Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
15. veebruar 2021.a kohtu tsiviilkantselei kaudu Lubja 4, Tallinnas 2-20-125580
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
S V hagi Ryanair DAC vastu võlgnevuse nõudes 448,3 eurot Hageja: S V (isikukood xxx); Lepinguline esindaja: [email protected]).
Kaspar
Vahtre
(E-post:
Kostja: Ryanair DAC (välisriigi registrikood 104547, Postiaadress: Ryanair Dublin Office, Airside Business Park, Swords, Co. Dublin, IRELAND);
Menetluse liik
Lepinguline esindaja: v.adv. Kristi Sild (E-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S V hagi Ryanair DAC vastu.
2.Välja mõista kostjalt Ryanair DAC hageja S V kasuks kahju hüvitis 365,96 eurot ja viivised summas 13,07 eurot, edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudmise kulud 40 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Menetluskulud
4.Jätta S V ja Ryanair DAC menetluskulud Ryanair DAC kanda.
5.Välja mõista kostjalt Ryanair DAC hageja S V kasuks menetluskulud summas 470 eurot, sh 370 eurot õigusabikulud ja 100 eurot riigilõiv.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Ryanair DAC tasuda S Vle käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendused
1.S V ostis 08.03.2020 kostjalt lennupiletid lendudele marsruudil Tallinn–Malta–Tallinn, tasudes selle eest kostjale 365,96 eurot. Reisijateks pidid olema A L , kes on loovutanud oma nõude hagejale ja hageja ise. Nimetatud tehinguga sõlmisid pooled lepingu ja kostja edastas hagejale lennubroneeringu number Y96J2A. Lend suunal Tallinn-Malta pidi toimuma 19.03.2020 ja lend suunal Malta - Tallinn pidi toimuma 26.03.2020. Kostja tühistas hageja lennubroneeringu teise osa suunal Malta-Tallinn seoses koroonaviiruse laialdasema levikuga. 18.05.2020 edastas hageja kostjale piletiraha tagastamise nõude. Kuivõrd seisuga 03.07.2020 ei olnud kostja hagejale piletiraha tagastanud, esitas hageja Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
2.Hageja hinnangul ei oma see, kas kostja pakkus võimalust lennuaega lisatasuta muuta või mitte, vaidluse lahendamise osas tähtsust. Määruse 264/2004 artikli 8 kohaselt peab lennufirma pakkuma kas tagasimaksmise või alternatiivse marsruudi vahel. Antud juhul alustati kõigis Euroopa riikides samal ajal reisipiirangute seadmisega ning ei olnud teada, millal Tallinna ja Malta vahel lennuühendus lõpuks taastub. Välisministeerium teavitas 19. märtsil Malta osas järgnevalt: hetkeseisuga lõppevad regulaarlennud 21.03. Ehk siis puudus hagejal igasugune info selles osas, millal lennuühendus Tallinna ja Malta vahel taastub. Samuti sulgesid piire kõik teised riigid ning hagejal oli igati alust arvata, et Maltalt Eestisse tagasisaamine võib osutuda ülimalt vaevaliseks. Hagejale teadaolevalt ei toimi lennuliin Tallinna ja Malta vahel ka täna. Seega ei olnudki võimalik lennuaegu hagejale sobival viisil muuta. Teiseks, kõnealuse ettepaneku puhul oli