Direktiiv 2017/159

Käesoleva direktiiviga rakendatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist käsitlev kokkulepe, mis sõlmiti 21. mail 2012. aastal merekalandussektoris liidu tasandi sotsiaalpartnerite, täpsemalt Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide (Europêche), vahel. Kokkuleppe tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada merekalandussektori töötajate suhtes sätted, mis on soodsamad käesoleva direktiivi sätetest. 2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja liidu tasandi sotsiaalpartnerite õigust võtta olukorra muutudes vastu teistsuguseid õigus- ja haldusnorme või kehtestada lepingulise korra, mis erineb käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud korrast, tingimusel et alati täidetakse käesoleva direktiiviga ette nähtud miinimumnõudeid. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamise ja tõlgendamisega ei piirata selliste liidu või liikmesriikide õigusnormide või tava kohaldamist, millega nähakse asjaomastele töötajatele ette soodsamad tingimused.

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud liikmesriikide sätete rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. novembril 2019. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametlikul avaldamisel nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Komisjon esitab pärast liikmesriikide ja liidu tasandi sotsiaalpartneritega konsulteerimist aruande nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise, kohaldamise ja hindamise kohta hiljemalt 15. novembril 2022.

Käesolev direktiiv jõustub Rahvusvaheline Tööorganisatsioon 2007. aasta kalandustöö konventsiooni jõustumise päeval. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas selle konventsiooni jõustumise kuupäeva.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis näevad ette: a) arstliku läbivaatuse laadi; b) arstitõendite vormi ja sisu; c) arstitõendi väljastamise nõuetekohaselt kvalifitseeritud arsti poolt, või kui on tegemist ainult nägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isiku poolt, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama; need isikud on erialase arvamuse kujundamisel täiesti sõltumatud; d) arstliku läbivaatuse sageduse ja arstitõendite kehtivusaja; e) õiguse täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti poolt, kelle liikmesriik on määranud vaheisikuks, i) kui isikule keelduti tõendit väljastamast või kui tööle, mida ta võib teha, kehtestati piirangud; ii) kui isik teatab läbivaatuse ajal, et ta ei suuda kalalaeva pardal oma töökohustusi täita, kuid arst väljastab sellele vaatamata arstitõendi, mis kinnitab, et isiku tervislik seisund võimaldab tal täita kalalaeva pardal oma töökohustusi; iii) kui isikule keelduti tõendit väljastamast või kui tööle, mida ta võib teha, kehtestati piirangud, kui sellise keeldumise tinginud meditsiinilisi põhjusi enam ei esine; f) muud asjakohased nõuded.

Lisaks artiklites 7 ja 8 sätestatud miinimumnõuetele kehtib 24 meetri pikkuse või pikema kalalaeva või sellise laeval puhul, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks, järgmine: a) kaluri arstitõendil peab olema märgitud vähemalt see, et: i) asjaomase kaluri kuulmine ja nägemine on kaluri tööülesannete jaoks laeval rahuldav ning ii) kaluril ei esine tervisehäireid, mida teenistus merel võib süvendada või mis võivad muuta kaluri sellise teenistuse jaoks sobimatuks või ohustada teiste isikute ohutust või tervist laeva pardal; b) arstitõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui kalur on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta; c) kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni selle reisi lõpuni.

1. Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et selle riigi lipu all sõitvate või selle riigi registrisse kantud kalalaevade reederid tagavad, et nende laevad on laeva ohutuks juhtimiseks ja tööks piisavalt ja turvaliselt mehitatud ning pädeva kipri juhtimise all. 2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele kehtestab pädev asutus 24 meetri pikkustele ja pikematele laevadele laeva ohutuks juhtimiseks minimaalse mehitamistaseme, täpsustades nõutavate kalurite arvu ja kvalifikatsiooni. 3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kehtestada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatust erinevad nõuded. Liikmesriik veendub siiski, et alternatiiv a) aitab kaasa käesoleva artikli ja artikli 11 üldeesmärgi täielikule saavutamisele; b) võimaldab jõustada käesoleva artikli lõike 2 ning c) ei sea ohtu kalurite ohutust ja tervist.

