Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007 , kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta
Vastu võetud 20.12.200721 artiklit2 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad nende kaupade käibemaksu- ja aktsiisivabastuse kohta, mis on imporditud reisijate isiklikus pagasis kolmandast riigist või selliselt territooriumilt, kus ei kohaldata ühenduse käibemaksu- või aktsiisi- või mõlemaalaseid sätteid artikli 3 tähenduses.
Käesolevat direktiivi kohaldatakse juhul, kui reis kulgeb läbi mõne kolmanda riigi või algab artiklis 1 osutatud territooriumil ning reisija ei suuda tõendada, et ta on soetanud tema pagasis transporditavad kaubad liikmesriigi siseturul kehtivate maksustamist reguleerivate üldiste tingimuste kohaselt ja nende suhtes ei kehti käibemaksu või aktsiisi tagasimaksmise kord.
Maandumiseta ülelendu ei loeta transiidiks.
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1.
„kolmas riik” – riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;
Arvestades Prantsusmaa ja Monaco Vürstiriigi vahel 18. mail 1963 sõlmitud fiskaallepingut ning Itaalia ja San Marino Vabariigi vahel 31. märtsil 1939 sõlmitud sõprus- ja heanaaberlike suhete lepingut, ei peeta Monacot kolmandaks riigiks ning San Marinot ei peeta aktsiisimaksu osas kolmandaks riigiks.
2.
„territoorium, kus ei kohaldata ühenduse käibemaksu- või aktsiisi- või mõlemaalaseid sätteid” – territoorium, välja arvatud kolmanda riigi territoorium, kus ei kohaldata direktiive 2006/112/EÜ (2) või 92/12/EMÜ või ei kumbagi neist;
Arvestades Ühendkuningriigi ja Mani saare valitsuse vahel 15. oktoobril 1979 tolli-, aktsiisi- ja nendega seotud küsimustes sõlmitud lepingut, ei peeta Mani saart territooriumiks, kus ei kohaldata ühenduse käibemaksu- või aktsiisi- või mõlemaalaseid sätteid.
3.
„lennureisijad ja merereisijad” – reisijad, kes kasutavad reisimisel lennu- või laevaliiklust, välja arvatud eraviisilised lõbulennud või eraviisilised lõbusõidud merel;
4.
„eraviisiline lõbulend ja eraviisiline lõbusõit merel” – õhusõiduki või merelaeva kasutamine selle omaniku või füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes kasutab seda rentijana või muul viisil mittekaubanduslikel eesmärkidel, ja eelkõige eesmärkidel, mis ei ole seotud reisijate või kaupade veoga ega teenuste osutamisega tasu eest või riigiasutuste huvides;
5.
„piiriala” – ala, mis linnulennult ei ulatu kaugemale kui 15 kilomeetrit liikmesriigi piirist ja mis hõlmab kohalikke haldusüksusi, mille territooriumist asub osa piiriala sees; Liikmesriigid võivad ette näha erandid sellest sättest;
6.
„piirialatöötaja” – isik, kes tavapärase tegevuse käigus peab oma tööpäevadel minema teisele poole piiri.
Liikmesriigid kehtestavad rahaliste piirmäärade või koguseliste piirangute alusel käibemaksu- või aktsiisivabastuse reisijate isiklikus pagasis imporditavate kaupade suhtes, tingimusel et kõnealune import ei ole kaubanduslikku laadi.
Maksuvabastuse kohaldamisel loetakse reisija isiklikuks pagasiks kogu pagas, mille ta saab saabumisel tollile esitada, samuti pagas, mille ta esitab nimetatud asutusele hiljem, kui on tõendatud, et tema vedamise eest vastutav äriühing registreeris selle pagasi tema väljasõidul temaga kaasas oleva pagasina. Kütust ei loeta isiklikuks pagasiks, välja arvatud artiklis 11 osutatud kütus.
Maksuvabastuse kohaldamisel loetakse import mittekaubanduslikuks, kui see vastab järgmistele tingimustele:
a)
on juhuslikku laadi;
b)
sisaldab üksnes reisija või tema pereliikmete isiklikuks kasutamiseks või kingituseks ette nähtud kaupa.
Kaupade laad või kogus ei tohi olla selline, mis näitab, et kaubad imporditakse kaubanduslikuks otstarbeks.
1. Liikmesriigid vabastavad importkaubad (välja arvatud 3. jaos nimetatud kaubad) käibemaksust ja aktsiisist, kui nende koguväärtus ühe isiku kohta ei ületa 300 eurot.
Lennu- ja merereisijate puhul on esimeses lõigus mainitud rahaliseks piirmääraks 430 eurot.
2. Liikmesriigid võivad alandada rahalist piirmäära alla 15-aastaste reisijate suhtes, sõltumata nende kasutatavast veovahendist. Rahaline piirmäär ei tohi siiski olla väiksem kui 150 eurot.
