Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.novembril 2025 Tallinnas
Haldusasja number
3-23-956
Haldusasi
X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 tühistamiseks Kaebaja (apellant) – X, lepingulised esindajad v-adv Joonas Põder ja v-adv Karl Kask Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – OÜ UTILITAS TALLINNA
ELEKTRIJAAM,
lepinguline esindaja v-adv Sandor Elias
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Avalik kohtuistung 17.09.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus muutmata.
2.Mõista Xlt OÜ UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 5292 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-23-956 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xle (kaebaja) kuulub aadressil Lagedi tee 8, Tallinn, Harju maakond asuv kinnistu (registriosa nr 413501, sihtotstarve mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%, pindala 93 611 m2). Kinnistu külgneb Tooma tn 13 katastriüksusega (registriosa nr 1720101, sihtostarve ärimaa, pindala 11 790 m2), mis kuulub OÜ-le UTILITAS TALLINNA ELEKTRIJAAM (kolmas isik).
2.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 23.08.2006 korraldusega Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu. Kolmas isik esitas 27.01.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse, paludes tunnistada detailplaneering Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.04.2021 otsusega detailplaneeringu Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks.
3.TLPA väljastas 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone püstitamiseks (pumbahoone esimene PT), millega anti ehitusõigus ligikaudu 1050 m2 ehitisealusese pinnaga ja 12 m kõrguse pumbahoone rajamiseks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) väljastas 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamiseks (soojussalvesti PT), millega anti ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise ehitamiseks.
4.Kaebaja vaidlustas mõlemad projekteerimistingimused Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-22-419). Sama haldusasja juurde liideti ka kaebaja tühistamiskaebus TLPA 21.07.2022 ehitusloale nr 2212271/18607 kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav T4 // Väo tee T3 kinnistutele. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 29.09.2023 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tegi kindlaks 25.06.2021 pumbahoone esimese PT õigusvastasuse põhjusel, et kaebaja jäeti menetlusse kaasamata, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.
5.TLPA andis 10.11.2022 uued projekteerimistingimused nr 2111802/07236 (pumbahoone PT) Tooma tn 13 kinnistule ligikaudu 14 m kõrguse ja ligikaudu 1400 m2 ehitisealuse pinnaga pumbahoone püstitamiseks. Kaebaja esitas 20.02.2023 vaide pumbahoone PT tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 05.04.2023 korraldusega nr 310 vaide rahuldamata. TLPA väljastas 06.04.2023 ehitusloa nr 2312271/01803 Tooma tn 13 kinnistule pumbahoone ja mahuti püstitamiseks (pumbahoone ehitusluba). Kaebaja vaidlustas pumbahoone PT ja pumbahoone ehitusloa Tallinna Halduskohtus. Halduskohus jättis 26.04.2024 otsusega haldusasjas nr 3-23-1002 kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja kaebaja apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. 05.08.2024 anti pumbahoonele kasutusluba nr 12371/03477, millest tulenevalt palus kaebaja haldusasja nr 3-23-1002 menetluses minna üle pumbahoone ehitusloa ja pumbahoone PT õigusvastasuse tuvastamisele ning tühistada pumbahoone kasutusluba.
2(12)
3-23-956
6.TLPA väljastas 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti püstitamiseks TKKA 29.06.2021 soojussalvesti projekteerimistingimuste alusel (olenevalt kontekstist soojussalvesti ehitusluba või ehitusluba).
7.X esitas 03.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse soojussalvesti ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Soojussalvesti ehitamine riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8, Tallinn asuval kinnistul asub praegu lubjakivikarjäär, kus kaebaja kavatseb tulevikus alustada ehitustegevusega. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles sisalduv kuum vesi kaebaja käitatud karjääri, ohustades selles potentsiaalselt samal ajal töötavaid inimesi ja tehnikat, tulevikus, detailplaneeringu elluviimisel aga rajatud hoonetes asuvaid inimesi, hooneid ja vara tervikuna. Soojussalvesti hakkab paratamatult varjama naaberkinnistu päikesevalgust ja piirab kaebaja võimalusi Lagedi tee 8 ehitatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamisel. Eelneva valguses leiab kaebaja, et soojussalvesti püstitamiseks ehitusloa väljastamine oleks ebaproportsionaalsusest tingitult õigusvastane haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi. Arvestades kavandatavast soojussalvestist tingitud ohte, nende analüüsi puudulikkust ja naaberkinnistute omanike omandiõiguste riiveid, pole selle püstitamine projekteerimistingimustes toodud tingimustel mõõdukas, st soojussalvesti projekteerimistingimuste andmine ei ole proportsionaalne HMS § 3 lg 2 tähenduses. Kaebaja kinnistul kehtib Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2015 korraldusega nr 1391-k kehtestatud Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Lagedi 8 DP), mille kohaselt tuleb detailplaneeringujärgsed maa-alused parklad rajada sügavamale maapinda, kui on vaidlusalune soojussalvesti. On tõenäoline, et kõnealune maa-alune parkla tuleks samuti määrata varjendiks, millesse saaksid ümbruskonna elanikud relvakonflikti puhkemise või looduskatastroofide korral varjuda. Vaidlusaluse soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistul asumine teeks selle aga sisuliselt võimatuks, kuna see oleks osa energiatootmisüksusest, mida vaenlane käsitleks sõja korral prioriteetse sihtmärgina. Tegemist on äärmiselt suure ruumilise mõjuga hoonega, mis mitte ainult ei varja vaateid ja ei muuda piirkonna üldmuljet inetumaks, vaid kujutab endast suurt ohtu. Ehitusloa menetluses ei ole antud keskkonnamõju eelhinnangut, mis oli kohustuslik, kuna majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 51) § 2 p 1 järgi tuleb keskkonnamõju eelhinnang anda energeetika valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui selleks on soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 MW. Soojussalvesti moodustab funktsionaalse terviku samale kinnistule rajatava pumbahoonega ja edelasse jääva soojuselektrijaama kompleksiga, mistõttu on tegemist soojuselektrijaama laiendamisega. Ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile ei ole tehtud ekspertiisi, mistõttu ei olegi võimalik haldusakti kohaselt põhjendada. Soojusmahuti PT ja ehitusluba on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 01.10.2015 otsusega nr 153 kehtestatud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Tooma tn 13 kinnistu jääb ettevõtlusala, tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarbega, maale, st peamiselt on see ala ette nähtud ettevõtlusalana. Üldplaneeringu koostamise käigus töötati välja maakasutuse põhimõtteline lahendus, Tallinna linn on näinud Lagedi tee 8 kinnistu vahetus läheduses ette ettevõtlusala ning karjääri ala ja ettevõtlusala vahelise puhvrina roheala. Tootmise laiendamist 3(12)
3-23-956 Lagedi tee suunas üldplaneering ette ei näe. Üldplaneeringu soojusvarustuse planeering ei näe ette tootmisjaama laiendamist Tooma tn 13 kinnistule ega selleks vajaliku soojatorustiku ehitamist.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata jätmistel põhjustel. Soojussalvesti on rajatis ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 tähenduses, kuna seda kasutatakse üksnes kuuma vee hoiustamiseks ning sellel puuduvad hoonele omased funktsioonid. Ehitusluba on antud kehtiva ja õiguspärase soojussalvesti PT alusel. Kaebajale on võimaldatud oma seisukohta avalda nii projekteerimistingimuste menetluses kui ka ehitusloa menetluses. Soojussalvesti ei piira mingilgi määral kaebaja kinnistu käsutust ega sihtotstarbelist kasutamist (karjäär ehk maavara väljutamine) ning Lagedi tee 8 DP jääb elluviidavaks. Igasugune ehitustegevus naaberkinnistul ei riiva kaebaja omandiõigust. Kaebajaga on erinevate haldusmenetluste käigus kohtutud ning ta on ära kuulatud. Kaebaja on esitanud samasugused seisukohad nagu kohtus. Vastustaja on haldusmenetlustes hinnanud võimalikke reaalseid mõjusid kaebajale, võimalikku subjektiivsete õiguste riive olemasolu ning Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviidavust. Kogutud materjalide pinnalt ja isikuid ära kuulates on selgunud, et ehitamine ja ehitis on ohutu, puuduvad ülemäärased mõjutused kaebajale ning puuduvad ehitusloa väljastamisest keeldumise alused (EhS § 44). Puuduvad objektiivsed andmed, et ehitis kujutaks endast ohtu. Kaebuses esitatud ohud, näiteks sõja puhkemine või Ameerikas toimunud õnnetus, on selgelt otsitud hüpoteetilised olukorrad. Ehitusloa menetluses on esitatud riskianalüüs (dtl 358–363), kus on käsitletud võimalikud stsenaariumid, nende tõenäosus ja võimalik tagajärg. Praegu puuduvad kaebaja kinnistul objektid, mille päikesevalgust saaks soojussalvesti varjutada. Insolatsiooninõuded on kohustuslikud eluruumidele ning hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumidele. Sealjuures ei avaldu soojussalvestist kaebajale rohkem mõjutusi, kui olemasolevad objektid piirkonnas avaldavad.
9.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata jätmistel kaalutlustel. Soojussalvesti PT on kehtiv ja õiguspärane haldusakt. Soojussalvesti ehitusprojekt on kooskõlas soojussalvesti PT-ga. Soojussalvesti ei ole ohtlik, ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle ebaproportsionaalseid häiringuid. Sellekohased väited on põhistamata ja tõendamata. Ehitusprojektile on lisatud riskianalüüs. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mis tagavadki ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi niisuguse ehitusloa menetluse kontrolliesemeks oleva normi rikkumist väitnud, ammugi tõendanud. Lagedi 8 DP-s ei käsitleta maa-alust parklat varjendina. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus parkla varjendina kasutatavust nõuda. Võrdlus „tuumareaktoriga“ tiheasustusala keskel ei ole adekvaatne. Soojussalvestis olev vesi on atmosfäärirõhul (ehk mitte surve all). Ühtegi õigusvastast häiringut seoses päikesevalgusega ei ole kaebaja sisuliselt põhjendanud. Soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib kindlasti võimalus Lagedi tee 8 kinnistule (mille pindala on ca 94 000 m2) päikesepaneelide paigaldamiseks. Väljakujunenud keskkond toetab Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamist. Tegemist on endise ja kaebaja kinnistul isegi veel olemasoleva karjääri piirkonnaga ning Tooma tn 13 kinnistu vahetusse naabrusse Tooma tn 14 kinnistule on juba ehitatud energiatootmiskompleks. Kaebaja enda kinnistu Lagedi tee 8 on praegu endiselt 60% 4(12)
3-23-956 mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Nii Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutusplaani kui Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ulatuses tootmismaana (või 100% mäetööstusmaana). Johtuvalt eeltoodust ei ole asjakohane ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Soojussalvesti kõrgus ja ehitisealune pind (42 m ja 600 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes kuidagi ebaproportsionaalne. Võrdluseks on Lagedi 8 DP järgsete vastavate naaberkruntide ehitiste maht kordades suurem: kruntidele pos 1 ja pos 2 on ette nähtud kuni 45 meetri kõrgune ning kokku üle 20 000 m2 hoonealuse pinnaga ehitusõigus. Ehitusprojekti ekspertiisi võib ette näha ehitusloa kõrvaltingimusena, mida praegusel juhul ongi tehtud. Keskkonnamõju eelhindamine ei olnud nõutav, kuna soojussalvestis ei ole põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid.
