Nõukogu direktiivi 1999/63/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.
1.
Klauslisse 1 lisatakse järgmine punkt 3:
„3.
Kui esineb kahtlusi, kas teatavat isikukategooriat tuleb käesoleva lepingu tähenduses käsitada meremeestena, lahendab küsimuse iga liikmesriigi pädev asutus pärast konsulteerimist reederite ja meremeeste organisatsioonidega, kes kõnealuse küsimusega tegelevad. Seoses sellega võetakse nõuetekohaselt arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverentsi 94. merendusvaldkonda käsitleva istungi resolutsiooni ametialade esindajaid käsitleva teabe kohta.”
2.
Klauslis 2 asendatakse punktid c ja d järgmistega:
„c) „meremees”– käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluva laeva pardal töötav või sellise laeva pardale mis tahes ülesannetes tööle võetud isik;
d) „reeder”– laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja, agent või laevapereta prahtija, kes sellist vastutust võttes on nõustunud endale võtma käesoleva lepinguga laevaomanikele kehtestatud ülesanded ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isikud täidavad laevaomaniku nimel teatavaid ülesandeid või vastutust.”
3.
Klausel 6 asendatakse järgmisega:
„1.
Alla 18aastastele meremeestele on öötöö keelatud. Käesoleva klausli kohaldamisel on öö määratletud kooskõlas riigi õiguse ja tavadega. See hõlmab vähemalt üheksatunnist perioodi, mis algab kõige hiljem keskööl ja lõpeb kõige varem kell 5 hommikul.
2.
Erandeid öötöö piirangu rangest järgimisest võib teha pädev asutus, kui
a)
see pärsiks asjaomaste meremeeste tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja kavade kohaselt;
b)
ülesande eriline olemus või akrediteeritud koolituskava nõuab, et erandi alla kuuluvad meremehed täidavad ülesandeid öösel, ja asutus teeb pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist kindlaks, et töö ei kahjusta nende tervist ja heaolu.
3.
Alla 18aastaste meremeeste töölevõtmine ja töötamine on keelatud, kui töö võib ohustada nende tervist või heaolu. Sellise töö liigid määratakse kindlaks riigi õigus- või haldusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.”
4.
Klausel 13 asendatakse järgmisega:
„1.
Meremehed ei või laeval töötada, kui ei neil ole arstitõendit tervise korrasoleku kohta nende ülesannete täitmiseks.
2.
Erandid on lubatud ainult käesolevas kokkuleppes ette nähtud korras.
3.
Pädev asutus nõuab, et meremeestel on enne laeval tööleasumist kehtiv arstitõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel.
4.
Selleks, et arstitõendid kajastaksid tõepäraselt meremeeste tervislikku seisundit, määrab nende ülesannete seisukohast pädev asutus pärast asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerimist ja võttes nõuetekohaselt arvesse kehtivaid rahvusvahelisi suuniseid, arstliku läbivaatuse ja tõendi laadi.
5.
Käesolev kokkulepe ei piira meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (1978), nagu seda on muudetud (STCW), kohaldamist. STCW nõuete kohaselt väljastatud arstitõend vastab käesoleva klausli punktide 1 ja 2 kohaldamisel pädeva asutuse nõuetele. Meremeeste puhul, kelle suhtes ei kohaldata STCWd, on sisuliselt nendele nõuetele vastav arstitõend samuti vastuvõetav.
6.
Arstitõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst või, kui tegemist on ainult silmanägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isik, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama. Arstid peavad olema oma ametiülesannetes täiesti sõltumatud arstlike läbivaatuste teostamisel meditsiinialaste otsuste tegemises.
7.
Meremehed, kellele tõendi väljastamisest keelduti või kelle töövõimele kehtestati piirang, eelkõige tööaja, töövaldkonna või tegevusala piirang, antakse võimalus läbi teha täiendavaid läbivaatusi teiste sõltumatute arstide või sõltumatu meditsiinieksperdi juures.
8.
Igale arstitõendile märgitakse konkreetselt, et
a)
meremehe kuulmine ja nägemine ja värvinägemine meremehe puhul, kes võetakse tööle ülesannetes, kus puudulik värvinägemine võib välistada tervisliku sobivuse määratud töö jaoks, on rahuldavad;
b)
meremehel ei esine tervisehäireid, mida teenistus merel võib süvendada või mis võivad muuta meremehe sellise teenistuse jaoks sobimatuks või ohustada teiste isikute tervist pardal.
9.
Kui asjaomase meremehe erikohustuste tõttu või STCW kohaselt ei ole nõutav lühem periood,
a)
kehtib arstitõend maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui meremees on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta;
b)
kehtib värvinägemistõend maksimaalselt kuus aastat.
10.
Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada meremehel töötada ilma kehtiva arstitõendita kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et
a)
sellise loa puhul kehtestatud kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud ja
b)
asjaomasel meremehel on olemas hiljutine aegunud arstitõend.
11.
Kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni järgmise külastatava sadamani, kus meremees saab hankida kvalifitseeritud arstilt arstitõendi, tingimusel et tõendi puhul kehtestatav kehtivusaeg ei ole pikem kui kolm kuud.
12.
Tavapäraselt rahvusvahelistel reisidel sõitvatel laevadel töötavate meremeeste arstitõendid peavad olema vähemalt ingliskeelsed.
13.
Tervisekontrolli laad ja arstitõendil kajastatavad andmed määratakse kindlaks pärast konsulteerimist asjaomaste meremeeste ja reederite organisatsioonidega.
14.
Kõik meremehed peavad läbima korrapärase tervisekontrolli. Vahiteenistuses osalevad meremehed, kellel on terviseprobleeme, mis arsti väljastatud tõendi kohaselt on tekkinud öötöö tõttu, viiakse võimaluse korral üle neile sobivale päevasele tööle.
15.
Lõigetes 13 ja 14 nimetatud tervisekontroll peab toimuma tasuta ning arstisaladust hoides. Sellist tervisekontrolli võib teha riikliku tervishoiusüsteemi raames.”
5.
Klausel 16 asendatakse järgmisega:
„Kõigil meremeestel on õigus saada iga-aastast tasulist põhipuhkust. Tasuline põhipuhkus arvutatakse minimaalselt 2,5 kalendripäeva alusel iga töötatud kuu kohta ja proportsionaalselt mittetäielike kuude kohta. Minimaalset iga-aastast tasulist puhkust ei või asendada hüvitise maksmisega, välja arvatud juhul, kui töösuhe lõpetatakse.”