Direktiiv 2016/943

1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse normid, mis käsitlevad ärisaladuste kaitset ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest. Kooskõlas ELi toimimise lepinguga võivad liikmesriigid ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest näha ette kaugeleulatuvama kaitse kui käesolevas direktiivis, tingimusel et on tagatud vastavus artiklitele 3, 5 ja 6, artikli 7 lõikele 1, artiklile 8, artikli 9 lõike 1 teisele lõigule, artikli 9 lõigetele 3 ja 4, artikli 10 lõikele 2, artiklitele 11 ja 13 ning artikli 15 lõikele 3. 2. Käesolev direktiiv ei mõjuta: a) hartas sätestatud sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamist, sealhulgas massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse austamist; b) selliste liidu või liikmesriikide normide kohaldamist, millega ärisaladuse omajaid kohustatakse avalikes huvides avalikustama teavet, sealhulgas ärisaladusi, üldsusele või haldus- või õigusasutustele, et kõnealused asutused saaksid oma ülesandeid täita; c) selliste liidu või liikmesriigi normide kohaldamist, mis nõuavad või võimaldavad liidu institutsioonidel ja asutustel või riigiasutustel avalikustada ettevõtjate esitatud teavet, mis on kõnealuste institutsioonide, asutuste või riigiasutuste valduses vastavalt liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kohustustele ja eelisõigustele; d) sotsiaalpartnerite autonoomiat ja õigust sõlmida kollektiivlepinguid kooskõlas liidu õiguse ning liikmesriigi õiguse ja tavadega. 3. Käesoleva direktiivi ükski säte ei anna õigust piirata töötajate liikuvust. Töötajate liikuvusega seoses ei anna käesolev direktiiv eelkõige õigust: a) piirata töötajatel sellise teabe kasutamist, mis ei kuulu artikli 2 punktis 1 esitatud ärisaladuse määratluse alla; b) piirata selliste kogemuste ja oskuste kasutamist, mille töötajad on omandanud ausal viisil oma tavapärast tööd tehes; c) kehtestada töötajatele nende töölepingutes peale liidu ja liikmesriigi õiguse kohaste piirangute lisapiiranguid.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „ärisaladus“– teave, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele: a) see on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; b) sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu; c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas; 2) „ärisaladuse omaja“– füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll; 3) „rikkuja“– füüsiline või juriidiline isik, kes on ärisaladuse ebaseaduslikult omandanud, seda ebaseaduslikult kasutanud või selle ebaseaduslikult avalikustanud; 4) „õigusi rikkuvad kaubad“– kaubad, mille väljatöötamise, omaduste, toimimise, tootmisprotsessi või turustamise puhul saadakse olulist kasu ebaseaduslikult omandatud, kasutatud või avalikustatud ärisaladustest.

1. Ärisaladuse omandamist käsitatakse seaduslikuna, kui ärisaladus on omandatud mis tahes järgmisel viisil: a) iseseisev avastamine või loomine; b) sellise toote või eseme jälgimine, uurimine, demonteerimine või katsetamine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on sellise teabe omandaja seaduslikus valduses, kes on vaba mis tahes õiguslikult kehtivast kohustusest piirata ärisaladuse omandamist; c) töötajate või töötajate esindajate teabe saamise ja nendega konsulteerimise õiguse teostamine kooskõlas liidu õiguse ning liikmesriigi õiguse ja tavadega; d) muu tava, mis on konkreetsete asjaolude korral vastavuses ausa kaubandustavaga. 2. Ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist peetakse seaduslikuks sel määral, mil liidu või liikmesriigi õigus sellist omandamist, kasutamist või avalikustamist nõuab või lubab.

1. Liikmesriigid tagavad, et ärisaladuse omajal on õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist, et hoida ära ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine või saada selle eest hüvitist. 2. Ärisaladuse omandamist ärisaladuse omaja nõusolekuta käsitatakse ebaseaduslikuna, kui see on toimunud järgmisel viisil: a) volitamata juurdepääs dokumentidele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada, või nende omastamine või kopeerimine; b) muu tegevus, mida konkreetsete asjaolude korral käsitatakse ausa kaubandustavaga vastuolus olevana. 3. Ärisaladuse kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna, kui seda teeb ärisaladuse omaja nõusolekuta isik, kelle puhul leitakse, et ta vastab mis tahes järgmisele tingimusele: a) ta on ärisaladuse omandanud ebaseaduslikult; b) ta rikub konfidentsiaalsuslepingut või muud kohustust ärisaladust mitte avalikustada; c) ta rikub lepingulist või muud ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust. 4. Ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist käsitatakse ebaseaduslikuna ka juhul, kui isik omandamise, kasutamise või avalikustamise ajal teadis või oleks pidanud asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladus omandati otse või kaudselt teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses. 5. Õigusi rikkuvate kaupade tootmist, pakkumist või turule laskmist või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimist, eksportimist või ladustamist käsitatakse samuti ärisaladuse ebaseadusliku kasutamisena, kui seda teinud isik teadis või oleks pidanud asjaolusid arvestades teadma, et ärisaladust kasutati ebaseaduslikult lõike 3 tähenduses.

