lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32012L0019

Direktiiv 2012/19

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL, 4. juuli 2012 , elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst

Vastu võetud 04.07.201227 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (edaspidi „elektroonikaromud”) tekke ja käitluse ebasoodsat mõju ning vähendatakse ressursside kasutamise üldmõju ja suurendatakse nende kasutamise tõhusust vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 1 ja 4, aidates sellega kaasa säästvale arengule.

Artikkel 2 - Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes järgmiselt: a) alates 13. augustist 2012 kuni 14. augustini 2018 (edaspidi „üleminekuperiood”) ning arvestades lõikes 3 sätestatut – I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes. II lisas on I lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete näidisloetelu; b) alates 15. augustist 2018 ning arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut – kõigi elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes. Kõik elektri- ja elektroonikaseadmed tuleb jagada III lisas sätestatud kategooriatesse. IV lisas on III lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete mitteammendav loetelu. (avatud reguleerimisala). 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ohutust ja tervishoidu ning kemikaale käsitlevate liidu õigusaktide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet) (18) ning jäätmekäitlust või tootedisaini käsitlevate liidu eriõigusaktide kohaldamist. 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes: a) seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas sõjaliseks eriotstarbeks ettenähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud; b) seadmed, mis on projekteeritud ja paigaldatud muud tüüpi seadme eriomase osana, mis on käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud või ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, ja mis toimivad üksnes kõnealuse muud tüüpi seadme osana; c) hõõglambid. 4. Lisaks lõikes 3 loetletud seadmetele ei kohaldata käesolevat direktiivi alates 15. augustist 2018 järgmiste elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes: a) kosmosesse saatmiseks ettenähtud seadmed; b) suured paiksed tööstuslikud tööriistad; c) suured paigaldised, välja arvatud seadmed, mis olles küll kõnealuste paigaldiste osaks, ei ole projekteeritud ja paigaldatud kõnealuste paigaldiste eriomase osana; d) inimeste või kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid, välja arvatud kaherattalised elektrisõidukid, millel puudub tüübikinnitus; e) üksnes majandus- ja kutsetegevuseks kättesaadavaks tehtud maanteevälised liikurmasinad; f) seadmed, mis on projekteeritud üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja mis on kättesaadavad vaid ettevõtjatele; g) meditsiiniseadmed ja meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid, mis eeldatakse olevat nakatunud enne kasutusaja lõppu, ning aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed. 5. Hiljemalt 14. augustiks 2015 vaatab komisjon läbi lõike 1 punktis b sätestatud käesoleva direktiivi reguleerimisala, sealhulgas parameetrid, mille alusel eristatakse III lisas osutatud suuri ja väikeseid seadmeid, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande. Aruandele lisatakse seadusandlik ettepanek, kui see on asjakohane.