1. a) Käesoleva kokkuleppega hõlmatud kalurite suhtes ei kohaldata direktiivi 2003/88/EÜ artikleid 3–6, 8 ja 21. b) Liikmesriik võtab siiski vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et selle riigi lipu all sõitvate laevade omanikud tagaksid, et kaluritele oleks tagatud piisav puhkeaeg ja et kalurite tööaeg ei ületaks keskmiselt 48 tundi nädalas, mis arvutatakse kuni 12-kuulise võrdlusperioodi kohta. 2. a) Liikmesriik võtab käesoleva artikli lõike 1 punktis b ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud piiranguid arvestades ja pärast konsulteerimist vajalikud meetmed, et kalurite ohutust ja tervise kaitset ning väsimuse piiramist silmas pidades tagada järgmine: i) tööaeg on piiratud maksimaalse tundide arvuga, mida teatava ajavahemiku jooksul ei tohi ületada; või ii) on ette nähtud minimaalne puhkeaeg teatava ajavahemiku jooksul; b) maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg on täpsustatud õigus- ja haldusnormides või kollektiivlepingutes või kahe tööturu osapoole vahelistes lepingutes. 3. Töö- või puhkeaega piiratakse kas: a) maksimaalse tööajaga, mis ei ületa: i) 14 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja ii) 72 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; või b) minimaalse puhkeajaga, mis ei tohi olla lühem kui: i) kümme tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja ii) 77 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 4. Puhkeaega ei või jagada rohkem kui kaheks osaks, millest üks peab olema vähemalt kuue tunni pikkune, ning kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei tohi ületada 14 tundi. 5. Kooskõlas töötajate tervise ja ohutuse kaitse üldpõhimõtetega ning objektiivsetel või tehnilistel või töökorralduse põhjustel võivad liikmesriigid lubada erandeid lõike 1 punktis b ning lõigetes 3 ja 4 ettenähtud piirangutest, kaasa arvatud võrdlusperioodide kehtestamine. Selliste erandite puhul järgitakse võimalikult palju sätestatud norme, kuid võidakse arvesse võtta ka sagedasemaid või pikemaid puhkeaegu või kaluritele kompenseeriva puhkuse andmist. Need erandid võib sätestada: a) õigus- ja haldusnormidega, tingimusel et konsulteeritakse ja püütakse ergutada sotsiaalse dialoogi kõiki asjakohaseid vorme, või b) kollektiivlepingutega või lepingutega tööturu osapoolte vahel. 6. Kui lõikes 3 sätestatud piirangute suhtes on lubatud kohaldada lõike 5 kohaseid erandeid, antakse kaluritele niipea kui võimalik kompenseerivat puhkeaega. 7. Käesolev artikkel ei kahjusta laeva kipri õigust nõuda kalurilt töötamist aja jooksul, mis on otseselt vajalik laeva, pardal olevate isikute või püügi ohutuse tagamiseks või merehädas olevate teiste paatide, laevade või isikute abistamiseks. Seega võib kipper peatada puhkeajagraafiku ja nõuda kalurilt töötundide tegemist, mis on vajalikud kuni tavaolukorra taastumiseni. Kipper tagab võimalikult kiiresti pärast tavaolukorra taastumist, et graafikujärgsel puhkeajal töötanud kaluritele antakse piisav puhkeaeg. 8. Liikmesriik võib sätestada, et kalurid, kes töötavad kalalaevadel, mis sõidavad selle riigi lipu all või on selle riigi registrisse kantud ning mis vastavalt riigisisestele õigusnormidele või tavale ei tohi tegutseda kalendriaasta teatava osa jooksul, mis ületab üht kuud, peavad võtma põhipuhkust vastavalt direktiivi 2003/88/EÜ artiklile 7 selle ajavahemiku jooksul.

Kalalaeval on munsterroll, mille koopia esitatakse kaldal volitatud isikutele enne laeva lahkumist või edastatakse kaldale viivitamata pärast laeva lahkumist. Pädev asutus määrab kindlaks, kellele, millal ja mis eesmärgil sellist teavet antakse.

