Määrus 1177/2010

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad meritsi ja siseveeteedel toimuva transpordi kohta seoses järgnevaga: a) reisijate mittediskrimineerimine seoses vedajate poolt pakutavate veotingimustega; b) puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerimine ja abistamine; c) reisijate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral; d) reisijatele antav miinimumteave; e) kaebuste käsitlemine; f) täitmise tagamise üldeeskirjad.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes: a) kasutavad reisijateveoteenuseid, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil; b) kasutavad reisijateveoteenuseid, mille pardalemineku sadam asub väljaspool liikmesriigi territooriumi ja pardalt mahatuleku sadam asub liikmesriigi territooriumil, tingimusel et teenust osutab liidu vedaja, nagu on määratletud artikli 3 punktis e; c) reisivad ristluslaevadel, mille puhul pardalemineku sadam asub liikmesriigi territooriumil. Siiski ei kohaldata kõnealuste reisijate suhtes artikli 16 lõiget 2, artikleid 18 ja 19 ning artikli 20 lõikeid 1 ja 4. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata reisijate suhtes, kes reisivad: a) kuni 12 reisija vedamiseks ettenähtud laevadel; b) laevadel, mille käitamise eest vastutavasse meeskonda ei kuulu rohkem kui kolm liiget või mille kogu reisijateveoteenuse vahemaa ühes suunas on väiksem kui 500 meetrit; c) ekskursioonidel ja lõbureisidel, välja arvatud ristlused, või d) ilma mehaanilise jõuallikata laevadel ning algupärastel, enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolistel reisilaevadel ja nende üksikkoopiatel, mis on ehitatud valdavalt algupärastest materjalidest ja mis on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks. 3. Liikmesriigid võivad kahe aasta jooksul alates 18. detsembrist 2012 teha erandi käesoleva määruse kohaldamisest alla 300-tonnise kogumahtuvusega meresõidulaevade suhtes, mida käitatakse riigisisestel vedudel, tingimusel et käesolevas määruses sätestatud reisijate õigused on piisavalt tagatud siseriiklike õigusaktidega. 4. Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva määruse kohaldamisest avaliku teenindamise kohustuste, avaliku teenindamise lepingute või integreeritud teenustega hõlmatud reisijateveoteenuste suhtes, tingimusel et käesolevas määruses sätestatud reisijate õigused on võrreldaval määral tagatud siseriiklike õigusaktidega. 5. Ilma et see piiraks direktiivide 2006/87/EÜ ja 2009/45/EÜ kohaldamist, ei tuleks käesoleva määruse sätteid tõlgendada tehniliste nõuetena, mis kohustavad vedajaid, terminalioperaatoreid või muid üksusi muutma või asendama laevu, infrastruktuuri, sadamaid või sadamaterminale.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „puudega isik” või „piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kelle liikuvus on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadava teenuse kohandamist tema erivajadustele; b) „liikmesriigi territoorium” – territoorium, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut vastavalt selle artiklis 355 sätestatud tingimustele; c) „juurdepääsutingimused” – asjakohased standardid, juhised ja vastav teave juurdepääsu kohta sadamaterminalidele ja laevadele, sealhulgas nende rajatistele, mis on mõeldud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks; d) „vedaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes pakub üldsusele transporti reisijateveoteenuste või ristluste vormis, kuid kes ei ole reisikorraldaja, reisibüroo või piletimüüja; e) „liidu vedaja” – vedaja, kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kes pakub transporti liikmesriigi territooriumile või sealt välja reisijateveoteenuse vormis; f) „reisijateveoteenus” – ärilistel eesmärkidel meritsi ja siseveeteedel osutatav veoteenus, mida osutatakse vastavalt avaldatud sõiduplaanile; g) „integreeritud teenus” – ühendatud transporditeenus kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas ühtse infoteenuse, piletisüsteemi ja sõiduplaaniga; h) „tegelik vedaja” – isik, kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost, kuid kes ei ole vedaja; i) „siseveetee” – transpordiks kasutatav looduslik või tehislik laevatatav siseveekogu või omavahel ühendatud veekogude süsteem, nagu järved, jõed või kanalid või nende mis tahes kombinatsioon; j) „sadam” – koht või geograafiline piirkond, kus on tehtud selliseid parandustöid ja kuhu on paigaldatud sellised rajatised, mis võimaldavad vastu võtta laeva, mille pardale reisijad regulaarselt lähevad ja mille pardalt nad regulaarselt maha tulevad; k) „sadamaterminal” – vedaja või terminalioperaatori mehitatud terminal sadamas, kus asuvad rajatised, näiteks reisijate registreerimis- ja piletimüügiletid või salongid, ning töötajad reisijateveoteenuseid kasutavate reisijate või ristlusreisijate pardaleminekuks ja pardalt mahatulekuks; l) „laev” – veesõiduk, mida kasutatakse meritsi või siseveekogudel liiklemiseks; m) „veoleping” – vedu käsitlev leping vedaja ja reisija vahel ühe või mitme veoteenuse või ristluse osutamiseks; n) „pilet” – veolepingu sõlmimist kinnitav kehtiv dokument või muu tõend; o) „piletimüüja” – vahendaja, kes sõlmib vedaja nimel veolepinguid; p) „reisibüroo” – vahendaja, kes tegutseb reisija või reisikorraldaja nimel veolepingute sõlmimise eesmärgil; q) „reisikorraldaja” – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud korraldaja või vahendaja, välja arvatud vedaja; r) „broneering” – konkreetse reisijateveoteenuse või ristlusreisi broneerimine; s) „terminalioperaator” – liikmesriigi territooriumil asuv eraettevõtja või riigiasutus, kes vastutab sadamaterminali haldamise ja juhtimise eest; t) „ristlus” – meritsi või siseveeteedel osutatav veoteenus, mida pakutakse eranditult lõbusõiduks või puhkuseks, mida täiendavad majutus- ja muud teenused ja mis kestab kauem kui kaks ööbimist laeva pardal; u) „meresõidu ohtlik juhtum” – laevahukk, kaadumine, kokkupõrge või laeva madalikulesõit, plahvatus või tulekahju laevas või laeva defekt.