Artikkel 3 - Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „elektri- ja elektroonikaseade”– seade, mis vajab nõuetekohaseks toimimiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ja seade, mida kasutatakse elektrivoolu ja elektromagnetväljade loomiseks, ülekandmiseks ja mõõtmiseks, ning mis on kavandatud kasutamiseks kuni 1 000-voldise vahelduvvooluga ja 1 500-voldise alalisvooluga; b) „suured paiksed tööstuslikud tööriistad”– masinate, seadmete ja/või osade suuremõõtmeline kogum, mis toimib üheskoos eriomase kasutuse tarvis ja mille spetsialistid kindlas asukohas alaliselt paigaldavad ja demonteerivad ning mida spetsialistid kasutavad ja hooldavad tööstuslikus tootmisrajatises või uurimis- ja arendusasutuses; c) „suur paigaldis”– mitut liiki aparaatide ja vajaduse korral muude seadmete suuremõõtmeline kombinatsioon, i) mida monteerivad, paigaldavad ja demonteerivad spetsialistid, ii) mis on hoone või struktuuri osana mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt selleks otstarbeks määratud kasutuskohas ja iii) mis on asendatav üksnes samasuguse konkreetseks otstarbeks kavandatud seadmega; d) „maanteevälised liikurmasinad”– sisseehitatud jõuallikaga masinad, mille kasutamine nõuab töötamise käigus kas liikuvust või pidevat või vaheaegadega liikumist järjestikuste kindlate töökohtade vahel; e) „elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde” või „elektroonikaromu”– elektri- ja elektroonikaseade, mis on direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses jääde, sealhulgas kõik osad, alakoostud ja tarvikud, mis on toote osad selle kasutuselt kõrvaldamise ajal; f) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) (19) tähenduses, i) omab tegevuskohta liikmesriigis ja valmistab oma nime või kaubamärgi all elektri- ja elektroonikaseadmeid või kes laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning kes turustab neid oma nime või kaubamärgi all selle liikmesriigi territooriumil, ii) omab tegevuskohta liikmesriigis ja müüb selle liikmesriigi territooriumil muude tarnijate toodetud seadmeid oma nime ja kaubamärgi all edasi, kuid edasimüüjat ei käsitata tootjana, kui tootja kaubamärk esineb seadmel alapunkti i kohaselt, iii) omab tegevuskohta liikmesriigis ja laseb kolmandast riigist või teisest liikmesriigist elektri- ja elektroonikaseadmeid majandus- või kutsetegevuse korras selle liikmesriigi turule või iv) müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil otse kodumajapidamistele või muudele kasutajatele kui kodumajapidamistele liikmesriigis, kuid tema tegevuskoht on teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel, ei käsitata tootjana, välja arvatud juhul, kui ta tegutseb ka tootjana alapunktide i–iv tähenduses; g) „turustaja”– tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes teeb elektri- või elektroonikaseadme turul kättesaadavaks. Käesolev mõiste ei takista turustajat olemast samal ajal tootja punkti f tähenduses; h) „kodumajapidamiste elektroonikaromud”– kodumajapidamistest pärinevad elektroonikaromud ning kaubandusest, tööstusest, asutustest jm pärinevad elektroonikaromud, mis oma laadi ja koguse tõttu sarnanevad kodumajapidamiste elektroonikaromudega. Elektri- ja elektroonikaseadmetest, mida kasutatakse tõenäoliselt nii kodumajapidamistes kui mujal, tekkinud jäätmeid peetakse igal juhul kodumajapidamiste elektroonikaromudeks; i) „rahastamisleping”– laenu-, liisingu-, rendi- või järelmaksuga müügileping või -kokkulepe, mis on seotud seadmetega, olenemata sellest, kas nimetatud lepingus või kokkuleppes või tagatislepingus või tagatiskokkuleppes sätestatakse, et nende seadmete omandiõigus läheb üle või võib üle minna; j) „turul kättesaadavaks tegemine”– toote tasu eest või tasuta tarnimine liikmesriigi turule kaubandustegevuse käigus toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; k) „turule laskmine”– toote esmakordne majandus- või kutsetegevuse käigus liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks tegemine; l) „eemaldamine”– käsitsitehtav, mehaaniline, keemiline või metallurgiline käitlemine, mille tulemusel ohtlikud ained, segud ja osad moodustavad töötlemisprotsessi raames ülejäänust selgesti eristuva materjalivoo või eristuva osa materjalivoost. Aine, segu või osa on eristatav, kui seda saab jälgida, et tõendada keskkonnaohutut töötlemist; m) „meditsiiniseade”– vastavalt kas meditsiiniseade või abiseade nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) (20) artikli 1 lõike 2 punkti a või b tähenduses, mis on elektri- või elektroonikaseade; n) „meditsiiniline in vitro diagnostikavahend”– vastavalt kas in vitro diagnostikavahend või tarvik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/79/EÜ (meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta) (21) artikli 1 lõike 2 punkti b või c tähenduses, mis on elektri- või elektroonikaseade; o) „aktiivne siirdatav meditsiiniseade”– aktiivne siirdatav meditsiiniseade nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (22) artikli 1 lõike 2 punkti c tähenduses, mis on elektri- või elektroonikaseade. 2. Lisaks kasutatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 määratletud mõisteid „ohtlikud jäätmed”, „kogumine”, „liigiti kogumine”, „vältimine”, „korduskasutamine”, „töötlemine”, „ringlussevõtt”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „taaskasutamine” ja „kõrvaldamine”.

Artikkel 4 - Tootedisain

Ilma et see mõjutaks siseturu nõuetekohast toimimist ja tootedisaini käsitlevate liidu õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2009/125/EÜ nõuete kohaldamist, edendavad liikmesriigid tootjate ja ringlussevõtjate vahelist koostööd ja meetmeid, et soodustada niisuguste elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamist ja tootmist, mille puhul hõlbustatakse elektroonikaromude, nende osade ja materjalide korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist. Seetõttu võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et kohaldatakse direktiivi 2009/125/EÜ raames kehtestatud ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist ja et tootjad ei takista konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kaudu elektroonikaromude korduskasutamist, kui konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kasutamisega ei saavutata tunduvalt suuremat kasu, näiteks seoses keskkonnakaitse ja/või ohutusnõuetega.

