Määrus 66/2010

Käesoleva määrusega sätestatakse ELi ökomärgise vabatahtliku süsteemi kehtestamise ja kohaldamise eeskirjad.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes kaupade või teenuste suhtes, mida tarnitakse levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks ühenduse turul tasu eest või tasuta (edaspidi „tooted”). 2. Käesolevat määrust ei kohaldata inimtervishoius kasutatavate ravimite suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta), (8) ega veterinaarias kasutatavate ravimite suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta), (9) ega mis tahes tüüpi meditsiiniseadmete suhtes.

Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tooterühm” – kaupade või teenuste kogum, mida kasutatakse samalaadsetel eesmärkidel ning mis on kasutamise seisukohast samalaadsed, või millel on samalaadsed funktsionaalsed omadused, ning mis on tarbijate arusaamade kohaselt samalaadsed; 2) „ettevõtja” – tootja, maaletooja, teenuseosutaja, hulgimüüja või jaemüüja; 3) „keskkonnamõju” – keskkonna mis tahes muutus, mis on täielikult või osaliselt põhjustatud toote poolt selle olelusringi jooksul; 4) „keskkonnatoime” – keskkonnamõju tekitavate tooteomaduste tootjapoolse juhtimise tulemus; 5) „kontrollimine” – menetlus, mille eesmärk on kinnitada, et toode vastab ELi ökomärgise kriteeriumidele.

1. Iga liikmesriik määrab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava(d) asutuse(d) (edaspidi „pädev asutus” või „pädevad asutused”), kes tegutseb(vad) ministeeriumide haldusalas või väljaspool ministeeriume, ja tagab nende toimimise. Kui on määratud rohkem kui üks pädev asutus, määrab liikmesriik kindlaks nende pädevuse ja nende suhtes kehtivad kooskõlastamisnõuded. 2. Pädevate asutuste ülesehitus peab tagama nende sõltumatuse ja erapooletuse ning nende töökord peab tagama nende tegevuse läbipaistvuse ja kõikide huvitatud isikute kaasamise. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vastavad V lisas sätestatud nõuetele. 4. Pädevad asutused tagavad, et kontrollitavast ettevõtjast sõltumatu isik viib kontrollimenetluse läbi järjepideval, erapooletul ja usaldusväärsel viisil, tuginedes toote sertifitseerimissüsteemidega tegelevaid asutusi käsitlevatele rahvusvahelistele, Euroopa või liikmesriigi nõuetele ja menetlustele.

1. Komisjon moodustab Euroopa Liidu ökomärgise komisjoni (EUEB), kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide artiklis 4 osutatud pädevate asutuste esindajad ja muud huvitatud osalised. EUEB valib oma esimehe vastavalt oma töökorrale. EUEB aitab kaasa ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamisele ja läbivaatamisele ning ELi ökomärgise süsteemi elluviimise igale ülevaatamisele. Samuti nõustab ja abistab see komisjoni nendes valdkondades ning eelkõige annab soovitusi keskkonnatoime miinimumnõuete kohta. 2. Komisjon tagab, et EUEB järgib oma tegevuses igast konkreetsest tooterühmast huvitatud isikute (nt pädevad asutused, tootjad, jaemüüjad, teenuseosutajad, hulgimüüjad, maaletoojad, eelkõige VKEd, keskkonnaorganisatsioonid ja tarbijaorganisatsioonid) tasakaalustatud osaluse põhimõtet.

