Keskkonnaõigus › Välisõhukaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuse lisas 1. Kaebuse lisas 2.

Kaebuse lisas 3.

Kaebuse lisas 4.

Kaebuse lisas 5.

2(13)

3-21-1933 3) Lisaks esitati käskkirjas täiendavad selgitused lisaandmete küsimise nõude osas (dtl 71).

KKA 24.09.2021 vastuse lisas.

3(13)

3-21-1933 olnud see, et KKA võtaks kaebaja keskkonnaloa taotluse menetlusse ja jätkaks menetlust. Kaebaja on seisukohal, et KKA tegevus lisaandmete nõudmisel on õigusvastane ning puudub alus ja põhjus taotlust korrigeerida. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik ka loataotluse menetlust lõpetava toimingu vaidlustamine. Kaebuse muutmine selliselt on otstarbekas, lubatav ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kaebuse põhjendused ka muudetud kaebuse puhul on samad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse lisas 6.

4(13)

3-21-1933 põhjendanud, kas tema seisukohad on muutunud või esineb alus kaebaja kohtlemiseks erinevalt teistest isikutest. 4) Kaebusele vastates on KKA määruse nr 67 § 3 lg 1 sisu jätkuvalt tähelepanuta jätnud. Segadust võib tekitada terminite ebajärjepidev kasutamine õigusaktides. Näiteks on vastustaja seisukohal, et ta annab keskkonnaloa käitisele (KeÜS § 6 lg 1), mitte eraldi heiteallikatele – st vastustaja viitab selle väite esitamisel KeÜS-le, kuid loa andmist otsustatakse AÕKS alusel. AÕKS keskendub heiteallika mõistele. AÕKS § 19 defineerib heiteallika mõiste, aga räägib ka ühel tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupist (AÕKS § 19 lg 3 p 1). Ka § 106 lg 1 räägib eelkõige heiteallikatest. Kuigi kasutatakse ka terminit käitis, tuleb vahet teha, mida kuskil mõeldakse. 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 (keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta) preambuli p 14 kohaselt „põletusseadmete kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksikuid põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on väiksem kui 1 MW“ ja p 28 rõhutab proportsionaalsuse põhimõtet. Kuigi üldiselt soovitakse seega saasteainete koguse vähendamist, keskendutakse suurematele saasteallikatele ning lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest, ei allutata alati ka suhteliselt suuremaid saasteallikaid rangematele nõuetele. Kaebaja põletusseadmete võimsus jääb märgatavalt väiksemaks kui 1 MW. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL art 4 p-de 2 ja 3 kohaselt võivad liikmesriigid sätestada, et luba võib hõlmata kaht või mitut käitist või käitise osa, mida sama käitaja käitab samas kohas. Luba võib hõlmata ühe käitise mitut osa, mida käitavad erinevad käitajad. Sellistel juhtudel määratletakse loas iga käitaja kohustused. Seega selle mh ka põletusseadmeid reguleeriva direktiivi kohaselt on võimalik, et ühel käitajal on samas kohas mitu käitist, aga luba võib hõlmata ka ühe käitise mitut osa. Sellest võib järeldada, et käitis on üldmõiste. Määruse nr 67 § 2 reguleerib olukorda, kus liidetakse kokku saasteainete kogus kõigi käitise heiteallikate kohta ja võrreldakse seda määruse lisas nimetatud künniskogusega. Määruse nr 67 § 3 aga sätestab, et alla sättes eri käitistele määratud tegevuse künnisvõimsusi ei ole õhusaasteluba nõutav, ja lg-s 6 rõhutatakse, et künniskoguseid ei arvestata. Kui tegemist on ainult põletusseadmega, mille võimsus jääb alla 1MW, ei ole seega õhusaasteluba määruse nr 67 § 3 lg 1 kohaselt nõutav. Lg 6 kohaselt ei ole sellisel juhul oluline, millised on künniskogused. Järelikult ainult ühe põletusseadme korral pole õhusaasteluba sõltumata künniskogustest vaja. 6) Vastustaja lähtub sellest, et kui õhusaasteluba on määruse nr 67 § 2 kohaselt teiste heiteallikate tõttu nõutav, ei kohaldu enam erand põletusseadmele, sest ta annab loa vaid ühele käitisele. Samas nähtub ka viidatud direktiividest, et käitisi saab käsitleda eraldi. Ka riigisisestest õigusaktidest nähtub, et õhusaasteloa väljastamisel vaadatakse heiteallikaid kas koos või eraldi, sõltuvalt olukorrast. Määruse volitusnormi (AÕKS § 79 lg 3) kohaselt on määruse väljaandmise põhjuseks majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripära arvestamise vajadus. Seetõttu annabki § 2 üldreegli, mille puhul tuleb liita heiteallikate künniskogused ja järgnevates sätetes erandid. Vastustaja käsitlus, et erandid peaksid kohalduma ainult siis, kui üldreegli järgi pole samuti luba nõutav, ei põhine õigusaktidel ega ole ka sisuliselt õigustatud ega proportsionaalne. Vastustaja eksib selles, et kaebaja taotleb õhusaasteluba kogu käitisele koos kõikvõimalike heiteallikatega. Kaebaja ei taotle luba gaasikateldele, sest neile ei ole õhusaasteluba nõutav. Ka suurema võimsusega põletusseade, mis töötab vähem kui 500 t aastas, ei vaja määruse § 3 lg 2 kohaselt luba, vaid tuleb lg 3 kohaselt registreerida. Kaebuse lisaks nr 6 olevast objekti kontrollimise protokollist nähtub, et 11.11.2020 hindas vastustaja kontrolli järel, et katlad ei vaja isegi registreeringut, loast rääkimata. Proportsionaalne ei ole panna ettevõtjale väikse võimsusega kütteseadme kohta