Artikkel 5 - Liigiti kogumine

1. Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed, et vähendada elektroonikaromude kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena, tagada kõigi kogutud elektroonikaromude nõuetekohane töötlemine ning saavutada elektroonikaromude liigiti kogumise kõrge tase, eelkõige osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate soojusvahetusseadmete, elavhõbedat sisaldavate luminofoorlampide, päikesepaneelide ning III lisa kategooriates 5 ja 6 osutatud väikeste seadmete puhul. 2. Kodumajapidamiste elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et: a) rajatakse süsteemid, mis võimaldavad lõppvaldajatel ja turustajatel kodumajapidamiste elektroonikaromud tasuta tagastada. Liikmesriigid tagavad, et kogumiskohti on eelkõige rahvastikutihedust arvestades piisavalt ja nende juurde on kerge pääseda; b) turustajad vastutavad uue toote tarnimisel selle eest, et on tagatud niisuguste jäätmete turustajale tagastamine vähemalt tasuta arvulise vastavuse alusel, kui seadmed on tarnitud seadmega sama tüüpi ning täitnud tarnitud seadmega samasugust otstarvet. Liikmesriigid võivad sellest sättest kõrvale kalduda, kui nad tagavad, et elektroonikaromude tagastamine ei muutu sellega lõppvaldajale raskemaks ja lõppvaldajalt ei nõuta selle eest tasu. Liikmesriigid, kes kõnealust erandit kasutavad, teavitavad sellest komisjoni; c) turustajad näevad elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud jaemüügikohtades, mille müügipind on vähemalt 400 m2, või nende vahetus läheduses ette väga väikeste elektroonikaromude (ükski väline mõõde ei ületa 25 cm) lõppkasutaja jaoks tasuta kogumise ilma kohustuseta osta sama tüüpi elektri- või elektroonikaseade, välja arvatud juhul, kui hindamise tulemusel selgub, et alternatiivsed olemasolevad kogumissüsteemid on tõenäoliselt vähemalt sama tulemuslikud. Hindamine avalikustatakse. Kogutud elektroonikaromusid töödeldakse nõuetekohaselt vastavalt artiklile 8; d) ilma et see piiraks punktide a, b ja c kohaldamist, on tootjatel lubatud rajada ja hallata individuaalseid ja/või kollektiivseid kodumajapidamiste elektroonikaromude tagasivõtusüsteeme, kui need on käesoleva direktiivi eesmärkidega kooskõlas; e) võttes arvesse riigisiseseid ja liidu tervishoiu- ja ohutusnorme, võib elektroonikaromude punktides a, b ja c sätestatud tagasivõtmisest keelduda, kui jäätmed on saastunud ja ohustavad seetõttu personali tervist ja ohutust. Liikmesriigid kehtestavad selliste elektroonikaromude kohta erikorra. Liikmesriigid võivad ette näha erikorra elektroonikaromude tagastamiseks punktides a, b ja c osutatu kohaselt, kui need ei sisalda selle olulisi osi või kui need sisaldavad muid jäätmeid kui elektroonikaromud. 3. Liikmesriigid võivad määrata käitajad, kellel on lubatud koguda elektroonikaromusid kodumajapidamistest, nagu on osutatud lõikes 2. 4. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõigetes 2 ja 3 osutatud kogumiskohtadesse toodud elektroonikaromud antakse üle tootjatele või nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele või korduskasutamiseks ettevalmistamise eesmärgil selleks määratud asutustele või ettevõtjatele. 5. Ilma, et see piiraks artikli 13 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud korraldavad muude kui kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise.

Artikkel 6 - Kogutud elektroonikaromude kõrvaldamine ja vedu

1. Liikmesriigid keelustavad liigiti kogutud elektroonikaromude kõrvaldamise, mida ei ole veel artiklis 8 määratletud viisil töödeldud. 2. Liikmesriigid tagavad, et liigiti kogutud elektroonikaromude kogumine ja vedu teostatakse viisil, mis võimaldab luua optimaalsed tingimused korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ning ohtlike ainete kinnipidamiseks. Korduskasutamiseks ettevalmistamise maksimeerimiseks soodustavad liikmesriigid korduskasutamiseks ettevalmistamiseks mõeldud elektroonikaromude eraldamist muudest kogumissüsteemides või -kohtades liigiti kogutud elektroonikaromudest enne järgnevat üleandmist, eelkõige võimaldades juurdepääsu korduskasutuskeskuste töötajatele.