Artiklite 14–18 kohaldamine ei piira direktiivi 91/533/EMÜ kohaldamist.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, milles: a) nõutakse, et tema lipu all sõitvatel või tema registrisse kantud laevadel töötavad kalurid on kaitstud kaluri töölepinguga, mis on neile arusaadav ja kooskõlas käesoleva kokkuleppega, ning b) täpsustatakse miinimumandmed, mida kalurite töölepingud peavad sisaldama kooskõlas käesoleva kokkuleppe I lisaga.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, millega nähakse ette: a) kord, millega tagatakse, et kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimist võimalus selle tingimused läbi vaadata ja selle kohta nõu küsida; b) kui see on asjakohane, sellise lepingu alusel tehtava kaluri tööga seotud dokumentide säilitamine, ning c) kaluri töölepinguga seotud vaidluste lahendamise viis.

Kaluri töölepingut, mille üks eksemplar antakse kalurile, hoitakse laeva pardal ning see peab olema kättesaadav kalurile ning kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga teistele asjaomastele isikutele nende taotlusel.

Artikleid 14–16 ja käesoleva kokkuleppe I lisa ei kohaldata kalalaevareederi suhtes, kes töötab laevas üksi.

Kalalaevareederi kohustus on tagada, et igal kaluril on kirjalik kaluri tööleping, millele on alla kirjutanud kõik selle lepingu pooled ning mis tagab kalurile laeva pardal käesoleva kokkuleppega nõutavad inimväärsed töö- ja elamistingimused.

1. Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitva või tema registrisse kantud ja teise riigi sadamasse siseneva kalalaeva kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita juhul, kui kaluri tööleping lõpeb või see on kõnealuse lepingu ühe või enama osapoole poolt põhjendatult lõpetatud või kui kalur ei ole enam võimeline täitma kaluri töölepinguga nõutud tööülesandeid või ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada. See kehtib ka selle laeva kalurite kohta, kes viiakse samadel põhjustel laevalt üle välisriigi sadamasse. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, välja arvatud juhul, kui kooskõlas riigisiseste õigusnormide või muude meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral oma töölepingu kohustused täitmata. 3. Liikmesriigid näevad õigusnormide või muude meetmete abil ette täpsed asjaolud, mis annavad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kalurile õiguse kodumaale tagasisõiduks, maksimaalse teenistusaja pardal, pärast mida on kaluril õigus kodumaale tagasi sõita, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita. 4. Kui kalalaevareeder ei korralda käesolevas artiklis nimetatud kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab ja kes saab õiguse nõuda kulud sisse kalalaevareederilt. 5. Riigisisesed õigusnormid ei piira kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel.

1. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi 2008/104/EÜ kohaldamist. 2. Käesoleva artikli tähenduses koosnevad tööturuteenused erasektori pakutavatest värbamis- ja vahendusteenustest ning eratööhõivebüroode pakutavatest teenustest. 3. Liikmesriik: a) keelab erasektori pakutavate tööturuteenuste puhul kasutada vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mis on kavandatud takistama kalurite töölerakendamist, ning b) nõuab, et kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt lõivusid ega muid tasusid erasektori pakutavate tööturuteenuste eest. 4. Käesolev artikkel ei takista konventsiooni nr 188 ratifitseerinud liikmesriigil kasutada talle antud õigust jaotada teatavad konventsiooni nr 188 kohased kohustused eratööhõivebüroodele, võttes arvesse konventsiooniga ettenähtud piiranguid.