1. ELi ökomärgise kriteeriumid põhinevad toodete keskkonnatoimel, võttes arvesse ühenduse viimaseid strateegilisi eesmärke keskkonna valdkonnas. 2. ELi ökomärgise kriteeriumidega määratakse kindlaks keskkonnanõuded, millele toode ELi ökomärgise saamiseks peab vastama. 3. ELi ökomärgise kriteeriumid määratakse kindlaks teaduslikul alusel, võttes arvesse toodete kogu olelusringi. Kriteeriumide kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmist: a) kõige olulisem keskkonnamõju, eelkõige mõju kliimamuutustele, loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele, energia ja ressursside tarbimine, jäätmete tekkimine, heitmed igasugusesse keskkonda, füüsilisest mõjust tingitud saaste ning ohtlike ainete kasutamine ja keskkonda paiskamine; b) ohtlike ainete asendamine ohutumate ainete või alternatiivsete materjalide või alternatiivse disainiga, kui see on tehniliselt teostatav; c) toodete vastupidavuse ja taaskasutatavuse võime vähendada keskkonnamõju; d) netotasakaal keskkonnakasu ja -koormuse (sh tervise ja ohutuse aspektid) vahel konkreetse toote olelusringi eri etappidel; e) vajadusel sotsiaalsed ja eetilised aspektid, nt viidates asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja lepingutele, nagu asjakohased Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) nõuded ja tegevusjuhendid; f) koostoime suurendamiseks tooterühma puhul samale tooterühmale kohaldatavad teised olemasolevad ning eelkõige riigi või piirkonna tasandi ametlikult tunnustatud EN ISO 14024 tüüp I keskkonnamärgiste kriteeriumid; g) niivõrd kui võimalik, loomkatsete vähendamise põhimõte. 4. ELi ökomärgise kriteeriumid sisaldavad nõudeid, mis peavad tagama, et ELi ökomärgist kandev toode täidab oma otstarvet piisaval määral. 5. Komisjon teostab enne ELi ökomärgise mis tahes kriteeriumide väljatöötamist toidu ja sööda osas, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused), (10) hiljemalt 31. detsembriks 2011 uuringu, milles selgitatakse selliste toodete, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelussaaduste kogu olelusringi hõlmava keskkonnatoime usaldusväärsete kriteeriumide kehtestamise teostatavust. Uuringus tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, millist mõju avaldavad ELi ökomärgise kriteeriumid toiduainetele ja söödale, aga ka töötlemata põllumajandussaadustele, mis jäävad määruse (EÜ) nr 834/2007 reguleerimisalasse. Ühtlasi tuleks uuringus vaadelda võimalust, et ELi ökomärgise võivad saada ainult mahepõllumajanduslikuks tunnistatud tooted, et vältida tarbijate eksitamist. Komisjon otsustab vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele uuringu tulemuste ja EUEB arvamuse põhjal, milliste toidu ja sööda tooterühmade puhul, kui üldse, on ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamine asjakohane. 6. ELi ökomärgist ei anta kaupadele, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (11) tähenduses mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid, valmistisi või segusid, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (12) artiklis 57 osutatud aineid sisaldavatele kaupadele. 7. Lõikes 6 osutatud aineid sisaldavate teatavate kaupade puhul ja ainult juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on teiste sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, võib komisjon võtta meetmeid lõikes 6 sätestatud korrast erandite tegemiseks. Erandeid ei tehta ainete suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 kirjeldatud menetluse kohaselt ja mille kontsentratsioon segus või (kompleks)tootes (või selle homogeenses osas) on üle 0,1 massiprotsendi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. Pärast EUEBiga konsulteerimist võivad komisjon, liikmesriigid, pädevad asutused ja muud sidusrühmad algatada ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise ja läbivaatamise ning seda juhtida. Kui kriteeriumide väljatöötamise juhtimine tehakse ülesandeks muudele sidusrühmadele, peavad nad tõendama oma ekspertteadmisi asjaomases tootevaldkonnas ning samuti võimet juhtida tegevust erapooletult ja kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega. Siinkohal eelistatakse rohkem kui ühest huvirühmast koosnevaid konsortsiume. ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise või läbivaatamise algatanud ja seda juhtiv isik koostab vastavalt I lisa A osas sätestatud menetlusele alljärgnevad dokumendid: a) eelaruanne, b) kriteeriumide ettepaneku eelnõu, c) kriteeriumide ettepaneku eelnõu toetav tehniline aruanne, d) lõpparuanne, e) käsiraamat ELi ökomärgise võimalikele kasutajatele ja pädevatele asutustele, f) käsiraamat riigihankelepinguid sõlmivatele asutustele. Need dokumendid esitatakse komisjonile ja EUEB-le. 2. Kui mõne ELi ökomärgise kriteeriumideta tooterühma jaoks on mõne teise, EN ISO 14024 tüübi I kohastele keskkonnamärgistele vastava ökomärgise süsteemi jaoks kriteeriumid välja töötatud, siis võib iga liikmesriik, kus seda teist ökomärgise süsteemi tunnustatakse, pärast komisjoni ja EUEBiga konsulteerimist pakkuda need kriteeriumid välja kriteeriumide väljatöötamiseks ELi ökomärgise süsteemi raames. Sellistel juhtudel võib kohaldada I lisa B osas sätestatud kriteeriumide väljatöötamise lühimenetlust, tingimusel et pakutud kriteeriumid on välja töötatud kooskõlas I lisa A osaga. Seda menetlust juhib kas komisjon või liikmesriik, kes vastavalt esimesele lõigule on pakkunud välja kriteeriumide väljatöötamise lühimenetluse. 3. Kui tekib vajadus kriteeriume vähemolulisel määral muuta, võib selleks kohaldada I lisa C osas sätestatud kriteeriumide läbivaatamise lühimenetlust. 4. 19. veebruar 2011 lepivad EUEB ja komisjon kokku töökavas, mis hõlmab strateegiat ja mittetäielikku tooterühmade loetelu. Kavas arvestatakse muude ühenduse meetmetega (nt keskkonnahoidlik riigihange) ning seda võib ajakohastada vastavalt ühenduse viimastele strateegilistele eesmärkidele keskkonna valdkonnas. Seda kava ajakohastatakse korrapäraselt.

