1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a)
kindlustusandjate ega ettevõtjate suhtes, kes tegelevad direktiivis 2009/138/EÜ osutatud edasikindlustuse või retrosessiooniga kõnealuses direktiivis osutatud tegevusalade raames;
b)
isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;
c)
isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui seda tegevust reguleerivad õigus- või haldusnormid ja selle kutseala eetikakoodeks ei välista kõnealuse teenuse osutamist;
d)
isikute suhtes, kes kauplevad oma arvel muude finantsinstrumentidega kui kaubatuletisinstrumendid, lubatud heitkoguse väärtpaberid või nende tuletisinstrumendid, ja kes ei osuta muid investeerimisteenuseid ja/või ei tegele investeerimistegevusega seoses muude finantsinstrumentidega kui kaubatuletisinstrumendid, lubatud heitkoguse väärtpaberid või nende tuletisinstrumendid, välja arvatud kui need isikud:
i)
on turutegijad;
ii)
on reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised või neil on otsene elektrooniline juurdepääs kauplemiskohale;
iii)
kasutavad algoritmipõhist välkkauplemistehnikat või
iv)
kauplevad kliendi korraldusi täites oma arvel.
Isikud, kelle suhtes kehtib punktides a, i või j sätestatud erand, ei pea erandi kohaldamiseks täitma käesoleva punkti tingimusi;
e)
korraldajate suhtes, kellele kehtivad direktiivi 2003/87/EÜ nõuded ning kes kauplevad lubatud heitkoguse väärtpaberitega, kuid ei täida klientide korraldusi ega osuta muid investeerimisteenuseid ega tegele muu investeerimistegevusega peale oma arvel kauplemise (tingimusel, et nad ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat);
f)
isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid, mis seisnevad üksnes töövõtjaosalusega süsteemide haldamises;
g)
isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid, mis seisnevad üksnes töövõtjaosalusega süsteemide haldamises ja investeerimisteenuste osutamises üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;
h)
Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete suhtes ja teiste liidus samaväärseid ülesandeid täitvate riigisiseste ametiasutuste suhtes, samuti muude ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse liidus, ning selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste suhtes, mille on asutanud kaks või enam liikmesriiki ning mille eesmärk on koondada vahendeid ja anda rahalist abi oma liikmetele, keda on tabanud või keda ähvardavad tõsised rahastamisprobleemid;
i)
ühisinvesteerimisettevõtjate ja pensionifondide suhtes, olenemata sellest, kas nende tegevust koordineeritakse liidu tasandil või mitte, ning selliste ettevõtjate depositooriumide ja valitsejate suhtes;
j)
isikute suhtes:
i)
kes kauplevad oma arvel, sealhulgas turutegijad, kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguse väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, välja arvatud isikud, kes kauplevad klientide korraldusi täites oma arvel, või
ii)
kes osutavad oma põhitegevusala klientidele või põhitegevusalaga seotud tarnijatele investeerimisteenuseid kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguse väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, kuid ei kauple oma arvel,
tingimusel et:
—
igal nimetatud juhul eraldi ja ka kokkuvõtlikult on tegemist isiku põhitegevusala kõrvaltegevusega kontserni tasandil, nii et isiku põhitegevusalaks ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses, pangandustegevus direktiivi 2013/36/EL tähenduses ega tegutsemine turutegijana seoses kaubatuletisinstrumentidega;
—
kõnealused isikud ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat; ja
—
kõnealused isikud teavitavad käesoleva erandi kasutamisest igal aastal asjakohast pädevat asutust ning annavad taotluse korral pädevale asutusele aru selle kohta, millele tuginedes nad peavad punktides i ja ii osutatud tegevust põhitegevusala kõrvaltegevuseks;
k)
isikute suhtes, kes pakuvad investeerimisnõustamist muu kutsetegevuse käigus, mida käesoleva direktiiviga ei hõlmata, tingimusel et kõnealust nõustamist ei tasustata eraldi;
l)
ühingute suhtes, mille asutajad on Taani ja Soome pensionifondid ja mille ainus eesmärk on kõnealuste ühingute liikmeks olevate pensionifondide vara valitsemine;
m)
maaklerite (agenti di cambio) suhtes, kelle ülesandeid ja tegevust reguleeritakse 24. veebruari 1998. aasta Itaalia õigusakti (decreto legislativo) nr 58 artikliga 201;
n)
direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud põhivõrguettevõtjate või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandesüsteemi haldurite suhtes, kui nad täidavad oma ülesandeid vastavalt nimetatud direktiividele, määrusele (EÜ) nr 714/2009, määrusele (EÜ) nr 715/2009 või nende määruste alusel vastu võetud võrgueeskirjadele või suunistele, samuti isikute suhtes, kes osutavad nende nimel teenuseid kõnealuste seadusandlike aktide või nende kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade või -suuniste kohaste ülesannete täitmiseks, ning elektrienergia reguleerimise mehhanismi, torustiku või süsteemi käitajate või haldajate suhtes, kelle ülesanne on tasakaalustada energia tarnimist ja tarbimist.
Kõnealust erandit kohaldatakse käesolevas punktis sätestatud tegevusaladel tegutsevate isikute suhtes üksnes siis, kui nad kõnealustel tegevusaladel tegutsemiseks tegelevad investeerimistegevusega või pakuvad investeerimisteenuseid, mis on seotud kaubatuletisinstrumentidega. Seda erandit ei kohaldata järelturu toimimisele, sealhulgas rahaliste ülekandeõigustega kauplemiseks kasutatava järelturu platvormi suhtes;
o)
nimelt väärtpaberite keskdepositooriumeid reguleeriva õigusega hõlmatud väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes ulatuses, mil nad on reguleeritud nimetatud liidu õigusega.
2. Käesoleva direktiiviga antud õigused ei laiene teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad valitsemissektori võlaga tegelevad ametiasutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad ELi toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel.
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada seoses lõike 1 punkti c kohaldamisega, missugusel juhul on tegevus juhutine.
4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada seoses lõike 1 punkti j kohaldamisega, milliste kriteeriumide alusel käsitatakse tegevust kontserni tasandil põhitegevusala kõrvaltegevusena.
Kõnealuste kriteeriumide puhul võetakse arvesse vähemalt järgmisi elemente:
a)
kõrvaltegevus peab moodustama kontserni tasandi tegevusest ainult väikese osa;
b)
kauplemistegevuse maht võrreldes üldise kauplemistegevusega turul vastavas varaklassis.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ette näha, et selle kindlaksmääramisel, kui väikese osa kontserni tasandi tegevusest moodustab kõrvaltegevus, võetakse arvesse kõrvaltegevuse jaoks kasutatava kapitali ja põhitegevusalaga tegelemiseks kasutatava kapitali suhet. Igal juhul ei ole see tegur üksi piisav tõendamaks, et tegemist on kontserni põhitegevusala kõrvaltegevusega.
Käesolevas lõikes osutatud tegevust käsitletakse kontserni tasandil.
Teises ja kolmandas lõigus osutatud elemendid ei hõlma:
a)
määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 osutatud konsolideerimisgrupi sisetehinguid, mille eesmärk on likviidsuse ja/või riski juhtimine kontsernis;
b)
tuletisinstrumentidega tehtud tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske;
c)
kaubatuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguse väärtpaberitega sooritatud tehinguid, mille eesmärk on täita kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud reguleerivate asutuste poolt vastavalt liidu õigusele või liikmesriikide õigus- ja haldusnormidele või kauplemiskohtade poolt.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 3 - Valikulised erandid
1. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi isikute suhtes, kelle jaoks nad on päritoluliikmesriigiks, tingimusel et kõnealustele isikutele on antud siseriikliku õiguse kohaselt tegevusluba ja nende tegevus on reguleeritud ning need isikud:
a)
ei tohi hoida klientide raha või väärtpabereid, mistõttu ei saa neil kunagi tekkida oma klientide ees võlgu;
b)
ei tohi osutada muud investeerimisteenust peale vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamise ja/või selliste finantsinstrumentidega seotud investeerimisnõustamise; ning
c)
võivad kõnealuse teenuse osutamise käigus edastada korraldusi üksnes:
i)
investeerimisühingutele, kellele on käesoleva direktiivi kohaselt antud tegevusluba;
ii)
krediidiasutustele, kellele on direktiivi 2013/36/EL kohaselt antud tegevusluba;
iii)
selliste investeerimisühingute või krediidiasutuste filiaalidele, kellele on antud tegevusluba kolmandas riigis ning kes järgivad nendele kehtivaid usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad vähemalt sama rangeteks kui käesolevas direktiivis, määruses (EL) nr 575/2013 või direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded;
iv)
ühisinvesteerimisettevõtjatele, kellele on antud liikmesriigi õiguse alusel luba oma osakuid avalikult müüa, ja selliste ettevõtjate valitsejatele;
v)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/30/EL (42) artikli 17 lõikes 7 sätestatud põhikapitaliga investeerimisühingutele, kelle väärtpaberid on liikmesriigi reguleeritud turul noteeritud ja millega seal kaubeldakse; või
d)
osutavad investeerimisteenuseid üksnes seoses kauba, lubatud heitkoguse väärtpaberite ja/või nende tuletisinstrumentidega ning üksnes oma klientide äririskide maandamise eesmärgil, kusjuures nende klientideks on ainult direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis 35 määratletud kohalikud elektriettevõtjad ja/või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud maagaasiettevõtjad, kellele kuulub ühiselt 100 % nende isikute kapitalist või häältearvust, kes teostavad ühist kontrolli ning kelle suhtes kehtib käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti j alusel erand, kui nad tegelevad nimetatud investeerimisteenuste osutamisega ise; või
e)
osutavad investeerimisteenuseid üksnes seoses lubatud heitkoguse väärtpaberite ja/või nende tuletisinstrumentidega ning üksnes oma klientide äririskide maandamise eesmärgil, kusjuures nende klientideks on eranditult direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis f määratletud käitajad, kellele kuulub ühiselt 100 % nende isikute kapitalist või häältearvust, kes teostavad ühist kontrolli ning kelle suhtes kehtib käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti j alusel erand, kui nad tegelevad nimetatud investeerimisteenuste osutamisega ise.
2. Liikmesriikides kohaldatakse lõikes 1 osutatud isikute suhtes nõudeid, mis on vähemalt analoogsed järgmiste käesoleva direktiivi kohaste nõuetega:
a)
tegevuslubade ja pideva järelevalvega seotud tingimused ja menetlused, mis on kehtestatud artikli 5 lõigetega 1 ja 3, artiklitega 7–10, 21, 22 ja 23 ning vastavate delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud kooskõlas artikliga 89;
b)
äritegevusega seotud kohustused, mis on kehtestatud artikli 24 lõigetega 1, 3, 4, 5, 7 ja 10, artikli 25 lõigetega 2, 5 ja 6 ning juhul, kui siseriiklik kord võimaldab neil isikutel määrata seotud vahendajaid, siis ka artikliga 29, ning vastavate rakendusmeetmetega;
c)
organisatsioonilised nõuded, mis on sätestatud artikli 16 lõike 3 esimese, kuuenda ja seitsmenda lõiguga, artikli 16 lõigetega 6 ja 7 ning vastavate delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud kooskõlas artikliga 89.
Liikmesriigid nõuavad, et käesoleva artikli lõike 1 alusel käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud isikud oleksid hõlmatud direktiivi 97/9/EÜ kohaselt tunnustatud investeeringute tagamise skeemiga. Liikmesriigid võivad lubada investeerimisühingute hõlmamata jätmist sellise skeemiga, kui asjaomasel investeerimisühingul on olemas kutsekindlustus ning tagatud on tema klientide samaväärne kaitse, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 1 alusel erandi saanud isikute suurust, riskiprofiili ja õiguslikku laadi.
Erandina käesoleva lõike teisest lõigust võivad liikmesriigid, kus sellised õigus- või haldusnormid kehtivad juba enne 2. juulit 2014, nõuda kuni 3. juulini 2019, et kui käesoleva artikli lõike 1 alusel käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud isikud pakuvad korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenuseid ja/või investeerimisnõustamist seoses ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega ning tegutsevad direktiivis 2009/65/EÜ esitatud määratlusele vastava fondivalitseja vahendajana, vastutavad kõnealused isikud kliendile kõnealuste teenustega seoses tekitatud kahju puhul solidaarselt koos fondivalitsejaga.
3. Lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud isikutele ei laiene investeerimisteenuste osutamise ja/või investeerimistegevuse vabadus ega filiaalide asutamise õigus, mis on ette nähtud vastavalt artiklites 34 ja 35.
4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet käesoleva artikliga ette nähtud valikulise erandi kasutamisest ning tagavad, et kõikide lõike 1 alusel välja antud tegevuslubade puhul märgitakse, et tegevusluba on antud kooskõlas käesoleva artikliga.
5. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet neist siseriikliku õiguse sätetest, mis on analoogsed käesoleva direktiivi lõike 2 kohaste nõuetega.
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „investeerimisühing”– juriidiline isik, kelle püsiv kutsetegevus või ärivaldkond on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele ja/või ühe või mitme investeerimistegevusega tegelemine kutsetegevusena.
Liikmesriigid võivad hõlmata investeerimisühingu mõistega ka ettevõtjaid, kes ei ole juriidilised isikud, tingimusel et:
a)
nende õiguslik seisund tagab kolmandate isikute huvide kaitse, mis on samaväärne juriidiliste isikute pakutava kaitsega, ning
b)
nende suhtes kohaldatakse samaväärset usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, mis vastab nende õiguslikule vormile.
Ilma et see piiraks muude käesoleva direktiiviga, määrusega (EL) nr 600/2014, ja direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud nõuete kohaldamist, võib füüsilist isikut, kes osutab teenuseid, mis hõlmavad kolmandate isikute raha või vabalt võõrandatavate väärtpaberite hoidmist, käsitada investeerimisühinguna käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 600/2014 tähenduses siiski ainult juhul, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
a)
kolmandate isikute omandiõigused finantsinstrumentidele ja rahale peavad olema kaitstud, eriti ettevõtja või selle omanike maksejõuetuse korral ning vara käsutamise piiramise, tasaarvestuse või muu meetme rakendamise korral ettevõtja või selle omanike võlausaldajate poolt;
b)
ettevõtja suhtes peavad kehtima eeskirjad, mis on ette nähtud ettevõtja ja selle omanike maksevõimelisuse jälgimiseks;
c)
ettevõtja majandusaasta aruanded peavad kuuluma auditeerimisele ühe või mitme isiku poolt, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus raamatupidamisaruandeid auditeerida;
d)
juhul kui ettevõtjal on ainult üks omanik, peab see isik olema õiguslikult ette näinud investorite kaitse juhuks, kui ettevõtja lõpetab tegevuse seoses omaniku surma, töövõimetuks muutumise või muu sarnase sündmusega;
2) „investeerimisteenused ja -tegevus”– I lisa A jaos loetletud teenused ja tegevus, mis on seotud I lisa C jaos loetletud finantsinstrumentidega;
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:
a)
I lisa C jao punktis 6 osutatud tuletislepingud, mis on oma olemuselt energia hulgimüügitooted, mille puhul tuleb arveldada natuuras, ning I lisa C jao punkti 6 kohased energiaalased tuletislepingud;
b)
I lisa C jao punktis 7 osutatud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused,
c)
I lisa C jao punktis 10 osutatud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused, võttes muu hulgas arvesse, kas nendega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis;
3) „kõrvalteenused”– I lisa B jaos loetletud teenused;
4) „investeerimisnõustamine”– isiklike soovituste andmine kliendile tema taotluse korral või investeerimisühingu algatusel seoses ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud tehinguga;
5) „korralduste täitmine kliendi nimel”– tegutsemine lepingute sõlmimiseks, et omandada või võõrandada kliendi nimel üht või mitut finantsinstrumenti; see hõlmab selliste lepingute sõlmimist, millega investeerimisühingu või krediidiasutuse emiteeritud finantsinstrumendid võõrandatakse nende emiteerimise hetkel;
6) „kauplemine oma arvel”– kauplemine oma kapitali arvel, kusjuures tulemuseks on tehingute tegemine ühe või mitme finantsinstrumendiga;
7) „turutegija”– isik, kes on alaliselt finantsturgudel tegev ja valmis finantsinstrumendiga oma arvel kauplema oma ostu- ja müügipakkumuses määratud hinnaga;
8) „väärtpaberiportfelli valitsemine”– kliendipõhine väärtpaberiportfellide valitsemine oma äranägemisel klientide antud volituste alusel, kui tegemist on üht või mitut finantsinstrumenti sisaldavate portfellidega;
9) „klient”– füüsiline või juriidiline isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimis- või kõrvalteenuseid;
10) „kutseline klient”– klient, kes vastab II lisas sätestatud tingimustele;
11) „jaeklient”– klient, kes ei ole kutseline klient;
12) „VKEde kasvuturg”– mitmepoolne kauplemissüsteem, mis on registreeritud VKEde kasvuturuna kooskõlas artikliga 33;
13) „väike või keskmise suurusega ettevõtja”– käesoleva direktiivi tähenduses ettevõtja, kelle keskmine turukapitalisatsioon on viimasel kolmel kalendriaastal olnud aastalõpunoteeringute kohaselt alla 200 000 000 euro;
14) „määratud hinnaga korraldus”– korraldus omandada või võõrandada finantsinstrumenti selle kindlaksmääratud piirhinnaga või sellest parema hinnaga ja kindlaksmääratud mahus;
15) „finantsinstrument”– I lisa C jaos täpsustatud finantsinstrumendid;
16) „C jao punkti 6 kohased energiaalased tuletislepingud”– söe või naftaga seotud optsioonid, futuurid, vahetuslepingud ja muud I lisa C jao punktis 6 nimetatud tuletislepingud, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mille puhul tuleb arveldada natuuras;
17) „rahaturuinstrument”– finantsinstrumentide liigid, millega kaubeldakse tavaliselt rahaturul (riigivõlakirjad, hoiusesertifikaadid ja kommertsväärtpaberid), välja arvatud maksevahendid;
18) „turukorraldaja”– isik või isikud, kes juhib ja/või korraldab reguleeritud turu majandustegevust; turukorraldajaks võib olla reguleeritud turg ise;
19) „mitmepoolne süsteem”– süsteem või rakendus, mis võimaldab viia süsteemis kokku mitme kolmanda isiku omandamis- ja võõrandamishuvid seoses finantsinstrumentidega;
20) „kliendi korralduste süsteemne täitja”– investeerimisühing, mis tegeleb organiseeritult, sageli, süsteemselt ja ulatuslikult oma arvel kliendi korralduste täitmisega väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi, ilma et ta korraldaks mitmepoolset süsteemi.