Artikkel 7 - Kogumise määr

1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tagab iga liikmesriik tootja vastutuse põhimõtte rakendamise ning selle alusel minimaalse kogumise määra iga-aastase saavutamise. Alates 2016. aastast on minimaalne kogumise määr 45 % ja see arvutatakse asjaomasel aastal asjaomases liikmesriigis artiklite 5 ja 6 kohaselt kogutud elektroonikaromude kogumassi alusel, väljendatuna protsendimäärana asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist aasta kohta. Liikmesriigid tagavad, et kogutud elektroonikaromude maht kasvab järk-järgult ajavahemikus 2016 kuni 2019, välja arvatud juhul, kui teises lõigus osutatud kogumise määr on juba saavutatud. Alates 2019. aastast on igal aastal saavutatav minimaalne kogumise määr 65 % asjaomases liikmesriigis kolmel eelneval aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist või 85 % kõnealuse liikmesriigi territooriumil tekkinud elektroonikaromude massist. Kuni 31. detsembrini 2015 kohaldatakse jätkuvalt liigiti kogumise määra, milleks on keskmiselt vähemalt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektroonikaromusid elaniku kohta aastas või elektroonikaromude kogus, mis vastab asjaomases liikmesriigis kolme eelneva aasta jooksul keskmiselt kogutud elektroonikaromude massile – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Liikmesriigid võivad kehtestada elektroonikaromude liigiti kogumiseks kõrgemad määrad ning teavitavad sellest komisjoni. 2. Minimaalse kogumise määra saavutamise kindlakstegemiseks tagavad liikmesriigid, et teave artikli 5 kohaselt liigiti kogutud elektroonikaromude kohta esitatakse liikmesriikidele tasuta, sealhulgas vähemalt teave selliste elektroonikaromude kohta, mille on: a) vastu võtnud kogumis- ja töötlemiskäitised; b) vastu võtnud turustajad; c) liigiti kogunud tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud. 3. Erandina lõikes 1 sätestatust võivad Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia ebapiisava taristu ning elektri- ja elektroonikaseadmete tarbimise madala taseme tõttu otsustada: a) saavutada alates 14. augustist 2016 kogumise määra, mis on madalam kui 45 %, kuid kõrgem kui 40 % eelnenud kolmel aastal turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist, ja b) lükata edasi lõike 1 teises lõigus osutatud kogumise määra saavutamise enda valitud kuupäevani, mis ei ole hilisem kui 14. august 2021. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte vajalike üleminekumeetmete kehtestamiseks, et võtta arvesse liikmesriikides esinevaid raskusi lõikes 1 sätestatud nõuetest kinnipidamisel. 5. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon hiljemalt 14. augustiks 2015 vastu rakendusaktid, millega kehtestab ühise metoodika, mille põhjal arvutatakse liikmesriigi turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete mass, ja ühise metoodika, mille põhjal arvutatakse igas liikmesriigis tekkinud elektroonikaromude kogus massi alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Komisjon esitab hiljemalt 14. augustiks 2015 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 1 osutatud kogumise määradega seotud tähtaja uuesti läbivaatamise ning individuaalsete kogumise määrade kehtestamise võimalikkuse ühe või mitme III lisas sätestatud kategooria kohta, eelkõige soojusvahetusseadmete, päikesepaneelide, väikeste seadmete, väikeste infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmete ning elavhõbedat sisaldavate lampide kohta. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. 7. Kui komisjon leiab mõjuhinnangu alusel, et tekkinud elektroonikaromudel põhinev kogumise määr tuleb läbi vaadata, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 8 - Nõuetekohane töötlemine

1. Liikmesriigid tagavad, et liigiti kogutud elektroonikaromud töödeldakse nõuetekohaselt. 2. Nõuetekohane töötlemine, välja arvatud korduskasutamiseks ettevalmistamine, ja taaskasutamise või ringlussevõtuga seotud tegevus hõlmab vähemalt kõikide vedelike eemaldamist ja VII lisa kohast selektiivset töötlemist. 3. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud kasutavad elektroonikaromude taaskasutamise süsteemide rajamisel parimat võimalikku tehnikat. Tootjad võivad süsteeme rajada individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid tagavad, et kõik kogumise või töötlemisega tegelevad asutused ja ettevõtjad ladustavad ja töötlevad elektroonikaromusid VIII lisas ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et lisada sellesse muid töötlemistehnoloogiaid, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vähemalt samal tasemel. Komisjon hindab esmajärjekorras, kas tuleb muuta punkte, mis on seotud mobiiltelefonide trükkplaatide ja vedelkristallkuvaritega. Komisjonil palutakse hinnata, kas seoses elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate nanomaterjalidega on VII lisa muutmine vajalik. 5. Liikmesriigid võivad keskkonnakaitse eesmärgil kehtestada kogutud elektroonikaromude töötlemise kvaliteedi miinimumstandardid. Liikmesriigid, kes kehtestavad kvaliteedistandardi, teavitavad sellest komisjoni, kes need normid avaldab. Komisjon teeb hiljemalt 14. veebruariks 2013 Euroopa standardiorganisatsioonidele ülesandeks töötada välja elektroonikaromude töötlemise, sealhulgas taaskasutamise, ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise Euroopa standardid. Kõnealused standardid kajastavad tehnika taset. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kvaliteedi miinimumstandardid, mis põhinevad eelkõige Euroopa standardiorganisatsioonide väljatöötatud standarditel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Viide komisjoni vastuvõetud standarditele avaldatakse. 6. Liikmesriigid ergutavad töötlemisega tegelevaid asutusi või ettevõtjaid võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) (23).