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis ette nähtud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui väidetav ärisaladuse ebaseaduslik omandamine, kasutamine või avalikustamine toimus mis tahes järgmisel juhul: a) hartas sätestatud sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks, sealhulgas massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse austamiseks; b) üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamiseks, tingimusel et kostja tegutses üldise avaliku huvi kaitsmise eesmärgil; c) ärisaladuse avalikustasid töötajad oma esindajatele kõnealuste esindajate ülesannete õiguspärase täitmise osana kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega, tingimusel et selline avalikustamine oli vajalik nende ülesannete täitmiseks; d) liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt tunnustatud õigustatud huvi kaitsmise eesmärgil.

1. Liikmesriigid näevad ette ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastaste tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kättesaadavuse tagamiseks vajalikud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid. 2. Lõikes 1 osutatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid: a) peavad olema õiglased ja erapooletud; b) ei tohi olla ebaotstarbekalt keerulised või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi ning c) peavad olema tõhusad ja hoiatavad.

1. Käesolevas direktiivis ette nähtud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid kohaldatakse viisil, mis: a) on proportsionaalne; b) väldib siseturul seaduslikule kaubandusele tõkete loomist ning c) tagab, et neid ei kuritarvitata. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad kostja taotluse alusel kohaldada liikmesriigi õiguses sätestatud asjakohaseid meetmeid, kui ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud taotlus on ilmselgelt alusetu, ja nad leiavad, et hageja on algatanud kohtumenetluse kuritarvitamise eesmärgil või pahauskselt. Sellised meetmed võivad asjakohasel juhul hõlmata kahjutasu määramist kostjale, haldusmeetmete ja karistuste kohaldamist hageja suhtes või nõuet levitada teavet kohtuotsuse kohta, nagu on osutatud artiklis 15. Liikmesriigid võivad ette näha, et esimeses lõigus sätestatud meetmeid käsitletakse eraldi kohtumenetlustes.

1. Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesoleva artikliga normid aegumistähtaegade kohta, mida kohaldatakse sisuliste nõuete ja käesolevas direktiivis ette nähtud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisega seotud hagide suhtes. Esimeses lõigus osutatud normidega määratakse kindlaks, millal aegumistähtaeg kulgema hakkab, aegumistähtaja kestus ja tingimused, mille alusel aegumistähtaja kulgemine katkestatakse või peatatakse. 2. Aegumistähtaja kestus ei tohi ületada kuute aastat.

