Määrus 181/2011

Käesoleva määrusega kehtestatakse bussivedu reguleerivad eeskirjad järgmistes küsimustes: a) sõitjate mittediskrimineerimine vedajate pakutavates veotingimustes; b) sõitjate õigused bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus põhjustatud surma või vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral; c) puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute mittediskrimineerimine ja abistamine; d) sõitjate õigused reisi tühistamise või hilinemise korral; e) sõitjatele antav miinimumteave; f) kaebuste käsitlemine; g) täitmise tagamise üldeeskirjad.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse sõitjate määratlemata kategooriatele ette nähtud liinivedusid kasutavate sõitjate suhtes, kui sõitjate bussi sisenemise või bussist väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil ning kui liiniveo sõiduplaanijärgne pikkus on 250 kilomeetrit või rohkem. 2. Lõikes 1 osutatud liinivedude puhul, mille sõiduplaanijärgne pikkus on lühem kui 250 kilomeetrit, kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, artiklit 9, artikli 10 lõiget 1, artikli 16 lõike 1 punkti b ja lõiget 2, artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 24–28. 3. Välja arvatud artiklid 9–16, artikli 17 lõige 3 ning IV, V ja VI peatükk, kohaldatakse käesolevat määrust lisaks sõitjate suhtes, kes kasutavad juhuvedusid, mille puhul sõitja esialgne bussi sisenemise või bussist lõpliku väljumise punkt asub liikmesriigi territooriumil. 4. Välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9, artikli 10 lõige 1, artikli 16 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 17 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 24–28, võib liikmesriik läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja riigisisesed liiniveod. Selliseid erandeid võib kehtestada alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast mitte rohkem kui neljaks aastaks, mida võib ühe korra uuendada. 5. Liikmesriigid võivad kõige rohkem neljaks aastaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast jätta läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel käesoleva määruse kohaldamisalast välja teatavad liiniveod põhjusel, et oluline osa nendest liinivedudest, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, toimub väljaspool liitu. Sellist erandit võib ühe korra uuendada. 6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni eranditest, mida vastavalt lõigetele 4 ja 5 antakse eri liiki teenustele. Komisjon võtab kohaseid meetmeid, kui selline erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt 2. märtsiks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vastavalt lõigetele 4 ja 5 antud erandite kohta. 7. Käesoleva määruse sätteid ei tõlgendata bussidele või infrastruktuurile või bussipeatuste ja -jaamade varustusele seatud tehnilisi nõudeid käsitlevate olemasolevate õigusaktidega vastuolus olevatena ega neisse täiendavaid nõudeid lisavatena. 8. Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi 90/314/EMÜ kohaseid sõitjate õigusi ning seda ei kohaldata juhul, kui kõnealuses direktiivis osutatud ekskursioonipakett tühistatakse muudel põhjustel kui liiniveo tühistamine.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „liiniveod”– sõitjate bussivedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures sõitjad sisenevad ja väljuvad varem kindlaksmääratud peatustes; b) „juhuvedu”– vedu, mis ei kuulu liinivedude mõiste alla ja mille põhiline eripära on see, et bussiga veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi; c) „veoleping”– vedu käsitlev leping vedaja ja sõitja vahel ühe või mitme liini- või juhuveo teostamiseks; d) „pilet”– veolepingu sõlmimist kinnitav kehtiv dokument või muu tõend; e) „vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole reisikorraldaja, reisibüroo või piletimüüja ning kes pakub üldsusele transporti liiniveo või juhuveo vormis; f) „tegelik vedaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole vedaja ja kes tegelikult teostab kogu veo või osa veost; g) „piletimüüja”– vahendaja, kes sõlmib veolepinguid vedaja nimel; h) „reisibüroo”– mis tahes vahendaja, kes tegutseb sõitja nimel veolepingute sõlmimise eesmärgil; i) „reisikorraldaja”– direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõigetes 2 ja 3 määratletud korraldaja või vahendaja, kes ei ole vedaja; j) „puudega isik” või „piiratud liikumisvõimega isik”– isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele sõitjatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele; k) „juurdepääsutingimused”– asjaomased standardid, juhised ja asjaomane teave juurdepääsu kohta bussidele ja/või määratud bussijaamadele, hõlmates sealhulgas nende rajatisi, mis on mõeldud puudega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks; l) „broneering”– mingil kindlal ajal väljuvas liinibussis istekoha broneerimine; m) „bussijaam”– mehitatud terminal, kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks või väljumiseks ning kus asuvad sellised vahendid nagu registreerimislaud, ooteruum või piletikassa; n) „bussipeatus”– mis tahes punkt, mis ei ole bussijaam ning kus kindlaksmääratud marsruudi kohaselt on kavandatud liiniveo peatus sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks; o) „bussijaama käitaja”– organisatsiooniline üksus liikmesriigis, kes vastutab määratud bussijaama juhtimise eest; p) „tühistamine”– varem kavandatud liiniveo ärajäämine; q) „hilinemine”– erinevus selle kellaaja vahel, millal liinivedu pidi sõiduplaani kohaselt väljuma ning millal ta tegelikult väljus.

