Direktiiv 2014/68

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste surveseadmete ja -seadmestike projekteerimise, valmistamise ja vastavushindamise suhtes, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: a) torudest või torude süsteemist koosnevad magistraaltorustikud, mis on kavandatud fluidumi ülekandmiseks seadmest või seadmesse maal või merel, sealhulgas viimane sulgeseadis, mis asub seadme piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt nende torustike jaoks kavandatud lisaseadmed; kõnealune väljaarvamine ei kehti standardsete surveseadmete suhtes, mida võib leida rõhu alandamise või kompressorjaamades; b) veevarustus-, veejaotus- ja -tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja -kanalid, hüdroelektrijaama rõhušahtid ning nende lisaseadised; c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/29/EL (13) reguleeritud lihtsad surveanumad; d) nõukogu direktiiviga 75/324/EMÜ (14) reguleeritud aerosooliballoonid; e) seadmed, mis on ette nähtud järgmiste õigusaktidega määratletud sõidukite toimimiseks: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ (15); ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 167/2013 (16); iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 168/2013 (17); f) seadmed, mis on liigitatud käesoleva direktiivi artikli 13 alusel mitte kõrgemasse kui I kategooriasse ja mis on reguleeritud järgmiste direktiividega: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ (18); ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL (19); iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL (20); iv) nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ (21); v) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ (22); vi) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/34/EL (23); g) ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktiga b hõlmatud seadmed; h) tuumatehnikas kasutamiseks kavandatud seadmed, mille rike võib põhjustada radioaktiivse lekke; i) nafta-, gaasi- või geotermilistel uuringutel ja mäetööstuses ning maa-aluses ladustamises kasutatavad puuraugu kontrollseadmed, mis on kavandatud hoidma või kontrollima puuraugu rõhku; see hõlmab puuraugu suudme sulge- ja regulaarseadet, automaatseid sulgeseadmeid, torustiku kollektoreid ja kõiki nende tootmisetapi seadmeid; j) kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed, materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole oluline faktor. Selliste seadmete hulka võivad kuuluda: i) mootorid, sealhulgas turbiinid ja sisepõlemismootorid; ii) aurumootorid, gaasi-/auruturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja käivitusseadmed; k) kõrgahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid; redutseerimisahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid ning terase, raua ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-, degaseerimis- ja valamistiiglid; l) kõrgepinge elektriseadmete, nagu lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate kaitsekestad; m) ülekandesüsteemides, näiteks elektri- ja sidesüsteemides kasutatavad kaablite kaitsetorud ja -kestad; n) laevad, raketid, õhusõidukid ja avamere ujuvrajatised, samuti spetsiaalselt nende pardale paigaldamiseks või seal käitamiseks mõeldud seadmed; o) surveseadmed, mis koosnevad elastsest kestast, nt rehvid, õhkpadjad, pallid, täispuhutavad paadid ja muud sarnased surveseadmed; p) väljalaske ja sisseimemise mürasummutid; q) karboniseeritud jookide taara; r) jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 500 baari × L ja maksimaalne lubatud rõhk ei ületa 7 baari; s) seadmed, mis on reguleeritud direktiiviga 2008/68/EÜ ja direktiiviga 2010/35/EL, ning seadmed, mis on reguleeritud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga; t) radiaatorid ja torud veekuumutussüsteemides; u) anumad, mis on ette nähtud mahutama vedelikke, mille gaasirõhk on alla 0,5 baari.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „surveseade”– surveanum, torustik, ohutus- ja rõhu all olev lisaseadis, sealhulgas vajaduse korral survestatud osade külge kinnitatud osad, näiteks äärikud, otsikud, liited, toed, tõstesangad; 2) „anum”– anum, sealhulgas selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega, mis on ette nähtud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Anum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist; 3) „torustik”– torustiku osad, mis on ette nähtud fluidumite transportimiseks, olles kokku ühendatud ja moodustades survesüsteemi. Torustik hõlmab vastavalt vajadusele eelkõige toru või torude, torustike, toruliitmike, kompensaatorite, voolikute või muude survekomponentide süsteemi. Torustikuks loetakse torudest koosnevaid soojusvaheteid, mille otstarve on õhu jahutamine või soojendamine; 4) „ohutusseadis”– seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest, sealhulgas seadised surve otseseks