1. Esialgsed ELi ökomärgise kriteeriumid töötatakse välja I lisas kehtestatud menetluse kohaselt ning võttes arvesse töökava. 2. Komisjon võtab hiljemalt üheksa kuud pärast EUEBiga konsulteerimist vastu meetmed ELi ökomärgise konkreetsete kriteeriumide kehtestamiseks iga tooterühma jaoks. Need meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Oma lõplikus ettepanekus võtab komisjon arvesse EUEBi märkusi ning tõstab selgelt esile ja dokumenteerib mis tahes muudatused, mis ta on pärast EUEBiga konsulteerimist lõplikus ettepanekus teinud võrreldes ettepaneku eelnõuga, ning selgitab nende põhjuseid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 3. Lõikes 2 osutatud meetmetega komisjon: a) kehtestab konkreetsete toodete ELi ökomärgise kriteeriumidele vastavuse hindamise nõuded („hindamise nõuded”); b) täpsustab iga tooterühma puhul kolm peamist keskkonnanäitajat, mille võib ära märkida vabatahtliku tekstiväljaga ökomärgisel vastavalt II lisale; c) täpsustab iga tooterühma jaoks kriteeriumide ja hindamisnõuete kehtimise aja; d) määrab punktis c nimetatud kehtimisajal toodete lubatud varieeruvuse astme. 4. ELi ökomärgise kriteeriumide kehtestamisel hoidutakse meetmetest, mille rakendamine võib põhjustada VKEdele ebaproportsionaalset haldus- ja finantskoormust.

