(1)Määrusega kehtestatakse puuviljadest valmistatud džemmi ehk keedise, moosi, ekstra džemmi, želee, ekstra želee, marmelaadi, tsitrusmarmelaadi, tsitrus-želeemarmelaadi ja magustatud kastanipüree (edaspidi tooted) koostis- ja kvaliteedinõuded ning teabe esitamise nõuded.
(2)Määrusega kehtestatud nõudeid puuviljadest valmistatud toodete kohta kohaldatakse ka marjadest, melonitest, arbuusidest, kõrvitsatest, kurkidest, tomatitest, rabarberivartest, porganditest ja bataatidest valmistatud toodete suhtes.
(3)Ingverina käsitatakse selle määruse tähenduses ingveritaime juurt värskena või konserveeritult, kusjuures ingver võib olla kuivatatud või säilitatud siirupis.
(4)Määruse nõudeid ei kohaldata valikpagaritoodetes, sealhulgas küpsistes, ja kondiitritoodetes kasutatavate toodete suhtes.
(1)Toodete valmistamiseks kasutatakse järgmist toorainet: 1) veatud, piisavalt küpsed, riknemistunnusteta ja värsked puuviljad, mis sisaldavad kõiki nende põhiosi ja on puhastatud, sealhulgas on eemaldatud defektid; 2) tervete puuviljade toidukõlblikust osast saadud viljaliha, millest on vajaduse korral eemaldatud koored, kestad, seemned ja muud sellised osad ning mis võib olla tükeldatud või purustatud, kuid püreestamata; 3) tervete puuviljade toidukõlblikust osast saadud püree, millest on vajaduse korral eemaldatud koored, kestad, seemned ja muud sellised osad ning mis on püreestatud läbi sõela hõõrumise teel või muul sarnasel viisil; 4) puuviljade vesiekstrakt, mis sisaldab kõiki puuviljade vees lahustuvaid osi, arvestamata kooskõlas hea tootmistavaga töötlemisel esinevat loomulikku kadu; 5) fruktoosisiirup, puuviljadest ja marjadest ekstraheeritud suhkrud, pruunsuhkur ning toiduseaduse § 12 lõike 4, § 38 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel suhkrutoodete kohta kehtestatud nõuetes nimetatud suhkrutooted (edaspidi suhkur).
(2)Puuviljad, viljaliha, püree ja vesiekstrakt võivad olla: 1) kuumutatud, jahutatud või külmutatud; 2) külmkuivatatud; 3) kontsentreeritud ulatuses, mis on tehniliselt võimalik. 4)
(3)4
(4)Džemmi valmistamisel kasutatavad aprikoosid ja ploomid võivad olla kuivatatud ka mõne teise töötlemisviisiga kui külmkuivatamine.
(5)Tsitrusvilja koor võib olla säilitatud soolvees.
(6)Lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus tootes peab olema vähemalt 60 protsenti, välja arvatud § 3 lõikes 4 nimetatud tootes. Seda nõuet ei pea täitma, kui suhkur on osaliselt või täielikult asendatud magusainega, ning toodete puhul, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9−25) sätestatud nõuetele vähendatud suhkrusisalduse kohta.
(7)Kui segatakse eri liiki puuviljad, siis vähendatakse §-des 3–8 sätestatud vähimat puuviljade kogust proportsionaalselt nende sisaldusega tootes.
(8)Toote valmistamisel võib kasutada lisaaineid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 lisaainete kohta kehtestatud nõuetega.
(1)Džemm koosneb ühe või mitme liigi puuviljade viljalihast või püreest või nende segust ning suhkrust ja veest ning on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini. Tsitrusviljade džemmi võib valmistada tervena tükeldatud puuviljadest.
(2)1000 grammi džemmi valmistamiseks kasutatakse vähemalt 450 grammi viljaliha või püreed või nende segu. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul kasutatakse nimetatud koguse džemmi valmistamiseks vähemalt 350 grammi, ingveri puhul vähemalt 180 grammi, akažuuõuna puhul vähemalt 230 grammi ning grenadilli puhul vähemalt 80 grammi viljaliha või püreed või nende segu.