1. Liikmesriigid tagavad, et pooltel, nende advokaatidel või muudel esindajatel, kohtuametnikel, tunnistajatel, ekspertidel ja muudel isikutel, kes osalevad ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses või kes pääsevad juurde dokumentidele, mis on sellise kohtumenetluse osa, ei ole lubatud kasutada või avalikustada ühtegi ärisaladust ega väidetavat ärisaladust, mille pädevad õigusasutused on huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel tuvastanud konfidentsiaalse teabena ja millest nad on saanud teada kohtumenetluses osalemise või juurdepääsu tulemusel. Sellega seoses võivad liikmesriigid lubada pädevatel õigusasutustel tegutseda ka omal algatusel. Esimeses lõigus osutatud kohustus jääb pärast kohtumenetluse lõppu kehtima. Selline kohustus lakkab siiski mis tahes järgmise asjaolu esinemisel: a) kui lõplikus otsuses leitakse, et väidetav ärisaladus ei vasta artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele, või b) kui kõnealune teave saab aja jooksul üldteatavaks või kergesti kättesaadavaks isikutele ringkondades, kes tavaliselt sellist laadi teabega tegelevad. 2. Samuti tagavad liikmesriigid, et pädevad õigusasutused võivad poole nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel võtta konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks, mida kasutati või millele viidati ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega seotud kohtumenetluses. Samuti võivad liikmesriigid lubada pädevatel õigusasutustel võtta selliseid meetmeid omal algatusel. Esimeses lõigus viidatud meetmed peavad sisaldama vähemalt järgmist võimalust: a) piirata kas osaliselt või täielikult juurdepääsu ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi sisaldavatele dokumentidele, mille on esitanud pooled või kolmandad isikud, nii et juurdepääs oleks piiratud arvul isikutel; b) piirata juurdepääsu kohtuistungitele, mille käigus võidakse avalikustada ärisaladusi või väidetavaid ärisaladusi, ja kõnealuste kohtuistungitega seotud dokumentidele või ärakirjadele, nii et juurdepääsu omaks piiratud arv isikuid; c) teha muudele kui punktides a ja b osutatud piiratud isikute ringi kuuluvatele isikutele kättesaadavaks kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, kust on eemaldatud ärisaladusi sisaldavad lõigud või kus neid lõike on redigeeritud. Teise lõigu punktides a ja b osutatud isikute arv ei või olla suurem sellest, mis on vajalik, et tagada kohtumenetluse poolte õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ning hõlmab iga poole puhul vähemalt üht füüsilist isikut ja kõnealuste kohtumenetluse poolte vastavaid advokaate või muid esindajaid. 3. Lõikes 2 osutatud meetmete üle otsustamisel ja nende proportsionaalsuse hindamisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse vajadust tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, poolte ja asjakohasel juhul kolmandate isikute õigustatud huvisid ning ükskõik kummale poolele ja asjakohasel juhul kolmandatele isikutele tekkida võivat kahju, mis tuleneb selliste meetmete määramisest või tagasilükkamisest. 4. Lõike 1, 2 või 3 kohane isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad ärisaladuse omaja taotlusel teha otsuse väidetava rikkuja suhtes mis tahes järgmise ajutise meetme ja ettevaatusabinõu kohaldamiseks: a) olenevalt asjaoludest kas ärisaladuse kasutamise või avalikustamise ajutine lõpetamine või keelamine; b) õigusi rikkuvate kaupade tootmise, pakkumise, turule laskmise või kasutamise või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimise, eksportimise või ladustamise keelamine; c) õiguse rikkumise kahtlusega kaupade, sh imporditud kaupade konfiskeerimine või loovutamine, et takistada nende turuletulekut või ringlust. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud meetmete alternatiivina võivad õigusasutused seada ärisaladuse väidetava ebaseadusliku kasutamise jätkamise tingimuseks tagatiste esitamise, mille eesmärk on tagada ärisaladuse omajale hüvitis. Ärisaladuse avalikustamine tagatiste vastu ei ole lubatud.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel õigusasutustel on artiklis 10 osutatud meetmete ja abinõudega seoses õigus nõuda hagejalt mõistlikkuse piires kättesaadavate tõendite esitamist, et õigusasutused saaksid piisava kindlusega veenduda selles, et a) ärisaladus on olemas; b) hageja on ärisaladuse omaja ning c) ärisaladus on omandatud ebaseaduslikult, ärisaladust kasutatakse või avalikustatakse ebaseaduslikult või on olemas ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise oht. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused on kohustatud hagi rahuldamise või tagasilükkamise üle otsustamisel ja selle proportsionaalsuse hindamisel võtma arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, muu hulgas asjakohasel juhul: a) ärisaladuse väärtust või muid erijooni; b) ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid; c) kostja tegevust ärisaladuse omandamisel, kasutamisel või avalikustamisel; d) ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise mõju; e) poolte õigustatud huve ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib pooltele avaldada; f) kolmandate isikute õigustatud huve; g) avalikku huvi ja h) põhiõiguste kaitset. 3. Liikmesriigid tagavad, et kostja taotlusel artiklis 10 osutatud meetmed ja abinõud tühistatakse või kaotavad muul viisil kehtivuse, kui: a) hageja ei algata kohtumenetlust, mille tulemusel teeks pädev õigusasutus juhtumi kohta sisulise otsuse, mõistliku aja jooksul, mille määrab meetmete kohta otsust tegev õigusasutus, kui see on lubatud liikmesriigi õigusega, või kui selline tähtaeg puudub, siis ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 20 tööpäeva või 31 kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, või b) kõnealune teave ei vasta enam artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele põhjustel, mida ei saa seostada kostjaga. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad määrata artiklis 10 osutatud meetmete ja abinõude rakendamise tingimuseks, et hageja esitab piisava tagatise või sellega võrdväärse garantii selleks, et tagada tekitatud kahju hüvitamine kostjale ja asjakohasel juhul teistele isikutele, keda need meetmed või abinõud on mõjutanud. 