10.Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud 7962 eurot. Kohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. Soojussalvesti ehitusluba anti kehtiva soojussalvesti PT alusel, millega anti kinnistule ehitusõigus kuni 70 m kõrguse ja 30 m läbimõõduga rajatise ehitamiseks. PT oli vaidluse all haldusasjas nr 3-22-419, kus kohus leidis muu hulgas, et tegemist on avalikuks kasutamiseks mõeldud tehnorajatisega. PT ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on paljasõnalised, hüpoteetilised ja osalt vaidluse esemega seostamatud. Kuidas rajada soojussalvesti nii, et see oleks ohutu, lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Väide Lagedi tee 8 kinnistule kavandatava parkla kasutamisest varjumispaigana ei seostu kaebaja kaitstavate subjektiivsete õigustega. Kaebaja ei ole põhistanud väidet, et soojussalvesti kavandamine vähendab tema kinnistu väärtust. Halduskohus nõustub nimetatud seisukohtadega. Kaebaja väited käesolevas asjas kordavad valdavalt PT-d puudutanud vaidluse argumente. Kaebaja ei ole toonud kaebuses välja ühtegi argumenti ega esitanud ühtegi tõendit, mille alusel võiks jõuda järeldusele, et ehitusluba on õigusvastane ja kuulub tühistamisele põhjendusel, et ehitis ei ole ohutu. Ehituse tööprojekti materjalide hulgas on olemas soojussalvesti projekteerija tehnoloogilise osa riskianalüüs, mis käsitleb riske salvesti käitamisel. Ehitis rajatakse vastavalt kehtestatud projekteerimis- ja ehitusnormidele, mis tagavad ohutuse ehitise elu- ja kasutusea jooksul. Kaebaja ei ole ühegi niisuguse normi rikkumist väitnud ega tõendanud vaatamata sellele, et oma väidete tõendamise vajadusele juhtis kohus tähelepanu juba kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades. EhS § 14 lg 3 p 1 sätestab, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga. EhS § 42 lg 3 p 6 kohaselt võib ehitusloa kõrvaltingimusena eelkõige sätestada ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustuse. Kohtupraktikast tuleneb, et ehitusprojekti ekspertiis tehakse enne ehitamise alustamist, mitte ehitusloa andmise eel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 määrus asjas nr 3-22-1874, p 16; 06.02.2020 otsus asjas nr 3-19-675, p 17; 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13). Antud juhul ongi soojussalvesti ehitusloa kõrvaltingimusena sätestatud kohustus teha ehitusprojektile ekspertiis enne ehitamisega alustamist. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas kaebaja määruskaebust lahendades.
5(12)
3-23-956 Lagedi tee 8 kinnistule tulevikus kavandatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine on täna hüpoteetiline võimalus, millega vastustaja ei pidanud ehitusloa andmisel arvestama. Lagedi 8 DP järgset hoonestust ei ole ehitama hakatud. Kolmas isik on asjakohaselt välja toonud, et soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib Lagedi tee 8 kinnistul (mille pindala on ca 94 000 m2) võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kaebaja väide, et soojussalvesti tuleks rajada Tooma tee 14 kinnistule või maa sisse, väljub kaebuse esemest. Keskkonnamõju eelhindamine ei olnud nõutav. Puudub vaidlus, et soojussalvestis ei ole põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid. Järelikult ei vasta vaidlusaluse soojussalvesti püstitamine keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohustusega tegevuse kirjeldusele määruse nr 51 § 2 p 1 mõttes. Tooma tn 13 kinnistul puudub kehtiv detailplaneering, kuid kinnistu jääb Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu alasse, mille kohaselt on tegemist B+T juhtotstarbega ehk ettevõtlusalaga, millel on tootmis- ja laondusettevõtlusala kõrvalotstarve. Kaebaja toob küll õigesti välja, et üldplaneeringu koostamise käigus töötati välja maakasutuse põhimõtteline lahendus, s.o Väo piirkonna visioon, millest tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda, kuid kohtule jääb arusaamatuks, millises osas oleks vaidlusalune ehitusluba eeltooduga vastuolus. Üldplaneering lubab selgelt toomishoonete planeerimist. Veelgi enam jääb ebaselgeks, millist üldplaneeringus sätestatud sellist õigust, mis seonduks kaebaja subjektiivsete õigustega, on antud juhul rikutud. Olukorras, kus üldplaneeringu järgsele töötusalale rajatakse tootmishoone kaebaja kinnistu, kus asub lubjakivikarjäär (mis on endiselt karjäärina kasutuses), kõrvale, kuid mille osas on ka kehtestatud detailplaneering ärija tootmishoone rajamiseks, ei ole kaebaja omandiõiguse rikkumine äratuntav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 19.04.2024 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja esitas kokkuvõttes järgmised põhjendused. Vaidlusaluse ehitusloa saaks anda vaid detailplaneeringu, mitte projekteerimistingimuste alusel, sest soojussalvesti näol on tegemist linna ehitatava PlanS § 125 lg 1 p 1 alusel detailplaneeringukohustusliku hoonega. Kui projekteerimistingimused on õigusvastased, siis ehitusloa andmise alus langeb ära ja ehitusluba ise on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja jäi mh ilma õigusest esitada detailplaneeringu vaidlustamiseks populaarkaebus. Kohus on rikkunud HKMS § 44 lg-t 1 ja vääralt kohaldanud PlanS §-i 141. Kohus on tervikuna jätnud tähelepanuta kaebaja selgitused ehitusloa aluseks olevate projekteerimistingimuste tühisuse kohta, rikkudes seeläbi HKMS § 165 lg 1 punkti 4. Kohus viitab otsuse p-s 12 küll haldusasjas nr 3-22-419 tehtud lahendile, milles käsitleti projekteerimistingimuste andmise pädevuse küsimust, kuid jättis adresseerimata asjaolu, et projekteerimistingimustest ei nähtu nende regulatiivne sisu HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses – projekteerimistingimustest ei nähtu lubatud ehitisealune pind ja ehitise läbimõõt on antud umbkaudselt (ca 30 m). Vastustaja on püüdnud anda ligikaudse väärtuse, olles seeläbi kolmanda isiku huvides kehtivast õigusest paindlikum, kuid selline õigusakt on tühine, kuna selle üle ei saa teostada järelevalvet ega prognoosida, milline hoone naabrite õigusi riivama hakkab. Kohus pidanuks tuvastama projekteerimistingimuste õigusvastasuse või tühisuse ja tühistama ehitusloa. Samuti on ehitusluba vastuolus üldplaneeringuga ning tulnuks ka seetõttu tühistada. Kohus seda ei teinud ja rikkus menetlusõigust ning kohaldas materiaalõigust vääralt. 6(12)
