Direktiiv 2002/49

Artikkel 1 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras. Selleks rakendatakse järk-järgult järgmisi meetmeid: a) keskkonnamüraga kokkupuute kindlaksmääramine müra kaardistamise abil liikmesriikidele ühiste hindamismeetodite alusel; b) tagamine, et informatsioon keskkonnamüra ja selle mõjude kohta on üldsusele kättesaadav; c) müra kaardistamise tulemustel põhinevate tegevuskavade vastuvõtmine liikmesriikide poolt keskkonnamüra vältimiseks ja vähendamiseks, kus see on vajalik, eelkõige seal, kus müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, ning keskkonnamüra taseme säilitamiseks seal, kus see on madal. 2. Käesoleva direktiivi eesmärk on samuti anda alus ühenduse meetmete arendamiseks, millega vähendatakse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruktuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate ja tööstusseadmete ning liikurmasinate tekitatud müra. Selleks esitab komisjon hiljemalt 18. juulil 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Nendes ettepanekutes tuleks arvesse võtta artikli 10 lõikes 1 nimetatud aruande tulemusi.

Artikkel 2 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse keskkonnamüra suhtes, millega inimesed puutuvad kokku eelkõige kompaktse hoonestusega aladel, avalikes parkides või linnastu muudes vaiksetes piirkondades, maal vaiksetes piirkondades, koolide, haiglate ja muude müratundlike hoonete ja piirkondade lähedal. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata müra suhtes, mida tekitab müraga kokkupuutuv inimene ise, koduse tegevuse müra, naabrite tekitatud müra, töökoha müra, transpordivahendi sisemüra ja sõjaväepiirkondades sõjaväelise tegevusega tekitatud müra suhtes.

Artikkel 3 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) keskkonnamüra — soovimatu või kahjulik väljas leviv heli, mille tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas transpordivahendi, maanteeliikluse, raudteeliikluse, lennuliikluse ning näiteks saaste kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ ( 1 ) I lisas määratletud tööstusettevõtete tekitatud müra; b) kahjulikud mõjud — negatiivsed mõjud inimeste tervisele; c) häirivus — inimeste tekitatud müra häirivuse aste, mis määratakse kindlaks välivaatluste abil; d) müraindikaator — kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline skaala; e) hindamine — igasugune meetod müraindikaatori väärtuse või sellega seotud kahjulike mõjude arvestamiseks, prognoosimiseks, hindamiseks või mõõtmiseks; f) L den (päevase-õhtuse-öise müra indikaator) — müra üldise häirivuse indikaator, nagu on määratletud I lisas; g) L day (päevase müra indikaator) — müra häirivuse indikaator päeva ajal, nagu on määratletud I lisas; h) L evening (õhtuse müra indikaator) — müra häirivuse indikaator õhtusel ajal, nagu on määratletud I lisas; i) L night (öise müra indikaator) — und häiriva müra indikaator, nagu on määratletud I lisas; j) müra taseme-mõju suhe — seos müraindikaatori väärtuse ja kahjuliku mõju vahel; k) linnastu — liikmesriigi piiritletud territooriumi osa, kus elab üle 100 000 inimese ning mida selles liikmesriigis loetakse rahvastikutiheduse alusel linnapiirkonnaks; l) linnastu vaikne piirkond — pädeva asutuse piiritletud piirkond, kus näiteks mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei ületa liikmesriigi kehtestatud teatud Lden väärtust või muu asjakohase müraindikaatori väärtust; m) vaikne piirkond maal — pädeva asutuse piiritletud piirkond, kus liiklus, tööstus või huvitegevus ei põhjusta häirivat müra; n) põhimaantee — liikmesriigi määratud piirkondlik, siseriiklik või rahvusvaheline tee, mida kasutab aastas üle kolme miljoni sõiduki; o) põhiraudtee — liikmesriigi määratud raudtee, mida kasutab aastas üle 30 000 rongi; p) põhilennujaam — liikmesriigi määratud tsiviillennujaam, kus on üle 50 000 liikumise aastas (liikumine on õhkutõusmine või maandumine), välja arvatud kerglennukite kasutamine üksnes koolituseesmärkidel; q) müra kaardistamine — andmete esitamine olemasolevate ja prognoositavate müraolukordade kohta müraindikaatorite abil, milles märgitakse kõik asjakohaste kehtivate piirväärtuste ületamised, mõjutatavate inimeste arv teatavas piirkonnas või teatava piirkonna elamute arv, mis teatavate müraindikaatorite väärtuste alusel on mürapiirkonnas; r) strateegiline mürakaart — kaart, mille abil antakse üldhinnang teatud piirkonna eri müraallikate tekitatud mürakoormuse kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna kohta; s) piirväärtus — liikmesriigi kindlaksmääratud Lden ja Lnight ning vajaduse korral Lday ja Levening väärtus, mille ületamisel pädevad asutused kaaluvad, kas rakendada müratõrjemeetmeid; eri tüüpi müra (maantee-, raudtee-, õhuliiklus-, tööstusmüra jne), eri ümbruste ja eri müratundlikkusega elanike osas võivad kehtida eri piirväärtused; need võivad olla erinevad ka olemasolevate olukordade ja uute olukordade osas (kui olukord muutub müraallika või ümbruse kasutamise tõttu); t) tegevuskavad — müra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, ettenähtud kavad; u) akustiline kavandamine — tulevase müra kontrollimine kavandatud meetmete abil, näiteks maakasutuse kavandamine, liiklussüsteemide väljatöötamine, liikluse kavandamine, müra vähendamine heliisolatsiooni abil ja müraallikate kontrollimine; v) üldsus — üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad; ▼M3 w) andmehoidla — Euroopa Keskkonnaameti hallatav infosüsteem, mis sisaldab keskkonnamürateavet ja andmeid, mis on kättesaadavad liikmesriikide juhitavatest riiklikest aruandlus- ja andmevahetussõlmedest. ▼B

