ▼B Liikmesriigid, kes 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed, ladestasid üle 80 % kogutud olmejäätmetest prügilasse, võivad punktides a, b või c sätestatud sihtkoguste saavutamise edasi lükata kuni neljaks aastaks. Liikmesriigid, kes kavatsevad käesolevat sätet kasutada, teavitavad komisjoni eelnevalt oma otsusest. Komisjon teavitab nendest otsustest teisi liikmesriike ja Euroopa Parlamenti. Eelmises lõigus ettenähtud sätete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul põhjustada punktis c sätestatud sihtkoguse saavutamist hiljem kui neli aastat pärast punktis c ettenähtud kuupäeva. 3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilasse ei võeta vastu järgmisi jäätmeid: a) vedeljäätmed; b) jäätmed, mis prügila tingimustes on plahvatusohtlikud, sööbivad, oksüdeerivad, kergestisüttivad või süttivad, nagu on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ III lisas; c) tervishoiu- või veterinaarasutustes tekkivad haigla- ja muud tervishoiuasutuste jäätmed, mis on nakkusttekitavad direktiivi 91/689/EMÜ (omadus H9 III lisas) määratluse kohaselt ja nimetatud direktiivi (I. A lisa) kategooriasse 14 kuuluvad jäätmed. d) kasutatud terved rehvid kahe aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavad kasutatud rehvid, ja tükeldatud kasutatud rehvid viie aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast (mõlemal juhul välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1 400 mm); e) kõik muud liiki jäätmed, mis ei vasta II lisa kohaselt kindlaksmääratud vastuvõtukriteeriumidele; ▼M4 f) jäätmed, mis on direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise toimingute käigus ja mille puhul prügilasse ladestamine annab nimetatud direktiivi artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse. 3a. Liikmesriigid püüavad tagada, et alates 2030. aastast ei võeta prügilasse vastu ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille puhul prügilas ladestamine annab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse. Liikmesriigid lisavad teabe käesoleva lõike kohaselt võetud meetmete kohta jäätmekavadesse, millele on osutatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 28, või muudesse strateegilistesse dokumentidesse, mis hõlmavad kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi. ▼B 4. Jäätmete lahjendamine või segamine ainult jäätmete vastuvõtukriteeriumide täitmiseks on keelatud. ▼M4 5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2035 vähendatakse prügilas ladestatavate olmejäätmete kogust vähemalt 10 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (massi järgi). 6. Liikmesriik võib käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud sihtkoguse saavutamise tähtaja kuni viis aastat edasi lükata, tingimusel et kõnealune liikmesriik a) ladestas OECD ja Eurostati ühisele küsimustikule antud vastuste kohaselt 2013. aastal prügilas rohkem kui 60 % oma tekitatud olmejäätmetest ning b) annab komisjonile hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist teada, et ta kavatseb vastava tähtaja edasi lükata, ja esitab kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisaga rakenduskava. See kava võidakse ühendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatava rakenduskavaga. 7. Kolme kuu jooksul pärast lõike 6 punkti b kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta IV lisa nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist. 8. Tähtaja edasilükkamise korral kooskõlas lõikega 6 võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2035 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust vähemalt 25 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (arvestatuna kaalust). 9. Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon lõikes 5 sätestatud sihtkoguse läbi, et jätta see samaks või võimaluse korral seda vähendada, kaaluda jäätmete ladestamise kvantitatiivse sihtkoguse kehtestamist inimese kohta ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v.a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.

Artikkel 5a 1. Selleks et arvutada, kas artikli 5 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sihtkogused on saavutatud: a) arvutatakse vastaval kalendriaastal tekitatud ja prügilasse ladestamiseks suunatud olmejäätmete mass; b) arvatakse prügilasse ladestatava jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka selliste jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete ringlussevõtule või muule taaskasutamisele eelneva töötlemise toimingute tagajärjel, näiteks sortimise või mehaanilise biotöötluse käigus, ning mis seejärel ladestatakse prügilasse; c) märgitakse prügilasse ladestatud jäätmetena nende olmejäätmete mass, mis lähevad kõrvaldamisele põletamise teel, ja nende jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete biolaguneva osa stabiliseerimise toimingute tagajärjel ning mis seejärel prügilasse ladestatakse; d) ei arvata prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka olmejäätmete ringlussevõtu või muude taaskasutamise toimingute käigus tekkinud jäätmete massi, mis on seejärel prügilasse ladestatud. 2. Liikmesriigid kehtestavad olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid võivad selleks kasutada süsteemi, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikega 3. 3. Kui olmejäätmed saadetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 ( 2 ) teise liikmesriiki või eksporditakse liidust prügilasse ladestamise eesmärgil, arvestatakse see lõike 1 kohaselt selle liikmesriigi prügilasse ladestatud jäätmete koguse hulka, kus kõnealused jäätmed koguti. 4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsiks 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kord. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5b 1. Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruande artikli 5 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sihtkoguste saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on nimetatud lõigetes ette nähtud. 2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist: a) hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugele on jõutud sihtkoguste saavutamisel; b) nende liikmesriikide loetelu, kelle puhul on oht, et neid sihtkoguseid ei saavutata vastava tähtaja jooksul, koos asjakohaste soovitustega asjaomasele liikmesriigile; c) näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võib olla abi sihtkoguste saavutamisel.