Sagedust ja süsteemsust hinnatakse selle põhjal, kui palju börsiväliseid tehinguid on investeerimisühing finantsinstrumendiga oma arvel klientide korraldusi täites teinud. Ulatuslikkust hinnatakse investeerimisühingu börsivälise kauplemise mahu põhjal, võrreldes seda investeerimisühingu kogukauplemismahuga teatava finantsinstrumendi osas, või investeerimisühingu börsivälise kauplemise mahu põhjal, võrreldes seda kogukauplemismahuga liidus teatud finantsinstrumendi osas. Kliendi korralduste süsteemse täitja määratlust kohaldatakse üksnes juhul, kui ületatakse nii sageduse ja süsteemsuse piirmäära kui ka ulatuslikkust näitavat piirmäära, mis on eelnevalt kindlaks määratud, või kui investeerimisühing otsustab osaleda kliendi korralduste süsteemse täitja korra alusel;
21) „reguleeritud turg”– turukorraldaja poolt korraldatav ja/või juhitav mitmepoolne süsteem, milles viiakse kokku mitmed kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses süsteemis olevate finantsinstrumentidega või hõlbustatakse nende kokkuviimist vastavalt ühetaolistele eeskirjadele, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine seoses finantsinstrumentidega, mis on süsteemi eeskirjade ja/või süsteemide kohaselt kauplemisele lubatud, ning millel on tegevusluba ja mis toimib regulaarselt ja kooskõlas käesoleva direktiivi III jaotisega;
22) „mitmepoolne kauplemissüsteem”– investeerimisühingu või turukorraldaja poolt korraldatav mitmepoolne süsteem, milles viiakse kokku mitmed kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses süsteemis olevate finantsinstrumentidega vastavalt ühetaolistele eeskirjadele, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine kooskõlas käesoleva direktiivi II jaotisega;
23) „organiseeritud kauplemissüsteem”– mitmepoolne süsteem, mis ei ole reguleeritud turg ega mitmepoolne kauplemissüsteem ning mis võimaldab erinevate kolmandate isikute omandamis- ja võõrandamishuvisid seoses võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguse väärtpaberite või tuletisinstrumentidega viia süsteemis kokku selliselt, et kõnealuse kokkuviimise tulemuseks on lepingu sõlmimine kooskõlas käesoleva direktiivi II jaotisega;
24) „kauplemiskoht”– reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem;
25) „likviidne turg”– finantsinstrumendi või finantsinstrumentide liigi turg, kus on pidevalt ostjaid ja müüjaid, kes on valmis tegema tehinguid, ning mida hinnatakse järgmiste kriteeriumide põhjal ja võttes arvesse konkreetse finantsinstrumendi turu struktuuri või finantsinstrumentide konkreetse liigi turu struktuuri:
a)
tehingute keskmine sagedus ja maht erinevate turutingimuste juures, võttes arvesse finantsinstrumentide liiki kuuluvate toodete laadi ja olelusringi;
b)
turuosaliste arv ja liik, sealhulgas turuosaliste ja kaubeldud instrumentide suhtarv konkreetse toote puhul;
c)
keskmised hinnavahed, kui need on kättesaadavad;
26) „pädev asutus”– asutus, mille iga liikmesriik on määranud vastavalt artiklile 67, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti;
27) „krediidiasutus”– krediidiasutus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1;
28) „eurofondi valitseja”– fondivalitseja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (43) artikli 2 lõike 1 punktis b;
29) „seotud vahendaja”– füüsiline või juriidiline isik, kes edendab üksnes ühe esindatava investeerimisühingu täielikul ja tingimusteta vastutusel investeerimis- ja/või kõrvalteenuseid klientidele või võimalikele klientidele, saab kliendilt ja edastab investeerimisteenustega või finantsinstrumentidega seotud juhiseid või korraldusi, vahendab finantsinstrumente või nõustab kliente või võimalikke kliente kõnealuste finantsinstrumentide või teenuste osas;
30) „filiaal”– äritegevuse koht, mis on investeerimisühingu osa, kuid mitte peakontor ega iseseisev juriidiline isik, kusjuures see osutab investeerimisteenuseid ja/või tegeleb investeerimistegevusega ning võib osutada ka kõrvalteenuseid, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba; kõiki äritegevuse kohti, mis teises liikmesriigis asuva peakontoriga investeerimisühing on ühes liikmesriigis asutanud, käsitatakse ühe filiaalina;
31) „oluline osalus”– otsene või kaudne osalus investeerimisühingu kapitalis, mis on vähemalt 10 % investeerimisühingu kapitalist või häältearvust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (44) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab olulise mõju investeerimisühingu juhtorganite üle;
32) „emaettevõtja”– emaettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (45) artikli 2 punkti 9 ja artikli 22 tähenduses;
33) „tütarettevõtja”– tütarettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 10 ja artikli 22 tähenduses, sealhulgas põhiemaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtjad;
34) „kontsern”– kontsern, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11;
35) „märkimisväärne seos”– olukord, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:
a)
osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja häältearvust või kapitalist;
b)
kontrollsuhte kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet kõikidel direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel, kusjuures kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjana;
c)
asjaolu kaudu, et nad on kontrollisuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud;
36) „juhtorgan”– investeerimisühingu, turukorraldaja või aruandlusteenuste pakkuja organ või organid, mille liikmed on nimetatud ametisse kooskõlas siseriikliku õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks üksuse strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund, kusjuures see kontrollib ja jälgib juhtimisotsuste tegemist ning sellesse kuuluvad üksuse äritegevust tegelikult suunavad isikud.
Kui käesolevas direktiivis osutatakse juhtorganile ning juhtorgani juhtimis- ja järelevalvefunktsioonid on määratud siseriikliku õiguse kohaselt eri organitele või ühe organi eri liikmetele, määrab liikmesriik vastutavad organid või juhtorgani vastutavad liikmed kindlaks kooskõlas oma siseriikliku õigusega, välja arvatud juhtudel, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti;
37) „kõrgem juhtkond”– füüsilised isikud, kellel on investeerimisühingus või turukorraldaja või aruandlusteenuste pakkuja juures täidesaatev funktsioon ning kes vastutavad üksuse igapäevase juhtimise eest, sealhulgas selliste strateegiliste otsuste elluviimise eest, mis on seotud teenuste osutamise ja toodete tarnimisega klientidele investeerimisühingu ja selle personali poolt, ning kes annavad selle kohta juhtorganile aru;
38) „kliendikorralduste sobitamistehing”– tehing, kus korraldaja paikneb tehingus ostja ja müüja vahel selliselt, et teda ei ohusta kogu tehingu tegemise aja jooksul tururisk, kusjuures mõlema poole tehing tehakse samal ajal ning tehing tehakse hinnaga, mille puhul korraldaja ei saa muud kasumit ega kahjumit peale eelnevalt avaldatud vahendustasu, teenustasu või muu tasu;
39) „algoritmkauplemine”– kauplemine finantsinstrumentidega, nii et arvuti algoritm määrab vähese inimsekkumisega või ilma inimsekkumiseta automaatselt kindlaks korralduste konkreetsed parameetrid, näiteks selle, kas käivitada korraldus või mitte, samuti ajastuse, korralduse hinna või mahu või selle, kuidas hallata korraldust pärast selle esitamist; see ei hõlma süsteeme, mida kasutatakse üksnes korralduste edastamiseks ühte või mitmesse kauplemiskohta, korralduste töötlemiseks ilma seejuures kauplemisparameetreid määramata ega ka korralduste kinnitamiseks või täidetud tehingute kauplemisjärgseks töötlemiseks;
40) „algoritmipõhine välkkauplemistehnika”– algoritmipõhine kauplemistehnika, mida iseloomustab:
a)
sellise taristu olemasolu, mille eesmärk on minimeerida võrgu ja muud latentsusaega ning mis hõlmab vähemalt üht sellistest algoritmipõhiste korralduste esitamise lahendustest nagu ühispaiknemine, lähestikku paiknemine või otsene kiire elektrooniline juurdepääs;
b)
sellise süsteemi olemasolu, mis algatab, annab, edastab või täidab eri kauplemistehingute või korralduste puhul korraldusi ilma inimsekkumiseta, ning
c)
suur päevane sõnumite hulk, kusjuures nende sõnumite hulka kuuluvad korraldused, hinnapakkumised ja tühistamised;
41) „otsene elektrooniline juurdepääs”– selline kord, mille puhul lubab kauplemiskoha liige, osaline või klient teisel isikul kasutada oma kauplemiskoodi, nii et see isik saab elektrooniliselt edastada finantsinstrumendiga seotud korraldusi otse kauplemiskohta; see hõlmab nii korda, kus teine isik kasutab korralduste edastamiseks liikme, osalise või kliendi taristu või liikme, osalise või kliendi muud ühendussüsteemi (otsene turulepääs), kui ka korda, kus kõnealune isik sellist taristut ei kasuta (spondeeritud turulepääs);
42) „ristmüük”– investeerimisteenuse pakkumine paketi osana koos mõne muu teenuse või tootega või sama lepingu või paketi tingimusena;
43) „investeerimishoius”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (46) artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud hoius, mis on tähtaja lõppemisel täielikult väljamakstav vastavalt tingimustele, mille kohaselt makstakse intressi või lisaintressi (või on selle maksmine ohus) vastavalt kindlale valemile, võttes arvesse järgmisi tegureid:
a)
indeks või indeksite kombinatsioon, välja arvatud muutuva intressimääraga hoiuste puhul, mille tootlus on otseselt seotud selliste intressimääraindeksitega nagu Euribor või Libor;
b)
finantsinstrument või finantsinstrumentide kombinatsioon;
c)
kaup või kaupade kogum või muu materiaalne või immateriaalne mitteasendatav vara või
d)
valuutakurss või valuutakursside kombinatsioon;
44) „vabalt võõrandatavad väärtpaber”– sellist liiki väärtpaber, mis on kapitaliturul kaubeldav, välja arvatud maksevahend, näiteks:
a)
äriühingute aktsiad, osad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, seltsingute või muude üksuste aktsiate või osadega, ning aktsiate hoidmistunnistused;
b)
võlakirjad või muus vormis väärtpaberistatud võlad, sealhulgas selliste väärtpaberite hoidmistunnistused;
c)
muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või võõrandada selliseid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad;
45) „hoidmistunnistus”– väärtpaber, mis on kapitaliturul kaubeldav ja mis tõendab välismaise emitendi väärtpaberite omandiõigust, mida on võimalik võtta reguleeritud turule kauplemisele ja millega on võimalik seal kaubelda välismaise emitendi väärtpaberitest sõltumatult;
46) „börsil kaubeldav fond”– fond, mille vähemalt üks osakute või aktsiate liik on kaubeldav kogu päeva jooksul vähemalt ühes kauplemiskohas ja vähemalt ühe turutegijaga, kes astub samme tagamaks, et fondi osakute või aktsiate hind kauplemiskohas ei erineks märkimisväärselt nende puhasväärtusest ja, kui see on kohaldatav, siis nende indikatiivsest puhasväärtusest;
47) „sertifikaat”– sertifikaat, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 27;
48) „struktureeritud finantstoode”– struktureeritud finantstoode, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 28;
49) „tuletisinstrument”– tuletisinstrument, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29;
50) „kaubatuletisinstrument”– kaubatuletisinstrument, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 30;
51) „keskne vastaspool”– keskne vastaspool, mis on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1;
52) „tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja”– isik, kellel on käesoleva direktiivi kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel kauplemisteabearuannete avaldamise teenust vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 20 ja 21;
53) „kauplemiskoondteabe pakkuja”– isik, kellel on käesoleva direktiivi kohane tegevusluba, et osutada teenust, mis seisneb reguleeritud turgudelt, mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt, organiseeritud kauplemissüsteemidelt ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 loetletud finantsinstrumentidega seonduvate kauplemisteabearuannete kokkukogumises ning nende koondamises pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks, mis pakub teavet iga finantsinstrumendi hinna ja käibe kohta;
54) „tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja”– isik, kellel on käesoleva direktiivi kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel pädevatele asutustele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tehingute üksikasjadest teatamise teenust;
55) „päritoluliikmesriik”–
a)
investeerimisühingute puhul:
i)
kui investeerimisühing on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;
ii)
kui investeerimisühing on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht;
iii)
kui investeerimisühingul ei ole siseriikliku õiguse kohaselt registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;
b)
reguleeritud turu puhul liikmesriik, kus on reguleeritud turu registrijärgne asukoht, või kui tal siseriikliku õiguse kohaselt ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub reguleeritud turu peakontor;
c)
tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja puhul:
i)
kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;
ii)
kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht;
iii)
kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajal, kauplemiskoondteabe pakkujal või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujal ei ole siseriikliku õiguse kohaselt registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;
56) „vastuvõttev liikmesriik”– päritoluliikmesriigist erinev liikmesriik, kus investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab investeerimisteenuseid ja/või tegeleb investeerimisega, või liikmesriik, kus reguleeritud turg võimaldab asjakohast korda, et soodustada kaugliikmete või samas liikmesriigis asutatud osalejate juurdepääsu selle süsteemis kauplemisele;
57) „kolmanda riigi äriühing”– äriühing, mis oleks krediidiasutus, mis osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega, või investeerimisühing, kui tema peakontor või registrijärgne asukoht asuks liidus;
58) „energia hulgimüügitooted”– lepingud ja tuletisinstrumendid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 2 punktis 4;
59) „põllumajandustoorme tuletisinstrument”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (47) artiklis 1, I lisa I–XX osas ja XXIV osa 1. jaos loetletud toodetega seotud tuletislepingud;
60) „avalik emitent”– võlainstrumentide emitent, kelleks on:
i)
liit;
ii)
liikmesriik, sealhulgas liikmesriigi valitsusasutus, amet või eriotstarbeline rahastamisvahend;
iii)
liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;
iv)
mitme liikmesriigi eriotstarbeline rahastamisvahend;
v)
rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid, või
vi)
Euroopa Investeerimispank;
61) „avalik võlakohustus”– avaliku emitendi emiteeritud võlainstrument;
62) „püsiv andmekandja”– vahend, mis:
a)
võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kontrollimiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ning
b)
võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;
63) „aruandlusteenuse pakkuja”– tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõikes 1 sätestatud mõistete teatavaid tehnilisi aspekte, et kohandada neid vastavalt turu suundumustele ja tehnoloogia arengule ning võtta arvesse määruse (EL) nr 596/2014 alusel keelatud tegevust ning tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.
1. Artikli 5 kohaselt tegevusluba andev pädev asutus tagab, et investeerimisühing ja selle juhtorgan vastavad direktiivi 2013/36/EL artiklites 88 ja 91 sätestatud nõuetele.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalve võtavad vastu ühised suunised direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõikes 12 loetletud küsimustes.
2. Pädev asutus võib artikli 5 kohaselt tegevusluba andes lubada, et juhtorgani liikmel on mitte-tegevjuhtkonnas üks koht rohkem, kui on lubatud direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõikega 3. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet korrapäraselt sellistest lubadest.
Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerivad käesoleva lõike esimese lõigu ja direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõike 6 kohase teabe kogumist investeerimisühingute kohta.
3. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu juhtorgan määrab kindlaks sellise juhtimiskorra, millega tagatakse investeerimisühingu tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus investeerimisühingus ja huvide konfliktide ennetamine, ta teostab järelevalvet kõnealuse korra rakendamise üle ja vastutab selle eest ning teeb seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.
Ilma et see piiraks direktiivi 2013/36/EL artikli 88 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamist, tagab selline kord, et juhtorgan määrab kindlaks ja kiidab heaks järgmise ning teostab selle üle järelevalvet:
a)
investeerimisühingu investeerimisteenuste osutamise, investeerimistegevuse ja kõrvalteenuste osutamise struktuur, sealhulgas personalilt nõutavad oskused, teadmised ja kogemused, samuti vahendid, protseduurid ja kord, mis on vajalikud teenuste osutamiseks ja tegevuseks, võttes arvesse äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning kõiki nõudeid, mida investeerimisühing peab järgima;
b)
investeerimisühingu osutatavate teenuste ning tema toodete ja tegevusega seotud poliitika vastavalt ühingu riskitaluvusele ning nende investeerimisühingu klientide olemusele ja vajadustele, kellele teenuseid osutatakse või tooteid pakutakse, muu hulgas testides asjakohasel juhul stressitaluvust;
c)
klientidele teenuste osutamisega seotud isikute tasustamispoliitika, et ergutada vastutustundlikku ettevõtlust ja klientide õiglast kohtlemist ning vältida kliendisuhetes huvide konflikte.
Juhtorgan jälgib ja hindab korrapäraselt ühingu strateegiliste eesmärkide asjakohasust ja nende rakendamist investeerimisteenuste osutamisel, investeerimistegevuses ja kõrvalteenuste osutamisel, samuti investeerimisühingu juhtimiskorra tulemuslikkust ja klientidele teenuste osutamise poliitika piisavust, ning ühtlasi võtab juhtorgan asjakohaseid meetmeid vajakajäämiste kõrvaldamiseks.