reisija, kohustatud, juhul kui uueks sobivaks kuupäevaks valitud pilet on kallima hinnaga, tasuma kostjale hinnavahe eest täiendava summa. Ajal kui lende tühistati ja uusi lennugraafikuid ei tehtud, tunduks ebamõistlik tasuda lennufirmale täiendav summa lennu eest, mis suure tõenäosusega tühistatakse. Samuti ei tegemist artiklis 8 nimetatud teekonna muutmisega kuivõrd see ei toimuks võrreldavatel tingimustel. Seetõttu esitas hageja ka piletiraha tagastamise nõude. Teatavasti ei ole vaidlust selles, et reisiteekonna esimene lennureis – Tallinn – Malta, toimus, kuid hageja sellel ei viibinud, sest enne selle väljumist sai hagejale teatavaks, et tagasilend on tühistatud. Ehk siis tühistamine sundis muutma hageja algset reisikava. Kui võtta aluseks kostja käsitlus, siis tekib küsimus, et millist tähtsust omab artikli 8 lg 1 punkti a rakendamisel ja piletiraha tagastamisel see, kas hageja isiklikult sellel toimunud lennul viibis või otsustas viimasel hetkel sellele mitte minna kuna talle sai teatavaks reisikava muutmine ehk ta ei oleks saanud enam tagasi lennata? Kas viimasel juhul tekkis
kostjale mingisugune negatiivne tagajärg, mida ei oleks tekkinud siis kui hageja oleks lennule läinud? Hageja on seisukohal, et juhul kui hageja ka oleks sellele lennureisile läinud, siis oleks kostja jaoks olnud sellel samasugune tagajärg – kostja peaks hüvitama ka esimese lennureisi ning lennule minemine või mitte-minemine ei omanud mingisugust mõju. Tõenäoliselt oleks kostja kulud isegi suuremad kuna sel juhul peaks kostja hoolitsema ka selle eest, et leiaks reisijale sarnastel tingimustel alternatiivlennu, mis aga 26. märtsil olnud oludes oli erakordselt keeruline. Samuti oleks kostja pidanud tõenäoliselt pakkuma hagejale hoolitsust vastavalt määruse 261/2004 artiklis 9 sätestatule. Seega oli hageja otsus kostja jaoks rahaliselt soodsam.
7.Artikkel 8 kohaselt tuleb tagasimakse teha 7 päeva jooksul, mida kostja ei ole täitnud. Hageja on olnud igati mõistev ja kannatlik ning ei ole nõudnud kostjalt tingimusteta 7 päeva jooksul tasumist. Samuti ei pöördunud hageja 7 päeva möödumisel kohtu poole. Hageja nõustub kostjaga selles, et pooled peavad lähtuma omavahelistes suhetes üldistest õiguspõhimõtetest, eelkõige hea usu- ja mõistlikkuse põhimõttest ning seda ka selliste erakorraliste sündmuste ajal, mis alates märtsist 2020 on aset leidnud. On mõistetav, et kui ühe lühikese ajaperioodi jooksul tühistatakse sisuliselt kõik aasta jooksul tehtud lennud ja lennubroneeringud, siis võib tagasimaksete käsitlemisele kuluda väga palju aega ja on keeruline kinni pidada määruses toodud lühikesest tähtajast. Samas ei vabasta selline olukord kostjat oma kohustuste täitmisest. Näiteks väidab kostja, et ta on edastanud hagejale vautšeri. Euroopa Komisjon leidnud, et vautšeri vormis hüvitamine on võimalik ainult juhul, kui reisija sellega nõustub. Antud juhul ei ole hageja sellist nõusolekut andnud.