3. Rahaliste piirmäärade kohaldamise eesmärgil ei või üksikeseme väärtust osadeks jagada.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud maksuvabastuste kohaldamisel ei võeta arvesse reisija sellise isikliku pagasi väärtust, mis on ajutiselt imporditud või mis on pärast selle ajutist eksporti reimporditud, ning nende ravimite väärtust, mis on vajalikud reisija isiklike vajaduste rahuldamiseks.
1. Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse järgmiste imporditavate tubakatoodete suhtes, mille suhtes kehtivad järgmised kõrgemad või madalamad koguselised piirangud:
a)
200 või 40 sigaretti;
b)
100 või 20 sigarillot;
c)
50 või 10 sigarit;
d)
250 või 50 grammi suitsetamistubakat.
Lõike 4 kohaldamisel moodustab iga punktides a–d nimetatud kogus 100 % tubakatoodete kogu maksuvabastusest.
Sigarillod on sigarid, igaüks maksimumkaaluga 3 grammi.
2. Liikmesriigid võivad eristada lennureisijaid teistest reisijatest, kohaldades lõikes 1 määratletud madalamaid koguselisi piiranguid üksnes muude reisijate kui lennureisijate puhul.
3. Erandina lõigetest 1 ja 2 võib Austria niikaua, kui maksusüsteem Šveitsi enklaavis Samnauntalis erineb ülejäänud Graubündeni kantonis kehtivast, piirduda madalama koguselise piirangu kohaldamisel tubakatoodetega, mis on toodud nimetatud liikmesriigi territooriumile reisijate poolt, kes on sisenenud tema territooriumile otse Šveitsi enklaavist Samnauntalist.
4. Ühe reisija puhul võib kohaldada maksuvabastust tubakatoodete mis tahes kombinatsiooni suhtes, tingimusel et üksikute maksuvabastuste protsentide kogusumma ei ületa 100 %.
1. Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse alkoholi ja alkohoolsete jookide (välja arvatud vein ja õlu) järgmiste koguseliste piirangute suhtes:
a)
1 liiter – alkohol ja alkohoolsed joogid alkoholisisaldusega üle 22 mahuprotsendi või denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alates 80 mahuprotsendist;
b)
2 liitrit – alkohol ja alkohoolsed joogid alkoholisisaldusega kuni 22 mahuprotsenti.
Lõike 2 kohaldamisel moodustab iga punktides a ja b nimetatud kogus 100 % kogu alkoholi ja alkohoolsete jookide maksuvabastusest.
2. Ühe reisija puhul võib maksuvabastust kohaldada lõikes 1 nimetatud alkoholi ja alkohoolsete jookide mis tahes kombinatsiooni suhtes, tingimusel et üksikute maksuvabastuste summa ei ületa 100 %.
3. Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse 4 liitri veini ja 16 liitri õlle suhtes.
Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mis tahes mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit.
1. Liikmesriigid võivad alandada rahalisi piirmäärasid või koguselisi piiranguid või mõlemaid järgmiste reisijakategooriate puhul:
a)
piirialal elavad isikud;
b)
piirialatöötajad;
c)
kolmandast riigist või selliselt territooriumilt, kus ei kohaldata ühenduse käibemaksu- või aktsiisi- või mõlemaalaseid sätteid, reisiva veovahendi meeskond.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui ühte selles loetletud kategooriasse kuuluv reisija tõendab, et ta läheb liikmesriigi piirialalt väljapoole või ta ei pöördu naabruses asuva kolmanda riigi piirialalt tagasi.
Lõiget 1 kohaldatakse siiski juhul, kui piirialatöötajad või rahvusvahelises reisiliikluses kasutatavate veovahendite meeskond impordib kaupa oma tööga seotud reiside käigus.
Liikmesriigid võivad reisija imporditud kauba suhtes jätta käibemaksu ja aktsiisi kehtestamata, kui vastav ettenähtud maksusumma on 10 eurot või väiksem.
1. Euro ekvivalent riigi valuutas, mida käesoleva direktiivi rakendamisel kohaldatakse, määratakse kindlaks üks kord aastas. Kohaldatakse oktoobri esimese tööpäeva kursse. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning neid kohaldatakse järgneva aasta 1. jaanuarist.
2. Liikmesriigid võivad artiklis 7 sätestatud eurodes esitatud summade ümberarvestamisel saadud summasid (riigi valuutas) ümardada, kui nimetatud ümardamine jääb 5 euro piiresse.
3. Liikmesriigid võivad säilitada lõikes 1 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal kehtivad rahalised piirmäärad, kui enne lõikes 2 sätestatud ümardamist muutub riigi valuutas väljendatud maksuvabastus eurodes väljendatud vastavate summade ümberarvestuse tulemusel vähem kui 5 % või kui kõnealuse maksuvabastuse määr alaneb.
Iga nelja aasta tagant ning esmakordselt aastal 2012 esitab komisjon nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Sellele aruandele lisatakse vajaduse korral muudatusettepanekud.
Direktiiv 69/169/EMÜ tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse alates 1. detsembrist 2008 käesoleva direktiiviga.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 1–15 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. detsembrist 2008. Nad edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda hakatakse kohaldama 1. detsembrist 2008.
Artiklit 17 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2008.