piiramiseks, näiteks kaitseklapid, kaitsemembraanid, sidestusvardad, juhitavad rõhuvabastussüsteemid (controlled safety pressure relief systems – CSPRS), ja piiramisseadeldised, mis kas aktiveerivad parandusmeetme või tagavad seiskamise või seiskamise ja sulgemise, näiteks survelülitid või temperatuurilülitid või fluidumitaseme lülitid ja ohutusmõõtmiste kontroll- ja reguleerseadeldised (safety related measurement control and regulation – SRMCR); 5) „lisaseadis”– lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis; 6) „seadmestik”– tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku; 7) „rõhk”– atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, st ülerõhk. Sellest tulenevalt tähistatakse vaakumit negatiivse väärtusega; 8) „maksimaalne lubatud rõhk PS”– tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne rõhk, mille jaoks seade on kavandatud ning mis on määratud tootja poolt näidatud kohas, kas kaitse- ja/või piiramisseadmete ühenduskohas või seadme peal või kui see pole võimalik, siis mis tahes ettenähtud kohas; 9) „maksimaalne/minimaalne lubatud temperatuur TS”– tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne/minimaalne temperatuur, mille jaoks seade on kavandatud; 10) „maht (V)”– kambri siseruumala, sealhulgas esimese ühenduse või keevise juures olevate otsikute ruumala, välja arvatud püsivate sisedetailide ruumala; 11) „nimimõõde (DN)”– suuruse numbriline tähistus, mis on ühine kõigile torujuhtmestiku osadele, välja arvatud komponendid, mille puhul kasutatakse välisdiameetrit või keermesuurust. See on käepärane võrdlusotstarbeline ümmargune number, mis on tootmismõõtmetega nõrgalt seotud. Nimimõõdet märgitakse tähisega DN, millele järgneb number; 12) „fluidum”– gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu. Fluidumis võib sisalduda ka tahke aine osakesi; 13) „püsiliited”– liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades; 14) „Euroopa tunnustus materjalidele”– tehniline dokument, mis määratleb materjalide omadused, mis on mõeldud mitmekordseks kasutamiseks ühtlustatud standarditega reguleerimata surveseadmete tootmiseks; 15) „turul kättesaadavaks tegemine”– surveseadme või -seadmestiku tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks; 16) „turule laskmine”– surveseadme või -seadmestiku esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine; 17) „kasutuselevõtt”– surveseadme või -seadmestiku esmakordne kasutamine kasutaja poolt; 18) „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveseadme või -seadmestiku või kes laseb surveseadme või -seadmestiku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveseadet või -seadmestikku oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks; 19) „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; 20) „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb surveseadme või -seadmestiku kolmandast riigist liidu turule; 21) „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks; 22) „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; 23) „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, milles nähakse ette surveseadmele või -seadmestikule esitatavad tehnilised nõuded; 24) „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses; 25) „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses; 26) „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; 27) „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveseadme või -seadmestikuga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud; 28) „vastavushindamisasutus”– asutus, kes teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, testib, sertifitseerib ja kontrollib; 29) „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveseade või -seadmestik, mis on seal juba tarbijate ja muude kasutajate jaoks kättesaadavaks tehtud; 30) „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemist; 31) „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveseade või -seadmestik vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele; 32) „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveseadmeid ja -seadmestikke võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste surveseadmete või -seadmestike kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda, et surveseadmeid või -seadmestikke muudetakse käesolevas direktiivis määratlemata viisil. 3. Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate surveseadmete või -seadmestike esitlemist messidel, näitustel, esitlemistel või muudel sarnastel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et selliseid surveseadmeid või -seadmestikke ei või turul kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on vastavusse viidud. Esitlemiste ajal tuleb inimeste ohutuse tagamiseks võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid vastavalt kõigile kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse poolt sätestatud nõuetele.