Juhtorgani liikmetel on piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mis on vajalikud juhtimisotsuste kontrolliks ja jälgimiseks.
4. Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et investeerimisühingu juhtorgani liikmetel on piisavalt hea maine, piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning et nad pühendavad investeerimisühingus oma ülesannete täitmisele piisavalt aega, samuti juhul, kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et ühingu juhtorgan võib seada ohtu selle tõhusa, kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu usaldusväärsuse nõuetekohase arvessevõtmise.
5. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing teataks pädevale asutusele kõikidest oma juhtorgani liikmetest ja liikmeskonna muutustest, esitades kogu teabe, mis on vajalik selle hindamiseks, kas investeerimisühing vastab lõigete 1, 2 ja 3 nõuetele või mitte.
6. Liikmesriigid nõuavad, et tegevusluba taotleva investeerimisühingu äritegevuse tegeliku juhtimisega tegeleks vähemalt kaks isikut, kes vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid anda tegevusloa füüsilisest isikust investeerimisühingule või juriidilisest isikust investeerimisühingule, mida juhib üks füüsiline isik, kui see on kooskõlas investeerimisühingu põhikirja ja liikmesriikide siseriikliku õigusega. Liikmesriigid nõuavad siiski, et:
a)
kehtiks alternatiivne kord, mis tagab kõnealuste investeerimisühingute kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu usaldusväärsuse nõuetekohase arvessevõtmise;
b)
asjaomastel füüsilistel isikutel on piisavalt hea maine, piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning et nad pühendavad oma ülesannete täitmiseks piisavalt aega.
Artikkel 11 - Kavandatavast omandamisest teatamine
1. Liikmesriigid nõuavad, et üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud („potentsiaalsed omandajad”), kes on otsustanud olulise osaluse investeerimisühingus kas otseselt või kaudselt omandada või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada, nii et tekkiv osa häältearvust või kapitalist oleks 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune investeerimisühing muutuks tema või nende tütarettevõtjaks („kavandatav omandamine”), teataksid kõigepealt pädevatele asutustele kirjalikult investeerimisühingu nime, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, märkides kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 13 lõikele 4.
Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on otsustanud olulise osaluse investeerimisühingus kas otseselt või kaudselt võõrandada, teatama sellest kõigepealt kirjalikult pädevatele asutustele, märkides kavandatava osaluse suuruse. Samuti teavitab selline isik pädevat asutust, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et tema osa häältearvust või kapitalist jääb alla 20 %, 30 % või 50 % või investeerimisühing lakkab olemast tema tütarettevõtja.
Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % piirmäära, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktile a piirmäära ulatusega üks kolmandik.
Et määrata kindlaks, kas artiklis 10 ja käesolevas artiklis osutatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, ei võta liikmesriigid arvesse hääleõigust ega väärtpabereid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada tänu finantsinstrumentide ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamisele kindla kohustuse alusel, nagu on nimetatud käesoleva direktiivi I lisa A jao punktis 6, tingimusel et kõnealuseid õigusi ei rakendata ega kasutata muul viisil selleks, et sekkuda emitendi juhtimisse, ning et need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
2. Artikli 13 lõikes 1 sätestatud hindamist („hindamine”) teostades konsulteerivad asjaomased pädevad asutused omavahel, kui potentsiaalne omandaja on üks järgmistest:
a)
teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või eurofondi valitseja;
b)
teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või eurofondi valitseja emaettevõtja, või
c)
füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või eurofondi valitseja.
Pädevad asutused edastavad põhjendamatu viivituseta üksteisele hindamiseks vajaliku, olulise või asjakohase teabe. Sellega seoses edastavad pädevad asutused nõudmisel üksteisele kogu asjakohase teabe ning omal algatusel kogu olulise teabe. Omandatavale investeerimisühingule tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud potentsiaalse omandaja eest vastutav pädev asutus.
3. Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühingule saab teatavaks tema kapitaliosaluse selline omandamine või võõrandamine, mille tõttu osalused ületavad või langevad alla lõike 1 esimeses lõigus osutatud piirmäärasid, peab kõnealune investeerimisühing sellest viivitamata pädevale asutusele teatama.
Vähemalt üks kord aastas teatavad investeerimisühingud pädevale asutusele ka olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimed ning nende osaluse suuruse, tehes seda näiteks sellisel kujul, nagu seesama teave esitatakse aktsionäride ja liikmete aastakoosolekutel või nagu tuleneb eeskirjadest, mida kohaldatakse äriühingute suhtes, mille vabalt võõrandatavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul.
4. Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused võtaksid artikli 10 lõikes 3 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid isikute suhtes, kes ei täida kohustust anda olulise osaluse omandamisest või suurendamisest eelnevalt teada. Kui osalus on omandatud pädevate asutuste vastuseisust hoolimata, näevad liikmesriigid, sõltumata muudest kohaldatavatest karistustest, ette võimaluse peatada osalusega kaasneva hääleõiguse kasutamine, tunnistada hääletamisel antud hääled kehtetuks või need tühistada.
Artikkel 16 - Organisatsioonilised nõuded
1. Päritoluliikmesriik nõuab investeerimisühingult käesoleva artikli lõigetes 2–10 ja artiklis 17 sätestatud organisatsiooniliste nõuete täitmist.
2. Investeerimisühing kehtestab sobiva strateegia ja protseduurid, mis on piisavad, et tagada investeerimisühingu, sealhulgas selle juhtide, töötajate ja seotud vahendajate kohustuste täitmine lähtuvalt käesoleva direktiivi sätetest, ning asjakohased eeskirjad, millega reguleeritakse kõnealuste isikute isiklikke tehinguid.
3. Investeerimisühing kasutab tõhusaid organisatsioonilisi ja administratiivseid meetmeid, et hoida ära olukord, kus artiklis 23 määratletud huvide konflikt võiks kahjustada klientide huve.
Investeerimisühing, kes töötab välja klientidele müüdavaid finantsinstrumente, rakendab korda, mille eesmärk on saada igale finantsinstrumendile või olemasoleva finantsinstrumendi olulisele muutmisele heakskiit enne finantsinstrumendi turustamist või selle klientide seas levitamist, ning kontrollib selle korra toimimist.
Finantstoote heakskiitmise korras täpsustatakse iga finantsinstrumendi kindlaksmääratud lõppklientide sihtturg asjaomase klientide kategooria raames ning sellega tagatakse, et kõik sellise kindlaksmääratud sihtturu puhul asjakohased riskid on hinnatud ning et kavandatav levistrateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule.
Investeerimisühing vaatab oma pakutavad või turustatavad finantsinstrumendid korrapäraselt läbi, võttes arvesse kõiki sündmusi, mis võiksid kindlaksmääratud sihtturgu ähvardava võimaliku ohu suurust oluliselt mõjutada, et hinnata vähemalt seda, kas finantsinstrument vastab jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele ja kas kavandatav levistrateegia on endiselt asjakohane.
Investeerimisühing, kes töötab välja finantsinstrumente, teeb levitajatele kättesaadavaks kogu finantsinstrumenti ja finantstoote heakskiitmise korda puudutava asjakohase teabe, sealhulgas finantsinstrumendi kindlaksmääratud sihtturu.
Kui investeerimisühing pakub või soovitab finantsinstrumente, mida ta ise välja ei tööta, on tal olemas asjakohased kokkulepped viiendas lõigus osutatud teabe saamiseks ning iga finantsinstrumendi laadi ja kindlaksmääratud sihtturu mõistmiseks.
Käesolevas lõikes osundatud strateegiad, kord ja kokkulepped ei piira ühegi muu käesoleva direktiivi ning määruse (EL) nr 600/2014 kohase nõude täitmist, sealhulgas seoses avalikustamise, sobivuse või asjakohasuse, huvide konflikti tuvastamise ja lahendamise ning hüvedega.
4. Investeerimisühing võtab mõistlikke meetmeid, et tagada investeerimisteenuste osutamise ning investeerimistegevuse järjepidevus ja korrapärasus. Selleks rakendab investeerimisühing sobivaid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure.
5. Kui investeerimisühing usaldab kolmandale isikule selliste tööülesannete täitmise, mis on otsustava tähtsusega klientidele jätkuva ja rahuldava teenuse osutamiseks ning investeerimistegevuseks pideval ja rahuldaval viisil, tagab ta, et see kolmas isik võtab mõistlikke meetmeid tarbetute lisariskide vältimiseks. Olulisi tööülesandeid ei või anda alltöövõtjatele viisil, mis kahjustab oluliselt sisekontrolli kvaliteeti ja järelevalvaja võimet jälgida kõigi investeerimisühingu kohustuste täitmist.
Investeerimisühingul on usaldusväärne haldus- ja raamatupidamiskord, sisekontrollimehhanismid, tõhus riskihindamise kord ning tulemuslikud kontrolli- ja kaitsemeetmed infotöötlussüsteemide jaoks.
Ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust nõuda juurdepääsu teabevahetusele vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr 600/2014, kehtestab investeerimisühing usaldusväärsed turvasüsteemid, mille abil tagada teabeedastusviiside turvalisus ja autentimine, minimeerida andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse.
6. Investeerimisühing korraldab kõigi oma osutatud teenuste, tegevuste ja tehtud tehingute andmete säilitamise, kusjuures andmed peavad olema piisavad, et võimaldada pädeval asutusel täita järelevalveülesandeid ja võtta täitmise tagamise meetmeid, mis tulenevad käesolevast direktiivist, määrusest (EL) nr 600/2014, direktiivist 2014/57/EL ja määrusest (EL) nr 596/2014, ning eelkõige peavad need võimaldama kindlaks teha, et investeerimisühing on täitnud kõik kohustused, kaasa arvatud klientide ja potentsiaalsete klientide ning turu usaldusväärsusega seotud kohustused.
7. Säilitamisele kuuluvad telefonivestluste salvestused ja elektrooniline teabevahetus, vähemalt seoses oma arvel kauplemise käigus tehtud tehingutega ning kliendi korraldustega seonduvate teenuste osutamisega seoses kliendi korralduste vastuvõtmise, edastamise ja täitmisega.
Sellised telefonivestlused ja selline elektrooniline teabevahetus hõlmavad ka neid, mille oodatavaks tulemuseks on tehingu tegemine, kui kauplemine toimub oma arvel, või kliendi korraldustega seonduvate teenuste osutamine, mis on seotud kliendi korralduste vastuvõtmise, edastamise ja täitmisega, isegi kui sellise vestluse või teabevahetuse tulemusel tehingut ei sõlmita või kliendi korraldusega seonduvat teenust ei osutata.
Selleks võtab investeerimisühing kõik mõistlikud meetmed, et salvestada asjaomased telefonivestlused ja elektrooniline teabevahetus, mis on toimunud, edastatud või vastu võetud seadmetega, mille investeerimisühing on töötajale või töövõtjale kasutada andnud või mida töötaja või töövõtja kasutab investeerimisühingu heakskiidul või loal.
Investeerimisühing teavitab uusi ja olemasolevaid kliente sellest, et vestlused või teabevahetus investeerimisühingu ja tema kliendi vahel, mille tulemuseks on või võib olla tehing, salvestatakse.
Sellise teate võib esitada ühe korra, enne uutele ja olemasolevatele klientidele investeerimisteenuste pakkumist.
Investeerimisühing ei osuta telefonitsi investeerimisteenuseid ega tegele investeerimistegevusega telefonitsi selliste klientide heaks, keda ei ole eelnevalt teavitatud sellest, et nende vestlus või teabevahetus salvestatakse, kui sellised investeerimisteenused ja selline investeerimistegevus on seotud kliendi korralduste vastuvõtmise, edastamise ja täitmisega.
Kliendid võivad anda korraldusi muude kanalite kaudu, kuid selline teave tuleb siiski esitada püsival andmekandjal, nagu kiri, faks, e-kiri või kohtumistel antud kliendi korraldusi käsitlevad dokumendid. Eelkõige võib salvestada kliendiga näost näkku toimuvaid vestlusi kirjalike protokollide või märkmetena. Selliseid korraldusi käsitatakse samaväärsetena telefonitsi saadud korraldustega.
Investeerimisühing võtab kõik mõistlikud meetmed, et hoida ära olukord, kus töötaja või töövõtja teeb või võtab vastu asjaomaseid telefonikõnesid ja saadab või võtab vastu elektroonilisi teateid isiklike seadmetega, nii et investeerimisühing ei saa neid salvestada ega kopeerida.
Käesoleva lõike kohaselt säilitatud andmed esitatakse taotluse korral asjaomasele kliendile ning neid säilitatakse viis aastat ning juhul, kui pädev asutus seda nõuab, kuni seitse aastat.
8. Kui investeerimisühing hoiab klientidele kuuluvaid finantsinstrumente, võtab ta kohaseid meetmeid, et kaitsta klientide omandiõigust, eriti investeerimisühingu maksejõuetuse korral, ja vältida kliendi finantsinstrumentide kasutamist oma arvel kauplemiseks, välja arvatud juhul, kui klient on andnud selleks sõnaselge nõusoleku.
9. Kui investeerimisühing hoiab klientidele kuuluvat raha, võtab ta kohaseid meetmeid, välja arvatud krediidiasutuse puhul, et kaitsta klientide õigusi ja vältida klientide raha kasutamist oma arvel kauplemiseks.
10. Investeerimisühing ei või sõlmida jaeklientidega omandiõiguse üleminekul põhinevaid finantstagatiskokkuleppeid eesmärgiga tagada või katta klientide praegusi või tulevasi, tegelikke, tingimuslikke või võimalikke kohustusi.
11. Investeerimisühingute filiaalide puhul jõustab filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus lõigetes 6 ja 7 sätestatud kohustuse seoses filiaali tehtud tehingutega, ilma et see piiraks investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsest juurdepääsu kõnealustele andmetele.
Erandjuhtudel võivad liikmesriigid kehtestada investeerimisühingutele klientide vara kaitsmise kohta täiendavaid nõudeid lisaks käesoleva artikli lõigetes 8, 9 ja 10 ning vastavates lõikes 12 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustele. Sellised nõuded peavad olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed, et maandada juhul, kui investeerimisühing hoiab klientide vara ja raha, konkreetseid investorite kaitse ja turu usaldusväärsusega seonduvaid riske, mis on asjaomase liikmesriigi turustruktuuri seisukohast äärmiselt olulised.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni põhjendamatu viivituseta kõikidest nõuetest, mida nad käesoleva lõike alusel kavatsevad kehtestada, tehes seda vähemalt kaks kuud enne sellise nõude kavandatavat jõustumist. Teavituses esitatakse kõnealuse nõude kehtestamise põhjendus. Ükski selline täiendav nõue ei tohi piirata ega muul viisil mõjutada artiklite 34 ja 35 kohaseid investeerimisühingute õigusi.
Komisjon esitab kahe kuu jooksul alates kolmandas lõigus osutatud teate saamisest oma arvamuse täiendavate nõuete proportsionaalsuse ja põhjendatuse kohta.
Liikmesriigid võivad säilitada täiendavad nõuded tingimusel, et nendest teavitati komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ artikli 4 kohaselt enne 2. juulit2014 ja et kõnealuses artiklis esitatud tingimused on täidetud.
Komisjon teatab käesoleva lõike alusel kehtestatud täiendavatest nõuetest liikmesriikidele ja avalikustab need oma veebisaidil.
12. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud konkreetseid organisatsioonilisi nõudeid, mida tuleb rakendada selliste investeerimisühingute suhtes ning artikli 41 kohaselt tegevusloa saanud kolmandate riikide äriühingute filiaalide suhtes, mis tegelevad erinevate investeerimisteenustega ja/või -tegevustega, kõrvalteenustega või nende kombinatsioonidega.
1. Algoritmkauplemisega tegeleval investeerimisühingul on tema äritegevuse jaoks sobivad tõhusad süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et tema kauplemissüsteemid on usaldusväärsed ja piisava võimsusega, et nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid kauplemispiirmäärasid ja -piiranguid ning et välditakse vigaste korralduste saatmist või süsteemide muud sellist toimimist, mis võib tekitada või süvendada turgude ebastabiilsust. Sellisel investeerimisühingul on ka tõhusad süsteemid ja riskikontrollid selle tagamiseks, et kauplemissüsteeme ei ole võimalik kasutada ühelgi eesmärgil, mis on vastuolus määrusega (EL) nr 596/2014 või selle kauplemiskoha eeskirjadega, millega ta on seotud. Investeerimisühingul on tõhus talituspidevuse kord, et kõrvaldada oma kauplemissüsteemide tõrked, samuti kindlustab ta oma süsteemide täieliku testimise ja nõuetekohase kontrolli, et tagada nende vastavus käesolevas lõikes sätestatud nõuetele.
2. Liikmesriigis algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing teavitab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi ning kauplemiskohta, kus investeerimisühing kauplemiskoha liikme või osalisena algoritmkauplemisega tegeleb.
Investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et investeerimisühing esitaks regulaarselt või ühekordselt algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse ja süsteemis järgitavate kauplemisparameetrite või -piirmäärade üksikasjalikud andmed, samuti andmed lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks kehtestatud põhiliste vastavus- ja riskikontrollide ning oma süsteemide testimise kohta. Investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus võib igal ajal nõuda investeerimisühingult täiendavat teavet tema algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide kohta.
Selle kauplemiskoha eest vastutava pädeva asutuse taotluse korral, kus investeerimisühing kauplemiskoha liikme või osalisena algoritmkauplemisega tegeleb, edastab investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus põhjendamatu viivituseta teises lõigus osutatud teabe, mis ta saab algoritmkauplemisega tegelevalt investeerimisühingult.
