Artikkel 6 - Üldnõuded ELi ökomärgise kriteeriumide jaoks
1. ELi ökomärgise kriteeriumid põhinevad toodete keskkonnatoimel, võttes arvesse ühenduse viimaseid strateegilisi eesmärke keskkonna valdkonnas.
2. ELi ökomärgise kriteeriumidega määratakse kindlaks keskkonnanõuded, millele toode ELi ökomärgise saamiseks peab vastama.
3. ELi ökomärgise kriteeriumid määratakse kindlaks teaduslikul alusel, võttes arvesse toodete kogu olelusringi. Kriteeriumide kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmist:
a)
kõige olulisem keskkonnamõju, eelkõige mõju kliimamuutustele, loodusele ja bioloogilisele mitmekesisusele, energia ja ressursside tarbimine, jäätmete tekkimine, heitmed igasugusesse keskkonda, füüsilisest mõjust tingitud saaste ning ohtlike ainete kasutamine ja keskkonda paiskamine;
b)
ohtlike ainete asendamine ohutumate ainete või alternatiivsete materjalide või alternatiivse disainiga, kui see on tehniliselt teostatav;
c)
toodete vastupidavuse ja taaskasutatavuse võime vähendada keskkonnamõju;
d)
netotasakaal keskkonnakasu ja -koormuse (sh tervise ja ohutuse aspektid) vahel konkreetse toote olelusringi eri etappidel;
e)
vajadusel sotsiaalsed ja eetilised aspektid, nt viidates asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja lepingutele, nagu asjakohased Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) nõuded ja tegevusjuhendid;
f)
koostoime suurendamiseks tooterühma puhul samale tooterühmale kohaldatavad teised olemasolevad ning eelkõige riigi või piirkonna tasandi ametlikult tunnustatud EN ISO 14024 tüüp I keskkonnamärgiste kriteeriumid;
g)
niivõrd kui võimalik, loomkatsete vähendamise põhimõte.
4. ELi ökomärgise kriteeriumid sisaldavad nõudeid, mis peavad tagama, et ELi ökomärgist kandev toode täidab oma otstarvet piisaval määral.
5. Komisjon teostab enne ELi ökomärgise mis tahes kriteeriumide väljatöötamist toidu ja sööda osas, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused), (10) hiljemalt 31. detsembriks 2011 uuringu, milles selgitatakse selliste toodete, sealhulgas kalandus- ja vesiviljelussaaduste kogu olelusringi hõlmava keskkonnatoime usaldusväärsete kriteeriumide kehtestamise teostatavust. Uuringus tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, millist mõju avaldavad ELi ökomärgise kriteeriumid toiduainetele ja söödale, aga ka töötlemata põllumajandussaadustele, mis jäävad määruse (EÜ) nr 834/2007 reguleerimisalasse. Ühtlasi tuleks uuringus vaadelda võimalust, et ELi ökomärgise võivad saada ainult mahepõllumajanduslikuks tunnistatud tooted, et vältida tarbijate eksitamist.
Komisjon otsustab vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele uuringu tulemuste ja EUEB arvamuse põhjal, milliste toidu ja sööda tooterühmade puhul, kui üldse, on ELi ökomärgise kriteeriumide väljatöötamine asjakohane.
6. ELi ökomärgist ei anta kaupadele, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (11) tähenduses mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid, valmistisi või segusid, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (12) artiklis 57 osutatud aineid sisaldavatele kaupadele.
7. Lõikes 6 osutatud aineid sisaldavate teatavate kaupade puhul ja ainult juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on teiste sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, võib komisjon võtta meetmeid lõikes 6 sätestatud korrast erandite tegemiseks. Erandeid ei tehta ainete suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 kirjeldatud menetluse kohaselt ja mille kontsentratsioon segus või (kompleks)tootes (või selle homogeenses osas) on üle 0,1 massiprotsendi. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.