Artikkel 9 - Tegevusluba

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik töötlemisega tegelevad asutused ja ettevõtjad saavad pädevatelt asutustelt tegevusloa vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 23. 2. Loanõudest vabastamine, vabastamise tingimused ja registreerimine peavad vastavalt olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 24, 25 või 26. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 2 osutatud tegevusluba või registrikanne sisaldab kõiki vajalikke tingimusi artikli 8 lõigete 2, 3 ja 5 nõuete täitmiseks ning artiklis 11 sätestatud taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks.

Artikkel 10 - Elektroonikaromude saadetis

1. Töötlustoiminguid võib läbi viia ka väljaspool asjaomast liikmesriiki või liitu tingimusel, et elektroonikaromude saadetis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1418/2007 (milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III või IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta) (24). 2. Elektroonikaromusid, mida eksporditakse liidust, võetakse käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud kohustuste ja sihtarvude täitmisel arvesse ainult siis, kui eksportija tõendab kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1013/2006 ja (EÜ) nr 1418/2007, et töötlemine toimus käesoleva direktiivi nõuetega samaväärsetel tingimustel. 3. Komisjon võtab hiljemalt 14. veebruariks 2014 kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva artikli lõike 2 sätteid täiendavate üksikasjalike nõuete kehtestamiseks, eelkõige samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumide kohta.

Artikkel 11 - Taaskasutamise sihtarv

1. Artikli 5 kohaselt liigiti kogutud ja artiklite 8, 9 ja 10 kohasele töötlemisele saadetud elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et tootjad saavutavad V lisas sätestatud minimaalsed sihtarvud. 2. Sihtarvude saavutamist arvutatakse iga kategooria puhul taaskasutusrajatisse või ringlussevõtu / korduskasutamiseks ettevalmistamisega tegelevasse rajatisse saabuvate elektroonikaromude, mida on vastavalt artikli 8 lõikele 2 nõuetekohaselt töödeldud seoses taaskasutuse või ringlussevõtuga, massi jagamisel iga kategooria puhul kõigi liigiti kogutud elektroonikaromude massiga ja neid väljendatakse protsentides. Sihtarvude saavutamisel ei võeta arvesse taaskasutusele eelnevaid toiminguid, sealhulgas sortimist ja ladustamist. 3. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad minimaalsete sihtarvude kohaldamiseks vajalike arvutusmeetodite kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Liikmesriigid tagavad, et nende sihtarvude arvutamiseks peavad tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud elektroonikaromude, nende osade, materjalide või ainete massi kohta arvestust, kui need väljuvad (väljund) kogumisskohast, antakse üle (sisend) töötlemiskohta või lahkuvad (väljund) sealt ja kui need antakse üle (sisend) taaskasutamise või ringlussevõtu / korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta. Liikmesriigid tagavad samuti, et lõike 6 eesmärkide saavutamiseks peetakse arvestust toodete ja materjalide massi kohta, kui need väljuvad (väljund) taaskasutamise, ringlussevõtu või korduskasutamiseks ettevalmistamise kohast. 5. Liikmesriigid ergutavad uute taaskasutamise, ringlussevõtu ja töötlemisega seotud tehnoloogiate arendamist. 6. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad komisjoni aruande põhjal, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek, hiljemalt 14. augustiks 2016 läbi V lisa 3. osas osutatud taaskasutamise sihtarvud, hindavad võimalust kehtestada eraldi sihtarvud korduskasutamiseks ettevalmistatavatele elektroonikaromudele ja vaatavad läbi lõikes 2 osutatud arvutusmeetodi, et analüüsida sihtarvude seadmise teostatavust, kui sihtarvud lähtuvad taaskasutamise, ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise protsessi tulemusel saadavatest (väljund) toodetest ja materjalidest.