Investeerimisühing korraldab andmete säilitamise kõigis käesolevas lõikes osutatud küsimustes ning tagab, et kõnealused andmed on piisavad, et võimaldada pädeval asutusel teostada järelevalvet käesolevast direktiivist tulenevate nõuete täitmise üle.
Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing salvestab heakskiidetud vormis täpsed ja kronoloogilised andmed kõikide antud korralduste kohta, sealhulgas tühistatud ja täidetud korraldused ja kauplemiskohtade hinnapakkumised, ning teeb need taotluse korral pädevale asutusele kättesaadavaks.
3. Investeerimisühing, kes tegeleb algoritmkauplemisega, et rakendada turutegemise strateegiat, arvestades seejuures konkreetse turu likviidsust, suurust ja laadi ning kaubeldavate instrumentide omadusi, peab:
a)
tegelema turutegemisega järjepidevalt kindlaksmääratud osa jooksul kauplemiskoha kauplemisajast, välja arvatud erakorralistel juhtudel, ning tagama kauplemiskohale korrapärase ja prognoositava likviidsuse;
b)
sõlmima kauplemiskohaga siduva kirjaliku lepingu, milles täpsustatakse vähemalt investeerimisühingu kohustused kooskõlas punktiga a, ning
c)
omama tõhusaid süsteeme ja teostama tõhusaid kontrolle, et tagada punktis b osutatud lepingust tulenevate kohustuste täitmine igal ajal.
4. Käesoleva artikli ja artikli 48 kohaldamisel käsitatakse algoritmkauplemisega tegelevat investeerimisühingut turutegemise strateegiat rakendavana juhul, kui tema strateegia hõlmab ühe või mitme kauplemiskoha liikmeks või osaliseks olles ja oma arvel kaubeldes konkreetsete, samaaegsete, konkurentsivõimeliste hindadega ja samasse suurusjärku jäävas mahus ostu- ja müügipakkumiste tegemist ühes või mitmes kauplemiskohas seoses ühe või mitme finantsinstrumendiga, et tagada kogu turu jaoks korrapärane ja pidev likviidsus.
5. Kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldaval investeerimisühingul on tõhusad süsteemid ja ta teostab tõhusaid kontrolle, millega tagatakse, et teenust kasutavate klientide sobivust hinnatakse ja et see vaadatakse nõuetekohaselt läbi, et teenust kasutavaid kliente takistatakse ületamast eelnevalt kindlaks määratud asjakohaseid kauplemis- ja krediidipiirmäärasid, et teenust kasutavate klientide kauplemistegevust jälgitakse nõuetekohaselt ning et asjakohaste riskikontrollidega välditakse kauplemistegevust, mis võib tekitada investeerimisühingu jaoks riske, tekitada või süvendada turgude ebastabiilsust või olla vastuolus määrusega (EL) nr 596/2014 või kauplemiskoha eeskirjadega. Ilma sellise kontrollita on otsene elektrooniline juurdepääs keelatud.
Investeerimisühing, mis pakub otsest elektroonilist juurdepääsu, vastutab selle tagamise eest, et kõnealust teenust kasutavad kliendid täidavad käesoleva direktiivi nõudeid ja kauplemiskoha eeskirju. Investeerimisühing jälgib tehinguid, et tuvastada kõnealuste eeskirjade rikkumine, nõuetele mittevastavad kauplemistingimused või turukuritarvitust kätkeda võiv tegevus, millest tuleks teatada pädevale asutusele. Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu ja kliendi vahel sõlmitakse siduv kirjalik leping teenuse osutamisest tulenevate põhiliste õiguste ja kohustuste kohta ning et lepingu kohaselt jääb investeerimisühingule käesolevast direktiivist tulenev vastutus.
Kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav investeerimisühing teavitab sellest pädevaid asutusi nii oma päritoluliikmesriigis kui ka asjaomase kauplemiskoha liikmesriigis.
Investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et investeerimisühing esitaks kas korrapäraselt või ühekordselt esimeses lõigus osutatud süsteemide ja kontrollide kirjelduse ja tõendid nende kohaldamise kohta.
Investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab pädevale asutusele, kes vastutab selle kauplemiskoha eest, millele investeerimisühing võimaldab otsest elektroonilist juurdepääsu, taotluse korral põhjendamatu viivituseta neljandas lõigus osutatud teabe, mille ta saab investeerimisühingult.
Investeerimisühing korraldab andmete säilitamise kõigis käesolevas lõikes osutatud küsimustes ning tagab, et säilitatavad andmed on piisavad, et võimaldada pädeval asutusel teha järelevalvet käesolevast direktiivist tulenevate nõuete täitmise üle.
6. Investeerimisühingul, mis tegutseb teiste isikute üldise kliiriva liikmena, on tõhusad süsteemid ja ta teostab tõhusaid kontrolle selle tagamiseks, et kliiringuteenuseid kohaldatakse üksnes selliste isikute suhtes, kes on sobivad ja kes vastavad selgetele kriteeriumidele, kusjuures kõnealustele isikutele kehtestatakse asjakohased nõuded, mille abil vähendada investeerimisühingu ja turu riske. Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu ja isiku vahel sõlmitakse siduv kirjalik leping kõnealuse teenuse osutamisest tulenevate põhiliste õiguste ja kohustuste kohta.
7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
a)
lõigetes 1–6 sätestatud organisatsiooniliste nõuete üksikasjad, mis kehtestatakse selliste investeerimisühingute suhtes, mis tegelevad eri investeerimisteenuste osutamisega ja/või mitmesuguse investeerimistegevusega, kõrvalteenuste osutamise või nende kombinatsioonidega; lõikes 5 sätestatud organisatsioonilisi nõudeid käsitlevates täpsustustes nähakse ette konkreetsed nõuded otsese turulepääsu ja spondeeritud turulepääsu kohta, et tagada, et spondeeritud juurdepääsu suhtes kohaldatav kontroll on vähemalt samaväärne otsese turulepääsu suhtes kohaldatava kontrolliga;
b)
asjaolud, mille esinemisel peab investeerimisühing sõlmima lõike 3 punktis b osutatud turutegemise kokkuleppe, samuti selliste kokkulepete sisu ning lõikes 3 ette nähtud osa kauplemiskoha kauplemisajast;
c)
olukorrad, mida käsitatakse lõikes 3 osutatud erakorraliste juhtudena, sealhulgas ülisuur volatiilsus, poliitilised ja makromajanduslikud probleemid, süsteemi ja tegevusega seotud küsimused, ning asjaolud, mis takistavad investeerimisühingul järgida lõike 1 kohaseid mõistlikke riskijuhtimistavasid;
d)
lõike 2 viiendas lõigus osutatud heakskiidetud vormi sisu ja formaat ning kui kaua peab investeerimisühing selliseid andmeid säilitama.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kavandi komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 24 - Üldpõhimõtted ja teave klientidele
1. Liikmesriigid nõuavad, et klientidele investeerimisteenuste või asjakohasel juhul kõrvalteenuste osutamisel tegutseks investeerimisühing ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ja järgiks eelkõige käesolevas artiklis ja artiklis 25 sätestatud põhimõtteid.
2. Finantsinstrumente klientidele müügiks töötavad välja investeerimisühingud tagavad, et asjaomased finantsinstrumendid on loodud vastama kindlaksmääratud lõppklientide sihtturu vajadustele asjaomase klientide kategooria raames, finantsinstrumentide levistrateegia vastab kindlaksmääratud sihtturule ning investeerimisühing võtab mõistlikke meetmeid tagamaks, et asjaomast finantsinstrumenti levitatakse kindlaksmääratud sihtturule.
Investeerimisühing peab mõistma tema poolt pakutavaid või soovitatavaid finantsinstrumente, hindama asjaomaste finantsinstrumentide kokkusobivust klientide vajadustega, kellele ta investeerimisteenuseid osutab, võttes samuti arvesse artikli 16 lõikes 3 osutatud kindlaksmääratud lõppklientide sihtturgu, ja tagama, et finantsinstrumente pakutakse või soovitatakse üksnes juhul, kui see on kliendi huvides.
3. Kogu investeerimisühingu poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, on õiglane, selge ja mitteeksitav. Reklaamteated on selgesti sellistena tuvastatavad.
4. Klientidele või potentsiaalsetele klientidele esitatakse piisavalt vara asjakohane teave investeerimisühingu ja selle teenuste, finantsinstrumentide ja pakutavate investeerimisstrateegiate, täitmise kohtade ning kõigi kulude ja seotud tasude kohta. Kõnealune teave hõlmab muu hulgas järgmist:
a)
investeerimisnõustamisel peab investeerimisühing piisavalt vara enne investeerimisnõustamist kliendile teatama:
i)
kas nõu antakse sõltumatult või mitte;
ii)
kas antav nõu põhineb eri liiki finantsinstrumentide laiemal või piiratumal analüüsil, ja eelkõige, kas valik piirdub finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud või mida pakuvad üksused, millel on investeerimisühinguga märkimisväärne seos või muu juriidiline või majanduslik suhe, näiteks lepinguline suhe, mis on nii märkimisväärne, et sellel on oht kahjustada antava nõu sõltumatust;
iii)
kas investeerimisühing pakub kliendile soovitatud finantsinstrumentide sobivuse perioodilist hindamist;
b)
finantsinstrumentide ja kavandatud investeerimisstrateegiate alane teave peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega, ning teavet selle kohta, kas asjaomane finantsinstrument on mõeldud jae- või kutselistele klientidele, võttes arvesse kindlaksmääratud sihtturgu kooskõlas lõikega 2;
c)
teave kõigi kulude ja seotud tasude kohta peab sisaldama teavet nii investeerimis- kui ka kõrvalteenuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul nõustamistasud, kliendile soovitatud või turustatud finantsinstrumendi kulu ning viis, kuidas klient saab selle eest tasuda, hõlmates ka kolmandate isikutega seotud maksed.
Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas investeerimisteenuse ja finantsinstrumendiga seotud kulud ja tasud, mis ei ole põhjustatud turust tulenevast riskist, esitatakse koondatult, et võimaldada kliendil aru saada kogukuludest ja kumulatiivsest mõjust investeeringu tootlusele, ning kliendi nõudmisel esitatakse nende jaotumine punkthaaval. Kui see on asjakohane, esitatakse kliendile sellist teavet investeeringu kehtivusaja jooksul korrapäraselt, vähemalt kord aastas.
5. Lõigetes 4 ja 9 osutatud teave esitatakse asjakohases vormis nii, et kliendid või potentsiaalsed kliendid on võimelised mõistma pakutava investeerimisteenuse ja konkreetse finantsinstrumendi liigi olemust ja riske ning sellest tulenevalt tegema informeeritud investeerimisotsuseid. Liikmesriigid võivad lubada, et kõnealust teavet esitatakse standardiseeritud kujul.
6. Juhul kui investeerimisteenuseid pakutakse osana finantstootest, mille suhtes juba kehtivad muud liidu õiguse sätted krediidiasutuste ja tarbijakrediidi kohta seoses teabenõuetega, ei kohaldata kõnealuse teenuse suhtes täiendavalt lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kohustusi.
7. Kui investeerimisühing teavitab klienti, et investeerimisnõustamist pakutakse sõltumatult, siis kõnealune investeerimisühing:
a)
hindab piisaval hulgal turul kättesaadavaid finantsinstrumente, mis peaksid nende liigi, emitendi või toote pakkuja poolest olema piisavalt mitmekesised tagamaks, et kliendi investeerimiseesmärke on võimalik sobivalt täita, ja need ei tohiks piirduda finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud või mida pakuvad:
i)
investeerimisühing ise või üksused, millel on märkimisväärne seos investeerimisühinguga, või
ii)
muud üksused, millega investeerimisühingul on niivõrd märkimisväärne juriidiline või majanduslik suhe, näiteks lepinguline suhe, et sellel on oht kahjustada antava nõu sõltumatust;
b)
ei võta vastu ega saa teenustasu, vahendustasu ega rahalist või mitterahalist hüve, mida pakub kolmas isik või isik, kes tegutseb kolmanda isiku nimel seoses klientidele teenuse osutamisega. Käesolevat punkti ei kohaldata sõnaselgelt teatavaks tehtud väikeste mitterahaliste hüvede suhtes, mille abil on võimalik parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning mis on oma ulatuselt ja olemuselt sellised, et neid ei saa käsitada investeerimisühingu poolt kliendi parimates huvides tegutsemise kohustuse täitmise eiramisena.
8. Väärtpaberiportfelli valitsemisel ei võta investeerimisühing vastu ega saa teenustasu, vahendustasu ega rahalist või mitterahalist hüve, mida pakub kolmas isik või isik, kes tegutseb kolmanda isiku nimel seoses klientidele teenuse osutamisega. Käesolevat lõiget ei kohaldata sõnaselgelt teatavaks tehtud väikeste mitterahaliste hüvede suhtes, mille abil on võimalik parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning mis on oma ulatuselt ja olemuselt sellised, et neid ei saa käsitada investeerimisühingu poolt kliendi parimates huvides tegutsemise kohustuse täitmise eiramisena.
9. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühinguid ei loeta artikli 23 või käesoleva artikli lõike 1 kohaseid kohustusi täitnuteks juhul, kui nad maksavad või neile makstakse tasu või komisjonitasu või nad pakuvad mitterahalist hüve seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega muule isikule kui kliendile või kliendi nimel tegutsevale isikule või saavad seda muu isiku kui kliendi või kliendi nimel tegutseva isiku poolt, välja arvatud juhul, kui asjaomane tasu või hüve:
a)
on mõeldud selleks, et parandada asjaomase teenuse kvaliteeti kliendi jaoks, ja
b)
ei kahjusta investeerimisühingu kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt oma klientide parimates huvides.
Esimeses lõigus osutatud makse või hüve olemasolu, olemus ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, peab olema kliendile avaldatud selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil enne asjakohase investeerimis- või kõrvalteenuse osutamist. Kui see on asjakohane, teavitab investeerimisühing klienti ka investeerimis- või kõrvalteenuse osutamisega seoses saadud tasu, komisjonitasu ja rahalise või mitterahalise hüve kliendile edastamise mehhanismidest.
Esimeses lõigus sätestatud nõudeid ei kohaldata makse või hüve suhtes, mis võimaldab investeerimisteenuste osutamist või on nende osutamiseks vajalik, näiteks hoidmise tasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, regulatiivsed lõivud või juriidilise nõustamise tasud, ja millest ei saa selle olemust arvestades tuleneda konflikte investeerimisühingu kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega.
10. Klientidele investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing tagab, et ta ei tasusta oma töötajaid ega hinda nende tulemuslikkust viisil, mis on vastuolus investeerimisühingu kohustusega tegutseda oma klientide parimates huvides. Eelkõige ei tohiks investeerimisühing tasustamisega, müügieesmärkidega või muul viisil kehtestada korda, mis võiks ergutada tema töötajaid soovitama jaekliendile konkreetset finantsinstrumenti, kui see investeerimisühing saaks pakkuda muud finantsinstrumenti, mis vastaks paremini kõnealuse kliendi vajadustele.
11. Kui investeerimisteenust pakutakse koos teise teenuse või tootega, mis on osa paketist või sama lepingu või paketi tingimuseks, teavitab investeerimisühing klienti sellest, kas on võimalik osta eri komponente eraldi, ja esitab eraldi tõendid iga komponendiga seotud kulude ja tasude kohta.
Kui sellise jaekliendile pakutava lepingu või paketiga kaasnev risk on tõenäoliselt erinev komponentidega eraldi seotud riskidest, esitab investeerimisühing lepingu või paketi eri komponentide ning nende omavahelisest seosest tuleneva riski muutumise viisi piisava kirjelduse.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega hiljemalt 3. jaanuariks 2016 välja suunised ristmüügitegevuse hindamiseks ja järelevalveks ning ajakohastab neid korrapäraselt ja märgib eelkõige ära olukorrad, kus ristmüügitegevus ei vasta lõikes 1 sätestatud kohustustele.
12. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel kehtestada käesolevas artiklis käsitletavate küsimustega seoses investeerimisühingutele täiendavaid nõudeid. Sellised nõuded peavad olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed, et maandada konkreetseid investorite kaitse ja turu usaldusväärsusega seonduvaid riske, mis on asjaomase liikmesriigi turustruktuuri seisukohast äärmiselt olulised.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni põhjendamatu viivituseta igast nõudest, mis nad käesoleva lõike alusel kavatsevad kehtestada, tehes seda vähemalt kaks kuud enne kõnealuse nõude jõustumist. Teates esitatakse kõnealuse nõude kehtestamise põhjendus. Ükski selline täiendav nõue ei tohi piirata ega muul viisil mõjutada käesoleva direktiivi artiklite 34 ja 35 kohaseid investeerimisühingute õigusi.
Komisjon esitab kahe kuu jooksul alates teises lõigus osutatud teate saamisest oma arvamuse täiendavate nõuete proportsionaalsuse ja nende kehtestamise põhjenduste kohta.
Komisjon teatab käesoleva lõike alusel kehtestatud täiendavatest nõuetest liikmesriikidele ja avalikustab need oma veebisaidil.
Liikmesriigid võivad säilitada täiendavad nõuded, millest on komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ artikli 4 kohaselt teavitatud enne 2. juulit 2014, tingimusel et kõnealuses artiklis sätestatud tingimused on täidetud.
13. Komisjonil on õigus võtta artikli 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud täidavad klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel käesolevas artiklis sätestatud põhimõtteid, sealhulgas:
a)
tingimusi, millele teave peab vastama, et see oleks õiglane, selge ja mitteeksitav;
b)
klientide kategooriatesse jagamise, investeerimisühingute ja nende teenuste, finantsinstrumentide ning kulude ja tasudega seonduva klientidele edastatava teabe sisu ja vormi üksikasju;
c)
erinevate turul kättesaadavate finantsinstrumentide hindamise kriteeriume;
d)
kriteeriume, mille alusel hinnatakse, kas hüvesid saavad ühingud järgivad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt oma kliendi parimates huvides.