1. Järgmised surveseadmed peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele: a) muud kui punktis b osutatud anumad järgmise jaoks: i) gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja ka need vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem: — 1. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 25 baari × L, või mille rõhk PS on üle 200 baari (II lisa tabel 1); — 2. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 50 baari × L, või mille rõhk PS on üle 1 000 baari, ning kõik käsitulekustutid ja hingamisaparaatide balloonid (II lisa tabel 2); ii) vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem: — 1. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 200 baari × L, või mille rõhk PS on üle 500 baari (II lisa tabel 3); — 2. grupi fluidumid, mille rõhk PS on üle 10 baari ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 10 000 baari × L, või mille rõhk PS on üle 1 000 baari (II lisa tabel 4); b) leegiga või muul moel kuumutatavad üle kuumeneda võivad surveseadmed, mis on mõeldud auru või ülekuumendatud vee tootmiseks temperatuuril üle 110 °C, mille maht on üle 2 liitri, ja kõik keedukatlad (II lisa tabel 5); c) torustik, mis on ette nähtud järgmise jaoks: i) gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem: — 1. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 25 (II lisa tabel 6); — 2. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 32 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 1 000 baari (II lisa tabel 7); ii) vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem: — 1. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 25 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 2 000 baari (II lisa tabel 8); — 2. grupi fluidumid, mille rõhk PS on üle 10 baari, nimimõõde DN üle 200 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 5 000 baari (II lisa tabel 9); d) ohutus- ja lisaseadised, mis on ette nähtud punktidega a, b ja c reguleeritud seadmete jaoks, sealhulgas juhul, kui kõnealused seadmed kuuluvad seadmestiku koosseisu. 2. Järgmised seadmestikud, mis hõlmavad vähemalt ühte lõikega 1 reguleeritud surveseadet, peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele: a) temperatuuril üle 110 °C auru või ülekuumendatud vee tootmiseks ettenähtud seadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte leegiga või muul moel kuumutatavat surveseadet, mis võib üle kuumeneda; b) muud kui punktis a osutatud seadmestikud, kui tootja näeb ette nende turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise seadmestikena. Erandina esimesest lõigust peavad seadmestikud, mis on ette nähtud kuuma vee tootmiseks temperatuuril alla 110 °C, mida köetakse käsitsi tahkekütustega ja mille PS × V on üle 50 baari × L, vastama I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4 ning punkti 5 alapunktides a ja d osutatud olulistele ohutusnõuetele. 3. Surveseadmed ja -seadmestikud, mis on vastavalt lõike 1 punktides a, b ja c ning lõikes 2 esitatud piiridest allpool või nendega võrdsed, tuleb turvalise kasutamise tagamiseks projekteerida ja toota liikmesriigi hea inseneritava kohaselt. Surveseadmetega ja -seadmestikega peavad olema kaasas piisavad kasutusjuhised. Ilma et see piiraks muude märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide kohaldamist, ei tohi kõnealused seadmed või -seadmestikud kanda artiklis 18 osutatud CE-märgist.