1. Ettevõtja, kes soovib ELi ökomärgist kasutada, pöördub taotlusega artiklis 4 osutatud pädeva asutuse poole järgmiste eeskirjade kohaselt: a) kui toode pärineb ühest liikmesriigist, esitatakse taotlus selle liikmesriigi pädevale asutusele; b) kui toode pärineb samal kujul mitmest liikmesriigist, esitatakse taotlus ühe asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele; c) kui toode pärineb väljastpoolt ühendust, esitatakse taotlus pädevale asutusele ükskõik millises liikmesriigis, kus toodet kavatsetakse turustada või turustatakse. 2. ELi ökomärgisel on II lisas näidatud kuju. ELi ökomärgist võib kasutada vaid nende toodete puhul, mis vastavad asjaomaste toodete suhtes kohaldatavatele ELi ökomärgise kriteeriumidele ja millele on antud ELi ökomärgis. 3. Taotluses esitatakse ettevõtja täielikud kontaktandmed, täpsustatakse asjaomane tooterühm ja tuuakse ära toote täielik kirjeldus ning pädeva asutuse poolt nõutav mis tahes muu teave. Taotlusele lisatakse kõik asjakohased dokumendid, mida on täpsustatud komisjoni asjaomases meetmes, millega kõnealuse tooterühma jaoks on kehtestatud ELi ökomärgise kriteeriumid. 4. Pädev asutus, kellele esitatakse taotlus, nõuab lõivu või tasu vastavalt III lisale. ELi ökomärgist võib kasutada tingimusel, et lõiv või tasu on makstud õigel ajal. 5. Kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist kontrollib asjaomane pädev asutus, kas dokumentatsioon on täielik ja teavitab sellest ettevõtjat. Pädev asutus võib taotluse tagasi lükata, kui ettevõtja jätab kuue kuu jooksul pärast nimetatud teavitamist täiendavad dokumendid esitamata. Kui esitatud dokumentatsioon on täielik ja pädev asutus on kontrollinud, et toode vastab vastavalt artiklile 8 avaldatud ELi ökomärgise kriteeriumidele ning hindamise nõuetele, omistab pädev asutus tootele registreerimisnumbri. Ettevõtjad kannavad ELi ökomärgise kriteeriumidele vastavuse testimise ja hindamise kulud. Ettevõtjatelt võib nõuda reisi- ja majutuskulude tasumist, kui vajalikuks osutub kohapealne kontroll väljaspool pädeva asutuse asukohaks olevat liikmesriiki. 6. Kui ELi ökomärgise andmise kriteeriumid näevad ette, et tootmisrajatised peavad vastama teatavatele nõuetele, peavad kriteeriumidele vastama kõik rajatised, kus ELi ökomärgist kandvat toodet valmistatakse. Vajaduse korral teeb pädev asutus kontrollkäigu kohapeale või määrab selle ülesande täitmiseks volitatud esindaja. 7. Pädevad asutused tunnustavad eelistatavalt katseid, mis on akrediteeritud vastavalt ISO-normile 17025, ja kontrolli, mida on teinud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt EN-normile 45011 standardile või samaväärsele rahvusvahelisele standardile. Pädevad asutused teevad koostööd, et tagada hindamis- ja kontrollimenetluste tõhus ja pidev rakendamine, eelkõige artiklis 13 osutatud töörühmade abil. 8. Pädev asutus sõlmib iga ettevõtjaga ELi ökomärgise kasutamistingimuste lepingu (sealhulgas ELi ökomärgise kasutamise lubamise ja loa tühistamise sätted, eelkõige pärast kriteeriumide läbivaatamist). Selleks kasutatakse tüüplepingut vastavalt IV lisas esitatud vormile. 9. Ettevõtja võib tootele panna ELi ökomärgise alles pärast lepingu sõlmimist. Ettevõtja paneb ELi ökomärgist kandvale tootele ka registreerimisnumbri. 10. Pädev asutus, kes on andnud tootele ELi ökomärgise, teavitab sellest komisjoni. Komisjon loob ühtse registri ja ajakohastab seda regulaarselt. Register avaldatakse ELi ökomärgise veebisaidil. 11. ELi ökomärgist võib kasutada toodetel, millele on antud ELi ökomärgis, ja nendega seotud reklaammaterjalidel. 12. ELi ökomärgise andmine ei mõjuta ühenduse või riikide keskkonna- või muude nõuete kohaldamist toote olelusringi eri etappidele. 13. ELi ökomärgise kasutamise õigus ei laiene ELi ökomärgise kasutamisele kaubamärgi osana.

1. Keelatud on igasugune vale või eksitav reklaam või ELi ökomärgist meenutava märgise või logo kasutamine. 2. Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, et toode, millele ta on andnud ELi ökomärgise, vastab artikli 8 kohaselt avaldatud ELi ökomärgise kriteeriumidele ja hindamise nõuetele. Pädev asutus teeb vajaduse korral kontrolle ka kaebuse põhjal. Selline kontrollimine võib tähendada kohapealset pistelist kontrolli. Tootele ELi ökomärgise andnud pädev asutus teatab ELi ökomärgise kasutajale ELi ökomärgist kandva toote kohta esitatud kaebustest ja võib nõuda, et kasutaja neile vastaks. Pädev asutus võib kaebaja isikut kasutaja eest varjata. 3. ELi ökomärgise kasutaja peab lubama tootele ELi ökomärgise andnud pädeval asutusel teha kõiki uurimistoiminguid, mis on vajalikud, et kontrollida tooterühma kriteeriumide ja artikli 9 jätkuvat täitmist kasutaja poolt. 4. ELi ökomärgise kasutaja lubab tootele ELi ökomärgise andnud pädeva asutuse esindajate nõudmise korral neil siseneda ruumidesse, kus kõnealust toodet valmistatakse. Nõudmise võib esitada mis tahes mõistlikul ajal ja ilma ette teatamata. 5. Kui mis tahes pädev asutus, olles andnud ELi ökomärgise kasutajale võimaluse esitada oma vastuväited, leiab, et ELi ökomärgisega toode ei vasta kõnealuse tooterühma kriteeriumidele või et ELi ökomärgist ei kasutata vastavalt artiklile 9, keelab ta ELi ökomärgise kasutamise kõnealusel tootel või, juhul kui ELi ökomärgise on andnud muu pädev asutus, teavitab ta asjaomast pädevat asutust. ELi ökomärgise kasutajal ei ole õigust artikli 9 lõikes 4 osutatud lõivu või tasu osalisele ega täielikule tagasimaksmisele. Pädev asutus teavitab kõnealusest keelust viivitamatult kõiki teisi pädevaid asutusi ja komisjoni. 6. Tootele ELi ökomärgise andnud pädev asutus ei avalda teavet, mille ta on saanud, hinnates artiklis 9 sätestatud ELi ökomärgise kasutamise eeskirjade täitmist ELi ökomärgise kasutaja poolt, ega kasuta seda teavet ELi ökomärgise kasutamise lubamisega mitteseotud otstarbel. Pädev asutus rakendab mõistlikud abinõud talle esitatud dokumentide kaitsmiseks võltsimise ja seadusevastase omastamise eest.