Artikkel 12 - Kodumajapidamiste elektroonikaromude käitluse rahastamine

1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad rahastavad vähemalt artikli 5 lõike 2 kohaselt rajatud kogumiskohtadesse toodud kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumist, töötlemist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut kõrvaldamist. 2. Liikmesriigid võivad vajaduse korral julgustada tootjaid rahastama ka kulusid, mis on seotud kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumisega kogumiskohtadesse. 3. Toodete puhul, mis on turule lastud pärast 13. augustit 2005, vastutab iga tootja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise eest, mis on seotud tema enda toodetest tekkinud jäätmetega. Tootja võib valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Liikmesriigid tagavad, et kui tootja laseb toote turule, esitab ta tagatise, milles märgitakse, et elektroonikaromude käitluskulud rahastatakse ja et tootja tähistab selgelt oma tooted vastavalt artikli 15 lõikele 2. Tagatis kindlustab asjaomase tootega seotud ja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise. Tagatiseks võib olla tootja osalemine elektroonikaromude käitluse asjakohastes rahastamissüsteemides, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto. 4. 13. augustil 2005 või enne seda turule lastud toodetest pärinevate elektroonikaromude (edaspidi „endisaegsed jäätmed”) käitluskulud rahastatakse ühe või mitme süsteemi poolt, milles kõik tootjad, kes vastavate kulude tekkimise ajal turul tegutsevad, osalevad proportsionaalselt, st proportsionaalselt nende vastava osaga seda tüüpi seadmete turul. 5. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et töötatakse välja asjakohased mehhanismid või tagasimaksete kord, et hüvitada tootjatele nende sissemaksed, kui elektri- ja elektroonikaseadmed viiakse turule laskmiseks asjaomase liikmesriigi territooriumilt välja. Kõnealuse mehhanismi või korra võivad välja töötada tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud. 6. Komisjonil palutakse esitada hiljemalt 14. augustiks 2015 aruanne võimaluse kohta töötada välja elektroonikaromude tootjapoolse rahastamise kriteeriumid, mis võtavad arvesse toote kasutuselt kõrvaldamise tegelikke kulusid, ja vajaduse korral esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlik ettepanek.

Artikkel 13 - Muudelt kasutajatelt kui kodumajapidamised pärinevate elektroonikaromude käitluse rahastamine

1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad rahastavad muude kasutajate kui kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumisest, töötlemisest, taaskasutamisest ja keskkonnaohutust kõrvaldamisest tulenevad kulud, mis tulenevad pärast 13. augustit 2005 turule lastud toodetest. Käitluskulud endisaegsete jäätmete puhul, mis asendatakse uute samaväärsete toodetega või sama funktsiooni täitvate uute toodetega, rahastavad kõnealuste toodete tootjad toodete tarnimisel. Liikmesriigid võivad alternatiivina sätestada, et muud kasutajad kui kodumajapidamised on samuti osaliselt või täielikult rahastamise eest vastutavad. Muude endisaegsete jäätmete käitluskulude rahastamise eest vastutavad muud kasutajad kui kodumajapidamised. 2. Tootjad ja muud kasutajad kui kodumajapidamised võivad sõlmida lepinguid muude rahastamisviiside kohta, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist.

Artikkel 14 - Kasutajateave

1. Liikmesriigid võivad nõuda, et tootjad esitaksid ostjatele uute toodete ostmise ajal jäätmete kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega seotud kulud. Esitatud kulud ei tohi ületada võimalikult täpselt hinnatud tegelikke kulusid. 2. Liikmesriigid tagavad, et kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatele antakse vajalikku teavet a) nõude kohta mitte kõrvaldada elektroonikaromusid sortimata olmejäätmetena ning elektroonikaromusid liigiti koguda; b) neile kättesaadavate tagastamis- ja kogumissüsteemide kohta, soodustades kättesaadavaid kogumiskohti käsitleva teabe kooskõlastamist, olenemata sellest, milline tootja või muu käitleja koha rajanud on; c) selle kohta, kuidas nad saavad kaasa aidata elektroonikaromude korduskasutamisele, ringlussevõtule ja muudele taaskasutamisviisidele; d) elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate ohtlike ainete võimalik mõju kohta keskkonnale ja inimeste tervisele; e) IX lisas esitatud tähise tähendus kohta. 3. Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed tarbijate osalemiseks elektroonikaromude kogumises ja meetmed, mille abil julgustatakse tarbijaid hõlbustama korduskasutamise, töötlemise ja taaskasutamise protsessi. 4. Elektroonikaromude sortimata olmejäätmetena kõrvaldamise vähendamiseks ja nende liigiti kogumise soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et tootjad märgistavad turulelastud elektri- ja elektroonikaseadmed nõuetekohaselt IX lisas esitatud tähisega eelistatavalt kooskõlas Euroopa standardiga EN 50419 (25). Tähise võib toote suurusest või funktsioonist tulenevatel erandjuhtudel kanda elektri- ja elektroonikaseadmete pakendile, kasutamisjuhendile ja garantiidokumendile. 5. Liikmesriigid võivad nõuda, et tootjad ja/või turustajad esitavad osa lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabest või kogu teabe, näiteks kasutusjuhendis, müügikohas ja teadlikkuse parandamise kampaaniate kaudu.