1. Vedajad väljastavad reisijale pileti, välja arvatud juhul, kui siseriiklike õigusaktide alusel annavad õiguse veoteenust kasutada muud dokumendid. Pileti võib väljastada elektroonilisel kujul. 2. Ilma et see piiraks sotsiaaltariife, pakutakse vedajate või piletimüüjate poolt kohaldatavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineerimata lõpptarbijat otseselt või kaudselt tema kodakondsuse alusel või vedaja või piletimüüja asutamiskoha alusel liidus.

1. Kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine on delegeeritud tegelikule vedajale, piletimüüjale või mõnele muule isikule, on kõnealused kohustused delegeerinud vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator sellegipoolest vastutav kõnealuse kohustusi täitva isiku tegevuse ja tegevusetuse eest, kes tegutseb oma tööülesannete piires. 2. Lisaks lõikele 1 kohaldatakse selle isiku suhtes, kellele vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator on kohustuse täitmise delegeerinud, seoses temale usaldatud kohustusega käesoleva määruse sätteid, sealhulgas vastutust ja vastuväiteid käsitlevaid sätteid.

Käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa piirata ega nendest loobuda, eriti veolepingusse märgitava erandi või piirava klausliga.

1. Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet kui sellist põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest või muul viisil andmisest ega puudega või piiratud liikumisvõimega isiku pardale lubamisest. 2. Puudega ja liikumispuudega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu ning neile kehtivad samad tingimused, mis kõigile teistelegi reisijatele.

1. Erandina artikli 7 lõikest 1 võivad vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad keelduda puudega või piiratud liikumisvõimega isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema pardale lubamisest järgmistel juhtudel: a) et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohaldatavaid ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud ohutusnõudeid; b) kui reisilaeva ehituse või sadama infrastruktuuri ja seadmete, sealhulgas sadamaterminalide tõttu on nimetatud isiku pardaleminek, pardalt mahatulek või vedamine ohutul või praktikas teostataval viisil võimatu. 2. Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud põhjustel teevad vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad kõiki mõistlikke jõupingutusi, et pakkuda asjaomasele isikule sobivat vedaja osutatavat alternatiivset transpordivõimalust reisijateveoteenuse või ristluse vormis. 3. Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut, kellel on broneering või pilet ja kes vastab artikli 11 lõikes 2 osutatud nõuetele, ei lubata sellele vaatamata pardale käesoleva määruse alusel, siis antakse kõnealusele isikule ja teda käesoleva artikli lõike 4 alusel saatvale isikule võimalus valida hüvitise ja I lisas sätestatud reisi marsruudi muutmise võimaluse vahel. Õigus valida tagasisõit või muuta reisi marsruuti kehtib kõigi ohutusnõuete täitmise korral. 4. Kui see on tingimata vajalik ja samadel tingimustel lõikes 1 sätestatuga võib vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja nõuda, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi. Reisijateveoteenuste puhul veetakse sellist saatvat isikut tasuta. 5. Kui vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tuginevad lõikele 1 või 4, peavad nad viivitamatult teavitama puudega või liikumispuudega isikut selle konkreetsetest põhjustest. Taotluse korral teatatakse kõnealustest põhjustest puudega või piiratud liikumisvõimega isikule kirjalikult hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Keeldumisel lõike 1 punkti a alusel tuleb esitada viide kohaldatavatele ohutusnõuetele.

