1. Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud mõisteid.
2. Käesolevas määruses kasutatakse samuti järgmisi mõisteid:
a)
„toidu lisaaine” – aine, mida olenemata selle toiteväärtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva toiduna või toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesmärgil lisamine toidule selle tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel viib või võib põhjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise või tema kõrvalsaadused muutuvad otseselt või kaudselt selliste toitude koostisosaks;
Toidu lisaainetena ei käsitata järgmisi aineid:
i)
mono-, di- või oligosahhariidid ning toidud, mis sisaldavad nimetatud aineid, nende magustamisomaduste tõttu;
ii)
värviva kõrvaltoimega kuivatatud ja kontsentreeritud toidud, sealhulgas lõhna- ja maitseained, mida lisatakse liittoidu tootmisel nende lõhna- ja maitseomaduste või toiteväärtuse tõttu;
iii)
ained, mida kasutatakse katte- või pinnakattematerjalides, mis ei ole toidu osa ja mis ei ole ette nähtud tarbimiseks koos selle toiduga;
iv)
tooted, mis sisaldavad pektiini ja mis saadakse kuivatatud õunapulbrist või tsitruseliste või küdooniate koortest või nende segust lahjendatud happega töötlemise ja järgneva osalise naatrium- või kaaliumsooladega neutraliseerimise abil („vedel pektiin”);
v)
närimiskummi alusmaterjal;
vi)
valge või kollane dekstriin, röstitud või dekstriinitud tärklis, happe või leelisega modifitseeritud tärklis, valgendatud tärklis, füüsikaliselt modifitseeritud tärklis ja amülolüütiliste ensüümidega töödeldud tärklis;
vii)
ammooniumkloriid;
viii)
vereplasma, toiduželatiin, valguhüdrolüsaadid ja nende soolad, piimavalk ja gluteen;
ix)
aminohapped ja nende soolad (välja arvatud glutamiinhape, glütsiin, tsüsteiin ja tsüstiin ning nende soolad), millel ei ole tehnoloogilist funktsiooni;
x)
kaseinaadid ja kaseiin;
xi)
inuliin;
b)
„abiaine” – mis tahes aine:
i)
mida ei tarbita iseseisva toiduna;
ii)
mida kasutatakse tahtlikult toorainete, toitude või nende koostisainete töötlemisel teatava tehnoloogilise käitlemis- või töötlemiseesmärgi saavutamiseks ja
iii)
mis ise või mille derivaatide jäägid võivad tahtmatult, kuid tehniliselt vältimatult olla lõpptootes tingimusel, et need ei tekita ohtu tervisele ja neil ei ole mingit tehnoloogilist mõju lõpptootele;
c)
„funktsionaalrühm” – üks I lisas esitatud rühmadest, mis põhineb toidu lisaaine tehnoloogilisel funktsioonil toidus;
d)
„töötlemata toit” – toit, mida ei ole käideldud nii, et toidu algupärane olek oleks oluliselt muutunud, kusjuures olulise muutumisena ei käsitata: tükeldamist, lõikamist, raiumist, konditustamist, hakkimist, nülgimist, viilutamist, koorimist, peenestamist, lõigustamist, puhastamist, korrastamist, sügavkülmutamist, külmutamist, jahutamist, jahvatamist, kestast vabastamist, pakendamist või lahtipakkimist;
e)
„suhkrulisandita toit” – toit, mis ei sisalda:
i)
lisatud mono- või disahhariide;
ii)
lisatud toitu, mis sisaldab nende magustamisomaduste tõttu lisatud mono- või disahhariide;
f)
„vähendatud energiasisaldusega toit” – algupärase toidu või samalaadse tootega võrreldes vähemalt 30 % võrra vähendatud energiasisaldusega toit;
g)
„lauamagusaine” – lubatud magusaine, mis võib sisaldada teisi toidu lisaaineid ja/või toidu koostisosi ja mis on suhkru asendajana ettenähtud müügiks lõpptarbijale;
h)
„quantum satis põhimõte” – põhimõte, mille kohaselt arvulisi piirnorme ei kehtestata ja aineid kasutatakse hea tootmistava kohaselt tasemel, mis ei ole kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust tasemest kõrgem, ja tingimusel, et tarbijat ei eksitata.