3-23-956 Halduskohus on rikkunud menetlusõigust ja jätnud otsuse olulises osas põhjendamata. Seda, et soojussalvesti teeniks kellegi muu kui kolmanda isiku huvisid, ei ole menetluses tõendatud. Kaebaja jääb ka selle juurde, et soojussalvesti ehitamine Tooma tn 13 kinnistule ei ole proportsionaalne. Halduskohus on vääralt kohaldanud EhS § 12 lg-t 3 ja HMS § 3 lg-t 2. Just Tooma tn 13 kinnistule maapealse soojussalvesti ehitamine kahjustab rohkem kaebaja huvisid ja õigusi kui alternatiivid (selle nt Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse ehitamine) – kohus ei ole vaidlusaluse haldusakti proportsionaalsusele selles valguses mistahes hinnangut andnud, vaid on sellest selgesõnaliselt loobunud (otsuse p 12) ja seega jätnud otsuse olulises osas põhjendamata. Kohus on jätnud ehitusloa osas tuvastamata kaebaja õiguste riived. Otsuse p-s 11 leiab kohus, et kuivõrd kaebaja kinnistule päikesepaneelide paigutamine on „hüpoteetiline võimalus,“ siis ei pidanud vastustaja valguse varjamisega kaebaja õiguste riivamisega arvestama. Otsuse p-s 14 leiab kohus, et viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-69-09, milles Riigikohus leiab, et omandipõhiõiguse riive on omandiõigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, on asjassepuutumatu, sest selles olevat räägitud õigusliku positsiooni kahjustamisest seoses vahistamisega. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja naaberkinnistule ehitamine vaieldamatult riivab kaebaja õigusi – ka vastustaja peab sellega nõustuma, sest vastasel juhul polnuks kaebaja menetlusse kaasamiseks alust. Kaebaja selgitas 03.05.2023 kaebuses ja hilisemates menetlusdokumentides, millistel viisidel naaberkinnistule ehitamine tema omandiõigust riivab: 1) soojussalvesti on ohtlik hoone, mille võimalikul purunemisel, nt hooletu hooldamise käigus, valguks selles hoitav keemistemperatuurile läheneva kuumusega vesi kaebaja kinnistule (kaebuse p-d 26 kuni 29); 2) soojussalvesti hakkab kaebaja kinnistul valgust varjama (kaebuse p 30); 3) soojussalvesti hakkab kaebaja kinnistule planeeritud ärihoonetes vaateid varjama (08.06.2023 menetlusdokumendi p 9); 4) soojussalvesti ehitamise käigus levib ehitustolm kaebaja kinnistule (08.06.2023 menetlusdokumendi p 22); 5) soojussalvesti ehitamise käigus levivad ebameeldivad lõhnad kaebaja kinnistule (08.06.2023 menetlusdokumendi p 22); 6) kaebaja kinnistu väärtus väheneb soojussalvesti ehitamise tulemusel (vaidlustatud otsuse p 14). Täiendavalt toob kaebaja välja, et naaberkinnistule ohtliku soojussalvesti ehitamisel kasvavad tema enda kinnistule ehitamiseks vajalikud kindlustusmaksed. Eelnevast järeldub, et kui projekteerimistingimused riivavad mistahes kaebaja põhiõigust ja nendel projekteerimistingimustel ei ole seaduslikku alust, siis on need HMS § 54 tähenduses õigusvastased ja tuleb tühistada. Kohus on vääralt kohaldanud EhS § 42 lg-t 1 ja EhS § 12 lg-t 2 ja HKMS § 44 lg-t 1, kuivõrd jättis tuvastamata, et ehitusluba on vastuolus Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. Eriti kummastavalt on kohus leidnud, et ehitusloaga kinnisasja naabril ei olekski kaebeõigust olukorras, milles naaberkinnistule ehitatakse üldplaneeringuga vastuolus olev ehitis. Tooma tn 13 kinnistu jääb ettevõtlusalasse, mille puhul on võimaldatud kõrvaotstarbena tootmishoonete ehitamine, kuid seda vaid tingimusel, et need ei avalda negatiivset mõju lähiala ettevõtluskeskkonnale. Kinnistu jääb üldplaneeringus toodud Väo piirkonna visiooni järgi rohealasse (19.02.2024 menetlusdokumendi lk 6), st sellele alale tööstuslike hoonete ehitamist üldplaneering ette ei näe; viimast kinnitab ka üldplaneeringu p 2.2.4, mille kohaselt tuleb ehitamisel säilitada Väo rohekoridorid laiusega vähemalt 50 m. Keskkonnaohtlikud ettevõtted (nagu seda on kuuma vett täis mahuti) peaksid asuma Väo karjääri lõunapoolses otsas. Soojussalvesti on seevastu planeeritud Väo karjääri loodepoolsesse otsa. Kaebajale võrsub üldplaneeringust õigustatud ootus, et Tooma tn 13 kinnistule ei ehitata tööstuskompleksi, vaid et see kinnistu jäetakse rohekoridoriks või, kui mistahes põhjusel ei peaks see rohekoridoriks jääma, siis ehitataks sinna ehitised, mis sedavõrd intensiivselt ei 7(12)
3-23-956 riiva naaberkinnistu omaniku omandiõigust, st ei kahjusta ümbruskonna ettevõtluskeskkonda. Sellised hooned võiksid olla nt madalad laohooned, kaubanduspinnad või kontorihooned. Kohus on vääralt leidnud, et soojussalvesti rajamine ei ole soojuselektrijaama laiendamine määruse nr 224 § 2 lg 1 tähenduses. Kolmanda isiku ehitatav soojussalvesti moodustab funktsionaalse terviku samale kinnistule ehitatava pumbahoone ja üle tee Tooma tn 14 kinnistul asuva tootmisjaamaga, millel on kaks põletusseadet soojusliku võimsusega kuni 67 ja kuni 76 MW. Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi võib käsitleda ühe ehitisena EhS § 3 lg 3 järgi ja lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 1 lg-st 1 tulenevast eesmärgist vältida keskkonna kahjustamist ka peaks – vastasel juhul saaks mitme väiksema põletusseadme ehitamisel vältida sootuks kohustust viia läbi keskkonnamõju hindamine. Kohus eiras otsuses kaebaja seisukohta ja ei selgitanud, miks eelnev väär oleks. Kohus on rikkunud HKMS § 109 lg-t 6 ja mõistnud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja põhjendamatud menetluskulud. Kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu tulnuks kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 109 lg 1 järgi jätta välja mõistmata.