Artikkel 4 1. Liikmesriigid määravad käesoleva direktiivi rakendamiseks kõikide asjakohaste tasandite pädevad asutused ja organid, sealhulgas asutused, kelle ülesandeks on: a) koostada ja vajaduse korral kinnitada linnastute, põhimaanteede, põhiraudteede ja põhilennujaamade mürakaardid ja tegevuskavad; b) koguda mürakaarte ja tegevuskavasid. 2. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks komisjonile ja üldsusele hiljemalt 18. juulil 2005.

Artikkel 5 1. Liikmesriigid kohaldavad I lisas nimetatud müraindikaatoreid Lden ja Lnight artikli 7 kohase müra strateegilise kaardistamise ettevalmistamisel ja kontrollimisel. Kuni muudetakse kohustuslikuks Lden ja Lnight määramise ühiste hindamismeetodite kasutamine, võivad liikmesriigid selleks kasutada kehtivaid siseriiklikke müraindikaatoreid ja nendega seotud andmeid, mis tuleks muundada eespool nimetatud indikaatoriteks. Need andmed ei tohi olla üle kolme aasta vanad. 2. Liikmesriigid võivad kasutada täiendavaid müraindikaatoreid erijuhtumite puhul, mis on loetletud I lisa punktis 3. 3. Akustilise kavandamise ja müra tsoneerimise jaoks võivad liikmesriigid kasutada muid müraindikaatoreid kui Lden ja Lnight. 4. Hiljemalt 18. juulil 2005 edastavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni kõikide nende territooriumil kehtivate või ettevalmistatavate asjakohaste piirväärtuste kohta, mis käsitlevad maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra, õhuliikluse müra lennuväljade ümbruses ja tööstusettevõtete müra, mis on väljendatud Lden ja Lnight ning vajaduse korral Lday ja Levening väärtustena ning millele on lisatud selgitused piirväärtuste rakendamise kohta.