Finantsinstrumentide suhtes lõike 4 punkti b kohase teabega seotud nõuete kindlaksmääramisel tuleb asjakohasel juhul hõlmata ka toote struktuuri, võttes arvesse kogu asjakohast liidu õiguse kohaselt nõutavat standardiseeritud teavet.
14. Lõikes 13 osutatud delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:
a)
kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, võttes arvesse tehingute liiki, objekti, mahtu ja sagedust;
b)
pakutavate või kaalumisel olevate toodete laad ja valik, sealhulgas eri tüüpi finantsinstrumendid ja investeerimishoiused;
c)
kliendi või potentsiaalse kliendi jaekliendi või kutselise kliendi staatus või lõigete 4 ja 5 korral nende liigitamine võrdseks vastaspooleks.
Artikkel 25 - Sobivuse ja asjakohasuse hindamine ning aruannete esitamine klientidele
1. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud tagaksid ja tõendaksid taotluse korral pädevatele asutustele, et füüsilistel isikutel, kes pakuvad klientidele investeerimisühingu nimel investeerimisnõustamist või teavet finantsinstrumentide, investeerimisteenuste või kõrvalteenuste kohta, on vajalikud teadmised ja pädevused, et täita artiklist 24 ja käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid avaldavad selliste teadmiste ja pädevuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.
2. Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemisega tegelemisel omandab investeerimisühing vajaliku teabe kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta seoses konkreetse toote või teenuse liigiga, kõnealuse isiku finantsseisundi, sealhulgas tema kahjumi katmise võime, ja investeerimiseesmärkide, sealhulgas tema riskitaluvuse kohta, et võimaldada investeerimisühingul soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile tema jaoks sobivaid ning eelkõige tema riskitaluvusele ja kahjumi katmise võimele vastavaid investeerimisteenuseid ja finantsinstrumente.
Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui investeerimisühing tegeleb investeerimisnõustamisega, soovitades artikli 24 lõike 11 kohaselt komplekteeritud teenuste või toodete paketti, on kogu komplekteeritud pakett sobiv.
3. Liikmesriigid tagavad, et muude kui lõikes 2 osutatud investeerimisteenuste osutamisel paluvad investeerimisühingud kliendil või potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse toote või teenuse liigiga, et võimaldada investeerimisühingul hinnata, kas kavandatud investeerimisteenus või toode on kliendile sobiv. Artikli 24 lõike 11 kohaselt teenuste või toodete komplekti kavandamise puhul kaalutakse hindamisel kogu komplekteeritud paketi asjakohasust.
Kui investeerimisühing leiab esimese lõigu kohaselt saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks sobiv, hoiatab investeerimisühing klienti või potentsiaalset klienti. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.
Juhul kui kliendid või potentsiaalsed kliendid otsustavad mitte esitada esimeses lõigus osutatud teavet või kui nad esitavad oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab investeerimisühing neid sellest, et investeerimisühing ei saa kindlaks teha, kas kavandatud teenus või toode on nende jaoks sobiv. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.
4. Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel üksnes klientide korralduste täitmises või vastuvõtmises ja edastamises seisnevate investeerimisteenuste osutamisel koos kõrvalteenustega või ilma nendeta, arvates välja I lisa B jao punktis 1 osutatud krediidi või laenude andmise, mis ei hõlma klientide laenude, arvelduskontode ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite, osutada kõnealuseid investeerimisteenuseid oma klientidele ilma vajaduseta hankida teavet või teha tuvastamist, mis on ette nähtud lõikega 3, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a)
teenused, mis on seotud mis tahes järgmise finantsinstrumendiga:
i)
aktsiad, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kui need on äriühingute aktsiad, välja arvatud aktsiad mitte-eurofondist ühisinvesteerimisettevõtjas, ning aktsiad, mis hõlmavad tuletisinstrumenti;
ii)
võlakirjad või muud liiki võlainstrumendid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, välja arvatud sellised, mis hõlmavad tuletisinstrumenti või on sellise struktuuriga, mis teeb kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise;
iii)
rahaturuinstrumendid, välja arvatud need, mis hõlmavad tuletisinstrumenti või on sellise struktuuriga, mis teeb kliendi jaoks keeruliseks kaasneva riski mõistmise;
iv)
eurofondi aktsiad või osakud, välja arvatud struktureeritud eurofondid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 583/2010 artikli 36 lõike 1 teises lõigus;
v)
investeerimishoiused, välja arvatud hoiused, mille struktuuri tõttu on kliendil raske mõista tootlusega seotud riski või toote enne lõpptähtaega müümisega kaasnevat kulu;
vi)
muud lihtfinantsinstrumendid käesoleva lõike kohaldamiseks.
Käesoleva punkti kohaldamisel, kui direktiivi 2003/71/EÜ artikli 4 lõike 1 kolmandas ja neljandas lõigus sätestatud nõuded ja kord on täidetud, loetakse kolmanda riigi turg samaväärseks reguleeritud turuga;
b)
teenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;
c)
klienti või potentsiaalset klienti on selgelt teavitatud, et kõnealuse teenuse osutamisel ei nõuta investeerimisühingult pakutava finantsinstrumendi või teenuse asjakohasuse hindamist ning et seepärast ei saa talle osaks asjakohaste äritegevuseeskirjadega kaasneva kaitse eelised. Sellise hoiatuse võib esitada standardvormis;
d)
investeerimisühing täidab artiklist 23 tulenevaid kohustusi.
5. Investeerimisühing seab sisse registri, mis sisaldab ühingu ja kliendi vahel sõlmitud dokumenti või dokumente, millega sätestatakse poolte õigused ja kohustused, ning muid tingimusi, mille alusel investeerimisühing kliendile teenuseid osutab. Lepingu osaliste õigused ja kohustused võib lisada viidetena teistele dokumentidele või õigusaktidele.
6. Investeerimisühing esitab kliendile püsival andmekandjal piisavad aruanded osutatud teenuse kohta. Kõnealused aruanded sisaldavad perioodilisi teateid klientidele, võttes arvesse hõlmatud finantsinstrumentide liiki ja keerukust ning kliendile osutatud teenuse laadi ning sisaldavad vajaduse korral kliendi nimel tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.
Investeerimisnõustamisel esitab investeerimisühing enne tehingu tegemist kliendile püsival andmekandjal sobivuse kirjelduse, milles kirjeldatakse esitatud nõuannet ja seda, kuidas asjaomane nõuanne vastab jaekliendi eelistustele, eesmärkidele ja muudele omadustele.
Kui leping osta või müüa finantsinstrumenti sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda sobivuse kirjeldust eelnevalt esitada, võib investeerimisühing esitada kirjaliku sobivuse kirjelduse püsival andmekandjal viivitamata pärast seda, kui klient on lepingu sõlminud, tingimusel et on täidetud mõlemad järgmised nõuded:
a)
klient on andnud nõusoleku saada sobivuse kirjeldus põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist ja
b)
investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine edasi selleks, et sobivuse kirjeldus enne tehingut kätte saada.
Kui investeerimisühing pakub väärtpaberiportfelli valitsemist või ta on teavitanud klienti sellest, et ta viib läbi perioodilise sobivuse hindamise, sisaldab perioodiline aruanne ajakohastatud kirjeldust selle kohta, kuidas asjaomane investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning jaekliendi muudele omadustele.
7. Kui elamukinnisvaraga seotud krediidilepingu, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL (48) tarbijate krediidivõimelisuse hindamist käsitlevaid sätteid, tingimuseks on samale tarbijale investeerimisteenuse osutamine seoses pandikirjadega, mis on välja antud konkreetselt elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks ja millel on samad tingimused elamukinnisvaraga seotud krediidilepinguga, et laen oleks väljamakstav, refinantseeritav või tagasi makstav, ei kohaldata nimetatud teenuse suhtes käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.
8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, millega tagatakse, et investeerimisühingud järgivad oma klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud põhimõtteid, mis puudutab muu hulgas teavet, mis tuleb hankida teenuste ja finantsinstrumentide klientidele sobivuse või asjakohasuse hindamisel, kriteeriumeid lihtfinantsinstrumentide hindamiseks käesoleva artikli lõike 4 punkti a alapunkti vi kohaldamisel, klientidele teenuste osutamisega seotud andmete ja lepingute ning klientidele esitatavate osutatud teenuseid käsitlevate perioodiliste aruannete sisu ja vormi. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:
a)
kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, pidades silmas tehingute liiki, eset, mahtu ja sagedust;
b)
pakutavate või kaalumisel olevate toodete laad, sealhulgas eri tüüpi finantsinstrumendid;
c)
kliendi või potentsiaalse kliendi jaekliendi või kutselise kliendi staatus või lõike 6 korral nende liigitamine võrdseks vastaspooleks.
9. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 vastu suunised, millega täpsustatakse lõikes 1 nõutud teadmiste ja pädevuste hindamise kriteeriume.
10. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 välja suunised, ja ajakohastab neid korrapäraselt, et hinnata järgmist:
a)
lõike 4 punkti a alapunktide ii ja iii kohased finantsinstrumendid, mille struktuuri tõttu on kliendil raske mõista nendega kaasnevat riski;
b)
lõike 4 punkti a alapunkti v kohased investeerimishoiused, mille struktuuri tõttu on kliendil raske mõista nende tootlusega seotud riski või nende enne lõpptähtaega müümisega kaasnevat kulu.
11. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada välja suunised ja ajakohastada neid korrapäraselt selliste finantsinstrumentide hindamiseks, mis liigitatakse lõike 4 punkti a alapunkti vi tähenduses lihtfinantsinstrumentideks, võttes arvesse lõike 8 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte.
Artikkel 27 - Kohustus täita korraldused kliendile kõige soodsamatel tingimustel
1. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud võtaksid korralduste täitmisel kõik piisavad meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks, võttes arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, mahtu, laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kui klient on andnud konkreetse juhise, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel kõnealust juhist.
Kui investeerimisühing täidab jaekliendi nimel korraldust, määratletakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse järgi, mis koosneb finantsinstrumendi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi kantud kulud, mis on korralduse täitmisega otseselt seotud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, kliiringu- ja arveldustasud ning muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud.
Esimese lõigu kohase parima võimaliku tulemuse saavutamiseks olukorras, kus on mitu konkureerivat täitmiskohta, kus finantsinstrumendiga seoses antud korraldust saaks täita, võetakse nende tulemuste hindamisel ja võrdlemisel, mis saavutataks kliendi jaoks korralduse täitmisel kõigis erinevates investeerimisühingu täitmispoliitikas loetletud ja asjaomase korralduse täitmiseks kõlblikes täitmiskohtades, arvesse investeerimisühingu enda vahendustasusid ja kulusid, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas kõlblikus täitmiskohas.
2. Investeerimisühing ei saa kliendi korralduste suunamise eest teatavasse kauplemiskohta või täitmiskohta mingit tasu, allahindlust või mitterahalist hüve, millega rikutaks käesoleva artikli lõikes 1, artikli 16 lõikes 3 ning artiklites 23 ja 24 sätestatud huvide konflikte või hüvesid käsitlevate nõudeid.
3. Liikmesriigid nõuavad, et finantsinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 23 ja 28 kohast kohustusliku kauplemiskoha nõuet, teeks iga kauplemiskoht ja kliendi korralduste süsteemne täitja ning muude instrumentide puhul iga täitmiskoht avalikkusele kättesaadavaks vähemalt igal aastal tasuta andmed tehingute täitmise kvaliteedi kohta asjaomases täitmiskohas ja pärast kliendi nimel tehingu täitmist teavitaks investeerimisühing klienti sellest, kus korraldus täideti. Perioodilised aruanded sisaldavad andmeid eri finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta.
4. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud kehtestaksid tõhusa korra lõike 1 järgimiseks ja rakendaksid seda. Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et investeerimisühingud kehtestaksid ja rakendaksid korralduste täitmise poliitikat, mis võimaldab neil saada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse kooskõlas lõikega 1.
5. Korralduste täitmise poliitika hõlmab seoses iga finantsinstrumentide liigiga teavet erinevate kohtade kohta, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja tegurite kohta, mis mõjutavad täitmiskoha valikut. See hõlmab vähemalt kohti, mis võimaldavad investeerimisühingul saada püsivalt parima võimaliku tulemuse klientide korralduste täitmiseks.
Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud annaksid klientidele asjakohast teavet oma korralduste täitmise poliitika kohta. Kõnealuse teabega kirjeldatakse selgelt, piisavalt üksikasjalikult ja kliendile kergesti mõistaval viisil, kuidas investeerimisühing täidab kliendi antud korraldusi. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hangiksid korralduste täitmise poliitika kohta klientide eelneva nõusoleku.
Liikmesriigid nõuavad, et kui korralduste täitmise poliitika näeb ette võimaluse klientide korralduste täitmiseks väljaspool kauplemiskohta, teataks investeerimisühing kõnealusest võimalusest eelkõige oma klientidele. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hangiksid oma klientide eelneva otsese nõusoleku enne korralduste täitmisele asumist väljaspool kauplemiskohta. Investeerimisühingud võivad saada sellise nõusoleku üldise kokkuleppe kujul või üksiktehingute kohta.
6. Liikmesriigid nõuavad, et klientide korraldusi täitvad investeerimisühingud teeksid kokkuvõtte igal aastal iga finantsinstrumendi liigi kohta kauplemismahu seisukohast viie peamise täitmiskoha kohta, kus nad eelnenud aastal täitsid kliendi korraldusi, ja saavutatud täitmise kvaliteedi kohta, ning avalikustaksid selle.
7. Liikmesriigid nõuavad, et klientide korraldusi täitvad investeerimisühingud kontrolliksid oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust, et avastada ja asjakohasel juhul kõrvaldada puudujäägid. Eelkõige hindavad nad korrapäraselt, kas täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohad näevad ette kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse või kas neil on vaja oma täitmiskorras muudatusi teha, võttes muu hulgas arvesse lõigete 3 ja 6 kohaselt avaldatud teavet. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud teataksid klientidele, kellega neil on kehtiv kliendisuhe, olulistest muutustest oma korralduste täitmise korras või täitmispoliitikas.
8. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud suudaksid oma klientidele nende taotluse korral tõendada, et nad on täitnud klientide korraldused kooskõlas investeerimisühingu täitmispoliitikaga, ja tõendaksid pädevale asutusele viimase nõudmisel käesoleva artikli järgimist.
9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:
a)
kriteeriumid, et määrata kindlaks erinevate tegurite suhteline tähtsus, millega võib vastavalt lõikele 1 arvestada parima võimaliku tulemuse kindlaksmääramisel, võttes arvesse korralduse suurust ja liiki ning seda, kas tegu on jaekliendi või kutselise kliendiga;
b)
tegurid, mida investeerimisühing võib arvesse võtta oma täitmiskorra läbivaatamisel, ja asjaolud, mille korral võib olla põhjendatud muudatuste tegemine sellises korras; eelkõige tegurid tegemaks kindlaks, millised kohad võimaldavad investeerimisühingutel saada püsivalt parima võimaliku tulemuse klientide korralduste täitmiseks;
c)
vastavalt lõikele 5 klientidele oma täitmispoliitika kohta esitatava teabe laad ja ulatus.
10. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
a)
vastavalt lõikele 3 seoses täitmise kvaliteediga avaldatavate andmete konkreetne sisu, vorm ja avaldamise sagedus, võttes arvesse täitmiskoha ja asjaomase finantsinstrumendi liiki;
b)
sellise teabe sisu ja vorm, mille investeerimisühing peab avaldama vastavalt lõikele 6.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 32 - Mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis finantsinstrumentidega kauplemise peatamine ja lõpetamine
1. Ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust nõuda artikli 69 lõike 2 alusel finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist, võib mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav investeerimisühing või turukorraldaja peatada või lõpetada kauplemise finantsinstrumendiga, mis ei vasta enam mitmepoolse ega organiseeritud kauplemissüsteemi eeskirjadele, välja arvatud juhul, kui selline peatamine või lõpetamine võiks märkimisväärselt kahjustada investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.
2. Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav investeerimisühing või turukorraldaja, kes peatab või lõpetab finantsinstrumendiga kauplemise, peataks või lõpetaks kauplemise ka I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, kui see on vajalik alusvaraks oleva finantsinstrumendiga kauplemise peatamise või lõpetamise eesmärgi saavutamise toetamiseks. Mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav investeerimisühing või turukorraldaja avalikustab oma otsuse finantsinstrumendi ja kõigi sellega seotud tuletisinstrumentidega kauplemise peatamise või lõpetamise kohta ning teatab asjaomastest otsustest oma pädevale asutusele.
Pädev asutus, kelle jurisdiktsioonist peatamine või lõpetamine pärines, nõuab, et reguleeritud turud, muud mitmepoolsed kauplemissüsteemid, muud organiseeritud kauplemissüsteemid ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kuuluvad tema jurisdiktsiooni ja kauplevad sama finantsinstrumendiga või käesoleva direktiivi I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, peataksid või lõpetaksid samuti kõnealuse finantsinstrumendi või tuletisinstrumendiga kauplemise, kui peatamise või lõpetamise põhjuseks on turukuritarvituse kahtlus, ülevõtmispakkumine või siseteabe varjamine emitendi või finantsinstrumendi kohta, millega rikutakse määruse (EL) nr 596/2014 artikleid 7 ja 17, välja arvatud juhul, kui selline peatamine või lõpetamine võiks märkimisväärselt kahjustada investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.