12.10.09.2025 seisukohas põhjendas kaebaja täiendavalt, et ehitusloa andmise ajal (29.03.2025) kehtinud seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 2 lg 2 p 1 ja § 3 lg 2 järgi on kõnealune soojussalvesti surveseade SeoS-i tähenduses, kuna rõhk 37,7 m kõrguse soojussalvesti vedelikuanuma põhjas on 369 000 Pa ehk 3,69 baari, mis on rohkem kui 0,5baarine sisemine töörõhk SeOS § 2 lg 2 p 1 tähenduses. SeOS § 3 lg 7 järgi on seadmetöö mh seadme projekteerimine ja seadmetöö eest vastutav isik peab tagama, et seadmetööd vahetult tegev isik on tehtavateks töödeks kompetentne või tegutseb kompetentse isiku kontrolli ja juhendamise all (SeOS § 7 lg 2 p 1). Projekteerimises osalenud isikute puhul pole võimalik jaatada, et nad kõik oleksid seadmetöö eripäradest teadlikud. Puudub alus arvata, et nt arhitekt või tuleohutuse osa teinu oleks konkreetse soojussalvesti eripäradega tuttavad. Järelikult oleks vastustaja pidanud keelduma ehitusloa andmisest. Lisaks on ehitusprojektist puudu tuleohutuse osa, kuna see kirjeldab samale kinnistule projekteeritud pumbahoonet, mitte aga soojussalvestit. Puudu on ka ehitusprojekti energiatõhususe osa.
13.Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks, ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel ning vastab üksnes kokkuvõtlikult apellatsioonkaebuse olulisematele väidetele.
15.Vaidluse esemeks on soojussalvesti ehitusluba, mille õigusvastasust põhistab kaebaja suuremas osas ehitusloa aluseks oleva soojussalvesti PT väidetava tühisuse või õigusvastasusega. Soojussalvesti PT on kehtiv haldusakt, mille õiguspärasuse üle toimus vaidlus haldusasjas nr 3-22-419, milles tehtud ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus on Riigikohtu 10.09.2024 määrusega jõustunud. Iseenesest ei võta see kaebajalt õigust tugineda oma õiguslikes argumentides PT väidetavale tühisusele või õigusvastasusele, kuid kohus ei näe kaebaja väidete põhjal alust haldusasjas nr 3-22-419 võetud seisukohtade ümbervaatamiseks. Kaebaja on apellatsioonkaebuses mh korduvalt nõudnud õigusvastaste projekteerimistingimuste tühistamist (nt p 39, p 45). PT ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks, kohus ei saa käesolevas haldusasjas PT-d tühistada ja jätab sellekohased väited ja taotlused tähelepanuta. 8(12)
3-23-956
16.Põhjendamatu on kaebaja väide, et PT on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine või vastuolu tõttu EhS § 26 lg 4 p-ga 4 sel määral õigusvastane, et peaks tooma ühtlasi kaasa ehitusloa tühistamise, kuna selles on soojussalvesti läbimõõt määratud umbkaudselt „ca 30 m“. Ehkki halduskohus ei ole seda küsimust eraldi lahendanud, ei anna see alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ehitise lubatud läbimõõdu ja seega ehitisealuse pinna umbkaudsena määratlemine ei muutnud PT-d ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Projekteerimistingimuste väljastamine on eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (vt RKHKo 20.06.2023 nr 3-20-19, p 16). Projekteerimistingimuste andmine on üks osa ehitusloa menetlusest, sest nende väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel rajatava ehitisega (samas, p 18). Riigikohus selgitas lisaks, et kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on ehitusloa menetluses võimalik ka muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust (samas, p 19). EhS § 26 lg 4 sissejuhatavas osas pädeva asutuse pädevuse piiritlemiseks kasutatud sõnastus „asjakohasel juhul“ on kooskõlas projekteerimistingimuste kui ehitusloa menetluses antava eelhaldusakti olemusega. Sellest tuleneb mh pädeva asutuse kaalutlusruum küsimuses, kas mingid selles lõikes loetletud ehitise tunnused on otstarbekas jätta eelhaldusakti andmisel määratlemata või määratleda need üldisemalt, jättes täpsema määratlemise ehitusloa väljastamise järgnevasse menetlusetappi. Viimane ei tähenda, et olulised nõuded ehitisele võikski jätta kindlaks määramata või need ei alluks mh kohtulikule kontrollile, vaid et need võib põhjendatud juhul määrata projekteerimistingimuste asemel juba (eel)projektil põhinevas ehitusloa menetluse hilisemas faasis. Kuivõrd soojussalvesti ehitisealune pind on ehitusloaga üheselt määratletud (dtl 7), ei ole ka alust pidada PT-d ilmselt ebaselgeks ega mitterakendatavaks. Isegi kui teatud ehitise parameetrite PT-s umbkaudsena määratlemist saaks pidada iseenesest õigusvastaseks, ei saa kaebaja subjektiivseid materiaal- ega menetlusõigusi kokkuvõttes kuidagi rikkuda see, et teatud ehitisele esitatavad nõuded on lõplikult määratletud mitte eel- vaid põhihaldusaktis. Ka on kaebajal olnud võimalik soojussalvesti lubatud füüsikalisi omadusi vaidlustada sõltumata sellest, et need määrati lõplikult kindlaks alles ehitusloaga.
