Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „heide”– põletusseadmest õhku eralduvad saasteained;
2) „heite piirväärtus”– põletusseadmest õhku eralduvates heitgaasides sisalduva aine kogus, mis on lubatud õhku heita teatava ajavahemiku jooksul;
3) „lämmastikoksiidid” (NOx)– lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid, väljendatuna lämmastikdioksiidina (NO2);
4) „tolm”– mis tahes kuju, struktuuri või tihedusega osakesed, mis hajuvad gaasifaasis proovivõtukoha tingimustes ning mida võib koguda filtreerimise teel teatavatel tingimustel pärast analüüsitava representatiivse gaasiproovi võtmist ning mis jäävad filtrist ülesvoolu ja filtrile pärast kuivatamist teatavates tingimustes;
5) „põletusseade”– tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütuseid, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust;
6) „olemasolev põletusseade”– põletusseade, mis on võetud kasutusele enne 20. detsembrit 2018 või millele on antud luba enne 19. detsembrit 2017, lähtudes liikmesriigi õigusaktidest ja eeldusel, et seade võetakse kasutusele hiljemalt 20. detsembril 2018;
7) „uus põletusseade”– muu põletusseade kui olemasolev põletusseade;
8) „mootor”– gaasi-, diisel- või kahekütusemootor;
9) „gaasimootor”– ottomootori põhimõttel ja sädesüütega töötav sisepõlemismootor;
10) „diiselmootor”– diiselmootori põhimõttel ja survesüütega töötav sisepõlemismootor;
11) „kahekütusemootor”– survesüütega sisepõlemismootor, mis töötab vedelkütuste põletamisel diiselmootori põhimõttel ja gaaskütuste põletamisel ottomootori põhimõttel;
12) „gaasiturbiin”– pöörlev masin, mille abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks; koosneb peamiselt kompressorist, termilisest seadmest, milles oksüdeeritakse kütust töövedeliku soojendamiseks, ning turbiinist; see hõlmab nii avatud kui ka kombineeritud tsükliga gaasiturbiine ja koostootmisrežiimil gaasiturbiine, koos lisasüütega või ilma;
13) „väike eraldatud võrk”– väike eraldatud võrk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ (14) artikli 2 punkti 26 tähenduses;
14) „üliväike eraldatud võrk”– üliväike eraldatud võrk direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punkti 27 tähenduses;
15) „kütus”– kõik tahked, vedelad ja gaasilised põlevmaterjalid;
16) „rafineerimistehaste kütus”– toornafta rafineerimise destilleerimis- ja ümbertöötlemisetapis tekkivad tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid, sealhulgas rafineerimistehase küttegaas, sünteesgaas, rafineerimistehase õlid ja naftakoks;
17) „jäätmed”– jäätmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (15) artikli 3 punkti 1 tähenduses;
18) „biomass”– kõik järgmised tooted või jäätmed:
a)
tooted, mis koosnevad põllumajandusest või metsandusest pärit taimsest ainest, mida saab kasutada kütusena neis sisalduva energia kasutamiseks;
b)
järgmised jäätmed:
i)
põllumajanduse ja metsanduse taimsed jäätmed;
ii)
toiduainetööstuse taimsed jäägid, juhul kui tekkiv soojus kasutatakse ära;
iii)
värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, juhul kui need põletatakse nende tekitamise kohas ja tekkiv soojus taaskasutatakse;
iv)
korgijäätmed;
v)
puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või pinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed;
19) „gaasiõli”–
a)
igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodide 2710 19 25 , 2710 19 29 , 2710 19 47 , 2710 19 48 , 2710 20 17 või 2710 20 19 alla, või
b)
igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mille mahust destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C vähem kui 65 % (sealhulgas destillatsioonikaod) ja temperatuuril 350 °C vähemalt 85 % (sealhulgas destillatsioonikaod);
20) „maagaas”– looduslik metaan inertsete gaaside ja muude ainete sisaldusega kuni 20 mahuprotsenti;
21) „raske kütteõli”–
a)
igasugune toornaftast saadud vedelkütus, mis kuulub CN-koodi 2710 19 51 kuni 2710 19 68 , 2710 20 31 , 2710 20 35 või 2710 20 39 alla, või
b)
igasugune toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud punktis 19 määratletud gaasiõli, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse ja mille mahust vähem kui 65 % (sealhulgas destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 250 °C ASTM D86 meetodi järgi. Kui destillatsiooni ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus samuti raske kütteõlina;
22) „töötunnid”– tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab ja eraldab heidet õhku, välja arvatud käivitus- ja seiskamisperioodid;
23) „käitaja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või haldab põletusseadet või kellele on liikmesriigi õiguse kohaselt antud majanduslik otsustusõigus seadme tehnilise toimimise üle;
24) „piirkond”– liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on õhukvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks ise piiritlenud, nagu on sätestatud direktiivis 2008/50/EÜ.