N.W kaebus tühistada Viimsi Vallavalitsuse 14.03.2023 ettekirjutus ning sunniraha määramise ja asendustäitmise hoiatus
Menetlusosalised
Kaebaja – N.W , esindaja v.adv Tarmo Friedenthal Vastustaja – XXX, esindaja V.I Kaasatud asutus – Keskkonnaamet, esindajad O.J ja HA
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.09.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.W apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 28.08.2024, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.W apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.09.2023 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.10.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viimsi Vallavalitsus tegi 14.03.2023 ettekirjutuse ning sunniraha määramise ja asendustäitmise hoiatuse, millega kohustas N.W-d koristama ja nõuetekohaselt utiliseerima Viimsi vallas Heldripõllu kinnistul Soosepa tee ääres asuvad pinnase- ja ehitusjäätmed. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 15.03.2024. Ettekirjutuse tegemise aluseks on märgitud korrakaitseseaduse (KorS), kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse (JäätS), Viimsi valla heakorra eeskirja1 ning jäätmehoolduseeskirja2 mitmed sätted. N.W-le kuuluval Heldripõllu kinnistul asuvad Soosepa tee ääres pinnase ja ehitusjäätmete kuhjad. Need sisaldavad nähtavalt ka ohtlikke jäätmeid (asbesti sisaldavat eterniiti). Ei ole teada, kas ja kui palju ohtlikke jäätmeid on kuhjade sees. Jäätmelade on ca 2 m kõrge, 50 m pikk ja 5 m lai. Seal võib olla kuni 350 tonni jäätmeid. Keskkonnaamet registreeris 19.09.2016 N.W jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isikuna ja edastas talle jäätmekäitleja registreerimistõendi nr JÄ/328300 kehtivusajaga kuni 31.12.2020. Tõendi järgi oli lubatud kinnistul ajutiselt ladustada 200 tonni jäätmeid. Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Kinnistul on ladustatud jäätmeid nähtuvalt Maa-ameti kaardirakendusest juba kindlasti alates 2014. aastast. Selline jäätmete maha paneku koht kvalifitseerub JäätS § 34 lg 1 järgi prügilaks. Heldripõllu kinnistu erineb piirkonna üldisest heakorrastatusest sinna toodud ehitusjäätmete hunnikute poolest. Heldripõllu kinnistu torkab silma oma hooldamatuse ja jäätmehunnikutega, mis loob olukorra, kus inimesed hakkavad heakorrastamata kinnistule juurde tooma (ongi juba toonud) prahti ja biojäätmeid (niidetud muru, oksad, kännud). Hooldamata kinnistult levivad ümbruskonda Lusitaania teeteod, ussid ja närilised. Kuivõrd kinnistu heakord ei vasta piirkonna üldisele heakorrastatuse tasemele, tegu on jäätmetega ja jäätmekäitlusluba kinnistu omanikul ei ole ning maatulundusmaal ei ole lubatud jäätmeid koguda, siis tuleb kinnistu omanikul need kinnistult ära transportida ja nõuetekohaselt utiliseerida. Praegu ei ole ühtegi põhjust, miks peaks olema vajalik kinnistut täita ehitusjäätmetega – maatulundusmaa kinnistul ei tegeleta metsa või põllumajandussaaduste kasvatamisega ja see on aastaid lihtsalt rohtunud. Kinnistule ei ole ka koostatud detailplaneeringut või muul moel antud ehitusõigust. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus ja õigus jäätmeid kinnistule laiali ajada. Samuti ei tohi laiali ajada ohtlikke jäätmeid. Heakorra eeskirja kohaselt kohustub kinnistu omanik või valdaja hoidma korras oma kinnistu ning rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Keelatud on risustada jäätmetega selleks mitte ettenähtud kohti. Kinnistu reostamisel või risustamisel on risustaja kohustatud selle puhastama. Vajadus hoida ja taastada keskkonda, teadmatus võimalike ohtlike jäätmete olemasolu kohta hunnikute sees, võrdne kohtlemine kõikide valla ettevõtete ja elanike suhtes tuleb lugeda ülekaalukaks avalikuks huviks, et teha ettekirjutus jäätmete eemaldamiseks ja utiliseerimiseks vastavalt jäätmekäitluse nõuetele.