5(13)

3-21-1933 andmete esitamise ja hilisema jälgimise kohustust vaid põhjusel, et muudest heiteallikatest tulenevalt tuleb taotleda õhusaasteluba. Just seetõttu on põletusseadmeile kehtestatud erandid. 7) Teiseks on asjas vaidlus selle üle, kas infosüsteemi KOTKAS puudusi või selle tagajärgi on kohustatud kõrvaldama kaebaja või vastustaja. Vastustaja ei ole esitanud ümardamise nõuet viitega tabeli p-le 4.4.7, vaid eraldiseisvalt, seega on tegu taotluse läbi vaatamata jätmise iseseisva ja õigusvastase alusega. Kaebusele vastates on vastustaja kaebaja etteheitega selles osas sisuliselt nõustunud. Vastustaja on vaideotsuse p-s 3.8. leidnud järgmist: „Käesoleval hetkel ei ole KOTKAS programm niimoodi arendatud, et teeks 14.05.2021 edastatud kirja nr DM-114865-6 punktis 3 ja ka 25.06.2021 kirjas nr DM-114865-8 „Lisaandmete küsimine“ palutud saasteainete heitkoguste esitamisel ümardamisi vastavalt määruses nr 56 § 26 lg 4 ja lg 5 toodud täpsusteks.“ Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 26 lg-d 4 ja 5 näevad tõesti ette, mis täpsusega tuleb andmed esitada. Vastustaja ei ole aga käsitlenud asjaolu, et § 26 lg-s 5 kasutatakse formuleeringut „täpsusega vähemalt,“ mis viitab sellele, et andmeid võib esitada ka täpsemalt. Vaidlus puudub seega selles, et andmed on esitatud, kuid ette heidetakse nende ülearust täpsust. Seega on erimeelsus küsimuses, kas vajadusel peaks ümardamise tegema vastustaja või peab ümardamise taotluse esitamisel käsitsi tegema kaebaja. Vastustaja tugineb sellele, et määrus nr 56 nõuab üldiselt andmete esitamist täpsusega kolm kohta peale koma, kuid andmed on esitatud täpsemalt (viis või enam kohta peale koma), nagu KOTKAS on need välja arvutanud. Miski ei takista vastustajal endal andmeid ümardamast ja liiga täpsed andmed ei takista taotluse menetlemist. KeÜS § 401 lg 1 p 1 kohaselt on Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS) andmekogu, mille „eesmärk on lihtsustada /.../, keskkonnalubade, /.../ taotlemist ja menetlemist /.../.“ Kui kaebajat sunnitakse taotlemise lihtsustamiseks ettenähtud andmekogu kaudu taotlust esitama ning seejuures programmi genereeritud andmeid käsitsi parandama, ei ole tegemist protsessi lihtsustamisega. Kuni andmekogu ei ole viidud selleks ettenähtud töökorda (mille vajadusest ka vastustaja vaideotsusest nähtuvalt aru saab), tuleb vastustajal endal viia andmed soovitud täpsusastmesse. Vastasel korral tekib olukord, kus seadust (KeÜS) ei täideta, kuid selle rakendamiseks kehtestatud määruses toodud nõudeid järgitakse põhjust esitamata grammatiliselt. 8) Eelnevatel põhjustel on õigusvastane ka KKA 17.09.2021 kiri nr DM-114865-11 kui loataotluse menetlust lõpetav menetlustoiming. Kuna KKA jättis taotluse läbi vaatamata samadel põhjustel, mida oli esile toonud 25.06.2021 kirjas nr DM-114865-8, ning kaebaja on need põhjused vaidlustanud nii vaide- kui ka kohtumenetluses, kehtivad kaebuse põhjendused ka taotluse läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse kohta.