1. Vedaja väljastab sõitjale pileti, välja arvatud juhul, kui õiguse veoteenust kasutada annab mõni muu dokument. Pileti võib väljastada elektroonilisel kujul. 2. Ilma et see piiraks sotsiaaltariife, pakutakse vedaja kohaldatavaid lepingutingimusi ja tariife avalikkusele, diskrimineerimata lõpptarbijat otseselt või kaudselt tema kodakondsuse alusel või vedaja või piletimüüja asutamiskoha alusel liidus.

1. Kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmine on usaldatud tegelikule vedajale, piletimüüjale või mõnele muule isikule, on kõnealused kohustused delegeerinud vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator sellegipoolest vastutav kõnealuse tegeliku kohustuste täitja tegevuse ja tegevusetuse eest. 2. Lisaks kohaldatakse selle isiku suhtes, kellele vedaja, reisibüroo, reisikorraldaja või terminalioperaator on kohustuse täitmise usaldanud, käesoleva määruse sätteid seoses temale usaldatud kohustusega.

1. Käesoleva määruse alusel sõitjate ees võetud kohustusi ei tohi piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingus sisalduva möönva või piirava klausliga. 2. Vedaja võib sõitjatele pakkuda käesolevas määruses kehtestatud tingimustest soodsamaid lepingutingimusi.

1. Sõitjal on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt õigus hüvitisele, sealhulgas mõistlike matusekulude tasumisele bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse käigus saabunud surma või tekkinud vigastuse ning samuti pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral. Sõitja surma puhul kohaldatakse seda õigust minimaalselt nende isikute suhtes, kelle ülalpidamiseks sõitja oli või oleks olnud õiguslikult kohustatud. 2. Hüvitise määr arvutatakse kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt. Siseriikliku õiguse alusel sätestatud hüvitise ülemmäär, mida tasutakse surma ja vigastuse või pagasi kaotsimineku või kahjustamise korral, on iga juhtumi korral vähemalt: a) 220 000 eurot sõitja kohta; b) 1 200 eurot pagasiühiku kohta. Ratastoolide, muude liikumisabivahendite või abivahendite kahjustumise korral makstav hüvitis on igal juhul võrdne kaotatud või kahjustatud vahendi asendamise või parandamise kuludega.

Bussiveoteenuse kasutamisel toimunud õnnetuse korral osutab vedaja mõistlikku ja proportsionaalset abi seoses sõitjate koheste praktiliste vajadustega pärast õnnetust. Selline abi hõlmab vajaduse korral majutust, toitu, rõivaid, transporti ja esmaabi osutamist. Mis tahes osutatud abi ei tähenda vastutuse tunnustamist. Iga sõitja puhul võib vedaja piirata majutuse kogukulu 80 euroni öö kohta ning kõige rohkem kaheks ööks.

1. Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest, pileti väljastamisest või muul viisil andmisest ega puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemise lubamisest. 2. Puudega ja liikumispuudega isikute broneeringute ning piletite eest ei võeta lisatasu.