17.PT ei ole õigusvastane ega saa seeläbi mõjutada ehitusloa õiguspärasust ka põhjusel, et vastustajal ei olnud õigust anda soojussalvesti ehitusõigust PT-ga, vaid seda oleks saanud teha ainult detailplaneeringuga, nagu kaebaja väidab. Haldusasjas nr 3-22-419 selgitasid halduskohus ja ringkonnakohus, et soojussalvesti ei ole hoone, kuna sellel puuduvad hoonele omased tunnused ja funktsionaalsus (EhS § 3 lg 2), vaid kaugküttevõrgu üheks osaks olev tehnorajatis. Puudub ka alus pidada soojussalvestit olulise ruumilise mõjuga ehitiseks (PlanS § 125 lg 1 p 4) või olulise avaliku huviga seotud rajatiseks (p 3), mida tuleb samuti mõista eelkõige ruumilise mõju tähenduses. Seega ei nõua soojussalvesti rajamine PlanS § 125 lg 1 kohaselt detailplaneeringu koostamist ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, vaid vastustajal oli õigus lubada selle rajamist PT alusel. Ühtlasi ei puutu soojussalvesti ehitusõiguse andmisel asjasse PlanS § 125 lg 5. Detailplaneeringu asemel projekteerimistingimuste andmine saa iseenesest ka kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kui kaebajal oli võimalik PT menetluses osaleda, nagu kohus on samuti viidatud otsustes asjas nr 3-22-419 selgitanud. Sh ei kaitse detailplaneeringu koostamise kohustust sätestavad normid kaebaja õigust populaarkaebuse esitamiseks. Detailplaneeringu vaidlustamise õigus avalikust huvist lähtuvalt PlanS § 141 alusel on erandlik kaebeõiguse liik, mis, nagu ka muud planeerimismenetluse erisused tavalisest haldusmenetlusest, on loodud avalikust huvist lähtuvalt. Üksikisikul on võimalik oma subjektiivseid õigusi kaitsta ühtviisi tõhusalt nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluses ja nende menetluste tulemuste vaidlustamisel. Populaarkaebeõiguse puudumine ei riiva PS §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Ehkki kaudselt võib populaarkaebuse esitamine ka isiku enda subjektiivsete õiguste edendamisele kaasa aidata, kujutaks avaliku huvi ettekäändel pelgalt enda erahuvides kaebuse esitamine sisuliselt kaebeõiguse 9(12)
3-23-956 kuritarvitamist. Sealjuures ei ole kaebaja isegi selgitanud, milline on see kahjustatud avalik huvi, mille kaitseks ta soovinuks populaarkaebuse esitada.
18.Kaebaja väited ei anna alust järeldada, et soojussalvesti ehitusloa andmine oleks ebaproportsionaalne. Esiteks tuleb arvestada, et soojussalvesti rajamise põhimõtteline lubatavus ja gabariidid määrati juba PT-ga, mille osas on kohtuvaidlus lõppenud ning vastustaja ei pidanud hakkama ehitusloa menetluse järgnevas faasis uuesti kaaluma, kas üleüldse lubada soojussalvesti kui sellise rajamist. Seda ei muuda ka kaebaja väited soojussalvesti läbimõõdu umbmäärasuse kohta PT-s, kuna ehitusloaga on lubatud igal juhul väiksema ehitisealuse pinnaga soojussalvesti. Seega ei puutu väited soojussalvesti põhimõttelisest ohtlikkusest, valguse ja vaadete varjamisest ning kinnistu väärtuse vähenemisest ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjasse ning põhjendamatud on ka etteheited halduskohtule, et neid otsuses kaebaja soovitud põhjalikkusega ei käsitletud. Ringkonnakohus nõustub sealjuures halduskohtuga, et kaebaja väited tema õiguste ja huvide kahjustamise kohta on ka sisuliselt abstraktsed ja põhjendamatud. Arvestades, et kaebaja kinnistul asub täna kaevandus ja ka Lagedi 8 DP alusel on kolmanda isiku kinnistuga piirnevale alale planeeritud vähemalt 70 % tootmismaa sihtotstarbe osakaaluga krundid, kus on lubatud soojussalvestist kõrgem ja kümneid kordi suurema ehitisealuse pinnaga hoonestus, mille paigutust krundil on võimalik suurel määral kohandada, jäävad kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumisest raskesti mõistetavaks. Ehitustolmu ja lõhna levimist kaevandusalale ei saa samuti pidada ülemääraseks riiveks, liiati on ehitusaegsed mõjud olemuselt ajutised ja suuresti paratamatud. Kinnistu väärtuse vähenemist ja kindlustusmaksete suurenemist ei ole kaebaja arusaadavalt põhistanud.