5. Kui artiklis 10 osutatud meetmed või abinõud tühistatakse käesoleva artikli lõike 3 punkti a alusel, kui need aeguvad hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu või kui hiljem leitakse, et ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist ei ole toimunud või sellist ohtu ei ole esinenud, on pädeval õigusasutusel õigus otsustada, et hageja peab maksma kostja või kolmandast isikust kannatanu taotluse alusel kostjale või kolmandast isikust kannatanule nõuetekohast hüvitist kahju eest, mille sellised meetmed või abinõud on põhjustanud. Liikmesriigid võivad sätestada, et esimeses lõigus osutatud kompensatsiooninõuet käsitletakse eraldi kohtumenetlustes.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui kohtuasja sisulise arutelu põhjal tehakse ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist või avalikustamist kinnitav kohtuotsus, võivad pädevad õigusasutused hageja taotluse alusel nõuda rikkuja suhtes ühe või mitme järgmise meetme võtmist: a) olenevalt asjaoludest kas ärisaladuse kasutamise või avalikustamise lõpetamine või keelamine; b) õigusi rikkuvate kaupade tootmise, pakkumise, turule laskmise või kasutamise või õigusi rikkuvate kaupade sellistel eesmärkidel importimise, eksportimise või ladustamise keelamine; c) nõuetekohaste parandusmeetmete võtmine seoses õigusi rikkuvate kaupadega; d) ärisaladust sisaldava või endast ärisaladust kujutava dokumendi, eseme, materjali, aine või elektroonilise faili või selle osa hävitamine või asjakohasel juhul selliste dokumentide, esemete, materjalide, ainete või elektrooniliste failide või nende osade üleandmine hagejale. 2. Lõike 1 punktis c osutatud parandusmeetmed on muu hulgas: a) õigusi rikkuvate kaupade turult tagasivõtmine; b) õigusi rikkuva omaduse eemaldamine õigusi rikkuvatelt kaupadelt; c) õigusi rikkuvate kaupade hävitamine või asjakohasel juhul nende turult kõrvaldamine, tingimusel et turult kõrvaldamine ei kahjusta kõnealuse ärisaladuse kaitsmist. 3. Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad õigusasutused võivad õigusi rikkuvate kaupade turult kõrvaldamise otsust tehes ärisaladuse omaja taotluse alusel otsustada, et kaubad antakse üle ärisaladuse omajale või heategevusorganisatsioonile. 4. Pädevad õigusasutused annavad korralduse, et lõike 1 punktides c ja d osutatud meetmeid võetakse rikkuja kulul, v.a juhul, kui on konkreetsed põhjused seda mitte teha. Sellised meetmed ei mõjuta kahjutasu, mida tuleks ärisaladuse omajale maksta ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tõttu.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 12 sätestatud ettekirjutuste tegemise ja parandusmeetmete võtmise taotluse kaalumisel ning nende proportsionaalsuse hindamisel on pädevad õigusasutused kohustatud võtma arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, muu hulgas asjakohasel juhul: a) ärisaladuse väärtust või muid erijooni; b) ärisaladuse kaitsmiseks võetud meetmeid; c) rikkuja tegevust ärisaladuse omandamisel, kasutamisel või avalikustamisel; d) ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise mõju; e) poolte õigustatud huve ning mõju, mida meetmete määramine või tagasilükkamine võib pooltele avaldada; f) kolmandate isikute õigustatud huve; g) avalikku huvi ja h) põhiõiguste kaitset. Kui pädevad õigusasutused piiravad artikli 12 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetme kestust, peab selline kestus olema piisav selleks, et kõrvaldada igasugune äriline või majanduslik eelis, mille rikkuja võis saada ärisaladuse ebaseaduslikust omandamisest, kasutamisest või avalikustamisest. 2. Liikmesriigid tagavad, et kostja taotlusel artikli 12 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmed tühistatakse või kaotavad muul viisil kehtivuse, kui kõnealune teave ei vasta enam artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele põhjustel, mida ei saa otseselt või kaudselt seostada kostjaga. 3. Liikmesriigid näevad ette, et pädev õigusasutus võib selle isiku taotluse alusel, kelle suhtes võidakse tõenäoliselt kohaldada artiklis 12 sätestatud meetmeid, nõuda nimetatud meetmete kohaldamise asemel kannatanule rahalise hüvitise maksmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: a) asjaomane isik ei teadnud ega asjaolusid arvestades ei pidanudki kasutamise või avalikustamise ajal teadma, et ärisaladus omandati teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult; b) kõnealuste meetmete täideviimine põhjustaks sellele isikule ebaproportsionaalset kahju ja c) rahaline hüvitis kannatanud poolele on põhjendatult piisav. Kui artikli 12 lõike 1 punktides a ja b osutatud meetmete asemel määratakse rahaline hüvitis, siis ei tohi selline hüvitis ületada selliste litsentsitasude ja tasude summat, mis oleks tulnud tasuda, kui kõnealune isik oleks taotlenud luba kasutada kõnealust ärisaladust ajavahemikul, mille jooksul ärisaladuse kasutamine oleks olnud keelatud.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused otsustavad kannatanu taotluse alusel, et rikkuja, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta tegeles ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega, peab maksma ärisaladuse omajale kahjutasu, mis vastab ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tulemusel tegelikult tekitatud kahjule. Liikmesriigid võivad piirata töötajate kohustust hüvitada oma tööandjatele kahju tööandjate ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise eest, kui nad tegutsevad ettekavatsematult. 2. Lõikes 1 osutatud kahjutasu määramisel võtavad pädevad õigusasutused arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu negatiivseid majanduslikke tagajärgi, sh kannatanu saamata jäänud tulu, rikkuja saadud ebaõiglast tulu ja asjakohasel juhul muid kui majanduslikke tegureid, nagu ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise tõttu ärisaladuse omajale põhjustatud moraalne kahju. Alternatiivina võivad pädevad õigusasutused asjakohasel juhul kehtestada kahjutasu ühekordse maksena, võttes arvesse vähemalt selliseid elemente nagu litsentsitasude või tasude summa, mis oleks kuulunud maksmisele juhul, kui rikkuja oleks taotlenud luba kasutada kõnealust ärisaladust.