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist tootja poolt määratletud tingimustel, kui need seadmed või seadmestikud vastavad käesolevale direktiivile. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel artikli 4 lõikele 3 vastavate surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist. 2. Kui liikmesriik on määranud kasutajainspektsiooni vastavalt artiklis 25 sätestatud nõuetele, ei tohi ta survest tuleneva ohu tõttu keelata, piirata või takistada surveseadmete või -seadmestike turuleviimist või kasutuselevõtmist artiklis 16 ettenähtud tingimustel, kui nende seadmete ja seadmestike vastavust on artiklis 25 sätestatud nõuete alusel hinnanud teise liikmesriigi poolt määratud kasutajainspektsioon. 3. Liikmesriigid võivad nõuda surveseadmete ja -seadmestike ohutu ja nõuetekohase kasutamise tagamiseks vajalikul määral I lisa punktides 3.3 ja 3.4 toodud teabe esitamist liidu ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mis võib olla määratletud selle liikmesriigi poolt, kus seade või seadmestik turul kättesaadavaks tehakse.

1. Tootjad tagavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega. Tootjad tagavad artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud liikmesriigi hea inseneritava kohaselt. 2. Tootjad koostavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike kohta III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud menetlusega on tõendatud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadme või -seadmestiku vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise. 3. Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast surveseadme või -seadmestiku turule laskmist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi surveseadme või -seadmestiku kavandis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveseadme või -seadmestiku vastavust kinnitatakse. Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad tootjad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete või -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete ja -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest. 5. Tootjad tagavad, et nende surveseadmed või -seadmestikud kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui seadme või seadmestiku suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või seadmega kaasas olevas dokumendis. 6. Tootjad märgivad surveseadmele või -seadmestikule oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, surveseadme või -seadmestiku pakendile või seadmega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate, muude kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 7. Tootjad tagavad, et artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad. Tootjad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas artikli 4 lõike 3 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kõnealuse surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikele turujärelevalveasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui surveseade või -seadmestik on turule lastud; b) esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon; c) teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud surveseadmete või -seadmestike põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

1. Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid surveseadmeid või -seadmestikke. 2. Enne artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on vastavalt artiklile 14 teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveseade või -seadmestik kannab CE-märgist ja et sellega on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni ning et surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveseadet või -seadmestikku turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu. 3. Importijad märgivad surveseadmele või -seadmestikule oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, seadme või seadmestiku pakendile või seadmega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate, muude kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav. 4. Importijad tagavad, et artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Importijad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseade või -seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused nende vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 6. Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad importijad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete või -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad hoiavad 10 aasta jooksul pärast surveseadme või -seadmestiku turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav. 9. Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turule lastud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

1. Surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemisel järgivad levitajad hoolikalt käesoleva direktiivi nõudeid. 2. Enne artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveseade või -seadmestik kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveseadet või -seadmestikku turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu. Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et kõnealuse surveseadme või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul kõnealune surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseade või -seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveseadme või -seadmestiku turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveseadet või -seadmestikku viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: a) iga ettevõtja, kes on neile surveseadmeid või -seadmestikke tarninud; b) iga ettevõtja, kellele nemad on surveseadmeid või -seadmestikke tarninud. Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui neile surveseadmeid või -seadmestikke tarniti, ning 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveseadmeid või -seadmestikke tarnisid.

1. Artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmed või -seadmestikud, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja millele on osutatud I lisas. 2. Surveseadmete või -seadmestike tootmiseks kasutatavaid materjale, mis vastavad Euroopa tunnustusega materjalidele, mille viited on vastavalt artikli 15 lõikele 4 avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud kohaldatavate oluliste ohutusnõuetega.

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadmed liigitatakse vastavalt II lisale kategooriatesse ohtlikkuse astme alusel laskuvas järjestuses. Kõnealuses liigituses jaotatakse fluidumid järgmisesse kahte gruppi: a) 1. grupp, mis koosneb määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 2 punktides 7 ja 8 määratletud ainetest ja segudest, mis on liigitatud ohtlikeks vastavalt nimetatud määruse I lisa 2. ja 3. osas sätestatud järgmistele füüsikalise või terviseohu klassidele: i) ebapüsivad lõhkeained või lõhkeained, alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5; ii) tuleohtlikud gaasid, 1. ja 2. kategooria; iii) oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria; iv) tuleohtlikud vedelikud, 1. ja 2. kategooria; v) tuleohtlikud vedelikud, 3. kategooria, mille maksimaalne lubatud temperatuur on leekpunktist kõrgem; vi) tuleohtlikud tahked ained, 1. ja 2. kategooria; vii) isereageerivad ained ja segud, tüüp A–F; viii) pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria; ix) pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria; x) ained ja segud, mis veega kokkupuutel eraldavad tuleohtlikke gaase, 1., 2. ja 3. kategooria; xi) oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. ja 3. kategooria; xii) oksüdeerivad tahked ained, 1., 2. ja 3. kategooria; xiii) orgaanilised peroksiidid, tüüp A–F; xiv) äge suukaudne mürgisus, 1. ja 2. kategooria; xv) äge nahakaudne mürgisus, 1. ja 2. kategooria; xvi) äge mürgisus sissehingamisel, 1., 2. ja 3. kategooria; xvii) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, 1. kategooria. 1. grupp hõlmab ka aineid ja segusid, mis sisalduvad surveseadmetes, mille maksimaalne lubatud temperatuur ületab fluidumi leekpunkti; b) 2. grupp, mis koosneb ainetest ja segudest, millele punktis a ei osutata. 2. Kui anum koosneb mitmest kambrist, liigitatakse see kõrgeimasse kategooriasse, mis kehtib üksikute kambrite suhtes. Kui kamber sisaldab mitut fluidumit, võetakse liigituse aluseks fluidum, mis vastab kõrgeimale kategooriale.