Artikkel 15 - Teave töötlemiskohtadele

1. Elektroonikaromude korduskasutamiseks ettevalmistamise ja keskkonnaohutu töötlemise, sealhulgas hooldusremondi, ajakohastamise, parandamise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada, et tootjad annavad korduskasutamise ja töötlemisega seotud teavet iga turule lastud uut tüüpi elektri- ja elektroonikaseadme kohta tasuta ühe aasta jooksul alates seadme esimest korda liidu turule laskmisest. Korduskasutuskeskuste ning töötlemise ja ringlussevõtu rajatiste jaoks käesoleva direktiivi sätete järgimiseks vajalikus ulatuses esitatakse teabes kõik elektri- ja elektroonikaseadmete osad ja materjalid ning ohtlike ainete ja segude asukoht elektri- ja elektroonikaseadmetes. Teave tehakse korduskasutuskeskustele ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele kättesaadavaks juhendite vormis või elektrooniliste vahendite abil (näiteks CD-ROM, sidusteenused). 2. Elektri- ja elektroonikaseadme turulelaskmise kuupäeva üheseks kindlaksmääramiseks tagavad liikmesriigid, et seadmel on tähis, millel on märgitud, et seade on turule lastud pärast 13. augustit 2005. Sel eesmärgil kohaldatakse eelistatavalt Euroopa standardit EN 50419.

Artikkel 16 - Registreerimine, teave ja aruandlus

1. Liikmesriigid loovad kooskõlas lõikega 2 tootjate registri, mis hõlmab muu hulgas tootjaid, kes pakuvad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil. Kõnealust registrit kasutatakse käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktis iv määratletud tootjad, kes pakuvad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil, kantakse registrisse selles liikmesriigis, kuhu nad kõnealuseid seadmeid müüvad. Kui nimetatud tootjad ei ole registreeritud liikmesriigis, kuhu nad seadmeid müüvad, registreeritakse nad nende volitatud esindajate kaudu vastavalt artikli 17 lõikele 2. 2. Liikmesriigid tagavad järgmise: a) iga tootja, või artikli 17 alusel määratud volitatud esindaja, on nõuetekohaselt registreeritud ja saab interneti teel kanda riiklikusse registrisse kõik asjakohased andmed, mis kajastavad kõnealuse tootja tegevust selles liikmesriigis; b) iga tootja, või artikli 17 alusel määratud volitatud esindaja, esitab registreerimisel X lisa A osas osutatud andmed, kohustudes neid asjakohastel juhtudel ajakohastama; c) iga tootja, või artikli 17 alusel määratud volitatud esindaja, esitab X lisa B osas osutatud andmed; d) riiklikud registrid avaldavad oma veebilehel lingid teiste liikmesriikide registritele, et hõlbustada kõigis liikmesriikides tootjate või artikli 17 alusel määratud volitatud esindajate registreerimist. 3. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse register ja aruandluse vorm ning registrile aruandluse esitamise sagedus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Liikmesriigid koguvad teavet, sealhulgas põhjendatud hinnanguid, liikmesriikides igal aastal turule lastud, igal viisil kogutud, korduskasutuseks ette valmistatud, ringlussevõetud ja taaskasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete koguste ja kategooriate kohta ning liigiti kogutud elektroonikaromude ekspordi kohta massi järgi. 5. Liikmesriigid saadavad komisjonile käesoleva direktiivi rakendamise aruande ja lõikega 4 ettenähtud teabe iga kolme aasta tagant. Rakendamise aruanne koostatakse komisjoni otsustes 2004/249/EÜ (26) ja 2005/369/EÜ (27) sätestatud küsimustike alusel. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku alates 14. veebruarist 2014 kuni 31. detsembrini 2015. Komisjon avaldab käesoleva direktiivi rakendamise aruande üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

Artikkel 17 - Volitatud esindaja

1. Iga liikmesriik tagab, et artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktides i–iii määratletud tootjal, kelle tegevuskoht on teises liikmesriigis, on erandina artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktidest i–iii õigus määrata tema territooriumil tegevuskohta omav juriidiline või füüsiline isik oma volitatud esindajaks, kes vastutab tootja käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest tema territooriumil. 2. Iga liikmesriik tagab, et artikli 3 lõike 1 punkti f alapunktis iv määratletud tootja, kellel on tema territooriumil tegevuskoht ja kes müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid teises liikmesriigis, kus tal ei ole tegevuskohta, määrab kõnealuses teises liikmesriigis volitatud esindaja, kes vastutab tootja käesoleva direktiivi kohaste kohustuste täitmise eest teise liikmesriigi territooriumil. 3. Volitatud esindaja määratakse kirjaliku volitusega.