2.N.W esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 14.03.2023 ettekirjutuse tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus jättis 21.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.
Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“. Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrus nr 15 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“.
2(9)
3-23-792 JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. JäätS § 28 lg-t 7 põhjendati asjaomase eelnõu menetlemisel 3 sellega, et vältida tuleb olukordi, kus kogutud jäätmed ladustatakse pikema aja jooksul, mille vältel muutub jäätmete kvaliteet ning ringlussevõtu potentsiaal keskkonna mõjul halvemaks. Seetõttu pidas seadusandja oluliseks sätestada põhimõtte, et jäätmeid tohib ladustada kuni kolm aastat, pärast mida peab isik jäätmed suunama taaskasutusse. Kui jäätmete ladustamiseks enne nende taaskasutamist või kõrvaldamist on väljastatud keskkonnakaitseluba, tohib jäätmeid ladustada keskkonnakaitseloas märgitud aja vältel. Kui jäätmeid hoitakse kauem, käsitatakse selliseid kohti prügilatena prügiladirektiivi 4 artikli 2 punkti g ja JäätS § 34 tähenduses. Vald on ettekirjutuses välja toonud, et kaebaja on ladustanud pinnase- ja ehitusjäätmeid, ladustatud on ka asbesti sisaldavat eterniiti ja teadmata on, kas kuhjade sees võib olla teisigi ohtlikke jäätmeid. Kaebaja omas aastatel 2016 kuni 2020 jäätmekäitleja registreeringut, mille kohaselt oli tal õigus betooni ja telliste mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine. Kaebajale jäätmekäitleja registreeringu andmise ajal kehtinud määruse nr 21[5] lisa 1 kohaselt oli betooni ja telliste taaskasutamise või kõrvaldamise nõudeks nende taaskasutamine teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Kaebaja jäätmekäitleja registreering lõppes 2020. aastal ehk kaebaja oleks pidanud betooni ja tellised selleks ajaks taaskasutama. Kuna kaebaja ei olnud seda teinud, vaid on need ladustanud, ei ole tegemist olukorraga, kus jäätmed oleks taaskasutatud selliselt, et nad oleksid lakanud olemast jäätmed. Kui kaebajal ei õnnestunud betooni ja telliseid taaskasutada, oleks ta pidanud taotlema uue keskkonnakaitseloa jäätmete taaskasutuseks või taotlema Keskkonnaametilt JäätS § 2 1 lg 31 kohaselt hinnangut, kas registreeringu alusel kogutud ja ladustatud jäätmete puhul on tegemist jätkuvalt jäätmetega. Siinsel juhul Keskkonnaamet sellist hinnangut andnud ei ole. Kaebaja on kaudselt ka ise tunnistanud, et Heldripõllu kinnistul asuvad jäätmed. Nimelt on ta 13.07.2022 esitanud Keskkonnaametile taotluse jäätmekäitlejana registreerimiseks, et kasutada Heldripõllu kinnistu tagasitäiteks betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*, ja mineraalijäätmeid. Keskkonnaamet jättis 16.08.2022 taotluse läbi vaatamata, selgitades muu hulgas, et kaebajal ei ole õigust ladustada ja taaskasutada jäätmeid Heldripõllu kinnistul. Kaebajal puudub keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks. Kaebajal puudub ehitusprojekt ja ehitusluba või heakorraplaan ning ta pole ka veenvalt selgitanud, et ladustatud oleks materjali, mis vastaks ehitusmaterjali nõuetele, millest võiks omakorda järeldada, et tegemist on toodete, mitte jäätmetega. Viimsi valla kehtiva üldplaneeringu järgi ümbritseb Heldripõllu kinnistut väikeelamumaa juhtfunktsiooniga ala, Heldripõllu kinnistu juhtfunktsiooniks on põllumajandusmaa ja vahetus läheduses asub Mäealuse maastikukaitseala. Jäätmete ilma loata ladustamine Heldripõllu kinnistul on vastuolus Viimsi valla heakorra eeskirjaga.
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XIV koosseis, 190 SE, seletuskiri, lk 18.
Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta.
Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“.