Artikkel 6 1. Lden ja Lnight väärtused määratakse II lisas määratletud hindamismeetodite abil. ▼M4 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kehtestada Lden ja Lnight määramise ühised hindamismeetodid. ▼B 3. Kahjulikke mõjusid võib hinnata III lisas nimetatud müra taseme-mõju suhte abil. ▼M4 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kehtestada kahjulike mõjude kindlaksmääramise ühised hindamismeetodid. ▼B

Artikkel 7 1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused koostavad ja vajaduse korral kinnitavad hiljemalt 30. juunil 2007 strateegilised mürakaardid olukorra kohta, mis oli eelneval kalendriaastal kõikides nende territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes ja kõikidel põhimaanteedel, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas, põhiraudteedel, mida kasutab üle 60 000 rongi aastas, ja nende territooriumi põhilennuväljadel. Liikmesriigid informeerivad komisjoni hiljemalt 30. juunil 2005 ja seejärel iga viie aasta tagant kõikidest nende territooriumil asuvatest põhimaanteedest, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas, põhiraudteedest, mida kasutab üle 60 000 rongi aastas, põhilennuväljadest ja üle 250 000 elanikuga linnastutest. 2. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed selle tagamiseks, et pädevad asutused koostavad või vajaduse korral kinnitavad hiljemalt 30. juunil 2012 ja seejärel iga viie aasta tagant strateegilised mürakaardid eelneva aasta olukorra kohta kõikides nende territooriumil asuvates linnastutes, kõikidel põhimaanteedel ja põhiraudteedel. Hiljemalt 31. detsembril 2008 informeerivad liikmesriigid komisjoni kõikidest nende territooriumil asuvatest linnastutest, kõikidest põhimaanteedest ja põhiraudteedest. 3. Strateegilised mürakaardid peavad vastama IV lisas ettenähtud miinimumnõuetele. 4. Piirialade mürakaartide koostamisel teevad naaberliikmesriigid koostööd. 5. Strateegilised mürakaardid vaadatakse läbi ja neisse tehakse muudatused vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende valmimise kuupäeva.

Artikkel 8 1. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 18. juuliks 2008 on pädevad asutused koostanud tegevuskavad, mille abil oma territooriumil müra ja selle mõjusid ohjata ja vajaduse korral müra vähendada: a) kohtades, mis asuvad põhimaanteede lähedal, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas, põhiraudteede lähedal, mida kasutab üle 60 000 rongi aastas, ja põhilennuväljade lähedal; b) linnastutes, kus elab üle 250 000 elaniku. Niisugused kavade eesmärk on kaitsta ka vaikseid alasid müra suurenemise eest. Pädevad asutused võivad otsustada, millised meetmed nendesse kavadesse lülitada, kuid eelkõige tuleks nende abil lahendada esmatähtsad ülesanded, mida võib kindlaks teha asjakohaste piirväärtuste ületamise või muude liikmesriigi valitud kriteeriumide abil, ja neid meetmeid peaks eelkõige kohaldama kõige tähtsamate müra strateegilisel kaardistamisel kindlaksmääratud alade suhtes. 2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 18. juuliks 2013 on pädevad asutused koostanud tegevuskavad nende territooriumil asuvate linnastute, põhimaanteede ja põhiraudteede esmatähtsate ülesannete lahendamiseks, mida võib kindlaks teha piirväärtuste ületamise või muude liikmesriigi valitud kriteeriumide abil. 3. Liikmesriigid informeerivad komisjoni lõigetes 1 ja 2 nimetatud muudest asjakohastest kriteeriumidest. 4. Tegevuskavad peavad vastama V lisas esitatud miinimumnõuetele. ▼M3 5. Tegevuskavad vaadatakse läbi ja kui praegune müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse neisse vajaduse korral muudatused; igal juhul vaadatakse need läbi vähemalt iga viie aasta tagant pärast tegevuskavade kinnitamise kuupäeva. Läbivaatamised ja muudatused, mis esimese lõigu kohaselt tuleks teha 2023. aastal, lükatakse edasi ja need tuleb teha hiljemalt 18. juuliks 2024. ▼B 6. Piirialade tegevuskavade koostamisel teevad naaberliikmesriigid koostööd. 7. Liikmesriigid tagavad, et üldsusega konsulteeritakse tegevuskavade ettepanekute osas ning antakse võimalus varakult ja tõhusalt tegevuskavade ettevalmistamises ja läbivaatamises osaleda, et osalemise tulemused võetakse arvesse ja üldsust informeeritakse tehtud otsustest. Nähakse ette tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis osaleda. Kui kohustus korraldada üldsuse osalemine tuleneb üheaegselt käesolevast direktiivist ja muudest ühenduse õigusaktidest, võivad liikmesriigid ette näha selle ühise korraldamise, et vältida töö kattumist.