3-21-1933 2) Õhusaasteloa annab vastustaja AÕKS § 89 alusel. Kooskõlas AÕKS § 91 lg-dega 1 ja 2 esitas kaebaja õhusaasteloa taotluse ning taotluse lahutamatu osana lubatud heitkoguste projekti (LHK projekt). Keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseis ning taotluse esitamise kord on kehtestatud määrusega nr 56 (AÕKS § 91 lg 1 ja KeÜS § 42 lg 7). LHK projekt peab sisaldama väljutatavate saasteainete nimetusi ning andmeid saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti ning andmed igast üksikust heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa (AÕKS § 91 lg 2 p-d 3 ja 4). Kaebaja taotlusmaterjalide andmetest selgus, et käitises on gaasikatlad, mida käitaja pole õhusaasteloa taotlusele märkinud ega arvutanud gaasikateldest eralduvate saasteainete heitkoguseid, samuti pole selgitanud, kas saasteainete väljutamiseks välisõhku on eraldi heiteallikas või juhitakse saasteained taotlusel märgitud ühte heiteallikasse. Kaebaja selgitas üksnes, et need gaasikatlad ei ületa määruses nr 67 toodud loa künnisvõimsusi ega vaja seetõttu õhusaasteluba. Vastustaja asus seisukohale, et gaasikatlad kuuluvad loataotluse andmekooseisu. Kui gaasikateldest emiteeritavad saasteained väljutatakse välisõhku läbi heiteallika, tuleb nimetatud heiteallikas märkida loa taotlusele ning kanda ka õhusaasteloale. AÕKS § 98 sätestab õhusaasteloa sisu. Selle lg 1 p 3 kohaselt sisaldab õhusaasteluba kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Seega kui heiteallikast emiteeritakse välisõhku mõnda saasteainet kalendriaasta jooksul üle 1 kilogrammi, kantakse heiteallika andmed koos väljutatava saasteaine nimetusega ja heitkogusega õhusaasteloale. Kaebaja taotluse tabeli p-s 4.4.7 esines puudus. 3) Lisaandmete küsimine oli menetluslikult õiguspärane. Vastustaja leidis keskkonnaloa taotlusega tutvudes, et taotlus (sh menetluse käigus kaebaja poolt täiendatud kujul) ei vastanud AÕKS ja määruse nr 56 nõuetele. Vastavalt HMS § 15 lg-tele 1 ja 2 on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kooskõlas HMS § 107 lg-ga 2 määrab haldusorgan oma äranägemisel toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Vastustaja leidis, et taotluses esinenud puudused takistavad taotluse sisulist lahendamist ja tegi kaebajale korduva nõudekirja täiendavate selgitusega, andes täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ka RKHKo 20.06.2013 otsuse nr 3-3-1-34-13 p 9 järgi saab taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist ning ühtlasi peab puuduse näol olema tegemist taotluses esitamata andmete või sellele lisamata dokumentidega, mille esitamine või lisamine on haldusmenetlust reguleerivate normide kohaselt nõutav. Vastustaja on korduvalt selgitanud kaebajale taotluses esinevaid puudusi (vastustaja kirjad DM-114865-2, DM-114865-4, DM-114865-6, DM-114865-8). 4) Lisaandmete küsimine oli sisuliselt õiguspärane. 07.06.2021 esitatud oli kõrvaldamata 14.05.2021 kirjaga nr DM-114865-6 nõutud puudused (taotluse tabelid 4.4.7 ning 4.4.5 ja 4.4.6). Tabelis 4.4.7 „Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused“ esinenud puuduste kõrvaldamist nõudis vastustaja juba 17.03.2021 kirjas nr DM-114865-2 (punkt 3) ehk nimetatud puudus esines kaebaja 19.02.2021 esmataotluses ja 07.06.2021 seisuga ei olnud kaebaja seda kõrvaldanud ega nimetatud puuduse kõrvaldamise nõuet vaidlustanud. Kaebaja vaidlustab lisaandmete küsimise nõuet vaideotsuses

