Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, 5. aprill 2011 , milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK
Vastu võetud 05.04.201125 artiklit1 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad kuritegude ja sanktsioonide määratlemiseks inimkaubanduse puhul. Samuti kehtestatakse direktiiviga üldsätted, milles võetakse arvesse soolist aspekti, et tugevdada kõnealuste kuritegude tõkestamist ja nende kuritegude ohvrite kaitset.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste tahtlike tegude karistatavus:
isiku värbamine, transportimine, üleviimine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas kõnealuse isiku üle saavutatud kontrolli vahetamine või üleandmine, milleks kasutatakse ähvardusi, jõudu või muid sunnimeetodeid, inimröövi, kelmust, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist või teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste võtmist või andmist ärakasutamise eesmärgil.
2. Kaitsetu seisund tähendab olukorda, kui asjaomasel isikul puudub reaalne või vastuvõetav alternatiiv väärkohtlemisele allumisele.
3. Ärakasutamine hõlmab vähemalt isiku kasutamist prostituudina või muid seksuaalse ärakasutamise vorme, sunniviisilist tööd või pealesunnitud teenuseid, sealhulgas kerjamine, orjust või muid samalaadseid tingimusi, sunnitööd, ärakasutamist kuritegelikuks tegevuseks või elundite eemaldamist.
4. Inimkaubanduse ohvri nõusolek kavandatud või tegelikuks ärakasutamiseks ei ole tähtis, kui on kasutatud mõnd lõikes 1 nimetatud vahendit.
5. Kui lõikes 1 osutatud tegu on seotud lapsega, käsitatakse seda karistatava inimkaubandusena isegi juhul, kui ühtegi lõikes 1 nimetatud vahendit ei ole kasutatud.
6. Käesolevas direktiivis tähendab „laps” alla 18 aasta vanust isikut.
Artikkel 3 - Süüteole õhutamine ja kaasaaitamine ning süüteokatse
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 nimetatud süütegudele õhutamine ja kaasaaitamine ning selliste süütegude katse on karistatav.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt viieaastane vangistus.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille maksimummäär on vähemalt kümneaastane vangistus, kui kõnealune süütegu:
a)
pandi toime isiku vastu, kes on eriti kaitsetu, mis tähendab käesolevas direktiivis vähemalt lapsohvrit;
b)
pandi toime kuritegeliku ühenduse raames nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK (organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta) (15) tähenduses;
c)
süüteoga seati tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu ohtu ohvri elu või
d)
pandi toime rasket vägivalda kasutades või sellega põhjustati ohvrile eriti suur kahju.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul kui artiklis 2 osutatud süüteo pani toime ametnik oma ametikohustuste täitmisel, on tegemist raskendava asjaoluga.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud süütegude eest määratakse tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus, mis võib hõlmata teo toimepanija üleandmist.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, ühel järgmistest alustest:
a)
õigus esindada juriidilist isikut;
b)
õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel või
c)
õigus kontrollida juriidilist isikut.
2. Liikmesriigid tagavad ka, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks tema kasuks toime panna mõni artiklites 2 ja 3 nimetatud süütegu.
3. Juriidilise isiku lõigete 1 ja 2 kohane vastutus ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on mõne artiklites 2 ja 3 nimetatud süüteo täideviijad või sellele kihutajad või kaasaaitajad.
4. Käesolevas direktiivis tähendab „juriidiline isik” üksust, millel on kohaldatava õiguse alusel juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.
Artikkel 6 - Juriidilise isiku suhtes kohaldatavad sanktsioonid
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 lõigete 1 või 2 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud sanktsioonid, näiteks:
a)
riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;
b)
ajutine või alaline ettevõtluskeeld;
c)
kohtuliku järelevalve alla võtmine;
d)
sundlõpetamine;
e)
süüteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende pädevatel asutustel on õigus arestida ja konfiskeerida artiklites 2 ja 3 osutatud süütegudeks kasutatud vahendid ja kuritegelikul teel saadud tulu.
Artikkel 8 - Ohvrile süüdistuse esitamata jätmine või ohvri karistamata jätmine
Liikmesriigid võtavad vastavalt oma õigussüsteemi aluspõhimõtetele vajalikud meetmed tagamaks, et pädevatel riiklikel asutustel on volitused jätta inimkaubanduse ohvrile süüdistus esitamata või karistus määramata kuritegelikus tegevuses sunnitud osalemise eest, kui see tulenes otseselt asjaolust, et tema suhtes oli toime pandud mõni artiklis 2 nimetatud tegu.
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei sõltu ohvri antud tunnistusest ega süüdistusest ning et kriminaalmenetlust võib jätkata ka juhul, kui ohver on oma avalduse tagasi võtnud.