Artikkel 5c Komisjon korraldab käesoleva direktiivi nõuete praktilist rakendamist käsitleva teabe ja heade tavade korrapärase vahetamise liikmesriikide, sealhulgas kohasel juhul piirkondlike ja kohalike omavalitsusasutuste vahel.

Artikkel 6 Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et: a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega. ▼M4 Liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaselt võetud meetmed ei kahjusta direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkide saavutamist, eelkõige neid, mis käsitlevad jäätmehierarhiat ning korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamist, nagu on sätestatud nimetatud direktiivi artiklis 11; ▼B b) ohtlike jäätmete prügilas ladestatakse ainult need ohtlikud jäätmed, mis vastavad II lisa kohaselt sätestatud kriteeriumidele; c) tavajäätmeprügilas võib ladestada: i) olmejäätmeid; ii) muu päritoluga tavajäätmeid, mis vastavad tavajäätmete tavajäätmeprügilasse vastuvõtu kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa kohaselt; iii) stabiilseid, mittereageerivaid ohtlikke jäätmeid (nt tahkestatud, klaasistatud), mille leostuvusomadused on samasugused nagu punktis ii nimetatud tavajäätmetel, mis vastavad II lisa kohaselt sätestatud asjakohastele vastuvõtukriteeriumidele. Neid ohtlikke jäätmeid ei ladestata prügila eraldatud ladestusalale, mis on ette nähtud biolagunevatele tavajäätmetele, d) püsijäätmeprügilaid kasutatakse ainult püsijäätmete jaoks.

Artikkel 7 Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilaloa taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) loataotleja ja käitaja isikuandmed, kui need on erinevad isikud; b) ladestatavate jäätmeliikide kirjeldus ja üldkogus; c) prügila kavandatav mahutavus; d) prügila asukoha kirjeldus, sealhulgas selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus; e) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmed; f) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava; g) sulgemis- ja järelhoolduskava; h) kui nõutakse keskkonnamõju hindamist nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) ( 3 ) alusel, teave, mille esitab prügila arendaja nimetatud direktiivi artikli 5 kohaselt; i) loataotleja rahaline tagatis või muu samaväärne tagatis, nagu on nõutud käesoleva direktiivi artikli 8 punkti a alapunktis iv. Kui loataotlus rahuldatakse, tehakse see teave kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse statistikaasutustele, kui seda nõutakse statistilistel eesmärkidel.

Artikkel 8 Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et: a) pädev asutus ei anna enne välja prügilaluba, kui ta on veendunud, et: i) ilma et see piiraks artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, peab prügila projekt vastama kõikidele käesoleva direktiivi, sealhulgas lisade, asjakohastele nõuetele; ii) prügila haldamise eest vastutab füüsiline isik, kes on tehniliselt pädev prügilat haldama; prügila käitajate ja personali kutsealane ja tehniline väljaõpe ja koolitamine on tagatud; iii) prügila käitamisel rakendatakse vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks; iv) loataotleja on enne jäätmete ladestamistoimingute alustamist liikmesriikide määratud korras esitanud või peab esitama rahalise tagatise või muu sarnase tagatise, millega tagatakse, et täidetakse käesoleva direktiivi sätete kohaselt väljaantud loast tulenevad kohustused (sealhulgas järelhooldust käsitlevad sätted) ja järgitakse artiklis 13 nõutud sulgemiskorda. Seda tagatist või samaväärset tagatist hoitakse nii kaua, kui see on vajalik prügila kasutamise ja järelhoolduse ajal artikli 13 punkti d kohaselt. Liikmesriigid võivad omal valikul teatavaks teha, et seda punkti ei kohaldata püsijäätmeprügilate suhtes; b) prügila projekt on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohase jäätmekavaga või -kavadega; c) enne kõrvaldamistoimingute alustamist kontrollib pädev asutus prügilat, et kindlaks teha, kas see vastab asjakohastele loatingimustele. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust.