(3)Džemmi koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) kontsentreeritud või kontsentreerimata puuvilja- ja marjamahla; 3) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui džemm ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 4) kontsentreeritud või kontsentreerimata punast puuvilja- ja marjamahla, kui džemm on valmistatud kibuvitsamarjadest, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest, ploomidest või rabarberist; 5) kontsentreeritud või kontsentreerimata punapeedimahla, kui džemm on valmistatud maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest või ploomidest; 6) õli ja rasva vahutamisvastase ainena; 7) vedelat pektiini; 8) tsitrusvilja koort; 9) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui džemm on valmistatud küdooniatest; 10) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 11) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 12) pähkleid; 13) maitsetaimi; 14) vürtse.
(4)Džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavat toodet, mille lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus on vahemikus 40−59 protsenti, nimetatakse moosiks, sealjuures arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63), artiklis 17 toidu nimetuse kohta sätestatud nõudeid.
(1)Ekstra džemm koosneb ühe või mitme liigi puuviljade kontsentreerimata viljalihast, suhkrust ja veest ning on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini. Tsitrusviljadest valmistatud ekstra džemmi võib valmistada tervena tükeldatud puuviljadest.
(2)Kibuvitsa, seemneteta vaarika, pampli, musta sõstra, mustika ja punase sõstra ekstra džemmi võib valmistada kas täielikult või osaliselt kontsentreerimata püreest, mis on valmistatud asjaomastest eespool nimetatud marjadest.
(3)1000 grammi ekstra džemmi valmistamiseks kasutatakse viljaliha vähemalt 500 grammi. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul kasutatakse nimetatud koguse ekstra džemmi valmistamiseks vähemalt 450 grammi, ingveri puhul vähemalt 280 grammi, akažuuõuna puhul vähemalt 290 grammi ning grenadilli puhul vähemalt 100 grammi viljaliha.
(4)Ekstra džemmi valmistamisel ei segata teiste viljadega õunu, pirne, kinnise luuga ploome, meloneid, arbuuse, viinamarju, kõrvitsaid, kurke ega tomateid.
(5)Ekstra džemmi koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui ekstra džemm ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 3) kontsentreeritud või kontsentreerimata punast puuvilja- ja marjamahla, kui ekstra džemm on valmistatud kibuvitsamarjadest, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest, ploomidest või rabarberist; 4) õli ja rasva vahutamisvastase ainena; 5) vedelat pektiini; 6) tsitrusvilja koort; 7) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui ekstra džemm on valmistatud küdooniatest; 8) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 9) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 10) pähkleid; 11) maitsetaimi; 12) vürtse.
(1)Želee koosneb ühe või mitme liigi puuviljade mahlast või vesiekstraktist või nende segust ning suhkrust ning on sobiva tarretisetaolise konsistentsiga.
(2)1000 grammi želee valmistamiseks kasutatakse mahla või vesiekstrakti või nende segu koguses, mis on võrdne asjaomase džemmi valmistamiseks § 3 lõikes 2 esitatud kogusega või sellest suurem. Kogus arvestatakse pärast vesiekstrakti valmistamiseks kasutatud vee koguse mahaarvamist.
(3)Želee koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui želee ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 3) kontsentreeritud või kontsentreerimata punapeedimahla, kui želee on valmistatud maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest või ploomidest; 4) õli ja rasva vahutamisvastase ainena; 5) vedelat pektiini; 6) tsitrusvilja koort; 7) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui želee on valmistatud küdooniatest; 8) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 9) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 10) pähkleid; 11) maitsetaimi; 12) vürtse.
(1)Ekstra želee koosneb ühe või mitme liigi puuviljade mahlast või vesiekstraktist või nende segust ning suhkrust ning on sobiva tarretisetaolise konsistentsiga.
(2)Ekstra želee valmistamisel ei segata teiste viljadega õunu, pirne, kinnise luuga ploome, meloneid, arbuuse, viinamarju, kõrvitsaid, kurke ega tomateid.
(3)1000 grammi ekstra želee valmistamiseks kasutatakse mahla või vesiekstrakti või nende segu koguses, mis on võrdne asjaomase ekstra džemmi valmistamiseks § 4 lõikes 3 esitatud kogusega või sellest suurem. Kogus arvestatakse pärast vesiekstrakti valmistamiseks kasutatud vee koguse mahaarvamist.
(4)Ekstra želee koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui ekstra želee ei ole valmistatud tsitrusviljadest; 3) õli ja rasva vahutamisvastase ainena; 4) vedelat pektiini; 5) tsitrusvilja koort; 6) ülilõhnava pelargooni (Pelargonium odoratissimum) lehti, kui ekstra želee on valmistatud küdooniatest; 7) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 8) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 9) pähkleid; 10) maitsetaimi; 11) vürtse.