2. Juhul kui toimepandud süüteo olemus on selleks piisav, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et piisava aja jooksul pärast ohvri täisealiseks saamist oleks võimalik esitada süüdistus mis tahes artiklites 2 ja 3 osutatud süüteo eest.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, üksused või asutused, kelle ülesandeks on artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine, oleksid saanud nõuetekohase koolituse.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavate tõhusate uurimisvahendite kättesaadavus isikutele, üksustele või asutustele, kelle ülesandeks on artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude puhul, kui:
a)
süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud liikmesriigi territooriumil või
b)
teo toimepanija on selle liikmesriigi kodanik.
2. Liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta otsustab kehtestada lisajurisdiktsiooni artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude üle, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, muu hulgas näiteks kui:
a)
süütegu on toime pandud selle liikmesriigi kodaniku vastu või isiku vastu, kelle peamine elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil;
b)
süütegu on toime pandud selle liikmesriigi territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks või
c)
süüteo toimepanija peamine elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil.
3. Artiklites 2 ja 3 osutatud, väljaspool asjaomase liikmesriigi territooriumi toimepandud süütegude eest süüdistuse esitamisel võtab iga liikmesriik lõike 1 punktis b osutatud juhtudel (ja võib seda teha lõikes 2 osutatud juhtudel) vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsioon ei sõltu kummastki järgmisest tingimusest:
a)
sellist tegu käsitatakse teo toimepanemise kohas kuriteona või
b)
süüdistuse saab esitada ainult pärast ohvri avalduse esitamist süüteo toimepanemise kohas või pärast süüteost teatamist riigi poolt, kelle territooriumil süütegu toime pandi.
Artikkel 11 - Inimkaubanduse ohvri abistamine ja toetamine
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohvrile pakutakse abi ja toetust enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning asjakohase ajavahemiku jooksul pärast menetluse lõpetamist, et tal oleks võimalik kasutada raamotsuses 2001/220/JSK ja käesolevas direktiivis sätestatud õigusi.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikule pakutakse abi ja toetust kohe, kui pädevatel asutustel on põhjendatult alust arvata, et isiku suhtes võib olla toime pandud mõni artiklites 2 ja 3 osutatud süütegudest.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohvrile pakutav abi ja toetus ei sõltu sellest, kas ta soovib teha koostööd kriminaaluurimises, süüdistuse esitamisel või kohtumenetluses, ilma et see piiraks direktiivi 2004/81/EÜ või sarnaste riigisiseste eeskirjade kohaldamist.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et luua koostöös asjaomaste tugiorganisatsioonidega nõuetekohased mehhanismid ohvrite varajaseks tuvastamiseks, toetamiseks ja abistamiseks.
5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud abi ja toetust pakutakse ohvri nõusolekul ja teadmisel ning sellega kindlustatakse vähemalt ohvri toimetulekut tagav elatustase, sealhulgas nõuetekohane ja turvaline majutus ning materiaalne abi, vajalik arstiabi, mis hõlmab ka psühholoogilist abi, nõustamine ja teavitamine ning vajaduse korral suulise ja kirjaliku tõlke teenused.
6. Lõikes 5 osutatud teavitamine hõlmab vajadusel teavet direktiiviga 2004/81/EÜ sätestatud järelemõtlemiseks ja taastumiseks ette nähtud aja kohta ning teavet võimaluse kohta pakkuda rahvusvahelist kaitset nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta, (16) ja nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta (17) või muude rahvusvaheliste vahendite või muude sarnaste riigisiseste eeskirjade alusel.
7. Liikmesriigid hoolitsevad erivajadustega ohvri eest, eelkõige kui erivajaduse põhjuseks on isiku rasedus, tema tervislik seisund, puue, võimalik vaimne või psühholoogiline häire või kui nad on kannatanud jõhkra psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla all.
Artikkel 12 - Inimkaubanduse ohvri kaitse kriminaaluurimises ja -menetluses
1. Käesolevas artiklis viidatud kaitsemeetmeid kohaldatakse lisaks raamotsuses 2001/220/JSK sätestatud õigustele.
2. Liikmesriigid tagavad, et inimkaubanduse ohvrile pakutakse viivitamata õigusnõustamist ja vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis juriidilist esindamist, sealhulgas hüvitise taotlemise korral. Kui ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, pakutakse õigusnõustamist ja esindamist tasuta.
3. Liikmesriigid tagavad, et inimkaubanduse ohver saab võimaluse korral lähtuvalt riskihindamisest ja kooskõlas riikliku õiguse või menetlustega asjakohast kaitset, muu hulgas võimaluse osaleda tunnistajakaitse programmides või muudes samalaadsetes meetmetes.