Artikkel 9 Piiritledes ja täiendades direktiivi 75/442/EMÜ artikliga 9 ja direktiivi 96/61/EÜ artikliga 9 ettenähtud sätteid, peavad prügiloaloas olema vähemalt järgmised andmed: a) prügilaliik; b) jäätmeliikide nimistu ja üldkogus, mida on lubatud prügilasse ladestada; c) prügila rajamise, käitamise ning seire ja kontrolli nõuded, sealhulgas situatsiooniplaanid (III lisa punkt 4. B) ning ajutised nõuded sulgemise ja järelhoolduse kohta; d) loataotleja kohustus vähemal üks kord aastas aru anda pädevale asutusele ladestatud jäätmete liikide ja koguste kohta ning seireprogrammi tulemuste kohta, nagu on nõutud artiklites 12 ja 13 ning III lisas.

Artikkel 10 Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügila rajamise ja kasutamisega seotud kulud, sealhulgas võimaluse korral artikli 8 punkti a alapunktis iv nimetatud finantstagatise või sellega võrdväärse tagatisega seotud kulud, ning prügila sulgemise ja järelhooldusega seotud hinnangulised kulud kaetakse vähemalt 30 aasta jooksul hinnaga, mille võtab prügila käitaja igat liiki prügi ladestamise eest sellesse prügilasse. Nõuete kohaselt, mis on esitatud nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivis 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele, ( 4 ) tagavad liikmesriigid igasuguse kuludega seotud teabe kogumise ja kasutamise läbipaistvuse.

Artikkel 11 1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et enne prügi vastuvõtmist prügilasse: a) enne jäätmekoorma või sama liiki jäätmete esimese koorma kohaletoimetamist või selle ajal, võib valdaja või käitaja näidata asjakohaste dokumentide abil, et kõnealused jäätmed võib loas sätestatud tingimuste kohaselt prügilasse vastu võtta ja et need vastavad II lisas ettenähtud vastuvõtukriteeriumidele b) käitaja järgib järgmist vastuvõtukorda: — kontrollib direktiivi 91/689/EMÜ artikli 5 lõikes 3 nõutavaid dokumente ning vajaduse korral Euroopa Ühendusse sisse ja sealt välja veetavate jäätmete järelevalvet käsitleva nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 ( 5 ) nõutavaid jäätmedokumente; — kontrollib visuaalselt jäätmeid prügila pääslas ja ladestuskohas ja vajaduse korral nende vastavust valdaja poolt esitatud dokumentides esitatud kirjeldusele. Kui tuleb võtta iseloomustavaid proove II lisa punkti 3 tasandi 3 rakendamiseks, analüüside tulemused säilitatakse ja proovivõtmine toimub II lisa punkti 5 kohaselt. Neid proove säilitatakse vähemalt üks kuu; — peab ladestatud jäätmete koguste ja omaduste arvestust, milles märgitakse jäätmete päritolu, ladestamise kuupäev, tekitaja või olmejäätmete korral koguja andmed ning ohtlike jäätmete puhul nende täpne asukoht ladestusalal. See teave tehakse kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse statistikaasutustele, kui seda nõutakse statistilistel eesmärkidel; c) prügila käitaja annab alati iga prügilasse vastuvõetud saadetise kohta kirjaliku vastuvõtuteatise; d) kui jäätmeid prügilasse vastu ei võeta, teatab prügila käitaja viivitamatult pädevale asutusele, et jäätmeid ei ole vastu võetud, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 259/93 sätete kohaldamist. 2. Prügilate osas, mis on vabastatud käesoleva direktiivi sätete täitmisest artikli 3 lõigete 4 ja 5 alusel, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et kehtestada: — jäätmete korrapärane visuaalne kontroll ladestamiskohas, et tagada ainult saartelt või isoleeritud asulatest pärinevate tavajäätmete vastuvõtmine nimetatud prügilas; ja — prügilas ladestatud jäätmete koguste arvestuse pidamine. ▼M4 ————— ▼B

Artikkel 12 Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kontroll ja seire prügila kasutusajal vastaks vähemalt järgmistele kriteeriumidele: a) prügila käitaja viib prügila kasutusajal ellu kontrolli- ja seireprogrammi, mis on ette nähtud III lisas; b) käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on avastatud kontrolli ja seire käigus, ja täidavad pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta. Need meetmed rakendatakse käitaja kulul. Pädeva asutuse kindlaksmääratud sagedusega, kuid igal juhul vähemalt üks kord aastas, esitab käitaja pädevatele asutustele koondandmete alusel aruande kõikide seiretulemuste kohta, et tõendada loatingimustele vastavust ja täiendada teadmisi jäätmete käitumise kohta prügilates; c) kontrolli- ja seirekorra ja/või artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud analüüside kvaliteedikontrolli teevad pädevad laborid.