Pädev asutus avalikustab sellise otsuse viivitamata ja edastab selle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Teiste liikmesriikide teavitatud pädevad asutused nõuavad, et reguleeritud turud, muud mitmepoolsed kauplemissüsteemid, muud organiseeritud kauplemissüsteemid ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kuuluvad nende jurisdiktsiooni ja kauplevad sama finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, peataksid või lõpetaksid samuti kõnealuse finantsinstrumendi või tuletisinstrumendiga kauplemise, kui peatamise või lõpetamise põhjuseks on turukuritarvituse kahtlus, ülevõtmispakkumine või siseteabe varjamine emitendi või finantsinstrumendi kohta, millega rikutakse määruse (EL) nr 596/2014 artikleid 7 ja 17, välja arvatud juhul, kui selline peatamine või lõpetamine võiks märkimisväärselt kahjustada investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.
Iga teavitatud pädev asutus edastab oma otsuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja teistele pädevatele asutustele, lisades selgituse juhul, kui otsustati mitte peatada või lõpetada kauplemist finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka siis, kui finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, kauplemise peatamine on lõpetatud.
Käesolevas lõikes osutatud teatamise korda kohaldatakse ka juhul, kui otsuse peatada või lõpetada kauplemine finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, on teinud pädev asutus vastavalt artikli 69 lõike 2 punktidele m ja n.
Tagamaks, et kohustust peatada või lõpetada selliste tuletisinstrumentidega kauplemine kohaldatakse proportsionaalselt, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse täiendavalt olukorrad, kus I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumendi, mis on seotud finantsinstrumendiga, millega kauplemine on peatatud või lõpetatud, või sellest tuletatud, ja algse finantsinstrumendi vahelisest seosest tulenevalt tuleb peatada või lõpetada ka asjaomase tuletisinstrumendiga kauplemine, et saavutada alusvaraks oleva finantsinstrumendiga kauplemise peatamise või lõpetamise eesmärk.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teadete ja avaldamise vorm ja aeg.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada asjaolud, puhul on tegemist investorite huvide ja turu nõuetekohase toimimise märkimisväärseks kahjustamisega, millele osutatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2.
1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil võib osutada investeerimis- ja kõrvalteenuseid ja/või tegeleda investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2013/36/EL asutamisõigusele tuginedes, asutades selleks filiaali või kasutades seotud vahendajat, kes on asutatud väljaspool oma päritoluliikmesriiki olevas liikmesriigis, tingimusel et kõnealused teenused ja tegevused on hõlmatud investeerimisühingule või krediidiasutusele päritoluliikmesriigis antud tegevusloaga. Kõrvalteenuseid võib osutada üksnes koos investeerimisteenusega ja/või investeerimistegevusega.
Liikmesriigid ei kehtesta lisaks lõikes 8 lubatud nõuetele täiendavaid nõudeid filiaali struktuuri ja tegevuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes.
2. Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingult, kes soovib teise liikmesriigi territooriumil filiaali asutada või kasutada seotud vahendajaid, kes on asutatud teises liikmesriigis, kus investeerimisühing ei ole filiaali asutanud, et ta kõigepealt teavitaks oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja esitaks sellele järgmise teabe:
a)
liikmesriigid, mille territooriumil investeerimisühing kavatseb asutada filiaali, või liikmesriigid, kus investeerimisühing ei ole filiaali asutanud, kuid kus ta kavatseb kasutada seal asutatud seotud vahendajaid;
b)
tegevuskava, milles on märgitud muu hulgas investeerimisteenused ja/või investeerimistegevused, samuti osutatavad kõrvalteenused;
c)
kui filiaal on asutatud, siis selle organisatsiooniline struktuur, milles näidatakse ära, kas filiaal kavatseb kasutada seotud vahendajaid, ning kõnealuste seotud vahendajate andmed;
d)
kui seotud vahendajaid kasutatakse liikmesriigis, kus investeerimisühing ei ole filiaali asutanud, siis seotud vahendaja(te) kavandatud kasutamise kirjeldus ja organisatsiooniline struktuur, sealhulgas aruandluskohustus, milles näidatakse ära, kuidas vahendaja sobitub või vahendajad sobituvad investeerimisühingu struktuuri;
e)
aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada;
f)
filiaali või seotud vahendaja juhtimise eest vastutavate isikute nimed.
Juhul kui investeerimisühing kasutab seotud vahendajat, kes on asutatud liikmesriigis, mis ei ole investeerimisühingu päritoluliikmesriik, loetakse sellist seotud vahendajat samalaadseks filiaaliga, kui see on asutatud, ja tema suhtes kohaldatakse igal juhul käesoleva direktiivi filiaale käsitlevaid sätteid.
3. Kui päritoluliikmesriigi pädeval asutusel ei ole alust kahelda investeerimisühingu juhtimisstruktuuri või varalise olukorra nõuetele vastavuses, arvestades kavandatavat tegevust, edastab ta kolme kuu jooksul pärast kogu teabe saamist selle teabe vastavalt artikli 79 lõikele 1 kontaktpunktiks määratud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab ühtlasi asjaomast investeerimisühingut.
4. Lisaks lõikes 2 osutatud teabele edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt direktiivile 97/9/EÜ üksikasjad akrediteeritud tagatisskeemi kohta, millesse investeerimisühing kuulub. Kui andmed muutuvad, teatab päritoluliikmesriigi pädev asutus sellest vastavalt vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.
5. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest asjaomasele investeerimisühingule oma keeldumist.
6. Vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamise korral või sellise teate mittesaamise korral hiljemalt kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teate edastamise kuupäevast võib asutada filiaali ja alustada äritegevust.
7. Iga krediidiasutus, kes soovib kasutada seotud vahendajat, kes on asutatud väljaspool asjaomase krediidiasutuse päritoluliikmesriiki, et osutada investeerimis- ja kõrvalteenuseid ja/või tegeleda investeerimistegevusega vastavalt käesolevale direktiivile, teavitab sellest päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja annab talle lõikes 2 osutatud teavet.
Kui päritoluliikmesriigi pädeval asutusel ei ole alust kahelda krediidiasutuse juhtimisstruktuuri või varalise olukorra nõuetele vastavuses, edastab ta kolme kuu jooksul pärast kogu teabe saamist selle teabe vastavalt artikli 79 lõikele 1 kontaktpunktiks määratud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab ühtlasi asjaomast krediidiasutust.
Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest asjaomasele krediidiasutusele oma keeldumist.
Vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamise korral või sellise teate mittesaamise korral hiljemalt kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teate edastamise kuupäevast, võib seotud vahendaja alustada tegevust. Kõnealuste seotud vahendajate suhtes kehtivad filiaale käsitlevad käesoleva direktiivi sätted.
8. Filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus võtab endale vastutuse tagada, et filiaali poolt tema territooriumil osutatud teenused on kooskõlas käesoleva direktiivi artiklites 24, 25, 27 ja 28 ning määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 sätestatud kohustustega ja nende alusel vastuvõtva liikmesriigi poolt võetud meetmetega, kui see on artikli 24 lõike 12 kohaselt lubatud.
Filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädeval asutusel on õigus tutvuda filiaali töökorraldusega ja nõuda selliste muudatuste tegemist, mis on tingimata vajalikud, võimaldamaks pädeval asutusel tagada käesoleva direktiivi artiklitest 24, 25, 27, 28 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklitest 14–26 tulenevate kohustuste ja nende alusel võetud meetmete täitmine seoses filiaali poolt tema territooriumil osutatavate teenustega ja/või tegevusega.
9. Iga liikmesriik näeb ette, et kui teises liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing on asutanud tema territooriumil filiaali, võib investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus oma kohustuste täitmisel, olles teavitanud vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust, teostada filiaalis kohapealseid kontrolle.
10. Kui vastavalt lõikele 2 edastatud teave muutub, saadab investeerimisühing kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse jõustumist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muudatusest ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.
11. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigete 2, 4, 7 ja 10 kohaselt esitatavat teavet.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
12. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3, 4, 7 ja 10 kohaselt.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.
Artikkel 45 - Nõuded turukorraldaja juhtorgani suhtes
1. Liikmesriigid nõuavad, et turukorraldaja juhtorgani kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea ning neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete täitmiseks. Juhtorgani kogu koosseisu kogemustepagas peab samuti olema piisavalt lai.
2. Juhtorgani liikmed vastavad eelkõige järgmistele nõuetele:
a)
kõik juhtorgani liikmed pühendavad piisavalt aega oma funktsioonide täitmisele turukorraldajas. Juhtorgani liikme samaaegne kohtade arv juriidilise isiku juhtkonnas otsustatakse lähtudes konkreetsest asjaoludest ning turukorraldaja tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest.
Välja arvatud juhul, kui nad esindavad liikmesriiki, ei ole oma suuruselt, sisekorralduselt ning tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuselt oluliste turukorraldajate juhtorgani liikmetel samal ajal rohkem kohti, kui on ette nähtud ühe järgmise kombinatsiooniga:
i)
üks koht tegevjuhtkonnas koos kahe kohaga mitte-tegevjuhtkonnas;
ii)
neli kohta mitte-tegevjuhtkonnas.
Tegevjuhtkonna või mitte-tegevjuhtkonna kohti samas kontsernis või ettevõtetes, kus turukorraldajale kuulub oluline osalus, käsitatakse ühe juhtkonnakohana.
Pädevad asutused võivad lubada, et juhtorgani liikmel on lisaks veel üks mitte-tegevjuhtkonna koht. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet korrapäraselt sellistest lubadest.
Organisatsioonide puhul, mille eesmärgid ei ole eeskätt ärilised, ei kohaldata juhtorgani liikme juhtkonnakohtade arvu piirangut;
b)
juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista turukorraldaja tegevust, sealhulgas peamisi riske;
c)
juhtorgani iga liige peab tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult hinnata ja vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid ning tulemuslikult kontrollida ja jälgida otsustusprotsessi.
3. Turukorraldajad tagavad piisava personali ja piisavad finantsvahendid juhtorgani liikmete ametisse seadmiseks ja koolitamiseks.
4. Liikmesriigid tagavad, et oma suuruse, sisemise korralduse ning oma tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse tõttu olulised turukorraldajad moodustavad ametissenimetamise komisjoni, mis koosneb juhtorgani liikmetest, kes ei täida asjaomase turukorraldaja juures ühtegi täidesaatvat funktsiooni.
Ametissenimetamise komisjon teeb järgmist:
a)
kui juhtorganis on vaja täita ametikoht, määrab kindlaks kandidaadid ja soovitab kandidaate, kelle peab heaks kiitma juhtorgan või üldkoosolek. Seejuures hindab ametissenimetamise komisjon, kas teadmised, oskused, erinevused ja kogemused on juhtorganis tasakaalus. Lisaks sellele valmistab komisjon ette konkreetse ametikohaga seotud ülesannete ja selle puhul nõutavate võimete kirjelduse ning hindab ülesannete täitmiseks kuluvat aega. Samuti otsustab ametissenimetamise komisjon, milline on juhtorganis alaesindatud soo esindatuse soovitav sihtmärk, ja valmistab ette strateegia, kuidas suurendada alaesindatud soo arvu juhtorganis, et kõnealust sihtmärki täita;
b)
hindab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas juhtorgani ülesehitust, suurust, koosseisu ja tulemuslikkust ning annab juhtorganile soovitusi muudatuste tegemiseks;
c)
hindab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas nii juhtorgani üksikute liikmete kui ka kogu juhtorgani teadmisi, oskusi ja kogemusi ning teavitab sellest juhtorganit;
d)
vaatab korrapäraselt läbi juhtorgani poliitika kõrgema juhtkonna valimiseks ja ametissenimetamiseks ning annab juhtorganile soovitusi.
Oma ülesandeid täites võtab ametissenimetamise komisjon võimaluste piires jooksvalt arvesse vajadust tagada, et juhtorgani otsustamise üle ei domineeri üks isik või väike isikute rühm sellisel viisil, mis on kahjulik turukorraldaja huvidele tervikuna.
Ametissenimetamise komisjonil on oma ülesannete täitmisel võimalik kasutada mis tahes vahendeid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas välisnõustamist.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui juhtorganil ei ole siseriikliku õiguse kohaselt mingit pädevust ühegi liikme valimisel ja ametisse nimetamisel.
5. Liikmesriigid või pädevad asutused peavad nõudma, et turukorraldajad ning nende vastavad ametissenimetamise komisjonid pööraksid oma juhtorganite liikmete töölevõtmisel tähelepanu suurele hulgale isikuomadustele ja pädevustele ning kehtestaksid selleks põhimõtted, millega edendatakse mitmekesisust juhtorganis.
6. Liikmesriigid tagavad, et turukorraldaja juhtorgan koostab sellise juhtimiskorra, millega tagatakse organisatsiooni tulemuslik ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konfliktide ennetamine, ja teostab järelevalvet selle rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust toetaval viisil.
Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan jälgib ja hindab korrapäraselt turukorraldaja juhtimiskorra tulemuslikkust ning võtab asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.
Juhtorgani liikmetel on piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mida on vaja juhtimisotsuste kontrolliks ja jälgimiseks.
7. Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et turukorraldaja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea maine, piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmisele, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et turukorraldaja juhtorgan võib seada ohtu selle tulemusliku, kindla ja usaldusväärse juhtimise ning turu usaldusväärsuse.
Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turule tegevusloa andmise protsessis loetakse isikut või isikuid, kes juhib või juhivad juba tegevusloa saanud reguleeritud turu äritegevust või toiminguid kooskõlas käesoleva direktiiviga, vastavaks lõikes 1 sätestatud nõuetele.
8. Liikmesriigid nõuavad, et turukorraldaja teavitaks pädevat asutust kõigi juhtorgani liikmete isikutest ning muutustest juhtorgani koosseisus ning edastaks pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja selleks, et otsustada, kas turukorraldaja täidab lõigetes 1–5 sätestatud nõudeid.
9. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab välja suunised järgmise kohta:
a)
piisava aja määratlus, mille juhtorgani liige pühendab oma ülesannete täitmisele seoses konkreetsete asjaolude ning turukorraldaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega;
b)
juhtorgani piisavate kollektiivsete teadmiste, oskuste ja kogemuste määratlus, millele on osutatud lõike 2 punktis b;
c)
juhtorgani liikme aususe, usaldusväärsuse ja sõltumatuse määratlus, millele on osutatud lõike 2 punktis c;
d)
piisava personali ja piisavate finantsvahendite määratlus juhtorgani liikmete ametisseseadmiseks ja koolitamiseks, millele on osutatud lõikes 3;
e)
mitmekesisuse määratlus, mida võetakse juhtorgani liikmete valikul arvesse ning millele on osutatud lõikes 5.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab kõnealused suunised välja hiljemalt 3. jaanuariks 2016.
Artikkel 48 - Süsteemide vastupidavus, kauplemispiirangud ja elektrooniline kauplemine
1. Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, protseduure ja korda, mis aitaksid tagada, et kauplemissüsteemid oleksid vastupidavad, nende maht võimaldaks käsitleda suurt hulka korraldusi ja sõnumeid, nad suudaksid nõuetekohaselt kaubelda ka tõsiste turupingete korral, nende vastavust sellistele tingimustele oleks täielikult testitud ning oleks olemas tõhus talitluspidevuse kord, mis tagab teenuste jätkuvuse kauplemissüsteemide häirete korral.
2. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turul oleksid:
a)
kirjalikud lepingud kõigi reguleeritud turul turutegemise strateegiat rakendavate investeerimisühingutega;
b)
skeemid, millega tagatakse piisava arvu investeerimisühingute osalemine sellistes lepingutes, mis eeldavad neilt siduvate hinnapakkumiste esitamist konkurentsivõimeliste hindadega, millega tagatakse regulaarselt ja prognoositavalt turu likviidsus, kui selline nõue on asjakohane kõnealuse reguleeritud turu kauplemise laadi ja ulatuse puhul.
3. Lõikes 2 osutatud kirjalikus lepingus täpsustatakse vähemalt järgnev:
a)
investeerimisühingu kohustused seoses likviidsuse tagamisega ja asjakohasel juhul seoses muude kohustustega, mis tulenevad osalemisest lõike 2 punktis b osutatud skeemis;
b)
stiimulid hinnaalanduste kujul või muul kujul, mida reguleeritud turg investeerimisühingule pakub likviidsuse tagamise eest regulaarsel ja prognoositaval alusel, ja asjakohasel juhul muud õigused, mis investeerimisühingule antakse seoses lõike 2 punktis b osutatud skeemis osalemisega.
Reguleeritud turg teostab järelevalvet ja jõustab investeerimisühingute kinnipidamist sellistest siduvatest kirjalikest lepingutest. Reguleeritud turg teavitab oma pädevat asutust siduva kirjaliku lepingu sisust ja esitab taotluse alusel pädevale asutusele kogu täiendava teabe, mis on vajalik selleks, et pädev asutus saaks veenduda selles, et reguleeritud turg järgib käesoleva lõike nõudeid.
4. Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, protseduure ja korda, millega välistada korraldused, mis ületavad eelnevalt kindlaks määratud mahu- ja hinnapiiri või mis on selgelt vigased.
5. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg oleks võimeline ajutiselt kauplemise peatama või seda piirama, kui finantsinstrumendi hind vastaval turul või seotud turul lühikese ajaga märkimisväärselt muutub, ning erandjuhul tehingu tühistama, seda muutma või parandama. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg tagaks selle, et kauplemise peatamise asjakohaste parameetrite kindlaksmääramisel võetakse arvesse eri varaklasside ja nende alaklasside likviidsust, turumudeli laadi ja kasutajate liike ning et sellest piisaks, et hoida ära märkimisväärseid häireid nõuetekohases kauplemises.
Liikmesriigid tagavad selle, et reguleeritud turg teavitab kauplemise peatamise parameetritest ja nende olulistest muutustest järjepidevalt ja võrreldaval alusel pädevat asutust, kes teavitab neist omakorda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui reguleeritud turg, mis on selle finantsinstrumendiga kauplemise osas likviidsuse poolest oluline, peatab kauplemise mis tahes liikmesriigis, siis oleksid kauplemiskohal olemas vajalikud süsteemid ja protseduurid, millega tagatakse pädevate asutuste teavitamine, et kooskõlastada tervet turgu hõlmav olukorrale reageerimine ja teha kindlaks, kas on asjakohane peatada kauplemine ka muudes kauplemiskohtades, kus finantsinstrumendiga kaubeldakse, kuni kauplemine algsel turul taastub.
6. Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, protseduure ja korda ning liikmetelt või osalistelt muu hulgas algoritmide asjakohast testimist ning sellist testimist hõlbustava keskkonna loomist, mis tagaksid, et algoritmkauplemise süsteemid ei looks turul nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi ega aitaks selliste tingimuste tekkele kaasa, ja haldaksid neist algoritmkauplemise süsteemidest tulenevaid nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi, sealhulgas liikme või osalise poolt süsteemi sisestatavate täitmata kohustuste ja tehingute suhtarvu piiravaid süsteeme, et korralduste voogu saaks aeglustada, kui on oht, et süsteemi maht võib saada ületatud, ning et minimaalset hinnasammu saaks piirata ning selle täitmist tagada.
7. Liikmesriigid nõuavad otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldavalt reguleeritud turult tõhusaid süsteeme, protseduure ja korda, mis tagaksid, et liikmetel või osalistel lubatakse sellist teenust pakkuda ainult juhul, kui nad on käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud või direktiivi 2013/36/EL kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused, et kehtestataks piisavad kriteeriumid seoses selliste isikute sobivusega, kellele juurdepääsu võimaldatakse, ja neid kriteeriume kohaldataks ning et liige või osaline vastutaks korralduste ja tehingute eest, mis täideti või tehti kõnealust teenust kasutades seoses käesoleva direktiivi nõuetega.
Samuti nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turg kehtestaks piisavad standardid seoses sellise juurdepääsu kaudu tehtud tehingute riskikontrolli ja piirangutega ning oleks suuteline eristama otsest elektroonilist juurdepääsu kasutava isiku korraldusi või tehinguid liikme või osalise muudest korraldustest või tehingutest ning otsest elektroonilist juurdepääsu kasutava isiku korraldusi või tehinguid vajaduse korral eraldi peatama.
Reguleeritud turg rakendab korda, mille kohaselt peatatakse või katkestatakse käesoleva lõike nõuete täitmatajätmise korral otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine kliendile liikme või osalise poolt.
8. Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult, et ühispaiknemisteenuseid käsitlevad eeskirjad oleksid läbipaistvad, õiglased ja mittediskrimineerivad.
9. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg tagaks selle, et tema teenustasude struktuur, sealhulgas täitmistasud, lisatasud ja hinnaalandused, oleks läbipaistev, õiglane ja mittediskrimineeriv ning et see ei motiveeriks esitama, muutma või tühistama korraldusi või täitma tehinguid viisil, mis aitaks kaasa nõuetele mittevastavatele kauplemistingimustele või turukuritarvitustele. Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turg kehtestaks turu tegemise kohustuse üksikute aktsiate või sobiva aktsiakorvi osas vastutasuks võimaldatavate hinnaalanduste eest.
Liikmesriigid lubavad reguleeritud turul kohandada tühistatud korralduste teenustasu vastavalt sellele, kui kaua korraldus kehtis, ning määrata kindlaks tasud iga finantsinstrumendi osas, mille suhtes neid kohaldatakse.
Liikmesriigid võivad lubada reguleeritud turul kehtestada täidetud korraldusega võrreldes suurema teenustasu hiljem tühistatava korralduse esitamisele ning kehtestada suurema teenustasu osalistele, kelle tühistatud korralduste suhe täidetud korraldustega on suur, ja neile, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemistehnikat, et kajastada lisakoormust süsteemi mahule.
10. Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turult, et see oleks suuteline liikmete või osaliste poolse märgistamise abil kindlaks tegema algoritmipõhise kauplemise kaudu genereeritud korraldused, korralduste loomiseks kasutatud erinevad algoritmid ja asjaomased isikud, kes kõnealused korraldused on algatanud. Nimetatud teave tehakse taotluse korral pädevatele asutustele kättesaadavaks.
11. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu päritoluliikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral esitaksid reguleeritud turud pädevale asutusele tellimusraamatuga seotud andmed või võimaldab pädevale asutusele juurdepääsu tellimusraamatule, nii et pädev asutus saaks kauplemist jälgida.
12. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse järgmist:
a)
nõuded, et tagada reguleeritud turgude kauplemissüsteemide vastupidavus ja piisav maht;
b)
lõikes 6 osutatud suhtarv, võttes arvesse selliseid tegureid nagu täitmata korralduste väärtus täidetud korralduste väärtusega võrreldes;
c)
kontroll otsese elektroonilise juurdepääsu üle, millega tagatakse, et spondeeritud juurdepääsu suhtes kohaldatav kontroll on vähemalt samaväärne otsese turule juurdepääsu suhtes kohaldatava kontrolliga;
d)
nõuded tagamaks, et ühispaiknemisteenused ja teenustasude struktuur oleksid õiglased ja mittediskrimineerivad ning et teenustasude struktuur ei looks stiimuleid nõuetele mittevastavateks kauplemistingimusteks või turukuritarvitusteks;
e)
selle kindlaksmääramine, kus reguleeritud turg on oluline kõnealuse finantsinstrumendi likviidsuse osas;
f)
nõuded tagamaks, et turutegemise skeemid oleksid õiglased ja mittediskrimineerivad, ning minimaalsed turutegemise kohustused, mille reguleeritud turud peavad tagama turutegemise skeemi kavandades, ja tingimused, mille korral nõue turutegemise skeemi olemasolu kohta ei ole asjakohane, võttes arvesse kõnealusel reguleeritud turul kauplemise laadi ja ulatust, sealhulgas seda, kas reguleeritud turul on lubatud või võimalik rakendada algoritmkauplemist, mis toimuks tema süsteemide kaudu;
g)
nõuded, et tagada algoritmide asjakohane testimine, millega tagatakse see, et algoritmkauplemise süsteemid, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemise süsteemid ei saa luua turul nõuetele mittevastavaid kauplemistingimusi ega sellele kaasa aidata.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
13. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab hiljemalt 3. jaanuariks 2016 välja suunised lõike 5 kohase kauplemise peatamise asjakohaseks kalibreerimiseks, võttes arvesse kõnealuses lõikes osutatud tegureid.
Artikkel 52 - Reguleeritud turul finantsinstrumentidega kauplemise peatamine ja lõpetamine
1. Ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust nõuda artikli 69 lõike 2 alusel finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või selle lõpetamist, võib turukorraldaja peatada või lõpetada kauplemise finantsinstrumendiga, mis ei vasta enam reguleeritud turu eeskirjadele, välja arvatud juhul, kui selline peatamine või lõpetamine võiks märkimisväärselt kahjustada investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.
2. Liikmesriigid nõuavad, et turukorraldaja, kes peatab või lõpetab finantsinstrumendiga kauplemise, peataks või lõpetaks kauplemise ka I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, kui see on vajalik alusvaraks oleva finantsinstrumendiga kauplemise peatamise või lõpetamise eesmärgi saavutamise toetamiseks. Turukorraldaja avalikustab oma otsuse finantsinstrumendi ja kõigi sellega seotud tuletisinstrumentidega kauplemise peatamise või lõpetamise kohta ning teatab asjaomastest otsustest oma pädevale asutusele.
Pädev asutus, kelle jurisdiktsioonist peatamine või lõpetamine pärines, nõuab, et muud reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid, organiseeritud kauplemissüsteemid ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kuuluvad tema jurisdiktsiooni ja kauplevad sama finantsinstrumendiga või käesoleva direktiivi I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, peataksid või lõpetaksid samuti kõnealuse finantsinstrumendi või tuletisinstrumendiga kauplemise, kui peatamise või lõpetamise põhjuseks on turukuritarvituse kahtlus, ülevõtmispakkumine või siseteabe varjamine emitendi või finantsinstrumendi kohta, rikkudes määruse (EL) nr 596/2014 artikleid 7 ja 17, välja arvatud juhul, kui selline peatamine või lõpetamine võiks märkimisväärselt kahjustada investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.
Iga teavitatud pädev asutus edastab oma otsuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja teistele pädevatele asutustele, lisades selgituse juhul, kui otsustati mitte peatada või lõpetada kauplemist finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud.
Pädev asutus avalikustab sellise otsuse viivitamata ja edastab selle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.
Teiste liikmesriikide teavitatud pädevad asutused nõuavad, et reguleeritud turud, muud mitmepoolsed kauplemissüsteemid, muud organiseeritud kauplemissüsteemid ja kliendi korralduste süsteemsed täitjad, kes kuuluvad nende jurisdiktsiooni ja kauplevad sama finantsinstrumendiga või käesoleva direktiivi I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, peataksid või lõpetaksid samuti kõnealuse finantsinstrumendi või tuletisinstrumendiga kauplemise, kui peatamise või lõpetamise põhjuseks on turukuritarvituse kahtlus, ülevõtmispakkumine või siseteabe varjamine emitendi või finantsinstrumendi kohta, millega rikutakse määruse (EL) nr 596/2014 artikleid 7 ja 17, välja arvatud juhul, kui selline peatamine või lõpetamine võiks märkimisväärselt kahjustada investorite huve või turu nõuetekohast toimimist.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka siis, kui finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, kauplemise peatamine on lõpetatud.
Käesolevas lõikes osutatud teatamise korda kohaldatakse ka juhul, kui otsuse peatada või lõpetada kauplemine finantsinstrumendiga või I lisa C jao punktides 4–10 osutatud tuletisinstrumentidega, mis on selle finantsinstrumendiga seotud või sellest tuletatud, on teinud pädev asutus vastavalt artikli 69 lõike 2 punktidele m ja n.
Tagamaks, et kohustust peatada või lõpetada selliste tuletisinstrumentidega kauplemine kohaldatakse proportsionaalselt, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse täiendavalt olukorrad, kus tuletisinstrumendi, mis on seotud finantsinstrumendiga, millega kauplemine on peatatud või lõpetatud, või sellest tuletatud, ja algse finantsinstrumendi vahelisest seosest tulenevalt tuleb peatada või lõpetada ka asjaomase tuletisinstrumendiga kauplemine, et saavutada alusvaraks oleva finantsinstrumendiga kauplemise peatamise või lõpetamise eesmärk.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teadete ja avaldamise vorm ja aeg.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2016.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada asjaolud, mida käsitatakse investorite huvide ja turu nõuetekohase toimimise märkimisväärseks kahjustamisena, millele osutatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2.
Artikkel 57 - Positsioonipiirangud ja positsioonide haldamise kontrollid kaubatuletisinstrumentide puhul
1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad kooskõlas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kindlaks määratud arvutamismeetodiga positsioonipiirangud seoses sellise netopositsiooni suurusega kauplemiskohtades kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides ja majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes, mida isik võib igal ajal hoida, ja kohaldavad neid. Piirangud kehtestatakse isiku poolt hoitavate kõigi positsioonide ja tema nimel kontserni poolt hoitavate positsioonide põhjal eesmärgiga:
a)
hoida ära turukuritarvitusi;
b)
toetada nõuetekohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi, sealhulgas hoides ära turgu moonutavate positsioonide kujunemise ja tagades eelkõige tuletisinstrumendi hinna ja tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemise tarnekuul, ilma et see piiraks hinna leidmist tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba turul.
Positsioonipiiranguid ei kohaldata finantssektorivälise üksuse poolt või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske.
2. Positsioonipiirangutega määratakse selged kvantitatiivsed piirmäärad, nähes ette isiku poolt kaubatuletisinstrumendis hoida lubatud positsiooni maksimaalse suuruse.
3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks arvutamismeetod, mida pädeva asutused peavad kohaldama natuuras ja rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide kuu hetkepositsiooni piirangute kindlaksmääramiseks ja teise kuu positsiooni piirangute kindlaksmääramiseks asjaomase tuletisinstrumendi omaduste põhjal. Arvutamismeetodis tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi elemente:
a)
kaubatuletislepingute lunastamise tähtaeg;
b)
aluseks oleva kauba üleantav varu;
c)
kõik kõnealuse lepinguga seotud avatud positsioonid ja kõik avatud positsioonid sama aluseks oleva kaubaga seotud muudes finantsinstrumentides;
d)
volatiilsus asjaomastel turgudel, sealhulgas asendavate tuletisinstrumentide ja aluseks olevate toorme- või kaubaturgude osas;
e)
turuosaliste arv ja suurus;
f)
aluseks oleva toorme- või kaubaturu omadused, sealhulgas tootmis-, tarbimis- ning turule transportimise mudelid;
g)
uute lepingute väljatöötamine.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse investeerimisühingute või kauplemiskohta korraldavate turukorraldajate positsioonipiirangutega seotud ja muude jurisdiktsioonide kogemust.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
4. Pädev asutus kehtestab piirangud kõigile kauplemiskohtades kaubeldavatele kaubatuletisinstrumentide lepingutele, kasutades selleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt vastavalt lõikele 3 kindlaks määratud arvutamismeetodit. Kõnealune positsioonipiirang hõlmab majanduslikult samaväärseid börsiväliseid lepinguid.
Pädev asutus vaatab positsioonipiirangud läbi, kui üleantav varu või avatud positsioonid on oluliselt muutunud või on toimunud muu oluline muutus turul, tuginedes enda poolt kindlaks määratud üleantavale varule ja avatud positsioonidele, ja kehtestab uued positsioonipiirangud vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud arvutamismeetodile.
5. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet täpsetest positsioonipiirangutest, mille nad kavatsevad kehtestada vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 alusel kehtestatud arvutamismeetodile. Kahe kuu jooksul pärast teate kättesaamist esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomasele pädevale asutusele arvamuse, hinnates positsioonipiirangute vastavust lõike 1 eesmärkidele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt kehtestatud arvutamismeetodile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab arvamuse oma veebisaidil. Asjaomane pädev asutus muudab positsioonipiiranguid vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamusele või esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele põhjenduse selle kohta, miks ta ei pea muutmist vajalikuks. Kui pädev asutus kehtestab piirangud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse vastaselt, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil teate, kus selgitab sellise toimimise põhjuseid.
Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindlaks, et positsioonipiirang ei ole kooskõlas lõikes 3 osutatud arvutamismeetodiga, võtab ta meetmeid vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17 antud volitustele.
6. Kui sama kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse olulises mahus rohkem kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, määrab suurima kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (keskne pädev asutus) ühtse positsiooni piirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuse lepinguga tehtavate tehingute suhtes. Keskne pädev asutus konsulteerib teiste selle tuletisinstrumendiga olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade pädevate asutustega kohaldatava ühtse positsiooni piirangu ja selle piirangu läbivaatamise üle. Kui pädevad asutused sellega ei nõustu, esitavad nad kirjalikus vormis täielikud ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks nad arvavad, et lõikes 1 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lahendab pädevate asutuste vahelisest erimeelsusest tingitud vaidlused vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele.
Sama kaubatuletisinstrumendiga kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja kõnealuses kaubatuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped, sealhulgas üksteisega asjakohase teabe vahetamise kohta, et võimaldada ühtse positsiooni piirangu kontrollimist ja täitmise tagamist.
7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib vähemalt korra aastas, kuidas pädevad asutused on rakendanud positsioonipiiranguid, mis on kehtestatud vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 alusel koostatud arvutamismeetodile. Seejuures peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagama, et positsioonide suhtes kehtestatud ühtset positsiooni piirangut kohaldatakse tulemuslikult sama lepingu suhtes, olenemata sellest, kus sellega lõike 6 kohaselt kaubeldakse.
8. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing või kauplemiskohta korraldav turukorraldaja, kes kaupleb kaubatuletisinstrumentidega, teostab positsioonide haldamise kontrolli. Kõnealuse kontrolli puhul on kauplemiskohal vähemalt õigus:
a)
jälgida isikute avatud positsioone;
b)
omada juurdepääsu isikutelt saadud teabele, sealhulgas kõigile asjakohastele dokumentidele, positsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, tulusaavate omanike või alusvara omanike kohta, kooskõlastatud korra kohta ning varade või kohustuste kohta alusvara turul;
c)
nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist lõpetamist või vähendamist vastavalt sellele, mida võib konkreetse juhtumi puhul vaja olla, ja võtta ühepoolselt asjakohaseid meetmeid, et tagada positsiooni lõpetamine või vähendamine, kui isik ei kuuletu, ning
d)
vajaduse korral nõuda isikult turul likviidsuse ajutist tagamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega leevendada suure ja valitseva seisundi mõjusid.
9. Positsioonipiirangud ja positsioonide haldamise kontrollid peavad olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, nendega seoses määratakse kindlaks, kuidas neid kohaldatakse isikute suhtes, ning võetakse arvesse turuosaliste olemust ja koosseisu ning seda, kuidas nad kauplemiseks pakutavaid lepinguid kasutavad.
10. Kauplemiskohta korraldav investeerimisühing või turukorraldaja teavitab pädevat asutust positsioonide haldamise kontrolli üksikasjadest.
Pädev asutus edastab selle teabe ja kehtestatud positsioonipiirangute üksikasjad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes avaldab oma veebisaidil positsioonipiiranguid ja positsioonide haldamise kontrolli kokkuvõtteid sisaldava andmebaasi ning haldab seda.