1. Kui ELi ökomärgise kriteeriumid on mingi tooterühma jaoks avaldatud, võib liikmesriigi või piirkonna ametlikult tunnustatud, EN ISO 14024 tüübi I kohaseid ökomärgistamise süsteeme, mis seda tooterühma avaldamise ajal ei hõlma, laiendada sellele tooterühmale ainult juhul, kui nende süsteemide kriteeriumid on vähemalt sama ranged kui ELi ökomärgise kriteeriumid. 2. Euroopa ökomärgistamise süsteemide (EN ISO 14024 tüüp I) kriteeriumide ühtlustamise eesmärgil võetakse ELi ökomärgise kriteeriumide puhul ühtlasi arvesse liikmesriikide ametlikult tunnustatud ökomärgise süsteemide raames välja töötatud olemasolevaid kriteeriume.

1. Liikmesriigid ja komisjon lepivad koostöös EUEBiga kokku konkreetse tegevuskava osas, et propageerida ELi ökomärgise kasutamist: a) teadlikkuse tõstmise ürituste ning avalikkuse teavitamise ja harimise kampaaniatega, mis on suunatud tarbijatele, tootjatele, hulgimüüjatele, teenuseosutajatele, avalik-õiguslikele ostjatele, kauplejatele, jaemüüjatele ja avalikkusele; b) süsteemi kasutuselevõtmise ergutamisega, eriti VKEde hulgas, toetades nii süsteemi arengut. 2. ELi ökomärgise propageerimine võib toimuda ELi ökomärgise veebisaidi kaudu, mis pakub põhiteavet ja reklaammaterjale ELi ökomärgise kohta ning teavet selle kohta, kust ELi ökomärgist kandvaid tooteid saab osta, ning seda kõigis ühenduse keeltes. 3. Liikmesriigid soodustavad riigihankelepinguid sõlmivatele asutustele mõeldud käsiraamatu kasutamist vastavalt I lisa A osa punktile 5. Selleks kaaluvad liikmesriigid näiteks kõnealuses käsiraamatus täpsustatud kriteeriumidele vastavate toodete puhul ostueesmärkide kehtestamist.

1. Määruse järjekindla rakendamise soodustamiseks vahetavad pädevad asutused korrapäraselt teavet ja kogemusi, eelkõige artiklite 9 ja 10 kohaldamise kohta. 2. Komisjon moodustab sellel eesmärgil pädevate asutuste töörühma. Töörühm tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Reisikulud katab komisjon. Töörühm valib oma esimehe ja võtab vastu oma töökorra.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühenduse ELi ökomärgise süsteemi rakendamise aruande hiljemalt 19. veebruar 2015. Aruandesse märgitakse ka süsteemi osad, mis võidakse üle vaadata.

Komisjon võib muuta lisasid, sealhulgas III lisas sätestatud lõivude ja tasude ülemmäära, võttes arvesse, et lõivud ja tasud peaksid täielikult katma süsteemi haldamise kulud. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad need sätted viivitamata komisjonile, samuti teatavad nad viivitamata komisjonile sätete igast järgnevast muudatusest.

Määrus (EÜ) nr 1980/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Määrust (EÜ) nr 1980/2000 kohaldatakse jätkuvalt selle artikli 9 kohaselt sõlmitud lepingute suhtes kuni kõnealustes lepingutes sätestatud lõppkuupäevani, välja arvatud kõnealuse määruse lõivu ja tasu käsitlevad sätted. Kõnealustele lepingutele kohaldatakse käesoleva määruse artikli 9 lõiget 4 ja III lisa.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.