Artikkel 13 Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et vajaduse korral loa kohaselt: a) alustatakse prügila või selle osa sulgemist, i) kui loas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud, ii) pädeva asutuse loal käitaja taotlusel või iii) pädeva asutuse põhjendatud otsusega; b) võib prügila või selle osa lugeda lõplikult suletuks, kui pädev asutus on teinud lõpliku kohapealse kontrolli, hinnanud kõiki käitaja esitatud aruandeid ja andnud käitajale loa prügila sulgeda. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust; c) kui prügila on lõplikult suletud, vastutab käitaja selle korrashoiu, seire ja kontrolli eest järelhoolduse ajal nii kaua, kui pädev asutus seda nõuab, võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul prügila võib põhjustada ohtu. Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on kontrolli käigus avastatud ja täidab pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta; d) nii kaua kui pädev asutus leiab, et prügila tõenäoliselt ohustab keskkonda ja ilma et see piiraks ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaldamist seoses jäätmete valdaja vastutusega, vastutab prügila käitaja prügilas tekkiva prügilagaasi ja nõrgvee seire ja analüüsimise ning põhjaveerežiimi eest prügila läheduses III lisa kohaselt.

Artikkel 14 Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilad, millele on antud luba või mis tegutsevad käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal, ei või tegutsemist jätkata, kui allpool esitatud meetmed ei ole võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheksa aasta möödu misel artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäevast rakendatud: a) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva prügila käitaja koostab ja esitab pädevatele asutustele kinnitamiseks prügila vastavusse viimise kava, milles on artiklis 8 loetletud andmed, ja kõik parandusmeetmed, mida käitaja peab vajalikuks, et täita käesoleva direktiivi nõudeid, välja arvatud I lisa punkti 1 nõuded; b) prügila vastavusse viimise kava esitamise järel teevad pädevad asutused lõpliku otsuse, kas käitamist võib nimetatud kava ja käesoleva direktiivi alusel jätkata. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et artikli 7 punkti g ja artikli 13 kohaselt sulgeda nii kiiresti kui võimalik prügilad, millele ei ole antud artikli 8 kohaselt luba tegevust jätkata; c) heakskiidetud prügila vastavusse viimise kava alusel kinnitavad pädevad asutused vajalikud tööd ja kehtestavad kava täitmiseks vajalikku üleminekuaja. Kõik olemasolevad prügilad peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele, välja arvatud I lisa nõuded, kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva; d) i) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artikleid 4, 5 ja 11 ning II lisa ohtlike jäätmete prügilate suhtes; ii) kolme aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artiklit 6 ohtlike jäätmete prügilate suhtes.

Artikkel 15 1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2, 5 ja 6 rakendamise andmed. Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 5. Esimene aruandlusperiood artikli 5 lõigete 5 ja 6 rakendamise kohta algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse andmete esitamise vorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 5, ning see hõlmab kõnealuse aruandlusperioodi andmeid. 2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2 rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025. 3. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. 4. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel. 5. Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsiks 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete esitamise vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15a Et aidata saavutada käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke, kasutavad liikmesriigid jäätmehierarhia kohaldamise stimuleerimiseks majandushoobasid ja muid meetmeid. Sellisteks vahenditeks ja meetmeteks võivad olla direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud või muud asjakohased vahendid ja meetmed.

Artikkel 15b Komisjon võtab vastu rakendusakti, et sätestada meetod, mida tuleb kasutada prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramiseks välitingimustes ja kogu prügila ulatuses. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15c Komisjon võtab vastu rakendusakti, et töötada välja jäätmeproovi võtmise standard. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nimetatud rakendusakti vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid kohaldada riiklikke standardeid ja menetlusi.

Artikkel 16 Komisjon vaatab lisad korrapäraselt läbi ja esitab vajaduse korral asjakohase seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 17 1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 6 ) tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 18 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta möödumisel direktiivi jõustumisest. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti komisjonile.

Artikkel 19 Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 20 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.