3(9)
3-23-792 Ettekirjutuses on märgitud, et jäätmete laiali ajamine ei ole lubatud, sest need võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid. Samas on vastustaja märkinud, et ohtlike jäätmete (välja arvatud asbesti sisaldava eterniidi) olemasolu on teadmata. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ta pole proovinud selgeks teha, kas kuhjad võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid või mitte. See viga ei too siiski kaasa ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutus on tehtud pinnase ja ehitusjäätmete koristamiseks ja utiliseerimiseks, et tagada heakorda. Kaebajal ei ole jäätmete ladustamise luba, mistõttu tuleb jäätmed koristada ning utiliseerida vastavalt JäätS § 28 lg-le
1.Lisaks on tal võimalik taotleda luba jäätmete taaskasutuseks või nende ringlussevõtuks. Võimalik ohtlike jäämete olemasolu ei takista ettekirjutuse täitmist. Pealegi tuleb jäätmete utiliseerimise käigus ohtlike jäätmete avastamise korral need samuti nõuetekohaselt käidelda või anda üle selleks õigust omavale isikule. Vald ei ole rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebajale on kahel korral saadetud ettekirjutuse eelnõu, millele ta sai esitada vastuväiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.N.W palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Heldripõllu kinnistul asuv ehitusmaterjali lade pärineb Tallinnas Vilde tee 71 asuvalt objektilt. Ladustatud on tellised, betoon, keraamilised plaadid (mineraalsed materjalid). Apellant leiab, et Heldripõllu kinnistule on ladustatud taaskasutusse võetav ehitusmaterjal (betoon ja tellised), mis on mõeldud rajatavate teede tagasitäiteks. JäätS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jäätmena käsitatav eeskätt selline vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on selleks kohustatud. Apellant ei ole soovinud ladustatud materjali ära visata ega kavatse seda teha, sest ta soovib seda kasutusele võtta ehitusmaterjalina ja käsitab seda ootel oleva ehitusmaterjalina. Seadusega ei ole kehtestatud ajalist piiri ehitusmaterjalina kasutatava materjali kinnistul ladustamiseks. Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri ei muuda seda käsitust, sest jäätmete määratluse aluseks on JäätS ja sellest tuleb lähtuda ka valla õigusakti kohaldamisel ja tõlgendamisel. Apellant möönab, et materjal on olnud tema kinnistul pikema aja vältel, kuid selle põhjuseks ei ole apellandi soov, vaid asjaolu, et materjali ei ole saanud sihtotstarbeliselt kasutada vallast sõltuvate asjaolude tõttu. Apellandile kuulub läheduses Vehema tee 14 asuv kinnistu, mille detailplaneeringu menetlus kestab alates 2013. a septembrist, s.o enam kui 10 aastat. Samuti on seiskunud Heldripõllu planeering ning selle asemel on XXX kehtestanud Heldripõllu kinnistule täieliku planeerimis- ja ehituskeelu järgnevaks kaheks aastaks. See pole võimaldanud apellandil alustada ehitustegevusega. Niipea kui Vehema tee 14 kinnistu saab ehitusõiguse, võetakse Heldripõllu kinnistul ladustatud materjal kasutusele. XXX piirab intensiivselt Heldripõllu kinnistu kasutusvõimalusi ja takistab sellega ladustatud materjali kasutuselevõttu, aga teisalt määratleb oma tegevuse tõttu kasutuseta seisva materjali jäätmetena ning hoiatab asendustäitmise kulude tekkest 35 000 euro ulatuses. Selline sekkumine omandipõhiõigusesse on selgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Väide, et Heldripõllu kinnistul ladustati ohtlikke jäätmeid, on vale. Apellant on tõendanud, et Heldripõllu kinnistul olnud ohtlikud jäätmed (eterniit) on utiliseeritud. Vastustaja ei ole samas tõendanud, et ladustatud materjali hulgas oleks endiselt ohtlikke jäätmeid. Seetõttu ei kujuta ladustatud materjal endast ohtu keskkonnale. Ettekirjutus põhineb oletusel, et ladustatud on ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete puudumine lademes tingib ettekirjutuse aluse 4(9)
3-23-792 äralangemise. Oletamisega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet. Vastustaja on ettekirjutuses rajanud ülekaaluka huvi argumendi just väitele, et ladustatud materjali hulgas võib olla ohtlikke jäätmeid. Vastustaja on jätnud kaalumata, kas kinnistu korrastamise eesmärk olnuks võimalik saavutada apellanti vähem koormava nõudega, nt kinnistu korrastamise nõue, ilma kohustuseta ladustatud materjal utiliseerida.