11. Pädevad asutused kehtestavad lõike 1 kohased positsioonipiirangud vastavalt artikli 69 lõike 2 punktile p.
12. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:
a)
kriteeriumid ja meetodid, mille alusel määratakse kindlaks, kas positsioon kvalifitseerub äritegevusega otseselt seotud riske vähendavaks;
b)
meetodid, millega määrata kindlaks, millal tuleb isiku positsioonid kontsernisiseselt koondada;
c)
kriteeriumid, millega määratakse kindlaks, kas leping on lõikes 1 osutatud kauplemiskohas kaubeldava lepinguga majanduslikult samaväärne börsiväline leping, nii et see hõlbustab samaväärsetes börsivälistes lepingutes võetud positsioonidest teatamist asjaomasele pädevale asutusele, nagu on määratletud artikli 58 lõikes 2;
d)
käesoleva artikli lõike 6 kohase sama kaubatuletisinstrumendi ja oluliste mahtude määratlus;
e)
metoodika börsiväliste ja kauplemiskohas kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide positsioonide koondamiseks ja tasaarveldamiseks, et määrata kindlaks netopositsioon piirangutest kinnipidamise hindamiseks. Selliste meetoditega kehtestatakse kriteeriumid, et määrata kindlaks, milliseid positsioone võib üksteise suhtes tasaarvestada, kusjuures see ei tohiks lihtsustada positsioonide kujunemist viisil, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkidega;
f)
protseduur selle kohta, kuidas isikud võivad taotleda käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohase erandi kohaldamist ning kuidas asjaomane pädev asutus sellised taotlused heaks kiidab;
g)
arvutamismeetod, mille abil määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 6 kohane kauplemiskoht, kus kaubatuletisinstrumendiga kauplemise maht on kõige suurem, ja olulised mahud.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
13. Pädevad asutused ei kehtesta lõike1 kohaselt vastu võetud piirangutest rangemaid piiranguid, välja arvatud erandjuhtudel, kui rangemad piirangud on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed, võttes arvesse konkreetse turu likviidsust ja kõnealuse turu nõuetekohast toimimist. Pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil andmed kavandatavate rangemate positsioonipiirangute kohta, mis ei kehti esialgselt rohkem kui kuus kuud alates nende veebisaidil avaldamisest. Rangemaid positsioonipiiranguid võib pikendada järgnevate, maksimaalselt kuuekuuliste ajavahemike kaupa, kui piirangu põhjuseks olevad asjaolud püsivad. Kui piiranguid kuue kuu möödudes ei pikendata, kaotavad need automaatselt kehtivuse.
Kui pädevad asutused otsustavad kehtestada rangemad positsioonipiirangud, teavitavad nad sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Teade sisaldab ka rangemate positsioonipiirangute põhjendust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab 24 tunni jooksul arvamuse selle kohta, kas ta peab rangemaid positsioonipiiranguid konkreetsel erandjuhul vajalikuks. Arvamus avaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.
Kui pädev asutus kehtestab piirangud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse vastaselt, avaldab ta viivitamata oma veebisaidil teate, kus selgitab sellise toimimise põhjuseid.
14. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad kasutada käesoleva direktiivi kohast volitust mõista karistusi kooskõlas käesoleva artikliga kehtestatud järgmiste positsioonipiirangute rikkumise eest:
a)
tema territooriumil või välismaal asuvate või tegutsevate isikute hoitavad positsioonid, mis ületavad kaubatuletisinstrumentide lepingute piiranguid, mille pädev asutus on kehtestanud seoses lepingutega, millega kaubeldakse tema territooriumil asuvates või korraldatavates kauplemiskohtades, või seoses majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingutega;
b)
tema territooriumil asuvate või tegutsevate isikute hoitavad positsioonid, mis ületavad kaubatuletisinstrumentide lepingute piiranguid, mille on kehtestanud muude liikmesriikide pädevad asutused.
Artikkel 65 - Organisatsioonilised nõuded
1. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkujad kehtestaksid asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha kõnealune teave avalikkusele kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel.
Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist:
a)
finantsinstrumendi identifitseerimistunnus;
b)
hind, millega tehing tehti;
c)
tehingu maht;
d)
tehingu aeg;
e)
tehingust teatamise aeg;
f)
tehingu vääring;
g)
tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI”, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC”;
h)
asjakohasel juhul asjaolu, et investeerimisotsuse ja tehingu täitmise eest oli vastutav investeerimisühingu arvutialgoritm;
i)
asjakohasel juhul märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused;
j)
kui määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise kohustuse täitmisest anti kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktiga a või b vabastus, siis märge selle kohta, kumma sätte alusel vabastus anti.
Kõnealune teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe pakkuja on selle avaldanud. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja suudaks tõhusalt ja järjekindlalt levitada kõnealust teavet viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning vormis, mis teeb selle turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.
2. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkujad kehtestaksid asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha kõnealune teave avalikkusele kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel, kusjuures teave peab sisaldama vähemalt järgmist:
a)
finantsinstrumendi identifitseerimistunnus või identifitseerivad tunnused;
b)
hind, millega tehing tehti;
c)
tehingu maht;
d)
tehingu aeg;
e)
tehingust teatamise aeg;
f)
tehingu vääring;
g)
tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI”, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC”;
h)
asjakohasel juhul märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.
Kõnealune teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe pakkuja on selle avaldanud. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja suudaks tõhusalt ja järjekindlalt levitada kõnealust teavet viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning üldiselt aktsepteeritavates formaatides, mis on koostalitlusvõimelised ning teevad teabe turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.
3. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja tagaks, et esitatav teave koondab kõigi reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide, organiseeritud kauplemissüsteemide ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate andmeid ning andmeid lõike 8 punkti c kohastes regulatiivsetes tehnilistes standardites täpsustatud finantsinstrumentide kohta.
4. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestaks tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte, ning rakendaks seda korda pidevalt. Turukorraldajad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kes korraldavad ka kauplemiskoondteavet, suhtuvad kogu kogutud teabesse mittediskrimineerivalt, kehtestavad piisava korra eri tegevuste lahus hoidmiseks ning rakendavad seda pidevalt.
5. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestaks usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse ning minimeeriks andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoondteabe pakkuja tagaks piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.
6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks andmenõuded ja formaadid teabe avaldamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artiklitega 6, 10, 20 ja 21 ja mis hõlmavad finantsinstrumendi identifitseerimistunnust, tehingu hinda, kogust, tehingu aega, vääringut, kauplemiskoha tunnust ning märget tehingu eritingimuste kohta; samuti määratakse nendega kindlaks tehniline kord, mis aitaks teavet levitada tõhusalt ja järjepidevalt ning viisil, mis tagaks, et see oleks turuosaliste jaoks vastavalt lõigetele 1 ja 2 hõlpsasti juurdepääsetav ja kasutatav, ning käsitletakse ka kauplemiskoondteabe pakkuja võimalikke lisateenuseid, mis aitavad suurendada turu tõhusust.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimese lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015 seoses määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6 ja 20 alusel avaldatava teabega ning hiljemalt 3. juuliks 2015 seoses määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 alusel avaldatava teabega.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, millega selgitatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmevoogude kättesaadavaks tegemise mõistlike kommertsaluste mõistet.
8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse:
a)
vahendeid, mille abil kauplemiskoondteabe pakkuja saab täita lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamiskohustust;
b)
lõigete 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabe sisu;
c)
andmeid finantsinstrumentide kohta, mida andmevoog peab sisaldama, ning omakapitaliväliste instrumentide puhul kauplemiskohti ja kauplemisteabearuandluse avalikustajaid, kes tuleb kaasata;
d)
muid vahendeid, millega tagatakse eri kauplemiskoondteabe pakkujate avaldatavate andmete ühtsus, andmete ulatuslik kaardistamine ning ristviitamine muudest allikatest pärit sarnaste andmetega ja koondamise võimalus liidu tasandil;
e)
lõigetes 4 ja 5 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 3. juuliks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 70 - Karistused õigusrikkumiste eest
1. Mõjutamata pädevate asutuste artikli 69 kohaseid järelevalvevolitusi, sealhulgas uurimisvolitusi ja volitusi kehtestada parandusmeetmeid, ning liikmesriikide õigust näha ette ja mõista kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid halduskaristusi ja muid meetmeid käsitlevad eeskirjad ja tagavad, et nende pädevad asutused võivad mõista halduskaristusi ja kohaldada muid meetmeid, mida kohaldatakse kõigi käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 rakendamisel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sellised karistused ja muud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid kohaldatakse õigusrikkumiste suhtes ka siis, kui neile ei ole otseselt osutatud lõigetes 3, 4 ja 5.
Liikmesriigid võivad otsustada jätta halduskaristusi käsitlevad eeskirjad kehtestamata selliste õigusrikkumiste puhul, mille eest kohaldatakse siseriikliku õiguse alusel kriminaalkaristusi. Sellisel juhul edastavad liikmesriigid komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.
Liikmesriigid teavitavad hiljemalt 3. juuliks 2016 komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet oma õigus- ja haldusnormidest, millega võetakse üle käesolev artikkel, sealhulgas asjaomastest kriminaalõiguse sätetest. Liikmesriigid teatavad põhjendamatu viivituseta komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealuste normide hilisematest muudatustest.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingud, turukorraldajad, aruandlusteenuste pakkujad, krediidiasutused seoses investeerimisteenuste või - tegevuste või kõrvalteenustega või kolmandate riikide äriühingute filiaalid rikuvad oma kohustusi, saab investeerimisühingute ja turukorraldajate juhtorganite liikmete ning muu füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt rikkumise eest vastutavad, kohaldada karistusi ja muid meetmeid, arvestades tingimusi, mis on sätestatud siseriiklikus õiguses käesoleva direktiiviga ühtlustamata valdkondades.
3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 rikkumiseks loetakse vähemalt järgmiste käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 sätete rikkumist:
a)
käesoleva direktiivi:
i)
artikli 8 punkt b;
ii)
artikli 9 lõiked 1–6;
iii)
artikli 11 lõiked 1 ja 3;
iv)
artikli 16 lõiked 1–11;
v)
artikli 17 lõiked 1–6;
vi)
artikli 18 lõiked 1–9 ja lõike 10 esimene lause;
vii)
artiklid 19 ja 20;
viii)
artikli 21 lõige 1;
ix)
artikli 23 lõiked 1, 2 ja 3;
x)
artikli 24 lõiked 1–5 ja 7–10 ning lõike 11 esimene ja teine lõik;
xi)
artikli 25 lõiked 1–6;
xii)
artikli 26 lõike 1 teine lause ja artikli 26 lõiked 2 ja 3;
xiii)
artikli 27 lõiked 1–8;
xiv)
artikli 28 lõiked 1 ja 2;
xv)
artikli 29 lõike 2 esimene ja kolmas lõik, lõike 3 esimene lause, lõike 4 esimene lõik ja lõige 5;
xvi)
artikli 30 lõike 1 teine lõik ja lõike 3 teise lõigu esimene lause;
xvii)
artikli 31 lõige 1, lõike 2 esimene lõik ja lõige 3;
xviii)
artikli 32 lõige 1 ning lõike 2 esimene teine ja neljas lõik;
xix)
artikli 33 lõige 3;
xx)
artikli 34 lõige 2, lõike 4 esimene lause, lõike 5 esimene lause ning lõike 7 esimene lause;
xxi)
artikli 35 lõige 2, lõike 7 esimene lõik ja lõike 10 esimene lause;
xxii)
artikli 36 lõige 1;
xxiii)
artikli 37 lõike 1 esimene lõik ja teise lõigu esimene lause ning lõike 2 esimene lõik;
xxiv)
artikli 44 lõike 1 neljas lõik, lõike 2 esimene lause, lõike 3 esimene lõik ning lõike 5 punkt b;
xxv)
artikli 45 lõiked 1–6 ja lõige 8;
xxvi)
artikli 46 lõige 1, lõike 2 punktid a ja b;
xxvii)
artikkel 47;
xxviii)
artikli 48 lõiked 1–11;
xxix)
artikli 49 lõige 1;
xxx)
artikli 50 lõige 1;
xxxi)
artikli 51 lõiked 1–4 ning lõike 5 teine lause;
xxxii)
artikli 52 lõige 1 ning lõike 2 esimene, teine ja viies lõik;
xxxiii)
artikli 53 lõiked 1, 2 ja 3, lõike 6 teise lõigu esimene lause ning lõige 7;
xxxiv)
artikli 54 lõige 1, lõike 2 esimene lõik ja lõige 3;
xxxv)
artikli 57 lõiked 1 ja 2, lõige 8 ja lõike 10 esimene lõik;
xxxvi)
artikli 58 lõiked 1–4;
xxxvii)
artikli 63 lõiked 1, 3 ja 4;
xxxviii)
artikli 64 lõiked 1–5;
xxxix)
artikli 65 lõiked 1–5;
xxxx)
artikli 66 lõiked 1–4; ja
b)
määruse (EL) nr 600/2014:
i)
artikli 3 lõiked 1 ja 3;
ii)
artikli 4 lõike 3 esimene lõik;
iii)
artikkel 6;
iv)
artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu esimene lause;
v)
artikli 8 lõiked 1, 3 ja 4;
vi)
artikkel 10;
vii)
artikli 11 lõike 1 kolmanda lõigu esimene lause ning artikli 11 lõike 3 kolmas lõik;
viii)
artikli 12 lõige 1;
ix)
artikli 13 lõige 1;
x)
artikli 14 lõige 1, lõike 2 esimene lause ja lõike 3 teine, kolmas ja neljas lause;
xi)
artikli 15 lõike 1 esimene lõik ning teise lõigu esimene ja kolmas lause, lõige 2 ning lõike 4 teine lause;
xii)
artikli 17 lõike 1 teine lause;
xiii)
artikli 18 lõiked 1 ja 2, lõike 4 esimene lause, lõike 5 esimene lause, lõike 6 esimene lõik, lõiked 8 ja 9;
xiv)
artikli 20 lõige 1 ja lõike 2 esimene lause;
xv)
artikli 21 lõiked 1, 2 ja 3;
xvi)
artikli 22 lõige 2;
xvii)
artikli 23 lõiked 1 ja 2;
xviii)
artikli 25 lõiked 1 ja 2;
xix)
artikli 26 lõike 1 esimene lõik, lõiked 2–5, lõike 6 esimene lõik, lõike 7 esimene kuni viies ja kaheksas lõik;
xx)
artikli 27 lõige 1;
xxi)
artikli 28 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik;
xxii)
artikli 29 lõiked 1 ja 2;
xxiii)
artikli 30 lõige 1;
xxiv)
artikli 31 lõiked 2 ja 3;
xxv)
artikli 35 lõiked 1, 2 ja 3;
xxvi)
artikli 36 lõiked 1, 2 ja 3;
xxvii)
artikli 37 lõiked 1 ja 3;
xxviii)
artiklid 40, 41 ja 42.
4. Käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 rikkumisena käsitatakse ka investeerimisteenuste osutamist või investeerimistegevust ilma käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 järgmiste sätete kohaselt nõutud tegevusloata või heakskiiduta:
a)
käesoleva direktiivi artikkel 5, artikli 6 lõige 2 või artiklid 34, 35, 39 või 59, või
b)
määruse (EL) nr 600/2014 artikli 7 lõike 1 kolmas lause või artikli 11 lõige 1.
5. Käesoleva direktiivi rikkumiseks loetakse ka artiklis 69 sätestatud uurimise, kontrolli või taotluse puhul koostööst keeldumist või nende nõuete mittejärgimist.
6. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud õigusrikkumiste puhul antakse pädevatele asutustele kooskõlas siseriikliku õigusega volitus kohaldada halduskaristusi ja muid meetmeid, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
a)
avalik teadaanne, milles on märgitud füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad vastavalt artiklile 71;
b)
ettekirjutus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;
c)
investeerimisühingu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamiseks luba omava turukorraldaja, reguleeritud turu, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamine või tegevusloa kehtivuse peatamine kooskõlas artiklitega 8, 43 ja 65;
d)
investeerimisühingu juhtorgani liikme või teise vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine, või korduvate raskete õigusrikkumiste korral, alaline keeld täita investeerimisühingus juhtimisülesandeid;
e)
ajutine keeld investeerimisühingule olla reguleeritud turgude või mitmepoolsete kauplemissüsteemide liige või osaline või organiseeritud kauplemissüsteemide klient;
f)
juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa kõnealuse riigi omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga, või kuni 10 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud; kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, siis on asjaomane aasta kogukäive vastavalt asjakohastele raamatupidamisdirektiividele aasta kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;
g)
füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 2. juuli 2014. aasta seisuga;
h)
maksimaalne haldustrahv, mis on vähemalt sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi rikkumise tulemusel, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata, isegi kui see ületab punktides f ja g osutatud maksimumsummasid.
7. Liikmesriigid võivad volitada pädevaid asutusi mõistma lisaks lõikes 6 osutatud karistustele karistuste liike või karistusi, mille summad ületavad lõike 6 punktides f, g ja h osutatud summasid.
Artikkel 89 - Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 13, artikli 25 lõikes 8, artikli 27 lõikes 9, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 4, artikli 33 lõikes 8, artikli 52 lõikes 4, artikli 54 lõikes 4, artikli 58 lõikes 6, artikli 64 lõikes 7, artikli 65 lõikes 7 ja artikli 79 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 2. juulist 2014.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 13, artikli 25 lõikes 8, artikli 27 lõikes 9, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 4, artikli 33 lõikes 8, artikli 52 lõikes 4, artikli 54 lõikes 4, artikli 58 lõikes 6, artikli 64 lõikes 7, artikli 65 lõikes 7 ja artikli 79 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 2 lõike 3, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teise lõigu, artikli 4 lõike 2, artikli 13 lõike 1, artikli 16 lõike 12, artikli 23 lõike 4, artikli 24 lõike 13, artikli 25 lõike 8, artikli 27 lõike 9, artikli 28 lõike 3, artikli 30 lõike 5, artikli 31 lõike 4, artikli 32 lõike 4, artikli 33 lõike 8, artikli 52 lõike 4, artikli 54 lõike 4, artikli 58 lõike 6, artikli 64 lõike 7, artikli 65 lõike 7 ja artikli 79 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.