3.Hageja palub mõista Ryanair DAC-lt S V kasuks välja põhinõue summas 365,96 eurot, VÕS § 113 lg 1 II lause alusel viivis põhinõudelt summas 365,96 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,07 eurot ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud Ryanair DAC kanda. Kostja seisukohad
4.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ja rakendada menetluskulude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Ligi nädal enne väljalendu - 13.03.2020 saatis kostja hagejale kirja, kus selgitas, et juhul, kui hageja tunneb ennast ebakindlalt, siis on tal võimalus lennuaega ilma lisatasuta muuta (Kostja 13.03.2020 ekiri). Täpselt sama kiri saadeti hagejale ka 16.03.2020 (Kostja 16.03.2020 ekiri). Hageja seda võimalust ei kasutanud. 19.03.2020 lend marsruudil Tallinn – Malta toimus plaanipäraselt, kuid hageja sellele lennule ei ilmunud. 26.03.2020 toimuma pidanud lend Malta – Tallinn tühistati kostja poolt seoses Covid-19 pandeemiaga. Hageja esitas kostja vastu nõude hüvitise saamiseks nii sinna- kui tagasilennu eest. 28.03.2020 teatas kostja hagejale, et seoses COVID 19-st tingitud lendude tühistamiste suure hulgaga on neil enneolematult suur taotluste maht ning palus olla kannatlik (Kostja 28.03.2020 ekiri). 08.04.2020 pöördus kostja taas hageja poole selgitades, et hageja taotlus on küll menetluses, aga selle töötlemine võtab aega, kuna Covid – 19 tõttu on taotluste hulk tavapäratult suur ning piirangute tõttu on neil ka tööjõudu puudu (Kostja 08.04.2020 ekiri). 29.05.2020 saatis kostja hagejale uue teate, selgitades viivituse põhjust (Kostja 29.05.2020 ekiri). Kostja tunnistas nõuet tühistatud lennu pileti eest hüvitise saamiseks summas kokku 211.98 eurot ning oma 10.07.2020 kirjaga väljastas hagejale vautšeri viidatud summa ulatuses.
6.Hageja leiab, et kostja peab hüvitama talle ka selle lennu, mis toimus plaanipäraselt, kuid millele hageja oma valikul ei läinud. Kostja sellega ei nõustu.
Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poole esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta on nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asja esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevaid tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
10.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus 261/2004) artikli 8 lg 1 punkti a kohaselt – kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijale seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmist artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu.
11.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 261/2004, (EÜ) nr 1371/2007, (EL) nr 1177/2010 ja (EL) nr 181/2011 on ette nähtud reisijate õigused reisi tühistamise korral. Kui vedaja reisi tühistab, peab ta pakkuma reisijatele võimaluse valida hüvitamise (tagasimaksmise) ja marsruudi muutmise vahel. Kuna marsruudi muutmine ei ole praeguses olukorras praktiliselt üldse kohaldatav, on tegelik valik peamiselt erinevate hüvitamisvõimaluste vahel (Euroopa Komisjoni soovitus 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis).
12.Määruse nr 261/2004 artikkel 7 punkti 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
13.Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõige 3; määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 lõike 1 punkt a; määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõike 1 punkt b; määruse (EL) nr 181/2011 artikli 19 lõike 1 punkt b ning Euroopa Liidu Komisjoni soovituse (EL) 2020/648, 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis p 8 kohaselt pileti kogumaksumus tuleb õhu-, mere- ja siseveetranspordi puhul hüvitada seitsme päeva jooksul pärast reisija taotlust, bussitranspordi puhul 14 päeva jooksul pärast pakkumise esitamist või taotluse saamist ja raudteetranspordi puhul ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Liidu õigusaktide kohaselt võib hüvitist maksta rahas või vautšerina. Siiski on hüvitamine vautšeri vormis võimalik ainult juhul, kui reisija sellega nõustub.
14.Vaidlus puudub järgenvate asjaolude üle: reisiteekonna esimene lennureis 19.03.2020.a.Tallinn – Malta toimus, kuid hageja sellel ei viibinud; kostja tühistas lennu suunal Malta – Tallinn, mis pidi toimuma 26.03.2020 seoses Covid-19 pandeemiaga; Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus saada lennupiletiraha tagasi kogu lennupiletite maksumuse ulatuses, sh lennu eest Malta-Tallinn 26.03.2020, mille kostja tühistas, kui ka lennu eest 19.03.2020.a. Tallinn-Malta, millele hageja ei läinud.