1. Artikli 9 lõikest 1 olenemata võib vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja keelduda isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues järgmistel juhtudel: a) et täita rahvusvahelises, liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kohaldatavaid ohutusnõudeid või pädevate asutuste kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; b) kui sõiduki konstruktsiooni või infrastruktuuri, sealhulgas bussipeatuste ja -jaamade tõttu on puudega või piiratud liikumisvõimega isiku bussi sisenemine, bussist väljumine või vedamine ohutul ja praktikas teostataval viisil võimatu. 2. Broneeringu vastuvõtmisest või pileti väljastamisest või muul viisil andmisest keeldumise korral lõikes 1 esitatud alustel teavitab vedaja, reisibüroo ja reisikorraldaja asjaomast isikut vedaja osutatavast alternatiivsest transpordivõimalusest. 3. Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isikut, kellel on broneering või pilet ja kes vastab artikli 14 lõike 1 punktis a esitatud nõuetele, ei lubata sellest hoolimata tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu bussi siseneda, siis antakse kõnealusele isikule ja teda käesoleva artikli lõike 4 alusel saatvale isikule võimalus valida järgmiste võimaluste vahel: a) hüvitise saamise õigus ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule ja b) reisi jätkamine või mõistlikel tingimustel alternatiivsete transpordivõimaluste abil marsruudi muutmine veolepingus sätestatud sihtkohta jõudmiseks, välja arvatud juhtudel kui see ei ole võimalik. Artikli 14 lõike 1 punkti a kohane teavitamata jätmine ei mõjuta pileti eest makstud raha tagasisaamise õigust. 4. Kui vedaja, reisibüroo või reisikorraldaja keeldub isiku broneeringu vastuvõtmisest, talle pileti väljastamisest või muul viisil andmisest või tema bussi sisenemise lubamisest tema puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues lõikes 1 nimetatud põhjustel, võib kõnealune isik nõuda, et teda saadaks tema enda poolt valitud teine isik, kes on suuteline osutama puudega või piiratud liikumisvõimega isikule vajalikku abi, et lõikes 1 esitatud põhjendused ei oleks enam kehtivad. Sellist saatvat isikut veetakse tasuta ning võimaluse korral antakse talle istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega isiku kõrval. 5. Kui vedajal, reisibürool või reisikorraldajal on õigus kasutada lõikes 1 sätestatud erandit, teavitab ta viivitamatult puudega või piiratud liikumisvõimega isikut selle põhjustest või isiku taotluse korral teatab talle kõnealustest põhjustest kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

1. Vedajad ja bussijaamade käitajad kehtestavad või koostavad (vajaduse korral oma organisatsioonide kaudu) koostöös puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid esindavate organisatsioonidega puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute võrdsel alusel transpordile juurdepääsu tingimused. 2. Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused, sealhulgas turvalisusnõudeid kehtestava rahvusvahelise, liidu või liikmesriigi õiguse teksti, millel võrdsel alusel antud juurdepääsutingimused põhinevad, üldsusele taotluse korral füüsiliselt või internetis kättesaadaval kujul teatavaks samades keeltes, milles kõigile sõitjatele avaldatavat teavet üldiselt esitatakse. Kõnealuse teabe esitamisel pööratakse erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele. 3. Reisikorraldajad teevad kättesaadavaks lõikes 1 sätestatud juurdepääsutingimused, mida kohaldatakse nende poolt korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate reiside suhtes. 4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet juurdepääsutingimuste kohta jagatakse sõitja taotlusel. 5. Vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad tagavad, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele on sobivas ja juurdepääsetavas vormis kättesaadav kogu asjakohane üldine teave reisi ja veotingimuste kohta, sealhulgas vajadusel interneti teel broneerimine ja internetis esitatav teave. Füüsiliselt tehakse teave kättesaadavaks sõitja taotlusel.

Liikmesriigid määravad kindlaks bussijaamad, kus antakse abi puudega ja liikumispuudega isikutele. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Komisjon avalikustab kindlaksmääratud bussijaamade nimekirja internetis.

1. Vastavalt artikli 11 lõikes 1 ette nähtud juurdepääsutingimustele osutavad vedajad ja bussijaamade käitajad oma pädevusvaldkondade raames puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele liikmesriikide kindlaksmääratud bussijaamades tasuta abi vähemalt I lisa punktis a sätestatud ulatuses. 2. Vastavalt artikli 11 lõikes 1 ette nähtud juurdepääsutingimustele osutavad vedajad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele bussides tasuta abi vähemalt I lisa punktis b sätestatud ulatuses.