1. Vedajad ja terminalioperaatorid kehtestavad või koostavad (vajaduse korral oma organisatsioonide abil) koostöös puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele ja neid saatvatele isikutele mittediskrimineerivad transpordile juurdepääsu tingimused. Juurdepääsu tingimustest teavitatakse taotluse korral riiklikke täitevasutusi. 2. Vedajad ja terminalioperaatorid teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused üldsusele kättesaadaval kujul ja taotluse korral füüsiliselt või internetis kättesaadavaks samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele. 3. Reisikorraldajad teevad kättesaadavaks lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused, mida kohaldatakse nende poolt korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes. 4. Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele on sobivas ja juurdepääsetavas vormis kättesaadav kogu asjakohane teave veotingimuste, reisi ning juurdepääsutingimuste kohta, sealhulgas interneti teel broneerimine ja internetis esitatav teave. Abi vajavad isikud saavad abistamise kohta kinnituse kättesaadavate vahendite kaudu, sealhulgas elektrooniliselt või lühisõnumiteenuse (SMS) teel.

Artikli 9 lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimuste kohaselt osutavad vedajad ja terminalioperaatorid oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele tasuta II ja III lisas täpsustatud abi sadamates, sealhulgas pardaleminekul ja pardalt mahatulekul, ning laevade pardal. Võimalusel kohandatakse seda abi puudega või piiratud liikumisvõimega isiku individuaalsetele vajadustele.

1. Vedajad ja terminalioperaatorid osutavad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele artiklis 10 sätestatud abi juhul, kui: a) vedajale või terminalioperaatorile on isiku sellisest abivajadusest kättesaadavate vahendite kaudu, k.a elektrooniliselt või SMSi teel, teatatud hiljemalt 48 tundi enne abi vajamist, kui reisija ja vedaja või terminalioperaator ei ole kokku leppinud lühemas tähtajas, ning b) puudega või piiratud liikumisvõimega isik ilmub sadamasse või artikli 12 lõikes 3 osutatud määratud kohta: i) vedaja poolt kirjalikult määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud pardalemineku aega, või ii) kui pardalemineku aega ei ole määratud, siis hiljemalt 60 minutit enne avaldatud väljumisaega, kui reisija ja vedaja või terminalioperaator ei ole kokku leppinud lühemas tähtajas. 2. Lisaks lõikele 1 teavitavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud vedajat broneeringu tegemise ajal või pileti eelmüügist ostmise ajal oma majutuse, istekoha või vajalike teenustega seotud erivajadustest või meditsiinitehnika kaasavõtmise vajadusest, eeldusel et kõnealune vajadus on kõnealusel ajal teada. 3. Lõike 1 punkti a ja lõike 2 kohase teabe võib alati esitada reisibüroole või reisikorraldajale, kelle käest pilet osteti. Kui pilet kehtib mitme reisi jaoks, piisab ühest teatest, tingimusel et järgnevate reiside aegade kohta on antud piisavat teavet. Reisijale antakse kinnitus, et taotletud abivajadusest on vastavalt lõike 1 punktile a ja lõikele 2 teavitatud. 4. Juhul kui abivajadusest ei ole lõike 1 punkti a ja lõike 2 kohaselt teatatud, teevad vedajad ja terminalioperaatorid siiski kõik mõistlikud jõupingutused, et tagada puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks pardale minna, pardalt maha tulla ja laeval reisida. 5. Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut saadab tunnustatud abikoer, siis tuleb see koer majutada koos kõnealuse isikuga, tingimusel et vedajale, reisibüroole või reisikorraldajale on sellest teatatud vastavalt tunnustatud abikoerte reisilaevade pardal vedamise suhtes kohaldatavatele siseriiklikele eeskirjadele, kui need on olemas.