5.XXX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja jäätmete kuhjad ei kvalifitseeru ehitusmaterjaliks – tegemist ei ole toodetega ja nendest ei ole võimalik ehitada. Teedealuse pinna täitmiseks ei kasutata ehitusmaterjali kui toodet, vaid mineraalseid ehitusjäätmeid, mis on ikkagi jäätmed. Apellant on need lubanud oma kinnistule tuua juba jäätmetena (kellegi poolt utiliseerimiseks mõeldud ehitusmaterjali jäägid). Kraam oli juba ära visatud (isik seda ei kasutanud ning ei saanud mujal realiseerida), s.t sihtotstarbele vastavast kasutusest kõrvaldatud. JäätS § 72 sätestab üheselt, et ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed. Säte on üle võetud jäätmedirektiivi6 artikli 3 punktist 2c. Jäätmedirektiivi põhjendus 11 selgitab, et ehkki ehitusja lammutusjäätmete mõiste viitab ehitus- ja lammutustööde tulemusel tekkivatele jäätmetele üldiselt, hõlmab see ka jäätmeid, mis tekivad eramajapidamistes väiksemate hobiehitus- ja lammutustööde tulemusel. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleks käsitada jäätmetena, mis vastavad otsusega 2014/955/EL kehtestatud ja 4. juuli 2018 seisuga kehtiva jäätmenimistu jaotisesse 17 arvatud jäätmeliikidele. Määruses nr 70[7] on eraldi jäätmeliigina välja toodud ehitus- ja lammutuspraht ning täpsustatud koodidega, millest see koosneb. Kui materjal on tuvastatav jäätmetena JäätS järgi, siis ei saa see olla samal ajal ehitusmaterjal. Arvesse tuleb võtta ka ajalist mõõdet – millise aja jooksul peab materjal olema kasutatav. See oli selgelt kirjas apellandile väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõendis nr JÄ/328300, mille kehtivus lõppes 31.12.2020. Kui nõustuda apellandi väitega, et tegemist ei ole jäätmetega, tekib küsimus, miks oli üldse tarvis jäätmekäitleja registreerimistõendit. Apellant ei saa väita, et ehitamine on viibinud. Apellandi kinnistul ei ole detailplaneeringut. XXX soovib kehtestada ulatusliku ajutise planeerimis- ja ehituskeelu mh apellandi kinnistu suhtes kaheks aastaks, tulenevalt Viimsi valla uue üldplaneeringu koostamisele asumisest. Seega ei ole täna teada isegi see, kas kaebaja saab kinnistule üldse mingisugust ehitusõigust, tulenevalt veeprobleemidest ja ühtlasi ka vajalike rohealade säilimise tagamiseks. Jäätmed ei ole läbinud ringlussevõtu või taaskasutuse protsessi, kuna nendega ei ole teostatud ühtegi määruses nr 148[8] sätestatud toimingut, sh toimingut R5t (jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks). Seega pole materjalide ladustamine kinnistul käsitatav taaskasutusena ja tegemist ei ole taaskasutusprotsessi läbinud materjaliga. Kuna ei ole teada kinnistu planeeringuline ja ehitusõiguslik tulevik ning jäätmehoolduseeskirja kohaselt on enne jäätmete tagasitäitena kasutamist vaja valla nõusolekut ja seda ei pruugita anda, siis on tegemist jäätmetega, mis tuleb kinnistult kõrvaldada. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale antud luba on ammendunud ning taaskasutust ei ole toimunud. Kui jäätmeid
Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid.
Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“.
Vabariigi Valitsuse 08.12.2011 määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“.