7(13)

3-21-1933 toodud selgituste alusel. Vaideotsuses ei esitanud vastustaja uusi selgitusi, vaid täiendavad selgitused – viide määruse nr 67 §-le 2, millega kaebaja nõus ei ole, oli juba lisaandmete küsimise 25.06.2021 kirjas nr DM-114865-8, mitte esmakordselt vaideotsuses. 07.06.2021 keskkonnaloa taotluse tabeli 4.4.7 „Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused“ kõrvaldama jäänud puudus seisneb selles, et kaebaja ei ole esitanud taotluse juurde vajalikke andmeid. Vastavalt AÕKS § 79 lg-le 1 annab õhusaasteluba õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Kaebaja esitas vastustajale keskkonnaloa (õhusaasteloa) taotluse (kaebaja tegevuseks on puitmaterjali töötlemine ja viimistlemine erinevate lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalidega). AÕKS § 91 lg 1 kohaselt sisaldab õhusaasteloa taotlus KeÜS § 42 lg-tes 1 ja 3 sätestatud andmeid ning lisasid. AÕKS § 98 lg 1 p 3 kohaselt sisaldab õhusaasteluba lisaks KeÜS § 53 lg-s 1 sätestatule kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Täiendavalt määratakse AÕKS § 106 lg 1 kohaselt õhusaasteloaga iga heiteallika kohta iga välisõhku väljutatava saasteaine lubatud maksimaalne hetkeline heitkogus ja kõikide käitise tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate kohta kokku iga saasteaine lubatud heitkogus tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus. AÕKS § 79 lg 3 alusel kehtestatud määruse nr 67 § 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Poolte vahel ei ole vaidlust õhusaasteloa nõutavuse üle. See on vajalik määruse nr 67 § 2 alusel. Määruse nr 67 § 3 ja selle alamlõigete rakendamine käesolevas vaidluses õhusaasteloa nõutavuse hindamiseks ei ole asjakohane. 5) Eelnevalt nimetatutest sätetest tulenevalt annab vastustaja keskkonnaloa käitisele (KeÜS § 6 lg 1), mitte eraldi heiteallikatele, milleks taotlusmaterjalide põhjal on viimistlusruum (nr 1) ning lao- ja kuivatusruum (nr 2). Antud juhul on kaebaja käitises ka kaks gaasikatelt Wolf CGB100 võimsusega à 94 kW ja kütteseade Garmant K280 võimsusega kuni 300 kW, mille kasutamisel eralduvate saasteainete heitkogused ja nende juhtimine välisõhku on taotlusmaterjalides esitamata. Vastustajal ei ole diskretsiooni otsustamaks, kas ja millistest heiteallikatest väljutatava saasteaine nimetuse ja koguse andmeid nõuda. Õhusaasteluba peab sisaldama kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetust ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, k.a andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Asjakohad ei ole viited määruse nr 67 §-le 3. Kaebaja ei taotlenud õhusaasteluba gaasikateldele ega kütteseadele eraldi, vaid kogu käitisele. Kui käitises, mis vajab õhusaasteluba, on ka katlad tootmishoone ruumide auru ja konditsioneeritud õhuga varustamiseks, tuleb need nii taotlusele kui ka loale heiteallikana märkida. Selline on olnud vastustaja praktika, mis tuleneb kehtivast seadusest. Kuna esitatud keskkonnaloa taotluse juurde vajalikud andmed jäid esitama, on tegemist taotluse sisulist lahendandamist takistava puudusega. Selle kõrvaldamist on vastustaja nõudnud ja andnud selleks korduvalt täiendava tähtaja. 6) Seoses 07.06.2021 tabelites 4.5 „Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa“ ja 4.6 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas“ esitatud andmete korrigeerimise nõudega vastavalt määruses nr 56 toodud nõuetele (täpsusega 0,001t) tuleb arvestada, et kui käsitada seda puudust teisest taotluses esinenud puudustest eraldi, ei ole tõesti tegu puudusega, mis takistab taotluse sisulist lahendamist. Selle puuduse kõrvaldama jätmine ei olnud aga kaebaja keskkonnaloa taotluse läbi

