Direktiiv 2000/43

Artikkel 1 Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada raamistik rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine liikmesriikides.

Artikkel 2 1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu alusel. 2. Lõike 1 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: a) otseseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ühte inimest koheldakse rassilise või etnilise päritolu tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras; b) kaudseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ilmselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud rassilise või etnilise päritolu alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealune säte, kriteerium või tava on objektiivselt põhjendatud seadusliku eesmärgiga ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. 3. Ahistamist peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses, kui rassilise või etnilise päritoluga seotud soovimatu käitumise eemärk või selle tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, alandava või solvava õhkkonna loomine. Selles kontekstis võib ahistamise mõiste määratleda vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele ja tavale. 4. Korraldust diskrimineerida isikuid rassilise või etnilise päritolu alusel peetakse diskrimineerimiseks lõike 1 tähenduses.

Artikkel 3 1. Ühendusele antud volituste piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalikõiguslike isikute suhtes, kui kõne all on: a) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja kutsealale pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine; b) igasuguse ja igatasemelise kutsenõustamise, kutseõppe, täiendkutseõppe ja ümberõppe saamine, kaasa arvatud praktiliste töökogemuste saamine; c) töölevõtu- ja töötingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu; d) kuulumine töötajate või tööandjate organisatsioonidesse või mis tahes organisatsioonidesse, mille liikmed tegelevad teatava kutsetööga, sealhulgas nende organisatsioonide antavad soodustused; e) sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid; f) sotsiaaltoetused; g) haridus; h) avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavus, sealhulgas eluase. 2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu vahetegemine kodakondsuse alusel ning see ei piira kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute liikmesriikide territooriumile sissesõitu ning seal viibimist käsitlevate sätete ja tingimuste kohaldamist ega asjaomaste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile.

Artikkel 4 Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid ette näha, et vahetegemist rassilise või etnilise päritoluga seotud omaduste alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui teatud kutsetegevuse laadi või selle konteksti tõttu on see omadus oluliseks ja määravaks kutsenõudeks, tingimusel et eesmärk on seaduslik ja nõue proportsionaalne.

Artikkel 5 Silmas pidades täieliku võrdõiguslikkuse tegelikku tagamist, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte ühtki liikmesriiki säilitamast või kehtestamast meetmeid, et ära hoida või heastada rassilise või etnilise päritoluga seotud halvemusi.

Artikkel 6 1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi sätetest soodsamad võrdse kohtlemise põhimõtte kaitset käsitlevad sätted. 2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta liikmesriikide poolt eelnevalt tagatud diskrimineerimisvastase kaitstuse taseme alandamist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 7 1. Liikmesriigid tagavad, et kõikidel isikutel, kes leiavad, et neid on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu õigusvastaselt koheldud, oleks võimalik kasutada haldus- või kohtumenetlust, kaasa arvatud lepitusmenetlust, kui see on asjakohane, käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses isegi juhul, kui see töösuhe, millega väidetav diskrimineerimine kaasnes, on lõppenud. 2. Liikmesriigid tagavad, et ühingud, organisatsioonid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi käesoleva direktiivi sätete järgimise tagamiseks, võiksid kaebuse esitaja nõusolekul esineda tema nimel või tema toetuseks kohtu- ja/või haldusmenetluses, mis toimub käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise küsimuses. 3. Lõiked 1 ja 2 ei piira niisuguste siseriiklike eeskirjade kohaldamist, millega kehtestatakse võrdse kohtlemise põhimõtte küsimuses menetluse algatamise tähtajad.

Artikkel 8 1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma siseriikliku õigussüsteemiga vajalikud meetmed tagamaks, et kui isik, kes leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab kostja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. 2. Lõige 1 ei takista liikmesriikidel kehtestamast hagejale soodsamaid tõendamisreegleid. 3. Lõiget 1 ei kohaldata kriminaalmenetluse suhtes. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka menetluste suhtes, mis on ette nähtud artikli 7 lõikega 2. 5. Liikmesriigid ei pea kohaldama lõiget 1 menetluste suhtes, mille korral faktiliste asjaolude uurimine on kohtu või pädeva asutuse ülesanne.

Artikkel 9 Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikus õigussüsteemis meetmed, mis on vajalikud, et kaitsta töötajaid mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud kaebuse või menetlusega, mille eesmärk on tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine.

Artikkel 10 Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse liikmesriikide territooriumil asjaomastele isikutele sobival viisil teatavaks.

Artikkel 11 1. Liikmesriigid võtavad vastavalt siseriiklikele traditsioonidele ja tavadele asjakohased meetmed, et edendada sotsiaalset dialoogi tööturu osapoolte vahel, mille eesmärk on toetada võrdset kohtlemist, kontrollides muuhulgas olukorda töökohas, koostades kollektiivlepinguid ja tegevusjuhendeid ning uurides ja vahetades kogemusi ja häid tavasid. 2. Piiramata tööturu osapoolte autonoomiat ning kui see on kooskõlas siseriiklike traditsioonide ja tavadega, ärgitavad liikmesriigid tööturu osapooli sõlmima nõuetekohasel tasemel kokkuleppeid, milles sätestatakse diskrimineerimisvastased eeskirjad artiklis 3 nimetatud valdkondades, mis kuuluvad kollektiivläbirääkimiste reguleerimisalasse. Kõnealused kokkulepped peavad vastama käesoleva direktiiviga kehtestatud miinimumnõuetele ja vastavatele siseriiklikele rakendusmeetmetele.

Artikkel 12 Liikmesriigid toetavad dialoogi asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda rassilisest või etnilisest päritolust tingitud diskrimineerimise vastu, et toetada võrdse kohtlemise põhimõtte järgmist.

Artikkel 14 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada: a) kõikide võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate õigus- ja haldusnormide tühistamine; b) kõikide võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad sätete, mis sisalduvad kollektiivlepingutes, töölepingutes, ettevõtete sisekorraeeskirjades, tulundus- või mittetulundusühingute tegevust reguleerivates eeskirjades, vabakutseliste ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide tegevust reguleerivates eeskirjades, kehtetuks tunnistamine või luba need kehtetuks tunnistada või neid muuta.

Artikkel 15 Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Sanktsioonid, milleks võib olla ohvrile kahju hüvitamine, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 19. juuliks 2003 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 16 Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 19. juuliks 2003 või võivad käesoleva direktiivi rakendamise selles osas, mis kuulub kollektiivlepingute reguleerimisalasse, usaldada tööturu osapooltele nende ühise taotluse põhjal. Sel juhul tagab liikmesriik, et 19. juuliks 2003 on tööturu osapooled kokkuleppel kehtestanud vajalikud meetmed, kusjuures asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad tal igal ajal tagada käesoleva direktiiviga nõutud tulemused. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 17 1. Liikmesriigid edastavad 19. juuliks 2005 ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks koostada aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. 2. Komisjoni aruandes võetakse vajaduse korral arvesse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse seisukohti, samuti tööturu osapoolte ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide vaateid. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttele peab selles aruandes muuhulgas sisalduma hinnang, kuidas võetud meetmed on mõjunud naistele ja meestele. Vastavalt saadud andmetele võib see aruanne vajaduse korral sisaldada ettepanekuid käesoleva direktiivi läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks.

Artikkel 18 Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 19 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.