1. Surveseadme suhtes kohaldatavad vastavushindamismenetlused määratakse kindlaks vastavalt artiklis 13 esitatud kategooriale, kuhu seade kuulub. 2. Erinevate kategooriate puhul kohaldatakse järgmisi vastavushindamismenetlusi: a) I kategooria: — moodul A; b) II kategooria: — moodul A2; — moodul D1; — moodul E1; c) III kategooria: — moodul B (konstruktsioonitüüp) + D; — moodul B (konstruktsioonitüüp) + F; — moodul B (tootetüüp) + E; — moodul B (tootetüüp) + C2; — moodul H; d) IV kategooria: — moodul B (tootetüüp) + D; — moodul B (tootetüüp) + F; — moodul G; — moodul H1. Vastavushindamismenetlused on sätestatud III lisas. 3. Surveseadme suhtes kohaldatakse ühte vastavushindamismenetlustest, mille tootja võib valida vastava kategooria seadmete jaoks ette nähtud menetluste seast. Tootja võib ühtlasi otsustada kohaldada ühte kõrgema kategooria suhtes kohaldatavatest menetlustest, kui see on olemas. 4. Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i, artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimeses taandes ja artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud III ja IV kategooriasse kuuluvate surveseadmete kvaliteedi tagamise menetluste osana võib teavitatud asutus etteteatamata kontrollkäikude ajal võtta tootmis- või laoruumidest seadmete näidiseid, et teha või lasta teha I lisa punktis 3.2. osutatud lõpphindamine. Selleks esitab tootja teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani. Teavitatud asutus teeb esimese tootmisaasta jooksul vähemalt kaks kontrollkäiku. Järgnevate kontrollkäikude sageduse määrab teavitatud asutus moodulite D, E ja H punktis 4.4 sätestatud kriteeriumide alusel ja mooduli H1 punktis 5.4 sätestatud kriteeriumide alusel. 5. Artikli 4 lõike 1 punktis b mooduli H menetluse all osutatud III kategooria anumate ja surveseadmete ühekordse tootmise puhul teeb teavitatud asutus või laseb teha iga seadme lõpphindamise vastavalt I lisa punktile 3.2. Selleks esitab tootja teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani. 6. Artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestike suhtes kohaldatakse üldist vastavushindamismenetlust, mis hõlmab järgmisi hindamisi: a) iga seadmestikku moodustava artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadme, mis ei ole eelnevalt vastavushindamismenetlust läbinud ja eraldi CE-märgise saanud, hindamismenetlus määratletakse iga seadme kategooria alusel; b) I lisa punktides 2.3, 2.8 ja 2.9 osutatud seadmestiku erinevate osade integreerimise hindamine, mis määratakse kõrgeima kõnealuste seadmete suhtes kohaldatava kategooria alusel, välja arvatud see, mida kohaldatakse ohutusseadiste suhtes; c) seadmestiku kaitse hindamine I lisa punktidele 2.10 ja 3.2.3 osutatud lubatud ekspluatatsioonipiiride ületamise vastu viiakse läbi kaitstavate seadmete suhtes kehtiva kõrgeima kategooria alusel. 7. Kui see on põhjendatud, võivad pädevad asutused erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 lubada kõnealuses liikmesriigis turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta artiklis 2 osutatud surveseadmeid ja -seadmestikke, mille suhtes ei ole kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi ja mille kasutamine toimub katsetamise huvides. 8. Vastavushindamismenetlustega seotud dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, milles asub nende vastavushindamismenetluste läbiviimise eest vastutav organ, või nimetatud organi poolt aktsepteeritud keeles.