19.Igal juhul ei saa nimetatud mõjud iseenesest ületada ehitusloa andmisest keeldumise õiguslikku lävendit. Vastustaja saanuks EhS § 44 p 4 kohaselt keelduda ehitusloa andmisest kaebaja õiguste riive kaalutlusel üksnes juhul, kui mõju kaebaja õigustele oleks püsiv ja üleliia koormav ning seda ei oleks võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seda alust tuleb mõista pädeva asutuse ülesannete kontekstis kontrollida taotletava ehitusõiguse objektiivset õiguslikku lubatavust, kuna ehitusloa õiguspärasus ei saa sõltuda konkreetse isiku subjektiivsest arvamusest. Seega olukorras, kus ehitusluba on planeeringust või projekteerimistingimustest tuleneva ehitusõigusega kooskõlas, ei saa ehitusloa andmisest keeldumise aluseks olla pelgalt naabri vastuseis või üldine väide kinnistu väärtuse vähenemise kohta, vaid teise isiku huvide riive saab olla ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseks üksnes juhul, kui taolise mõju talumist ei saaks mõistlikult isikult objektiivselt eeldada. Taolise negatiivse mõju võimalikkust kohtule asjaoludest ei nähtu. Lubamatu mõju, nt tolmu või lõhna leviku korral on kaebajal võimalus esitada kolmanda isiku vastu tsiviilõiguslik nõue. Asjasse ei puutu kaebaja viited Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei pea ehitusõiguslike lubade kaebeõiguse jaatamiseks olema isiku omandiõiguse riive intensiivne. Kaebaja kaebeõigust ei ole kohus eitanud, kaebus on kohtu menetluses ja kuulub läbivaatamisele.
20.Küsimus ehitusloa vastuolust Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga ei ole samuti asjakohane, kuna soojussalvesti põhimõtteline lubatavus üldplaneeringu kontekstis on määratud eelhaldusaktiga, st PT-ga, mille osas on kohtuvaidlus lõppenud. Kaebaja ei väida, et ehitusluba oleks PT-ga vastuolus. Kaebaja väited ei ole siiski ka sisuliselt põhjendatud. Üldplaneering soojussalvesti rajamist antud asukohas ei välista. Kaebaja väitel, et tal on õigustatud ootus, et naaberkinnistu jäetaks rohekoridoriks, puudub õiguslik alus. Tõsi on, et üldplaneeringu seletuskirja lk-del 17 ja 18 on esitatud Väo karjääri üldised linnaehituslikud põhimõtted, mille juures olevalt joonisel 3 näidatud maakasutuse põhimõtteliselt lahenduselt võib näha rohelise värviga riba ka umbkaudu kaebaja ja kolmanda isiku kinnistute piirkonnas. Arvestades joonise 3 mõõtkava ja täpsust, ei ole võimalik sellelt tuvastada, kus täpselt peaksid 10(12)
3-23-956 põhimõttelise lahenduse järgi kulgema tootmisala, roheala ja ettevõtlusala piirid. Sh ei ole võimalik kohtu hinnangul üheselt tuvastada, millisel kolmest nimetatud alast asub kogu karjääri ala mastaabis suhteliselt väike Tooma tn 13 maaüksus. Oluliselt täpsem ja selgema õigusliku tähendusega on üldplaneeringu lisaks 1 olev maakasutusplaan (dtl 572) ja nõustuda saab vastustaja seisukohaga, et vaidlusalune ala jääb tootmis- ja ettevõtlusala piirile ehk õige halduskohtu järeldus, et tegu on nii tootmis- kui ettevõtlusmaaga. Üldplaneering lubab tootmisalast ehitustegevust, mis ei ole vastuolus kummagi piirneva maakasutuse juhtotstarbe (B+T ja T+B) põhimõtetega, sh ei avalda saa see piirkonnas asuvaid muid ettevõtteid, ehitisi ja maakasutuse otstarbeid arvestades avaldada olulist negatiivset mõju lähiala ettevõtluskeskkonnale juhtotstarbe B+T (ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtlusala kõrvalotstarve) mõttes. Kohus märgib seoses üldplaneeringuga ka seda, et kaebaja viidatud üldplaneeringu lisa 7.5 „tehnovõrgud-soojusvarustus“ plaani alamärkust ei saa mõistlikult tõlgendada kaebaja väidetud viisil, et sellest tuleneks üldine kohustus kõigi tehnovõrkude kavandamiseks detailplaneeringuga, vaid märkuse üheselt mõistetav tähendus on, et tehnovõrkude lahendused täpsustuvad detailplaneeringuga, kui hoonestusala planeeritakse detailplaneeringuga. Sellest sõltumata on õige halduskohtu osundus, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all soojatorustiku ehitusõigus.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole soojussalvesti rajamisel tegemist soojuselektrijaama või muu põletusseadme laiendamisega. Ehkki soojussalvesti on soojuselektrijaamaga (koostootmisjaamaga) funktsionaalselt seotud, ei ole põhjendatud käsitada seda osana elektrijaamast. Soojussalvesti ei sisalda põletusseadet ega muud energiatootmisüksust, vaid salvestab koostootmisjaamas (selle senisel võimsusel) tekkivat jääksoojust, et suunata seda kaugküttevõrku. Seega on tegu eraldi funktsiooniga ehitisega, mistõttu puudub alus nõuda sellele Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alusel keskkonnamõju eelhinnangu koostamist.