1. Vedajad ja bussijaamade käitajad teevad koostööd, et osutada puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele abi, tingimusel et: a) vedajaid, bussijaamade käitajaid, reisibüroosid ja reisikorraldajaid teavitatakse isiku abivajadusest vähemalt 36 tundi enne sellise abi osutamise vajadust ja b) asjaomane isik ilmub kindlaksmääratud punkti: i) vedaja poolt eelnevalt määratud ajaks, mis ei ole rohkem kui 60 minutit enne avaldatud väljumisaega, kui vedaja ja sõitja ei ole kokku leppinud lühemas ajas, või ii) kui aega ei ole määratud, siis hiljemalt 30 minutit enne avaldatud väljumisaega. 2. Lisaks lõikele 1 teavitavad puudega või piiratud liikumisvõimega isikud vedajat, reisibürood või reisikorraldajat oma istekohaga seotud erivajadustest broneeringu tegemise ajal või pileti eelmüügist ostmise ajal, eeldusel et kõnealune vajadus on sellel ajal teada. 3. Vedajad, bussijaamade käitajad, reisibürood ja reisikorraldajad võtavad kõik vajalikud meetmed puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abivajadust käsitlevate teadete vastuvõtmiseks. Kõnealust kohustust kohaldatakse kõigis kindlaksmääratud bussijaamades, sealhulgas telefoni ja interneti teel toimuva müügi suhtes. 4. Juhul kui abivajadusest ei ole vastavalt lõike 1 punktile a ja lõikele 2 teatatud, teevad vedajad, bussijaama käitajad, reisibürood ja reisikorraldajad kõik mõistlikud pingutused, et anda puudega või piiratud liikumisvõimega isikule abi nii, et ta saaks siseneda bussi või ümber istuda väljuvasse bussi või väljuda saabuvast bussist, millele ta on pileti ostnud. 5. Bussijaama käitajad määravad bussijaamas või väljaspool seda koha, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad teatada oma saabumisest ja paluda abi. Kõnealune koht on selgelt märgistatud ning sealt saab kättesaadaval kujul põhilist teavet bussijaama ja osutatava abi kohta.

Kui reisibürood või reisikorraldajad saavad artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud teate, edastavad nad oma tavatööaja jooksul võimalikult kiiresti kõnealuse teabe vedajale või bussijaama käitajale.

1. Vedajad ja vajaduse korral bussijaama käitajad kehtestavad puudega inimeste alase koolituse korra, sealhulgas juhendamise, ning tagavad, et: a) töötajad, välja arvatud bussijuhid, sealhulgas kolmandate isikute värvatud töötajad, kes osutavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, läbivad II lisa punktides a ja b kirjeldatud koolituse või juhendamise, ning b) sõitjatega vahetult tegelevad või sõitjatega seonduvate küsimustega tegelevad töötajad, sealhulgas bussijuhid, läbivad II lisa punktis a kirjeldatud koolituse või juhendamise. 2. Liikmesriik võib kõige rohkem viieks aastaks alates 1. märtsist 2013 teha erandi lõike 1 punkti b kohaldamisest seoses bussijuhtide koolitamisega.

1. Vedajad ja bussijaama käitajad kannavad vastutust juhul, kui nad on kahjustanud ratastoole, muid liikumisabivahendeid või abivahendeid või on need ära kaotanud. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest. 2. Lõikes 1 osutatud hüvitise määr on võrdne kadunud või kahjustatud abivahendi asendusväärtuse või parandamiskuludega. 3. Vajadusel võetakse kõik abinõud abivahendi kiireks ja ajutiseks asendamiseks. Ratastoolidel, muudel liikumisabivahenditel või abivahenditel on võimaluse korral samasugused tehnilised ja funktsionaalsed omadused nagu kaotsiläinud või kahjustatud abivahendil.