8(13)

3-21-1933 vaatamata jätmise aluseks. Aluseks oli muu sisuline puudus. Üksnes korrigeerimise nõude täitmata jätmise pärast poleks taotlust läbi vaatamata jäetud. Kuna keskkonnaloa taotlus vajas muus osas sisulist parandamist ja eeldatavasti oleksid muutunud ka vastavates tabelites (sh 4.4.7) olevad andmed, vajasid täiendamist, korrigeerimist ka taotluse tabelid 4.5 ja 4.6, sh seoses kaebaja katelde andmete lisamisega. Seega oli keskkonnaloa taotluse tabelites 4.5 ja 4.6 esitatud andmete korrigeerimise nõue asjakohane ja arvestades ka tabelis 4.4.7 esinenud puuduse sisu, ei muuda see nõue vaidlustatavat lisaandmete küsimise toimingut õigusevastavaks. 7) Viide direktiivile (EL) 2015/2193 ei ole asjakohane. Direktiiv on keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta. Taotlusmaterjali andmete kohaselt ei käidelda kaebaja käitises keskmise võimsusega põletusseadmeid. Samuti on arusaamatu viitamine direktiivile (EL) 2010/75/EL. Taotlusmaterjali andmetel taotles kaebaja õhusaasteluba ühele käitisele aadressil Estakaadi tn 4 ning selle käitise paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks. Taotlusmaterjalidest ei nähtu, et käitises olevate gaasikatelde käitajaks oleks mõni teine käitaja. Võib tuua näite, et kui ettevõtte käitises oleks põletusseade, mis ületab künnisvõimsust 1 MWth, kuid töötab alla 500 tunni aastas, siis nimetatud põletusseade eraldi ei vaja õhusaasteluba, vaid selline põletusseade vajaks paikse heiteallika käitaja registreeringut (määruse nr 67 § 3 lg-d 2 ja 3). Kooskõlas AÕKS § 80 lg-ga 1 registreeritakse sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kes ei ole kohustatud omama õhusaasteluba. Kuna kaebajal on kohustus õhusaasteluba omada, siis sellisel juhul kantaks nimetatud põletusseadme andmed loa taotlusele ja sealt edasi loale, mitte ei väljastataks käitisele õhusaasteluba käitise muuks tegevuseks ja põletusseadmele eraldi registreeringu tõend. 8) Kehtiva seadusandluse alusel ei ole vastustajal võimalik olla paindlik ja võimaldada taotlusest välja jätta käitises olevaid gaasikatlaid. Gaasikatlad ja käitises olevad heiteallikad tuleb õhusaasteloa taotlusel kajastada ning kõikidest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused arvutada. Vastustaja ei saa võtta menetlusse mittenõuetekohast taotlust ega jätkata õhusaasteloa taotluse menetlust nr M-114865. Kaebajal tuleb keskkonnaotsuste infosüsteemis esitada AÕKS-is ja määruses nr 56 toodud nõuetele vastav uus keskkonnaloa taotlus 9) Taotluse menetluse lõpetamine oli õiguspärane, kuna kaebaja jättis määratud tähtaja jooksul taotluse sisulist lahendamist takistavad puudused (eelkõige tabeli 4.4.7 puudused) kõrvaldamata. Menetluse lõpptulemusega sooritatav toiming on õigusvastane, kui enne seda jäi läbi viimata seaduse või määruse kohaselt nõutav eeltoiming. Praegusel juhul on vastustaja enne taotluse läbi vaatamata jätmist korduvalt andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, samuti selgitanud nii kaebaja taotlusel kui ka omal initsiatiivil kõrvaldamist nõudvaid puudusi ning hoiatanud taotluse läbi vaatamata jätmise võimalusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1933 arvestades, et tähtaega oli korduvalt pikendatud, jättis KKA 17.09.2021 kirjaga 19.02.2021 esitatud keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata.