1. Liikmesriigid tagavad, et ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamise kohta algatatud kohtumenetlustes võivad pädevad õigusasutused hageja taotlusel anda korralduse asjakohaste meetmete võtmiseks rikkuja kulul, et levitada teavet kohtuotsuse kohta, sh avaldada otsus kas täielikult või osaliselt. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad tagama ärisaladuste konfidentsiaalsuse säilitamise vastavalt artiklile 9. 3. Kaaludes korralduse andmist mõne lõikes 1 osutatud meetme võtmiseks ja hinnates selle proportsionaalsust, võtavad pädevad õigusasutused asjakohasel juhul arvesse ärisaladuse väärtust, rikkuja tegevust ärisaladuse omandamisel, kasutamisel või avalikustamisel, ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise või avalikustamise mõju ning seda, kui suur on tõenäosus, et rikkuja jätkab ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist või avalikustamist. Pädevad õigusasutused võtavad arvesse ka seda, kas teave rikkuja kohta on selline, mis võimaldab füüsilise isiku kindlaks teha, ning kui jah, siis kas nimetatud teabe avaldamine oleks põhjendatud, võttes eelkõige arvesse võimalikku kahju, mida selline meede võib põhjustada rikkuja eraelu puutumatusele ja mainele.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad õigusasutused võivad kohaldada haldusmeetmeid ja karistusi isikute suhtes, kes ei järgi või kes keelduvad järgimast artiklite 9, 10 ja 12 alusel võetud meetmeid. Ette nähtud haldusmeetmed ja karistused peavad sisaldama võimalust määrata korduvaid karistusmakseid juhul, kui artiklite 10 ja 12 alusel võetud meedet ei järgita. Ette nähtud haldusmeetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Koostöö, sh teabevahetuse edendamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel määrab iga liikmesriik ühe või mitu riiklikku kontaktisikut, kes tegelevad käesolevas direktiivis sätestatud meetmete rakendamisega seotud küsimustega. Liikmesriik edastab riikliku kontaktisiku või riiklike kontaktisikute andmed teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

1. Hiljemalt 9. juuniks 2021 koostab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse tegevuse raames esialgse aruande suundumuste kohta kohtuvaidlustes, mis on seotud käesolevas direktiivis käsitletud ärisaladuste ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamisega. 2. Hiljemalt 9. juuniks 2022 koostab komisjon vahearuande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud aruandes võetakse igakülgselt arvesse lõikes 1 osutatud aruannet. Vahearuandes analüüsitakse eelkõige käesoleva direktiivi kohaldamise võimalikku mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, töötajate liikuvusele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamisele. 3. Hiljemalt 9. juuniks 2026 hindab komisjon käesoleva direktiivi mõju ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 9. juuniks 2018. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.