5(9)
3-23-792 hoitakse kauem kui keskkonnakaitseloa kehtivuse aeg, käsitatakse selliseid ladustamise kohti prügiladirektiivi artikli 2 punkti g ja JäätS § 34 järgi prügilatena. Hoolimata asjaolust, et vastustaja ei selgitanud välja võimalike ohtlike jäätmete olemasolu jäätmekuhja sees, on ettekirjutus siiski tehtud jäätmete eemaldamiseks kinnistult ja ohtlikud jäätmed ei ole ettekirjutuse peamine argument. Arusaamatuks jäävad apellandi viited laoplatsile ja ehitusmaterjalide hoidmisele laoplatsil. Siinses asjas ei ole tegemist ehitusmaterjali kui tootega ja maa sihtotstarve on maatulundusmaa, mis ei võimalda laoplatside olemasolu. Tulenevalt maakatastriseaduse (MaaKatS) §-st 181 on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa on aga tootmismaa.
6.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ehitus-lammutusobjektil tekkiv betoon ei ole uuesti kasutatav betoonina (näiteks põranda valamiseks), sest seda ei ole võimalik paigaldada nii nagu esialgu ning seetõttu ei ole selle kasutamine tehniliselt võimalik, betoon tuleb ära visata ja seeläbi jäätmeks lugeda. Juhul kui telliseid on võimalik uuesti kasutada tellistena (nt seina ladumiseks vmt), ei pea eemaldatud või üle jäänud telliseid jäätmeks lugema. Kui nende kasutamine ehituses ei ole enam tehniliselt võimalik (nt on kivid purunenud või pole enam piisava tugevusega), tuleb need kivid seaduse mõistes ära visata. Jäätmeks muutunud materjali võib registreeringu või keskkonnaloa alusel taaskasutada tagasitäiteks, kuid see ei tähenda, et materjal saab kuidagi tooteks. Selleks et jäätmetest saaks toode (nt täitematerjal), tuleb tõendada toote vastavus kehtivatele standarditele ja õigusaktidele. Praegu ei ole kaebajale väljastatud keskkonnaluba ringlussevõtuks, mis annaks õiguse jäätmetest toote tegemiseks. Registreering ei anna õigust toota jäätmetest tooteid. Apellant tõi jäätmekäitlejana registreerimise 19.09.2016 taotluses välja, et soovib jäätmeid ladustada ja kasutada edaspidi täitmiseks. Tee-ehitust taotluses mainitud ei ole, seega ei ole alust väitel, et materjal toodi kinnistule tee-ehituseks. Keskkonnaameti 2016. aastal väljastatud registreeringu kohaselt oli kaebajal õigus kasutada täiteks betooni (jäätmekood 17 01 01) ja telliseid (17 01 02). Pinnase kasutamist registreeringuga ei reguleeritud. Muid jäätmeid käitluskohta vastu võtta ei oleks tohtinud. Täitmistööd oleksid pidanud lõppema hiljemalt 31.12.2020 ehk selleks ajaks oleks pidanud kinnistule toodud jäätmekuhjad olema lõppasukohas, korrastatud kujul laiali planeeritud (mitte hunnikus) ning laos ei oleks tohtinud enam jäätmeid olla. Täiteks kasutatud materjale uuesti välja kaevates ja mujal kasutades tuleb need lugeda jäätmeteks ning taaskasutamine on lubatud ainult jäätmekäitleja registreeringu või keskkonnaloa alusel. Apellant on 31.01.2017, 24.01.2018, 13.03.2019 ja 15.04.2020 esitanud Keskkonnaametile jäätmearuanded, milles deklareeris, et kinnistule toodud betoon ja tellised on jäätmed. Samuti on apellant aruandes kinnitanud, et jäätmed on täiteks kasutatud (taaskasutuskood R5t). Täiteks kasutatud jäätmeid ei saa lugeda laos olevateks, samuti ei saa seda tegevust lugeda jäätmete ringlussevõtuks, mille tulemusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Registreeringu kehtivuse ajal kinnistule toodud betoon ja tellised on jäätmed ning juhul kui neid ei taaskasutatud registreeringu kehtivuse ajal, oleks tulnud jäätmete ladustamiseks taotleda keskkonnaluba jäätmete taaskasutamise eesmärgil (ladustamine on taaskasutuskoodiga R13).
6(9)
3-23-792 Jäätmeid võib JäätS § 28 lg 7 kohaselt enne taaskasutamist ladustada kuni kolm aastat, pärast mida loetakse käitluskoht prügilaks (JäätS § 34 lg 3 p 2). Ei saa olla küsimust, kas kinnistul olid jäätmed, kui need on jäätmetena sinna toodud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid täies mahus (HKMS § 201 lg 4), v.a ohtlike jäätmete küsimuses, mille osas tuleb halduskohtu põhjendusi muuta.