1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid teha erandi käesoleva peatüki kõigi või mõnede sätete kohaldamisest riigisiseste liinivedude suhtes, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, millega tagatakse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse tase, mis on vähemalt võrdne käesoleva määrusega sätestatud kaitse tasemega. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 tehtud eranditest. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, kui selline erand ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas. Hiljemalt 2. märtsiks 2018 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõike 1 kohaselt antud erandite kohta.

1. Juhul kui vedajal on alust arvata, et liinivedu tühistatakse või selle bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit või kui on tegemist ülebroneerimisega, tuleb sõitjatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel: a) lisakuludeta ja võrreldavatel tingimustel reisi jätkamine või marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule; b) piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus bussiga esimesse väljumiskohta esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule. 2. Kui vedaja ei paku sõitjale lõikes 1 osutatud valikut, on sõitjal lisaks lõike 1 punktis b osutatud hüvitisele õigus saada hüvitist kuni 50 % ulatuses pileti hinnast. Vedaja maksab selle summa ühe kuu jooksul pärast hüvitise taotluse esitamist. 3. Kui buss muutub reisi ajal sõidukõlbmatuks, võimaldab vedaja reisi jätkumise sõidukõlbmatu sõiduki juurest teise sõidukiga või transpordi sõidukõlbmatu sõiduki juurest sobiva ootamiskohani või bussijaama, kust on võimalik reisi jätkata. 4. Kui liinivedu tühistatakse või selle bussipeatusest väljumine hilineb rohkem kui 120 minutit, on sõitjatel õigus reisi jätkata, marsruuti muuta või saada vedajalt piletihinna hüvitist lõikes 1 osutatud korras. 5. Lõike 1 punktis b ja lõikes 4 sätestatud hüvitise maksmine toimub 14 päeva jooksul pärast pakkumise tegemist või taotluse kättesaamist. Maksega hüvitatakse kogu pileti ostuhind ärajäänud reisi osa või osade puhul ning juba toimunud reisi osa või osade puhul, kui reis ei oma seoses sõitja esialgse reisikavaga enam mõtet. Reisipassi või perioodipileti puhul on makse võrdne passi või pileti täishinna proportsionaalse osaga. Hüvitis makstakse rahas, välja arvatud juhul, kui sõitja on nõus hüvitisega mõnel muul kujul.

1. Liiniveo tühistamise või hilinemise korral peab vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja teavitama bussijaamadest väljuvaid sõitjaid olukorrast võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisi sõiduplaanijärgset väljumist ning eeldatavast väljumisajast niipea, kui see on teada. 2. Kui sõitjad jäävad tühistamise või hilinemise tõttu maha õigeaegselt väljunud ühendusveoteenusest, teeb vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja mõistlikke jõupingutusi, et teavitada asjaomaseid sõitjaid muudest ühendusreisidest. 3. Vedaja või vajaduse korral bussijaama käitaja tagab, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad lõigetes 1 ja 2 nõutavat teavet kättesaadaval kujul. 4. Kui see on teostatav, esitatakse lõigetes 1 ja 2 nõutavat teavet lõikes 1 sätestatud aja jooksul elektrooniliste vahendite abil kõikidele sõitjatele, sealhulgas nendele, kes alustavad sõitu bussipeatustest, kui sõitja on seda soovinud ning esitanud vedajale vajalikud kontaktandmed.

Kui reisi sõiduplaanijärgne kestus on üle kolme tunni ning see tühistatakse või kui bussijaamast väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, pakub vedaja sõitjatele tasuta: a) suupisteid, einet või karastusjooke ootamisajale või hilinemisele mõistlikult vastavas koguses, kui need on bussis või bussijaamas kättesaadavad või neid on võimalik mõistlikul viisil muretseda; b) hotelli või muud majutusvõimalust ning abi bussijaama ja majutuskoha vahelise transpordi organiseerimisel, kui on vajalik üks või mitu ööbimist. Iga sõitja puhul võib vedaja piirata majutuse kogukulu, mis ei sisalda transporti bussijaama ja majutuskohta ning sealt tagasi, 80 euroni öö kohta ning kõige rohkem kaheks ööks. Käesoleva artikli kohaldamisel pöörab vedaja erilist tähelepanu puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute ning neid saatvate isikute vajadustele.

Käesolev peatükk ei takista sõitjaid liikmesriigi kohtus nõudmast liinivedude tühistamise või hilinemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist vastavalt liikmesriigi õigusele.