1. Vedajad, terminalioperaatorid, reisibürood ja reisikorraldajad võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud artikli 11 lõike 1 punkti a ja artikli 11 lõike 2 kohaselt teate esitamiseks ja esitatud teadete vastuvõtmiseks. Kõnealust kohustust kohaldatakse nende kõigis müügipunktides, sealhulgas telefoni ja interneti teel toimuva müügi suhtes. 2. Kui reisibürood või reisikorraldajad saavad lõikes 1 osutatud teate, edastavad nad kõnealuse teabe oma tavalise lahtiolekuaja jooksul viivitamatult vedajale või terminalioperaatorile. 3. Vedajad ja terminalioperaatorid määravad sadamaterminalis või väljaspool seda koha, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealune koht on selgelt märgistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhilist teavet sadamaterminali ja osutatava abi kohta.

1. Terminalioperaatorid ja sadamaterminale käitavad või reisijateveoteenuseid osutavad vedajad, kelle eelmise kalendriaasta jooksul ärilistel eesmärkidel teostatud vedude kogumaht on suurem kui 100 000, kehtestavad oma pädevusvaldkondade raames ning koostöös puudega või piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega II ja III lisas täpsustatud abi kvaliteedistandardid ning määravad vajaduse korral oma organisatsioonide kaudu kindlaks nende standardite täitmiseks vajalikud vahendid. 2. Kvaliteedistandardite kehtestamisel võetakse täiel määral arvesse puudega või piiratud liikumisvõimega isikute transpordi hõlbustamist käsitlevaid rahvusvaheliselt tunnustatud poliitikaid ja tegevusjuhendeid, eelkõige IMO soovitust reisilaevade projekteerimise ja käitamise kohta eakate ja puuetega isikute vajadustele vastamiseks. 3. Terminalioperaatorid ja vedajad teevad lõikes 1 sätestatud kvaliteedistandardid kättesaadaval kujul üldsusele füüsiliselt või interneti teel kättesaadavaks samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave.

Ilma et see piiraks meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja koodeksi kohaldamist ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni ja Doonau laevasõidukonventsiooni kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamist, kehtestavad vedajad ja vajaduse korral terminalioperaatorid puudega isikute alase koolituse menetlused, sealhulgas juhendamise, ning tagavad, et: a) nende töötajad, sealhulgas muude kohustusi täitvate isikute värvatud töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, läbivad IV lisa A ja B osas kirjeldatud koolituse või juhendamise; b) nende töötajad, kes on muul viisil vastutavad piletite broneerimise ja müümise või pardalemineku ja pardalt mahatuleku eest, sealhulgas muude kohustusi täitvate isikute värvatud töötajad, läbivad IV lisa A osas kirjeldatud koolituse või juhendamise, ning c) punktides a ja b mainitud töötajate pädevuse säilitamine toimub vajadusel näiteks juhendamise või täiendkoolituse abil.

1. Vedajad ja terminalioperaatorid vastutavad kahju eest, mis tekib puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kasutatava liikumisvahendi või muu erivarustuse kadumisest või kahjustumisest, kui kahju põhjustanud juhtum toimus vedaja või terminalioperaatori süü või hooletuse tõttu. Vedaja süüd või hooletust eeldatakse meresõidu ohtliku juhtumi poolt põhjustatud kahju puhul. 2. Lõikes 1 osutatud hüvitis vastab asjaomase varustuse asendusväärtusele või vajaduse korral parandamiskuludele. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (10). 4. Lisaks tehakse kõik jõupingutused varustuse ajutiseks kiireks asendamiseks sobiva alternatiiviga.

1. Reisijateveoteenuse või ristluse tühistamise või väljumise hilinemise korral peab vedaja või vajaduse korral terminalioperaator teavitama sadamaterminalidest väljuvaid reisijaid või võimaluse korral sadamatest väljuvaid reisijaid olukorrast võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset väljumisaega ning eeldatavast väljumis- ja saabumisajast niipea, kui see on teada. 2. Kui reisijad jäävad tühistamise või hilinemise tõttu ühendusveoteenusest maha, teeb vedaja ja vajaduse korral terminalioperaator mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomaseid reisijaid muudest ühendusreisidest. 3. Vedaja või vajaduse korral terminalioperaator tagab, et puudega või piiratud liikumisvõimega isikud saavad lõigetes 1 ja 2 nõutud teavet kättesaadaval kujul.

1. Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenuse või ristluse väljumine tühistatakse või hilineb sõiduplaanijärgsest väljumisajast rohkem kui 90 minutit, pakutakse sadamaterminalidest väljuvatele reisijatele tasuta suupisteid, einet või karastusjooke ootamisajale mõistlikult vastavas koguses, kui need on kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda. 2. Kui väljumise tühistamise või hilinemise tõttu on vajalik üks või mitu ööbimist või kui lisaks reisija kavandatule on vajalik lisaööbimine, pakub vedaja sadamaterminalist väljuvatele reisijatele lisaks lõikes 1 sätestatud suupistetele, einetele või karastusjookidele piisavat tasuta majutust pardal või maal ning transporti sadamaterminali ja majutuskohta ning sealt tagasi, kui see on füüsiliselt võimalik. Vedaja võib seada ühe reisija kohta maal pakutava majutuse kogusumma ülempiiriks, mis ei sisalda transporti sadamaterminalist majutuskohta ja tagasi, 80 eurot öö kohta maksimaalselt kolmeks ööks. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel osutab vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.

1. Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamaterminalist väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel: a) võrreldavatel tingimustel ilma igasuguse lisatasuta marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule; b) piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule. 2. Kui reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamast väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, on reisijatel õigus marsruuti muuta või saada vedajalt piletihinna hüvitist. 3. Lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatud hüvitise maksmisel hüvitatakse kogu pileti ostuhind seitsme päeva jooksul kas sularahas, elektroonilise pangaülekandega, pangakorralduse või pangatšekkidena ärajäänud reisi osa või osade puhul ning juba toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses reisija esialgse reisikavaga enam mõtet. Reisija nõusolekul võib kogu pileti ostuhinna hüvitada ka reisitšekkide ja/või teiste teenustega summas, mis on võrdne pileti ostuhinnaga, eeldusel et tingimused on paindlikud, eelkõige seoses kehtivusaja ja sihtkohaga.

1. Kaotamata õigust transpordile, võivad reisijad taotleda vedajalt hüvitist reisi lõppsihtkohta hilinenult saabumise eest vastavalt veolepingus sätestatule. Hüvitise miinimummäär on 25 % piletihinnast, kui reis hilineb vähemalt: a) ühe tunni reisi puhul, mis sõiduplaani järgi kestab neli tundi; b) kaks tundi reisi puhul, mis sõiduplaani järgi kestab üle nelja tunni, kuid mis ei ületa kaheksat tundi; c) kolm tundi reisi puhul, mis sõiduplaani järgi kestab kaheksa tundi, kuid mis ei ületa 24 tundi, või d) kuus tundi reisi puhul, mis sõiduplaani järgi kestab rohkem kui 24 tundi. Kui hilinemise aeg ületab kahekordselt punktides a–d märgitud aja, hüvitatakse 50 % piletihinnast. 2. Reisikaardi või perioodipiletiga reisijad, kes kogevad selle kehtivuse ajal reisi korduvaid hilinenud saabumisi, võivad taotleda piisavat hüvitist vastavalt vedaja hüvitiste korrale. Selles korras sätestatakse hilinenud saabumise kindlaksmääramise ja hüvitise arvestamise kriteeriumid. 3. Hüvitise arvutamisel võetakse arvesse hind, mille reisija hilinenud reisijateveoteenuse eest tegelikult tasus. 4. Kui veoleping on sõlmitud edasi-tagasi sõidu eest, võetakse reisi edasi- või tagasisuunal hilinenud saabumise korral makstava hüvitise arvutamisel arvesse poolt kõnealuse reisijateveoteenuse pakutava transpordi eest makstud hinnast. 5. Hüvitis makstakse ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist. Hüvitist võib maksta reisitšekkide ja/või muude teenustega, kui tingimused on paindlikud, eelkõige seoses kehtivusaja ja sihtkohaga. Reisija nõudmisel makstakse hüvitis rahas. 6. Piletihinna hüvitisest ei või maha arvata tehingukulusid, sealhulgas lõive, telefonikõnede või markide maksumust. Vedajad võivad määrata alammäärad, millest madalamaid hüvitussummasid ei maksta. Kõnealune alammäär ei ületa 6 eurot.