22.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, nagu laienenuks soojussalvesti projekteerimisele ja sellega seotud isikute kompetentsile SeOS § 2 lg 2 p-st 1 tulenevad erinõuded. Kohus leiab, et surveseadme määratlemisel SeOS § 3 lg 2 mõttes ei saa rõhuna käsitada anumas hoitava atmosfäärirõhul oleva vedeliku tekitatavat gravitatsioonilist survet maapinnale. Kuna SeOS § 2 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuete kohaldumise piirmääraks oleva 0,5-baarise rõhu tekitab üldteadaolevalt 5-meetrine veesammas, tähendaks see, et surveseadme nõuetele peaks vastama iga vähemalt 5 m kõrgune veeanum, sh nt veidi sügavam ujumisbassein vmt, mis ilmselt ei saa olla seaduse mõtteks. Direktiivi 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 2 p-s 7 antud definitsiooni kohaselt on surveseadmete tähenduses rõhk „atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, st ülerõhk“. Rõhu mõistet direktiivis saab käsitada samatähenduslikuna SeOS 3 lg-s 2 kasutatud rõhu mõistega ja § 2 lg 2 p-s 1 kasutatud sisemise töörõhu mõistega, st surveseade on anum või muu seade, milles on ette nähtud atmosfäärirõhust suurema rõhu ehk ülerõhu tekkimine ja SeOS nõuded kohalduvad seadmetele, mille sisemine töörõhk ületab 0,5 bar mõõdetuna atmosfäärirõhu suhtes. Asjaoludest ei nähtu, et soojussalvestis hoitaks vett ülerõhul. Seega ei kohaldu soojussalvesti projekteerimisele SeOS § 2 lg 2 p 1 kohased nõuded, sh § 3 lg-s 7 sätestatud seadmetöö nõuded, vaid projekteerimisel tuli lähtuda üldistest EhS-s ja selle alusel kehtestatud pädevusnõutest. Kaebaja ei ole selgitanud, milles projekteerijate väidetav ebakompetentsus, v.a asjas mitte kohalduva surveseadme projekteerimise pädevuse osas, võiks seisneda.
23.Väited ehitusprojekti osade puudulikkuse kohta, mille kaebaja esitas 10.09.2025 menetlusdokumendis, ei ole kohtu hinnangul sellised, mis saaks anda alust ehitusloa tühistamiseks. Esiteks on sisuliselt arusaamatu kaebaja väide, et tuleohutuse osa on vajalik, 11(12)
3-23-956 kuna soojussalvestis hakatakse hoidma kuuma vett, kuivõrd vee näol ei ole tegemist tuleohtliku ainega. Teiseks puudub vaidlus, et Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud. Energiatõhususe osa saab pidada ehitusprojektis vajalikuks eelkõige juhul, kui püstitatakse või rekonstrueeritakse oluliselt hoonet, millele on kehtestatud energiatõhususe nõuded.
24.Põhjendamatud on ka kaebaja etteheited kolmanda isiku kasuks menetluskulu väljamõistmise ja kulu suuruse osas. Kaebaja väide, et kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, on väär. Kolmas isik on esitanud halduskohtu menetluses 20.02.2024 ja 23.02.2024 taotlused menetluskulu väljamõistmiseks, millele on mõlemal juhul lisatud advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja tegutseb, arved koos spetsifikatsioonidega. Seadus ei sätesta menetluskulude nimekirja täpset vormi ja kohtupraktikas aktsepteeritakse nimekirjana ka arve spetsifikatsioonis välja toodud teenuste loetelu.
25.Põhjendatud ei ole ka etteheide, nagu ei nähtuks kolmanda isiku esindaja menetlusdokumentidest taotletud summale vastavas töömahus teenuse osutamist. Kaebaja teooria, mille kohaselt tuleks õigusabikulu jagada menetlusdokumendi tekstilehekülgede arvuga ja taandada õigusabiteenuse töötunni turuhinnale valemi „1 lk = 1 t“ alusel, on asjakohatu ja eluvõõras. Üldiselt saab pidada õigusliku argumentatsiooni koostamisega kursis olevale inimesele teadaolevaks fakti, et argumentide kontsentreeritud ja süstematiseeritud esitamine kompaktses ja sidusas vormis ning seeläbi edastatava info adressaadile lihtsasti mõistetavaks muutmine on oluliselt aeganõudvam kui samade argumentide esitamine sõnaohtra, laialivalguva ja kordusi sisaldava tekstimassiivina. Sidusa teksti loomine eeldab analüüsi, mis on sageli nõuab kordades rohkem aega, kui selle tulemusena valmiva teksti kirjutamine. Menetlusdokumentide lehekülgede arvul puudub korrelatiivne seos nende sisukusega ning samuti õigusabikulu põhjendatuse ja vajalikkusega. Arvestades asja mahukust ja keerukust, ei ole halduskohus õigusabikulu põhjendatuse hindamisel ilmset viga teinud. Põhjendatuks ei saa pidada ka etteheidet, et kohtuistungiga seotud kulu on ebaproportsionaalselt suur. Kohtuistungi pidamisel puuduks sisuliselt mõte, kui istungil osalejad ei oleks kursis toimiku sisuga. Enne 20.02.2024 toimunud istungit oli kohtumenetlus halduskohtus kestnud 9,5 kuud, mis tähendab, et toimiku sisu istungil osalemiseks piisava täpsusega mäletamine ilma sellega uuesti tutvumata oleks olnud inimlikult võimatu. Arvestades, et kohtutoimiku maht enne halduskohtu istungit oli enam kui 700 lk, saab pidada igati loomulikuks, et toimiku analüüs istungil osalemiseks ületas ajaliselt istungil osalemise ajakulu. Seega ei saa ka kolmanda isiku istungiga seotud menetluskulu pidada ülemääraseks.
26.Ka apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema kulud tema enda kanda. Kuna kolmas isik osaleb menetluses vastustaja poolel, peab kaebaja HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitama kolmanda isiku menetluskulud.
27.Kolmas isik on taotlenud apellatsioonimenetlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt lepingulise esindaja 25,2 töötunni mahus summas 5292 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjale on lisatud kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendavad Advokaadibüroo TRINITI OÜ arved koos spetsifikatsioonidega, mida kohus käsitab menetluskulude nimekirjana. Kulu on kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega, samuti on see proportsioonis kaebaja menetluskuluga. Taotletud kulu tuleb lugeda põhjendatuks ja kaebajalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ 12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.