8.Asjas kogutud tõendid ja kaebaja enda varasem käitumine kinnitavad, et vaidlusaluses kuhjas olev materjal on käsitatav ehitus- ja lammutusjäätmetena. Apellant esitas 12.08.2024 ringkonnakohtule selgitused ja tõendid, millega soovis kinnitada, et ehitusmaterjali lade toodi Heldripõllu kinnistule Tallinnast Vilde tee 71 asunud ehitusobjektilt. Ehitus- ja lammutustööde käigus tekkiv betooni-, tellise- jm ehitusmaterjal, nende segu, mis ei ole senisel otstarbel enam kasutatav, on jäätmed (JäätS § 7 2). Tegemist oli „asja äraviskamisega“ JäätS § 2 lg 1 tähenduses. Seda tõdemust ei muuda apellandi soov kasutada omandatud ehitusja lammutusmaterjali teatud eesmärgil – erinevatel aegadel on ta esile toonud kavatsuse kasutada seda maapinna täitmiseks või tee-ehituseks Heldripõllu kinnistul või lähedal asuval Vehema tee 14 kinnistul. Kaebaja on seejuures 31.01.2017, 24.01.2018, 13.03.2019 ja 15.04.2020 esitanud Keskkonnaametile jäätmearuanded, milles deklareeris, et kinnistule toodud betoon ja tellised on jäätmed. Jäätmeid võib JäätS § 28 lg 7 kohaselt enne taaskasutamist ladustada kuni 3 aastat, pärast mida loetakse käitluskoht prügilaks (JäätS § 34 lg 3 p 2). Apellandil oli Keskkonnaameti 2016. a registreeringu kohaselt lubatud materjali ladustada kuni 31.12.2020, s.o selleks ajaks oleks pidanud jäätmed olema enda lõppasukohas, korrastatud kujul kinnistule laiali planeeritud (tee-ehitusel kasutamiseks ta luba ei taotlenud). Juhul kui apellant ei taaskasutanud materjali registreeringu kehtivuse ajal, pidanuks ta taotlema keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, kuid seda ta ei teinud ja ladustamise õigust tal polnud. JäätS § 15 lg 1 1 esimene lause sätestab, et jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet. JäätS § 15 lg 61 sätestab, et tagasitäide on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima eelmises lauses toodud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Seega, isegi kui kaebaja soovis kasutada materjali tagasitäiteks, on need kuni selle toimingu tegemiseni jäätmed. Jäätmete taaskasutamiseks on vaja taotleda asjaomast keskkonnaluba (jäätmeluba, JäätS § 73 lg 2 p 2). Ei ole vaidlust, et materjal oli ettekirjutuse tegemise ajal jätkuvalt lademes ning taaskasutust toimunud ei olnud. Tegemist on ebaseadusliku jäätmeladestuskohaga JäätS § 28 lg 7 mõistes (jäätmete ebaseaduslik ladestamispaik määruse nr 389 § 54 lg 2 järgi). JäätS § 34 lg 2 p-s 2 ette nähtud erand ei kohaldunud, kuna vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks oli möödunud kolm aastat ladustamise algusest ja ka jäätmekäitleja registreeringu kehtivusaeg. Kaebaja rikkus üheaegselt nii valla jäätmehoolduseeskirja kui ka heakorra eeskirja ning vald ei pea tegema „valikut“, kumma õigusakti rikkumisele ta soovib tugineda.
9.Ekslik on apellandil arusaam, et temal on õigus jäätmeid oma kinnisasjal ladustada, kuna Viimsi valla tegevuse tõttu ei ole tema omandis olevatel kinnisasjadel seniajani ehitusõigust
Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.