1. Artikleid 19 ja 21 ei kohaldata lahtise kuupäevaga piletiga sõitjate suhtes seni, kuni väljumisaeg ei ole kindlaks määratud, välja arvatud reisipassi või perioodipiletiga sõitjate suhtes. 2. Artikli 21 punkti b ei kohaldata, kui vedaja tõendab, et tühistamine või hilinemine on tingitud bussi turvalist juhtimist takistavatest rasketest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.

Vedajad ja bussijaamade käitajad annavad oma pädevuse piires sõitjatele piisavat teavet kogu nende reisi vältel. Kui see on võimalik, esitatakse seda teavet taotluse korral kättesaadaval kujul.

1. Vedajad ja bussijaamade käitajad tagavad oma pädevuse piires, et sõitjatele antakse asjakohast ja arusaadavat teavet nende õiguste kohta vastavalt käesolevale määrusele hiljemalt väljumisel. Seda teavet antakse bussijaamades ja võimaluse korral internetis. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikute taotlusel antakse võimaluse korral teavet neile kättesaadaval kujul. Kõnealune teave sisaldab liikmesriigi poolt artikli 28 lõike 1 alusel määratud jõustamise eest vastutava(te) asutus(t)e kontaktandmeid. 2. Lõikes 1 osutatud teavitamisnõude täitmiseks võivad vedajad ja bussijaamade käitajad kasutada komisjoni poolt kõigis Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud ja neile kättesaadavaks tehtud kokkuvõtet käesoleva määruse sätetest.

Vedajad kehtestavad või kasutavad mehhanismi, et käsitleda kaebusi seoses käesolevas määruses sätestatud õiguste ja kohustustega.

Ilma et see piiraks hüvitise nõuete esitamist vastavalt artiklile 7, kui käesoleva määrusega hõlmatud sõitja soovib esitada vedajale kaebust, esitab ta selle kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liinivedu teostati või oleks tulnud teostada. Ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest teavitab vedaja sõitjat sellest, kas tema kaebus on põhjendatud, tagasi lükatud või on veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda siiski hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kaebuse saamist.

1. Iga liikmesriik määrab uue või olemasoleva asutuse või asutused vastutama käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest punktidest lähtuvate liinivedudega ja seoses kolmandatest riikidest sellistesse punktidesse suunduvate liinivedudega. Iga asutus võtab käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikud meetmed. Iga asutus on oma korralduse, rahastamisotsuste, juriidilise struktuuri ja otsuste tegemise poolest vedajatest, reisikorraldajatest ja bussijaamade käitajatest sõltumatu. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva artikli kohaselt määratud asutusest või asutustest. 3. Iga sõitja võib kooskõlas siseriikliku õigusega esitada kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta igale lõike 1 kohaselt määratud asjaomasele asutusele või muule liikmesriigi määratud asjaomasele asutusele. Liikmesriik võib otsustada, et sõitja esitab kaebuse kõigepealt vedajale, millisel juhul tegutseb jõustamise eest vastutav siseriiklik asutus või liikmesriigi määratud muu asjaomane asutus edasikaebusi käsitleva asutusena kaebuste puhul, mida ei ole artikli 27 kohaselt lahendatud.

Artikli 28 lõike 1 alusel määratud täitmise eest vastutavad asutused avaldavad hiljemalt 1. juunil 2015 ja seejärel iga kahe aasta järel oma kahe eelneva aasta tegevuse kohta aruande, mis sisaldab eelkõige käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kirjeldust ning statistikat kaebuste ja kohaldatud karistuste kohta.

Artikli 28 lõikes 1 osutatud jõustamise eest vastutavad siseriiklikud asutused vahetavad vajaduse korral teavet oma töö ning otsustuspõhimõtete ja -tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest ja meetmetest komisjonile hiljemalt 1. märtsiks 2013 ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Komisjon esitab hiljemalt 2. märtsiks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse sätete üksikasjalikumaks rakendamiseks või määruse muutmiseks.

Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisasse lisatakse järgmine punkt: „19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi (*1) (*1) ELT L 55, 28.2.2011, lk 1.” "

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2013.