Artikkel 9 ▼M3 1. Liikmesriigid tagavad, et nende koostatud või, kui see on asjakohane, kinnitatud strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja neid levitatakse asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/4/EÜ ( 2 ) ning 2007/2/EÜ ( 3 ) kohaselt ning kooskõlas käesoleva direktiivi IV ja V lisaga, sealhulgas kasutada olevate infotehnoloogia vahendite abil. ▼B 2. Informatsioon peab olema selge, arusaadav ja kergesti kättesaadav. Kõige tähtsamate punktide kohta tuleb esitada kokkuvõte.

Artikkel 10 1. Komisjon esitab hiljemalt 18. jaanuaril 2004 Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande, mis sisaldab ülevaate keskkonnamüra allikatega seotud kehtivate ühenduse meetmete kohta. ▼M3 2. Liikmesriigid tagavad, et VI lisas nimetatud strateegilistest mürakaartidest ja tegevuskavade kokkuvõtetest saadud teave edastatakse komisjonile kuue kuu jooksul alates artiklites 7 ja 8 sätestatud kuupäevadest. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid komisjoni poolt rakendusaktidega loodavasse kohustuslikku andmehoidlasse teavet üksnes elektrooniliselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kui liikmesriik soovib teavet ajakohastada, kirjeldab ta ajakohastatud teabe andmehoidlale kättesaadavaks tegemisel erinevusi ajakohastatud ja esialgse teabe vahel ning ajakohastamise põhjuseid. ▼B 3. Komisjon loob strateegilisest mürakaartidest saadud andmete alusel andmebaasi, et hõlbustada artiklis 11 nimetatud aruande koostamist ja muu tehnilise ja informatiivse töö tegemist. 4. Komisjon esitab iga viie aasta tagant kokkuvõtva aruande strateegilistelt mürakaartidelt ja tegevuskavadest saadud andmete kohta. Esimene aruanne esitatakse 18. juuliks 2009.

Artikkel 11 1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise aruande hiljemalt 18. juulil 2009. 2. Aruandes hinnatakse eelkõige keskkonnamüraga seotud ühenduse lisameetmete vajadust ja vajaduse korral tehakse ettepanekuid rakendamisstrateegiate kohta järgmistes aspektides: a) pikaajalised ja keskpikad eesmärgid keskkonnamüra all kannatavate isikute arvu vähendamiseks, võttes eelkõige arvesse kliima- ja kultuurierinevusi; b) täiendavad meetmed konkreetsete allikate, eelkõige välistingimustes kasutatavate seadmete, transpordivahendite ja transpordi infrastruktuuride ning teatavat liiki tööstustegevuse tekitatud keskkonnamüra vähendamiseks, mis põhinevad juba rakendatud meetmetel või mille vastuvõtmist arutatakse; c) maapiirkonna vaiksete piirkondade kaitse. 3. Aruandes peab olema ühenduse akustilise keskkonna kvaliteedi ülevaade, mis põhineb artiklis 10 nimetatud andmetel ning milles võetakse arvesse teaduse ja tehnika arengut ning muud asjakohast informatsiooni. Kahjulike mõjude vähendamine ja kulutasuvus on kavandatavate strateegiate ja meetmete kõige tähtsamad valikukriteeriumid. 4. Kui komisjon on esimesed strateegilised mürakaardid kätte saanud, kaalub ta uuesti: — võimalust kasutada I lisa punkti 1 kohast 1,5meetrist kõrgusmõõtu piirkondades, kus on ühekorruselised majad, — VI lisas nimetatud Lden ja Lnight väiksemat piirväärtust erineva tugevusega heliväljades, et hinnata nende inimeste arvu, kes müraga kokku puutuvad. 5. Aruanne vaadatakse läbi iga viie aasta tagant, vajaduse korral sagedamini. See sisaldab hinnangut käesoleva direktiivi rakendamisele. 6. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

Artikkel 12 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte I lisa punkti 3 ning II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.

Artikkel 12a 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 4 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 6 lõigete 2 ja 3 ning artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13 1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/14/EÜ artikli 18 alusel loodud komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. ▼M4 ————— ▼B

Artikkel 14 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. juulil 2004. Nad teatavad sellest komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15 Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 16 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.