7(9)
3-23-792 ning ta ladustab jäätmeid seal seni, kuni saab ehitusõiguse ja kasutab jäätmeid tagasitäiteks (või tee-ehituseks). Jäätmeseadus selliseks tegevuseks õiguslikku alust ei anna ning see oleks ilmses vastuolus nii heakorraeeskirja eesmärgiga kui ka jäätmeseaduse ja jäätmedirektiivi eesmärgiga kaitsta keskkonda ja inimeste tervist selle kaudu, et välditakse või vähendatakse jäätmete tekitamist, jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust, mis on oluline ringmajandusele üleminekuks. Jäätmed on olnud Heldripõllu kinnistul juba ligi kümme aastat. On prognoosimatu, millal ja kas üldse võiks kaebaja saada ehitusõiguse oma kinnistutele. Kui ta peab Viimsi valla tegevust planeerimis- ja ehitusmenetluses õigusvastaseks, on tal õigus see tegevus eraldi vaidlustada. Rahulolematus valla tegevusega ehitusõiguse saamise küsimustes ei õigusta jäätmete jätkuvat (ebaseaduslikku) ladustamist. Neid ehitus- ja lammutusjäätmeteid ei pea kasutama tagasitäiteks või tee-ehituseks tingimata kaebaja kahel kinnistul, vaid seda võib teha ka mujal. Kaebaja pidi arvestama riskiga, et jäätmete taaskasutamata või ringlusse võtmata jätmise korral kaasneb nende äravedamisega kulu, kui ta otsustas need ladustada ehitusõiguseta kinnisasjale (maatulundusmaa).
10.Nõustuda ei saa apellandiga, et utiliseerima kohustamise asemel võinuks vald võtta vähem koormava meetme, kohustada kinnistut korrastama, jäätmed laiali lükkama vms. Tagasitäiteks peab olema selge ja kontrollitav eesmärk ning jäätmetest vabanemine ei saa toimuda lihtsalt nende suuremale alale laiali laotamisega. Põhjendatuks ei saa pidada jäätmete laiali ajamist pelgalt selleks, et jäätmevaldaja saaks kokku hoida utiliseerimise kuludelt. Jäätmete käitlemiseks üle andmine selleks õigust omavale isikule on jäätmevaldaja JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus.
11.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei pidanud korraldama ekspertiisi või tegema muid sarnaseid jõupingutusi, et tuvastada, kas ja kui palju on lademes ohtlikke jäätmeid. See olnuks vajalik siis, kui JäätS ja KorS võimaldaks vallal võtta meetmeid vaid juhul, kui ebaseaduslikus jäätmete ladustamispaigas leidub ohtlikke jäätmeid. See ei ole aga nii. Ettekirjutusest nähtub, et vald on pidanud võimalikuks, et jäätmekuhilas on mh ohtlikke jäätmeid. Suure koguse ehitus- ja lammutusjäätmete puhul poleks selles midagi eriskummalist. Seda enam, et kuhila sisemust inspekteerimatagi olid näiteks nähtaval eterniidiplaadid. Asjaolu, et neid võidi sinna juurde tuua kõrvaliste isikute poolt ja apellant on neid hiljem sealt eemaldanud, ei tähenda, et jäätmekuhila sees (kust nende välja sorteerimine on keeruline) rohkem ohtlikke jäätmeid mingil juhul ei ole. Vastupidist kinnitab näiteks apellatsioonimenetluses vastustaja esitatud foto (18.04.2024 paikvaatluse akt, lk 2 foto). Ohtlike jäätmete esinemise võimalikkusele tuginemine oli vastustaja ettekirjutusest nähtuvalt nii või teisiti kõrvaline, mitte põhiargument, mistõttu ei olnud haldusmenetluses ega ole ka praeguses kohtumenetluses vajalik ohtlike jäätmete sisaldumist ja osakaalu täpsemalt uurida. Seepärast ei olnud õigusvastane tugineda ettekirjutuse tegemisel muude argumentide kõrval ühtlasi sellele, et lademes võib olla ohtlikke jäätmeid. Olukorras, kus haldusmenetluse tulemus ei muutu, oleks ülemäärane nõuda kuluka ekspertiisi tegemist või muu avaliku ressursi panustamist, et ohtlike jäätmetega seonduv täpsemalt kindlaks teha. Pealegi on ohtlike jäätmete olemasolu üle arvestuse pidamine ja nende nõuetekohane käitlemine jäätmekäitleja ülesanne. Ohtlikke jäätmeid puudutavas osas tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi muuta.
12.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
8(9)
3-23-792 (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.