Artikkel 18 - Halduskoostöö ja teabevahetus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavad pädevad asutused teevad omavahel koostööd, luues eelkõige piisava teabevahetuse, et tagada käesoleva direktiivi sätete täitmine tootjate poolt, ning edastavad vajaduse korral üksteisele ja komisjonile teavet, eesmärgiga hõlbustada käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist. Halduskoostööks ja teabevahetuseks, eelkõige liikmesriikide registrite vahel, kasutatakse muu hulgas elektroonilisi suhtlusvahendeid. Koostöö hõlmab muu hulgas juurdepääsu andmist asjassepuutuvatele dokumentidele ja teabele, sealhulgas mis tahes kontrolli tulemustele, võttes arvesse andmekaitseõigust, mis kehtib selle asutuse liikmesriigis, kellele koostöötaotlus esitati.

Artikkel 19 - Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte muudatuse kohta, mis on vajalikud artikli 16 lõike 5 ning IV, VII, VIII ja IX lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga. VII lisa muutmisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiviga 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) (28) ette nähtud erandeid. Enne lisade muutmist konsulteerib komisjon muu hulgas elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate, jäätmekäitlusettevõtjate, töötlemisega tegelevate ettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ning töötajate ja tarbijate ühingutega.

Artikkel 20 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3 ja artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 13. augustist 2012. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3 ja artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 4, artikli 10 lõike 3 ja artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21 - Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 22 - Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad neist sätetest komisjoni hiljemalt 14. veebruariks 2014 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 23 - Kontroll ja järelevalve

1. Liikmesriigid teostavad asjakohast kontrolli ja järelevalvet, et kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist. Kontrollid hõlmavad vähemalt järgmist: a) tootjate registri raames esitatud teavet, b) elektroonikaromude saadetisi, eelkõige eksporti väljapoole liitu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006 ja määrusega (EÜ) nr 1418/2007, ja c) käitlusrajatiste toiminguid kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ ja käesoleva direktiivi VII lisaga. 2. Liikmesriigid tagavad, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmetest, mida kahtlustatakse olevat elektroonikaromud, koosnevad saadetised vastavad VI lisas sätestatud miinimumnõuetele ning teostavad selliste saadetiste üle asjakohast järelevalvet. 3. Elektroonikaromudeks peetavate kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohase analüüsi ja kontrolli kulud, sealhulgas ladustamiskulud, võib sisse nõuda tootjatelt, nende nimel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt või teistelt isikutelt, kes korraldavad kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saatmist, mida kahtlustatakse olevat elektroonikaromud. 4. Käesoleva artikli ja VI lisa rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad kontrolli- ja järelevalve-eeskirjad ning eelkõige ühtsed tingimused VI lisa punkti 2 rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24 - Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 14. veebruariks 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. 3. Kui käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid artikli 8 lõike 6, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 sätted üle võtta kokkulepete abil pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vahel. Kõnealused kokkulepped peavad vastama järgmistele nõuetele: a) kokkulepete täitmine peab olema tagatud riikliku sunniga; b) kokkulepetes määratakse kindlaks eesmärgid ning nendele vastavad tähtajad; c) kokkulepped avaldatakse riigi ametlikus väljaandes või üldsusele võrdväärselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastatakse komisjonile; d) saadud tulemusi kontrollitakse korrapäraselt, need edastatakse pädevatele asutustele ja komisjonile ning tehakse kokkuleppes ettenähtud tingimustel üldsusele teatavaks; e) pädevad asutused tagavad, et kontrollitakse kokkulepete raames saavutatud edusamme; f) kokkuleppe täitmata jätmise korral peavad liikmesriigid õigus- või haldusnormide abil rakendama käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

Artikkel 25 - Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2002/96/EÜ, mida on muudetud XI lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 15. veebruarist 2014, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XI lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26 - Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27 - Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Üle võetud Eesti õigusesse
Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõudedElektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajadElektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kordProbleemtooteregistri põhimäärusProbleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord

Allikas: normitehniline märkus Riigi Teatajas.

Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