15.Nähtuvalt hageja esitatud Eesti Vabariigi Välisministeerium reisiinfo eriteatest (03.11.2020 dok 4s lisa 2) 19. märtsil 2020.a. kell 12.57 Malta osas järgnevalt: “Malta (Ryanair) - hetkeseisuga lõppevad regulaarlennud 21.03“. Hageja lend Tallinnast Maltale oli määratud 19.03.2020 kella 13.10. Seega on hagejale (ning kostjale) teada enne 19.03.2020.a. lendu, et tagasilend Malta-Tallinn 21.03.2020.a. ei toimu (mille osas ei ole vaidlust). Ühtlasi nähtub nii hageja esitatud 16.03.2020 (03.11.2020 dok 4s lisa 12) kui 19.03.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumi pressiteadetest, et riigid asusid oma piire sulgema ning seega on kohtu hinnangul tõendatud hageja väide, et 19.03.2020.a. planeeritud lennuga Tallinnast Maltale lennates võib Maltalt Eestisse tagasisaamine osutuda keeruliseks või võimatuks.
16.Euroopa Kohus on leidnud, et reisi, mis hõlmab edasi-tagasi lendu, ei saa pidada üksiklennuks. Mõistet „lend” tuleb määruse 261/2004 tähenduses tõlgendada nii, et see koosneb peamiselt ühest lennutransporditoimingust (mis on selle transpordiliigi nn ühik), mida teostab lennuettevõtja, kes määrab oma marsruudi (Kohtuasi C-173/07, Emirates Airlines, ECLI:EU:C:2008:400, p 40).
17.Vastavalt määruse artikli 8 lõikele 1 peavad lennuettevõtjad pakkuma reisijatele valikut kolme võimaluse vahel: i) piletihind hüvitatakse ning jätkulennu puhul tagatakse esimesel võimalusel tagasilend lähtelennujaama, ii) reis sihtkohta suunatakse ümber võrreldavatel reisitingimustel, sõltuvalt vabade kohtade olemasolust, kas esimesel võimalusel või iii) reisijale sobival hilisemal kuupäeval. Kui reisijat teavitatakse lennu tühistamisest ja talle antakse korrektselt teada valikuvõimalustest, tuleb üldjuhul pakkuda kohe ka artikli 8 lõikes 1 sätestatud valikuvõimalust. Reisijad võivad nõuda piletiraha tagasi täies ulatuses või ärajäänud reisiosa eest. Kui mõne osa ärajäämise tõttu on reis tervikuna mõttetuks muutunud, võivad reisijad nõuda piletiraha tagasi ka juba tehtud reisiosa eest. Kui reisija otsustab pöörduda tagasi lähtelennujaama, on juba läbitud reisiosa või -osad esialgse reisikav võrreldes enamasti mõttetuks muutunud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 tõlgendamise suunised p 4.2.).
18.Kuna nii 19.03.2020 kui ka 26.03.2020 lendu teenindas kostja ning tegemist on ühe edasi-tagasi reisikav/broneeringuga, siis ei saa kuupäevadel 19.03.2020 või 26.03.2020 toimunud lendu kumbagi pidada üksiklennuks (Euroopa Kohtu otsus C-173/07). Kuna reisijal ei olnud ilmselgelt võimalik selle broneeringu tagasilendu kasutada (lend tühistati kostja poolt) ning tegemist ei ole üksiklennuga, siis on kohtu hinnangul täidetud määruse 261/2004 art artikli 8 lg 1 punkti a, art 7 lg 3 eeldused ning hagejal on õigus kogu lennureisi (so Tallinn-Malta, Malta-Tallinn) piletite hüvitamisele.
19.Hagejale on 10.07.2020.a. pakutud reisivautšereid väärtusega 211.98 eurot (kostja 30.11.2020 vastus dok 6s lisa 6). Hageja on välja toonud, et ei soovi reisivautšereid praeguses olukorras kasutada, seega on kostjal kohustus hüvitise maksmiseks rahas (Määruse nr 261/2004 artikkel 7 punkti 3).