1. Üks artiklis 20 osutatud spetsiaalselt selle ülesande täitmiseks määratud teavitatud asutustest väljastab ühe või mitme materjalitootja taotluse alusel Euroopa tunnustuse materjalidele. Teavitatud asutus määrab ära ja teostab või korraldab asjakohaste kontrollimiste ja katsetuste teostamise, et tõendada materjalitüüpide vastavust käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele. Materjalide puhul, mille kasutamine on tunnistatud ohutuks enne 29. novembrit 1999, arvestab teavitatud asutus kõnealuse vastavuse tõendamisel olemasolevate andmetega. 2. Enne Euroopa materjalide tunnustuse väljastamist teatab teavitatud asutus sellest liikmesriikidele ja komisjonile, saates neile asjakohase teabe. Liikmesriik või komisjon võib kolme kuu jooksul esitada märkusi koos omapoolse põhjendusega. Teavitatud asutus võib välja anda Euroopa tunnustuse materjalidele, võttes arvesse esitatud märkusi. 3. Materjalide Euroopa tunnustuse koopia saadetakse liikmesriikidele, teavitatud asutusele ja komisjonile. 4. Kui Euroopa tunnustus materjalidele vastab nõuetele, mida ta käsitleb ning mis on sätestatud I lisas, siis avaldab komisjon viited kõnealusele tunnustusele. Komisjon ajakohastab selliste tunnustuste loetelu Euroopa Liidu Teatajas. 5. Euroopa tunnustuse materjalidele väljastanud teavitatud asutus tühistab kõnealuse tunnustuse, kui selgub, et seda poleks pidanud väljastama või kui materjalitüüp on reguleeritud ühtlustatud standardiga. Ta teatab tunnustuse tühistamisest viivitamata teistele liikmesriikidele, teavitatud asutustele ja komisjonile. 6. Kui liikmesriik või komisjon arvab, et Euroopa tunnustus materjalidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ei vasta täielikult olulistele ohutusnõuetele, mida tunnustus käsitleb ja mis on sätestatud I lisas, teeb komisjon rakendusaktide abil otsuse selle kohta, kas selle tunnustuse viited Euroopa Liidu Teatajast kustutada või mitte. Käesoleva lõike esimeses lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Erandina teavitatud asutuste poolt läbiviidavate ülesannete kohta käivatest sätetest võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil selliste surveseadmete või -seadmestike turulelaskmist ja kasutajate poolt kasutuselevõtmist, mille vastavust olulistele nõuetele on hinnanud lõike 7 kohaselt määratud kasutajainspektsioon. 2. Surveseadmed ja -seadmestikud, mille vastavust on hinnanud kasutajainspektsioon, ei kanna CE-märgist. 3. Lõikes 1 osutatud surveseadmeid või -seadmestikke võib kasutada üksnes ettevõtetes, mida juhib grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub. Grupp kohaldab surveseadmete ja -seadmestike projekteerimise, tootmise, inspekteerimise, hoolduse ja kasutamise suhtes ühtset turvapoliitikat. 4. Kasutajainspektsioonid töötavad üksnes grupi heaks, mille koosseisu nad kuuluvad. 5. Kasutajainspektsioonide poolt kohaldatavad vastavushindamismenetlused on III lisas sätestatud moodulid A2, C2, F ja G. 6. Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kasutajainspektsioonide nimed, millele nad on volitused andnud, ülesanded, mille jaoks need on määratud, ja iga inspektsiooni kohta loetelu ettevõtetest, mis vastavad lõike 3 sätetele. 7. Kasutajainspektsioonide määramisel kohaldavad liikmesriigid artiklis 25 sätestatud nõudeid ja tagavad selle, et grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub, kohaldab käesoleva artikli lõike 3 teises lauses osutatud kriteeriume.

1. ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete täitmine on tõendatud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III lisas sätestatud asjakohastes vastavushindamismenetlustes määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveseade või -seadmestik turule lastakse või kättesaadavaks tehakse. 3. Kui surveseadme või -seadmestiku suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, siis koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide jaoks ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende avaldamisviiteid. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveseadme või -seadmestiku vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil a) igale artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadme artiklile või selle andmeplaadile; b) igale artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestikule või selle andmeplaadile. Kui surveseadme või seadmestiku laadist tingituna ei ole võimalik CE-märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, siis kinnitatakse see toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele. Esimese lõike punktides a ja b osutatud seade või seadmestik peab olema terviklik või olekus, mis võimaldab lõpphindamist I lisa punktis 3.2 kirjeldatud viisil. 2. CE-märgist ei ole vaja kinnitada igale üksikule surveseadmele, mis moodustavad seadmestiku. Kui CE-märgist juba kandvad eraldiseisvad surveseadmed ühendatakse seadmestikuks, säilitavad nad kõnealuse märgise. 3. CE-märgis kinnitatakse surveseadmele või -seadmestikule enne selle turule laskmist. 4. CE-märgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. 5. CE-märgise ja vajaduse korral lõikes 4 osutatud identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 6. Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatud asutustest ja kasutajainspektsioonidest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid vastavalt artiklitele 14, 15 või 16, ning kolmandast isikust organisatsioonidest, keda nad tunnustavad I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 osutatud ülesannete täitmiseks.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artikli 27 täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamis-, teavitamis- või järelevalvetoimingud asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab kõnealune asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

1. Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Liikmesriigid annavad komisjonile teada vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamise ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalve menetlustest ja neis tehtud muudatustest. Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

1. Teavitamise eesmärgil vastab teavitatud asutus või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik. 3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveseadmest või -seadmestikust, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveseadme või -seadmestiku projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveseadmete või -seadmestike kasutamist ega nende seadmete kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale artiklitega 14 või 15 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud: a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab vastavushindamisasutusena, ja muid toiminguid; c) menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on: a) usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks; c) I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine; d) võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist. 8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artiklite 14 või 15 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 või nende jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust. 11. Vastavushindamisasutus võtab osa asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevusest või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on nendest teavitatud, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

1. Teavitamise eesmärgil vastab kasutajainspektsioon lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Kasutajainspektsioon asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik. 3. Kasutajainspektsioon on organisatsiooniliselt tuvastatav ja omab aruandlusmeetodeid grupis, millesse see kuulub, et tagada ja tõendada oma erapooletust. 4. Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveseadme või -seadmestiku projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista kasutajainspektsiooni tegevuseks vajalike hinnatud surveseadmete või -seadmestike kasutamist ega nende seadmete kasutamist isiklikuks otstarbeks. Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. 5. Kasutajainspektsioonid ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Kasutajainspektsioon on võimeline täitma temale artikli 16 sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas kasutajainspektsioon täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel. Kasutajainspektsiooni käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud: a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab kasutajainspektsioonina, ja muid toiminguid; c) menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Kasutajainspektsioonil on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on: a) usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks; c) I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine; d) võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist. 8. Tagatakse kasutajainspektsioonide, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Kasutajainspektsioon ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus tema otsuste sõltumatuse ja aususega seoses kontrollimistegevusega. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest. 9. Kasutajainspektsioon võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutab grupp, millesse kasutajainspektsioon kuulub. 10. Kasutajainspektsioonide töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artikli 16 või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust. 11. Kasutajainspektsioon võtab osa asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevusest või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on nendest teavitatud, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teavitatud asutus, kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teavitatud asutus, kasutajainspektsioon ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, hoolimata nende asukohast. 3. Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutus, kasutajainspektsioon ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon hoiavad teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt artiklite 14, 15 ja 16 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 alusel tehtud tööd.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud. 2. Teavitamise taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveseadme kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

1. Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest. 2. Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja surveseadmest ning asjakohast pädevuse tõendamist. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib teostada teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsiooni tegevusi ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsioonina ainult sellist asutust. 6. Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest asjakohastest teavituse muudatustest.

1. Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu ja toimingud, mille tegemiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 25 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon või et need oleksid nõudmisel kättesaadavad vastutavatele teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei ole enam pädev või teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile nõudmise korral kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase vastavushindamisasutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt. 4. Kui komisjon on tuvastanud, et teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis võtab ta vastu rakendusakti, millega nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teavitatud asutused, kasutajainspektsioonid ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonid täidavad artiklites 14, 15 ja 16 või I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud ülesandeid. 2. Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveseadme või -seadmestiku tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveseadme vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati. 4. Kui vastavushindamisasutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveseade ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis vastavushindamisasutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Liikmesriigid tagavad, et on olemas edasikaebamise kord teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamiseks.

1. Teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ja kasutajainspektsioon teavitab teavitavat asutust järgnevast: a) sertifikaadi andmisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine; b) teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded; d) nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavitusvaldkonnas on teostanud, ja muud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonid ja kasutajainspektsioonid esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveseadmetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud vastavushindamisasutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike vastavushindamisasutuste rühma või rühmade kujul. Liikmesriigid tagavad oma vastavushindamisasutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate kaudu.