4. Piiramata kaitseõigust ja lähtuvalt pädevate asutuste teostatud ohvri isikliku olukorra hindamisest, tagavad liikmesriigid, et inimkaubanduse ohvrit koheldakse eriliselt, et takistada tema teistkordset ohvriks langemist, vältides nii palju kui võimalik ning kooskõlas riiklikus õiguses kindlaksmääratud tingimuste, kohtu kaalutlusõiguse, praktika ja juhistega järgmist:
a)
tarbetut küsitlemist uurimise, süüdistuse esitamise ja kohtuliku arutamise käigus;
b)
silmsidet ohvri ja süüdistatava vahel, sealhulgas tunnistuste andmisel, näiteks küsitlemise ja ristküsitluse ajal, kasutades selleks asjakohaseid vahendeid, sealhulgas asjakohast kommunikatsioonitehnoloogiat;
c)
tunnistuste andmist avalikul kohtuistungil ja
d)
tarbetuid küsimusi eraelu kohta.
Artikkel 13 - Üldsätted inimkaubanduse lapsohvrile pakutavate abi-, toetus- ja kaitsemeetmete kohta
1. Inimkaubanduse lapsohvrile pakutakse abi, toetust ja kaitset. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on esmatähtis lapse huvide kaitse.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui inimkaubanduse ohvriks langenud isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et isik on laps, käsitatakse isikut lapsena, et ta saaks kooskõlas artiklitega 14 ja 15 viivitamata abi, toetust ja kaitset.
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et erimeetmed inimkaubanduse lapsohvri lühi- ja pikaajaliseks abistamiseks ja toetamiseks tema füüsilise ja psühhosotsiaalse taastumise raames võetakse pärast iga lapsohvri konkreetse olukorra hindamist, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse lapse seisukohti, vajadusi ja huve, et leida lapse jaoks püsiv lahendus. Liikmesriigid tagavad lapsohvritele ja ohvrite lastele, kellele pakutakse abi ja toetust vastavalt artiklile 11, mõistliku aja jooksul juurdepääsu haridusele kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega.
2. Kui riiklike õigusaktide kohaselt vanemliku vastutuse kandjad ei saa tagada lapse huvide järgimist ja/või last esindada enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu, määravad liikmesriigid inimkaubanduse lapsohvrile hooldaja või seadusliku esindaja alates hetkest, mil riigiasutused on ohvri tuvastanud.
3. Liikmesriigid võtavad vajaduse ja võimaluse korral meetmed, et pakkuda abi ja toetust inimkaubanduse lapsohvri perekonnale, kui see asub liikmesriigi territooriumil. Eelkõige kohaldavad liikmesriigid vajaduse ja võimaluse korral perekonna suhtes raamotsuse 2001/220/JSK artiklit 4.
4. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 11 kohaldamist.
Artikkel 15 - Inimkaubanduse lapsohvri kaitse kriminaaluurimises ja -menetluses
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused määravad inimkaubanduse lapsohvrile vastavalt ohvri rollile asjaomases õigussüsteemis kriminaaluurimises ja -menetluses esindaja, kui riigisiseste õigusaktide kohaselt vanemliku vastutuse kandjad ei saa last esindada enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu.
2. Liikmesriigid tagavad, et lapsohvrile pakutakse vastavalt ohvri rollile asjaomases õigussüsteemis viivitamata õigusnõustamist ja esindamist, sealhulgas hüvitise taotlemise korral, välja arvatud juhul, kui ohvril on piisavalt rahalisi vahendeid.
3. Piiramata kaitseõigust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude kriminaaluurimises ja -menetluses:
a)
toimuvad vestlused lapsohvriga põhjendamatu viivituseta pärast asjaoludest teatamist pädevatele asutustele;
b)
toimuvad vestlused lapsohvriga vajaduse korral selleks loodud või kohandatud ruumides;
c)
juhib vajaduse korral vestlust lapsohvriga või viibib selle juures selleks koolitatud spetsialist;
d)
juhivad võimaluse ja vajaduse korral kõiki lapsohvriga peetavaid vestlusi samad isikud;
e)
peetakse võimalikult vähe vestlusi ja neid korraldatakse ainult äärmise vajaduse korral kriminaaluurimise ja -menetluse eesmärgil;
f)
võib lapsohvriga kaasas olla tema esindaja või vajaduse korral lapse valitud täiskasvanu, kui selle isiku suhtes ei ole tehtud vastupidist põhjendatud otsust.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude kriminaaluurimise raames võib filmida kõiki lapsohvriga või vajaduse korral lapstunnistajaga peetavaid vestlusi ning et selliseid filmitud vestlusi võib vastavalt riigisisestes õigusaktides sätestatud eeskirjadele kasutada kriminaalmenetluses tõendina.