1. Kui väljumisaeg ei ole kindlaks määratud, ei kohaldata artikleid 17, 18 ja 19 lahtise väljumisajaga piletit omavate reisijate, välja arvatud reisikaarti või perioodipiletit omavate reisijate suhtes. 2. Artikleid 17 ja 19 ei kohaldata juhul, kui reisijat on enne pileti ostmist reisi tühistamisest või hilinemisest teavitatud või kui väljumine tühistatakse või hilineb reisija süül. 3. Artikli 17 lõiget 2 ei kohaldata, kui vedaja tõestab, et tühistamise või hilinemise põhjuseks on laeva ohutut käitamist takistavad ilmastikutingimused. 4. Artiklit 19 ei kohaldata, kui vedaja tõestab, et tühistamise või hilinemise põhjuseks on laeva ohutut käitamist takistavad ilmastikutingimused või reisijateveoteenuse osutamist takistavad erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik mõistlikud meetmed.

Käesolev määrus ei takista reisijaid esitamast nõuet liikmesriigi kohtus siseriiklike õigusaktide alusel seoses veoteenuste tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamisega, sealhulgas direktiivi 90/314/EMÜ alusel.

Vedajad ja terminalioperaatorid annavad oma pädevuse piires reisijatele piisavat teavet kogu nende reisi vältel kõigile kättesaadaval kujul ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele.

1. Vedajad, terminalioperaatorid ja vajadusel sadamavaldajad tagavad oma pädevuse piires, et käesolevas määruses sätestatud reisijate õigusi käsitlev teave on laevade pardal, võimaluse korral sadamates ning sadamaterminalides avalikult kättesaadav. Kõnealust teavet antakse võimalikult kättesaadaval kujul ja samades keeltes kui tavaliselt kõigile reisijatele avaldatav teave. Kõnealust teavet andes pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele. 2. Lõikes 1 osutatud teavitamisnõude täitmiseks võivad vedajad, terminalioperaatorid ja vajadusel sadamavaldajad kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud ja neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest. 3. Vedajad, terminalioperaatorid ja vajadusel sadamavaldajad teavitavad reisijaid sobival viisil laevade pardal, võimaluse korral sadamates ning sadamaterminalides asjaomase liikmesriigi poolt artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud täitevasutuse kontaktandmetest.

1. Vedajad ja terminalioperaatorid kehtestavad või omavad mehhanismi, mis on kergesti juurdepääsetav, et käsitleda kaebusi seoses käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega. 2. Kui käesoleva määrusega hõlmatud reisija soovib esitada vedajale või terminalioperaatorile kaebust, esitab ta selle kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil teenust osutati või oleks tulnud osutada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja või terminalioperaator reisijat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

1. Iga liikmesriik määrab uue või olemasoleva asutuse või asutused vastutama käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest sadamatest lähtuvate reisijateveoteenuste ja ristlustega ja seoses kolmandatest riikidest sellistesse sadamatesse saabuvate reisijateveoteenustega. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed. Iga asutus on oma organisatsiooni, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest ärihuvidest sõltumatu. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt määratud asutusest või asutustest. 3. Iga reisija võib kooskõlas siseriikliku õigusega esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud pädevale asutusele või muule liikmesriigi määratud pädevale asutusele. Pädev asutus annab reisijate esitatud kaebustele põhjendatud vastused mõistliku aja jooksul. Liikmesriik võib otsustada, et: a) reisija esitab käesoleva määrusega hõlmatud kaebuse kõigepealt vedajale või terminalioperaatorile ja/või b) riiklik täitevasutus või liikmesriigi määratud muu pädev asutus tegutseb edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 24 kohaselt lahendatud. 4. Liikmesriigid, kes on otsustanud teha artikli 2 lõike 4 kohaselt teatavate teenuste suhtes erandi, tagavad samaväärse mehhanismi olemasolu reisijate õiguste täitmise tagamiseks.

Hiljemalt 1. juunil 2015 ning seejärel iga kahe aasta tagant avaldavad artikli 25 alusel määratud täitevasutused oma kahe eelneva kalendriaasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab eelkõige käesoleva määruse sätete rakendamiseks võetud meetmete kirjeldust, kohaldatud karistuste üksikasju ning statistikat kaebuste ja kohaldatud karistuste kohta.

Artikli 25 lõikes 1 osutatud riiklikud täitevasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete ning -tavade kohta sellises ulatuses, mis on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja meetmetest komisjonile hiljemalt 18. detsembriks 2012 ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Komisjon esitab hiljemalt 19. detsembriks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendamiseks või määruse muutmiseks.

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisasse lisatakse järgmine punkt: „18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi (*1). (*1) ELT L 334, 17. detsember 2010, lk. 1.” "

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 18. detsembrist 2012.