(1)Tsitrusmarmelaad koosneb veest, suhkrust ja ühe või mitme liigi tsitrusviljade viljalihast, püreest, mahlast, vesiekstraktist või koorest või nende segust. Tsitrusmarmelaad on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini.
(2)1000 grammi tsitrusmarmelaadi valmistamiseks kasutatakse tsitrusvilju vähemalt 200 grammi, millest vähemalt 75 grammi peab olema saadud vilja sisekihist ehk endokarbist.
(3)Tsitrusmarmelaadi koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) tsitrusviljade eeterlikke õlisid; 3) õli ja rasva vahutamisvastase ainena; 4) vedelat pektiini; 5) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 6) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 7) pähkleid; 8) maitsetaimi; 9) vürtse.
(4)Kui toode ei sisalda muud lahustumatut ainet kui väikeses koguses peeneks tükeldatud õhukest koort, võib tema puhul kasutada nimetust „tsitrus-želeemarmelaad”.
(5)Marmelaad, mille valmistamiseks on kasutatud teisi puuvilju kui tsitrusviljad, peab vastama selles määruses džemmi kohta kehtestatud nõuetele.
(1)Magustatud kastanipüree koosneb püreeritud kastanitest (Castanea sativa), veest ja suhkrust ning on viidud sobiva tarretisetaolise konsistentsini.
(2)1000 grammi magustatud kastanipüree valmistamiseks kasutatakse vähemalt 380 grammi kastaneid.
(3)Magustatud kastanipüree koostises võib lisaks lõikes 1 nimetatud toorainele kasutada: 1) osa või kogu suhkru asemel mett, mis vastab toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel mee kohta kehtestatud nõuetele; 2) õli ja rasva vahutamisvastase ainena; 3) vedelat pektiini; 4) piiritusjooki, veini ja liköörveini; 5) vaniljet, vaniljeekstrakti ja vanilliini; 6) pähkleid; 7) maitsetaimi; 8) vürtse.
(1)Toodete toidualase teabe esitamise korral tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud ning selles paragrahvis sätestatud nõudeid.
(2)Paragrahvi 1 lõigetes 1–3 esitatud toodete nimetusi kasutatakse 2. peatükis sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavate toodete puhul.
(3)Arvestamata lõikes 2 sätestatud nõuet, võib § 1 lõigetes 1–3 esitatud toodete nimetusi tavakohaselt kasutada teiste toodete nimetustes üksnes juhul, kui neid ei saa segi ajada selles määruses nimetatud toodetega.
(4)Toote nimetus peab sisaldama valmistamisel kasutatud puuviljade liigi või liikide nimetusi, mis märgitakse sisalduse alanevas järjestuses. Vähemalt kolme liiki puuviljadest valmistatud toote puhul võib nimetuses puuviljaliikide nimetuste märkimise asemel kasutada väljendit „sega puuvilja/marja/köögivilja” või muud sarnast sõnastust või märkida kasutatud puuviljaliikide arv. 4 (4¹) Toote nimetustes „tsitrusmarmelaad” ja „tsitrus-želeemarmelaad” võib sõna „tsitrus” asendada tootes kasutatud tsitrusvilja nimetusega. 4 (4²) Kui § 7 lõikes 5 nimetatud toode vastab ekstra džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele, võib teda nimetada ekstra marmelaadiks.
(5)6
(6)Toote märgistamisel esitatakse kasutatud puuvilja sisaldus valmistootes sõnadega „valmistatud … g puuviljadest/marjadest/köögiviljadest 100 g kohta” ja kus kohane, ei võeta arvesse vesiekstrakti valmistamisel kasutatud vee massi.
(7)8
(8)Lõikes 6 nimetatud teave esitatakse selgesti nähtavalt ja toote nimetusega ühes vaateväljas.
(1)Tooteid, mis viiakse turule või mida märgistatakse enne 14. juunit 2026. aastal ja enne nimetatud kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt, võib turustada varude lõppemiseni.
(2)Kuni 14. juunini 2026. aastal kehtivas sõnastuses § 3 lõikes 2 sätestatud viljaliha või püree või nende segu koguse nõudeid kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud moosi suhtes kuni 1. jaanuarini 2027.
(3)Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud moosi, mis viiakse turule või mida märgistatakse enne 1. jaanuari 2027. aastal ja mis vastab lõikes 2 viidatud nõuetele, võib turustada varude lõppemiseni.
Määrus jõustub 13. detsembril 2014. a.