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud süütegudega seotud kriminaalmenetluses võib teha järgmise otsuse:
a)
ärakuulamine toimub kinnisel kohtuistungil ja
b)
lapsohver kuulatakse ära kohtusse toomata, kasutades selleks eelkõige asjakohast sidetehnoloogiat.
6. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 12 kohaldamist.
Artikkel 16 - Inimkaubanduse saatjata lapsohvrite abistamine, toetamine ja kaitse
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 14 lõikes 1 osutatud erimeetmete puhul inimkaubanduse lapsohvri abistamiseks ja toetamiseks võetakse nõuetekohaselt arvesse iga saatjata lapsohvri konkreetset olukorda.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et leida püsiv lahendus, mille aluseks on iga lapse huvide hindamine.
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vajaduse korral määratakse inimkaubanduse saatjata lapsohvrile hooldaja.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused määravad vastavalt ohvrite rollile asjaomases õigussüsteemis kriminaaluurimise ja kriminaalmenetluse ajal inimkaubanduse lapsohvrile esindaja, kui laps on saatjata või oma perekonnast lahutatud.
5. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artiklite 14 ja 15 kohaldamist.
1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, näiteks haridus- ja koolitusmeetmed, et takistada ja vähendada kõikide inimkaubandusega seotud ärakasutamise vormide aluseks olevat nõudlust.
2. Liikmesriigid võtavad teadlikkuse suurendamise ja inimeste, eelkõige laste, inimkaubanduse ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil asjakohaseid meetmeid, sealhulgas interneti vahendusel, nagu näiteks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning teadus- ja haridusprogrammid, mida vajaduse korral korraldatakse koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja teiste sidusrühmadega.
3. Liikmesriigid edendavad korrapäraste koolituste korraldamist inimkaubanduse ohvrite või võimalike ohvritega tõenäoliselt kokku puutuvatele ametnikele, sealhulgas politseiametnikele, et nad oskaksid tuvastada inimkaubanduse ohvreid ja nendega tegeleda.
4. Et tõhustada inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust nõudmise kahandamise teel, kaaluvad liikmesriigid meetmete võtmist selleks, et kriminaliseerida artiklis 2 osutatud ärakasutamisega seotud teenuste kasutamine juhul, kui ollakse teadlik, et teenust pakkuv isik on mõne artiklis 2 osutatud süüteo ohver.
Artikkel 19 - Riiklik raportöör või samaväärne mehhanism
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et määrata riiklikud raportöörid või luua muud samaväärsed mehhanismid. Kõnealuste mehhanismide ülesandeks on hinnata inimkaubandusealaseid suundumusi, mõõta inimkaubandusevastaste meetmete tulemuslikkust, sealhulgas koguda statistilisi andmeid tihedas koostöös selles valdkonnas tegutsevate asjakohaste kodanikeühiskonna organisatsioonidega, ja koostada aruandeid.
Artikkel 20 - Liidu inimkaubandusevastase strateegia kooskõlastamine
Et kaasa aidata inimkaubandusevastase ühtse ja kooskõlastatud liidu strateegia väljatöötamisele, hõlbustavad liikmesriigid ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori tööd. Eelkõige edastavad liikmesriigid inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorile artiklis 19 osutatud teavet, mille põhjal koordinaator aitab komisjonil koostada aruande inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta, mis koostatakse iga kahe aasta tagant.
Raamotsus 2002/629/JSK (inimkaubanduse vastu võitlemise kohta) asendatakse käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevate liikmesriikide jaoks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud raamotsuse ülevõtmise tähtaegadega.
Käesoleva direktiivi vastuvõtmises osalevate liikmesriikide osas tõlgendatakse viiteid raamotsusele 2002/629/JSK viidetena käesolevale direktiivile.
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 6. aprillil 2013.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile sätete teksti, millega võetakse riigisisestesse õigusaktidesse üle käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.
3. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
1. Komisjon esitab hiljemalt 6. aprillil 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas artikli 18 lõike 4 alusel kohaldatud meetmed, ning millele vajaduse korral lisatakse seadusandlikke ettepanekuid.
2. Komisjon esitab hiljemalt 6. aprillil 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millist mõju inimkaubanduse tõkestamisele on avaldanud inimkaubanduse ärakasutamisega seotud teenuste kasutamise eest kriminaalvastutusele võtmine vastavalt riigis kehtivatele õigusaktidele, ning lisab sellele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.