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud surveseadmete ja -seadmestike suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiiviga hõlmatud surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase seadme või -seadmestiku hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud sellekohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd. Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus nimetatud hindamise käigus, et surveseade või -seadmestik ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et surveseade või -seadmestik nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks selle surveseadme või -seadmestiku turult või võtaks selle tarbijalt tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21. 2. Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Asjaomane ettevõtja tagab, et kõigi kõnealuse ettevõtja poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed. 4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, see turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest: a) seade või seadmestik ei vasta inimeste tervist ja ohutust või koduloomade või vara kaitset reguleerivatele nõuetele või b) puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase seadme või seadmestiku mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest. 7. Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase seadme või seadmestiku suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse see turult.

1. Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele. 2. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava seadme või seadmestiku kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealuse meetme kehtetuks. 3. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja seadme või seadmestiku mittevastavus on seotud puudustega käesoleva direktiivi artikli 40 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et surveseade või -seadmestik, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane seade või seadmestik ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades võib määrata. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste seadmete või seadmestike suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu ja tarneahela, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse, koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 5. Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 19 rikkudes; b) CE-märgist ei ole kinnitatud; c) tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 19 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud; d) I lisa punktis 3.3 osutatud märgistust ja etikettimist ei ole lisatud või need on lisatud artikli 19 või I lisa punkti 3.3 nõudeid rikkudes; e) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; f) ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti; g) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik; h) artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik; i) artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud muid haldusnõudeid ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavus püsib, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid seadme või seadmestiku turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see turult kõrvaldatakse või võetakse sealt tagasi.

1. Komisjoni abistab surveseadmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5. 5. Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega. Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

1. Selleks et võtta arvesse esilekerkivaid väga tõsiseid turvalisusega seotud põhjuseid, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 46 seoses surveseadmete või -seadmestike ümberliigitamisega järgmistel eesmärkidel: a) kehtestada artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadme või surveseadmete kogumi suhtes artikli 4 lõike 1 nõuded; b) kehtestada artikli 4 lõikes 3 osutatud seadmestiku või seadmestike kogumi suhtes artikli 4 lõike 2 nõuded; c) liigitada surveseade või surveseadmete kogum erandina II lisa nõuetest mõnda teise kategooriasse. 2. Liikmesriik, kellel on probleeme seoses surveseadmete või -seadmestike turvalisusega, teavitab nendest viivitamata komisjoni ja lisab põhjused. 3. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist korraldab komisjon nende ohtude põhjaliku hindamise, mille tõttu ümberliigitamine on vajalik.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 45 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juunist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 45 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Artikli 45 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriikliku õiguse sätete ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sellised eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Esimeses lõigus osutatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Liikmesriigid ei takista surveseadmete ja -seadmestike kasutusele võtmist, mis vastavad nende territooriumil kehtivatele eeskirjadele direktiivi 97/23/EÜ kohaldamise alguskuupäeval ja lasti turule kuni 29. maini 2002. 2. Liikmesriigid ei takista direktiiviga 97/23/EÜ hõlmatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, kui need vastavad kõnealuse direktiivi nõuetele ning lasti turule enne 1. juunit 2015. 3. Direktiivi 97/23/EÜ alusel vastavushindamisasutuste antud sertifikaadid ja otsused kehtivad käesoleva direktiivi kohaselt.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 13 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. veebruariks 2015. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. juunist 2015. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid direktiivi 97/23/EÜ artiklile 9 käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artiklile 13. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 2 punktide 15–32, artiklite 6–12, 14, 17 ja 18, artikli 19 lõigete 3–5, artiklite 20–43, 47, 48 ning I, II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigusaktid, õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. juuliks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 19. juulist 2016. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Direktiivi 97/23/EÜ artikkel 9 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2015, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud nimetatud artikli siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga. Direktiiv 97/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 19. juulist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artiklit 1, artikli 2 punkte 1–14, artikleid 3, 4, 5, 14, 15, 16, artikli 19 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 44, 45 ja 46 kohaldatakse alates 19. juulist 2016.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.