20.Kostja on välja toonud, et ligi nädal enne väljalendu - 13.03.2020 saatis kostja hagejale kirja, kus selgitas, et juhul, kui hageja tunneb ennast ebakindlalt, siis on tal võimalus lennuaega ilma lisatasuta muuta (kostja 30.11.2020 vastus dok 6s lisa 1). Täpselt sama kiri saadeti hagejale ka 16.03.2020 (kostja 30.11.2020 vastus dok 6s lisa 2). Nagu kostja välja on toonud, et hageja seda võimalust ei kasutanud, millele ei ole ka hageja vastu vaielnud, kuid hageja on välja toonud, et hagejal puudus igasugune info selles osas, millal lennuühendus Tallinna ja Malta vahel taastub. Samuti sulgesid piire kõik teised riigid ning hagejale teadaolevalt ei toimi lennuliin Tallinna ja Malta vahel ka täna. Seega hageja hinnangul ei olnudki võimalik lennuaegu hagejale sobival viisil muuta. Kohus leiab, et nii nagu lennuettevõtja peab tegutsema tarbijat toetaval moel, siis peab ka tarbija broneeringuid tehes ja neid kasutades lähtuma hea usu põhimõttest ning lennupileti kasutamata jätmisest andma lennuettevõtjale teada, sh broneeringu tühistamise vm toimingu näol vastavalt võimalustele. Kuna aga kohus on eelpool tooduga asunud seisukohale, et lennuettevõtjal on sellises olukorras, kus reisijal tagasilennu tühistamisega muutus väljalennu kasutamine mõttetuks ning tänaseni lende Maltale ei toimu (mille osas vaidlust pole), kohustus hüvitada kogu lennu maksumus rahas, ei oma siinkohal tähtsust, et hageja lennuaega ei muutnud. Sealjuures on Euroopa Komisjon tõdenud, et marsruudi muutmine ei ole praeguses olukorras praktiliselt üldse kohaldatav ja tegelik valik on peamiselt erinevate hüvitamisvõimaluste vahel (vt otsuse p 15).
21.Eeltoodu alusel asub kohuse seisukohale, et reisija hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis 365,96 eurot.
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustus rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Hageja nõuab kostjalt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni: põhivõlgnevuselt summas 365,96 eurot viivis 8 % aastas perioodi eest 25.05.2020 kuni 03.11.2020 summas 13,07 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt 8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
24.Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis alates hageja poolt kostjale nõude sissenõutavaks muutumisest (so nõue esitati kostjale 18.05.2020 ning nõue muutus sissenõutavaks 25.05.2020) kokku summas 13,07 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest 03.11.2020.a. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
25.VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 113.1 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista sissenõudekulu 40 eurot.
26.Eeltoodu alusel ja tulenevalt määruse 261/2004 art 7 lg 1, art 7 lg 3, art 8 lg 1 ning esitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et hageja nõue hüvitise saamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõude katteks 365,96 eurot, viivist 13,07 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine ja menetluskulude jaotamine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 448,3 eurot.
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg 6 sätestatud eeldust menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Hagejad on enne kohtusse hagi esitamist pöördunud nõudekirjadega kostja poole. Kostja on keeldunud hagejate nõudeid täitmast ning tekitanud seeläbi olukorra, kus hagejad olid sunnitud oma nõudega kohtusse pöörduma ja sellest tulenevalt ka menetluskulusid kandma.
30.Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
31.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
32.Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluskulud summas 470 eurot (sh riigilõiv 100 eurot). Kuna tsiviilasja toimikust nähtub riigilõivu tasumine summas 100 eurot, siis kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot.
33.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuludeks on 370 eurot (käibemaksuta), sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, hagi koostamise kulu 2 tundi, 200 eurot, 11.01.2021 vastuse koostamise kulu 1,5 tundi 150 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, asjaolu, et asjas ei ole toimunud istungeid ja kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 370 eurot.
Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 470 eurot (100+370).
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (470 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.