10(13)

3-21-1933

Seletuskiri leitav https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/KEM/16-1268.

11(13)

3-21-1933 eesmärk ning sellele direktiivile tuginedes ongi seletuskirjast nähtuvalt määruses nr 67 lähtutud põhimõttest, et luba peaks omama põletusseade alates 1 MWth. See ei tähenda aga, et selliseid põhimõtteliselt õhusaasteluba mitte vajavaid põletusseadmeid ei tuleks märkida õhusaasteloale olukorras, kus see on muudel põhjustel nõutav. Määruse nr 67 § 3 kohta seletuskirjas on näitlikult selgitatud, et kui ettevõttel on mitu põletusseadet ühel tootmisterritooriumil ning üks nendest töötab alla 500 töötunni aastas, siis seda seadet võimsuste liitmisel ei arvestata, kui aga ülejäänud (üle 500 töötunni aastas töötavad) põletusseadmete võimsused ületavad liitmisel künnisvõimsust ning loa omamine on kohustuslik, märgitakse loale ka alla 500 töötunni aastas töötav põletusseade. Eelnevast saab järeldada, et olukorras, kus kaebajal juba on õhusaasteloa omamise kohustus, tuleb loale märkida ja seega taotluseski käsitada lisaks muule ka tootmisterritooriumil asuvaid gaasiseadmeid, mis muidu eraldiseisvalt õhusaasteluba ei vajaks.

3-21-1933 nõudnud põhjendamatult. Vastustajale ei ole etteheidetav see, et ta ei võtnud menetlusse mittenõuetekohast taotlust ega jätkanud õhusaasteloa taotluse menetlust nr M-114865. Kuna kaebaja ei lisanud esitatud keskkonnaloa taotluse juurde vajalikke andmeid, leidis vastustaja põhjendatult, et tegemist oli taotluse sisulist lahendandamist takistava puudusega ning andis selle kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Seega ei olnud vaidlustatav toiming (taotluse täiendamise ja lisaandmete nõudmine) kohtu hinnangul õigusvastane.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.