1. Artiklite 22–25 kohaldamine ei piira direktiivi 93/103/EÜ kohaldamist. 2. Artiklite 22–25 kohaldamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide puhul järgitakse nõuetekohaselt hügieeni- ning üldiseid ohutuse, tervislikkuse ja mugavuse tagamise nõudeid.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed tema lipu all sõitvatele või tema registrisse kantud kalalaevadele eluruumide, toitlustamise ja joogivee kohta pardal.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal olevad eluruumid on piisava suuruse ja kvaliteediga ning laeva teenindamist ja kalurite pardal elamise ajavahemikku silmas pidades asjakohaselt varustatud. Eelkõige peavad sellised meetmed vastavalt vajadusele käsitlema järgmist: a) kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses eluruumidega; b) elu- ja kambüüsiruumide hooldus; c) ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus; d) ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine; e) magamisruumide, messi ja muude eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus; f) sanitaarsõlmed, sealhulgas tualetid ja pesuruumid, ning piisava külma ja kuuma veega varustamine ning g) kokkuleppe nõuetele mittevastavate eluruumide kohta esitatud kaebustele reageerimise kord.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et: a) pardale toodud ja seal serveeritav toit on piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda on piisavas koguses; b) joogivesi on piisava kvaliteediga ja seda on piisavas koguses ning c) kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega tasuta; kooskõlas riigisiseste õigusnormidega saab selle kulu kui tegevuskulu siiski hüvitada, kui seda näeb ette kasumiosa eest töötamise süsteemi reguleeriv kollektiivleping või kaluri tööleping.

Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal oleva kaluri suhtes kehtib järgmine: a) tal on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda; b) kalalaevareeder tagab talle tervisekaitse ja meditsiiniabi, kui kalur on i) laeva pardal või ii) toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki; ning c) tal on tööga seotud haiguse või vigastuse korral täiendav võimalus saada asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja tavale.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et artikli 26 punktis b osutatud tervisekaitse ja meditsiiniabi: a) suhtes kehtivad direktiivi 92/29/EMÜ ja artikli 28 kohaldatavad sätted, kui kalur on laeva pardal, ja b) hõlmavad ravi ning sellega seotud materiaalset abi ja toetust ravi ajal, kui kalur on toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et: a) lisaks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele sõltub see, millised meditsiinitooted ja meditsiinivarustus peavad kalalaeva pardal olema, laeva tegevuspiirkonnast; b) lisaks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele võetakse kaluritele antava eriväljaõppe korral arvesse ka pardal olevate kalurite arvu, laeva tegevuspiirkonda ja reisi pikkust; c) direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud juhendid on käesoleva artikli punktis b osutatud kalurite jaoks arusaadavas keeles ja vormis; d) direktiivi 92/29/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud meditsiinilisi konsultatsioone saab pidada ka satelliitsidesüsteemi teel ja tema lipu all sõitvad või tema registrisse kantud laevad on selliste konsultatsioonide saamiseks varustatud raadio- või satelliitsidevahenditega; ning e) tema lipu alla sõitvatel või tema registrisse kantud laevadel on pädeva asutuse poolt vastu võetud või heaks kiidetud meditsiinijuhend või „International Medical Guide for Ships“ viimane väljaanne.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et: a) kalurile osutatakse artikli 26 punktis b ja artiklis 28 sätestatud meditsiiniabi tasuta ulatuses, mis on kooskõlas liikmesriigi riigisisese õiguse ja tavaga; ja b) kuni kalur on kodumaale tagasi sõitnud, kannab kalalaevareeder meditsiiniabikulud, millest kalur on käesoleva artikli punkti a alusel vabastatud, ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem; ja c) kalalaevareeder vastutab artikli 26 punktis c sätestatud meditsiiniabi kulude kandmise eest ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem.

Riigisisesed õigusnormid võivad lubada välistada kalalaevareederi vastutuse artikli 29 punktides b ja c osutatud meditsiiniabikulude katmise eest, kui vigastus tekkis muul viisil kui kalalaeva teenistuses või kui haigust või puuet varjati töölevõtmisel või kui kalalaevareeder tõestab, et vigastus või haigus on tingitud kaluripoolsest tahtlikust kohustuste rikkumisest.

1. Liikmesriik võtab meetmeid, et tagada kooskõlas riigisiseste õigusnormide või tavaga kaluritele kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral. 2. Tööõnnetusest tingitud vigastuse või kutsehaiguse korral saab kalur vastava hüvitise kooskõlas riigisiseste õigusnormidega. 3. Kui kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem ei hõlma kogu käesoleva artikli lõikes 1 ja sellest tulenevalt ka lõikes 2 osutatud kaitset, vastutab hõlmamata osa eest kalalaevareeder.

Võttes arvesse kalapüügisektori eripära, võib artiklite 29 ja 31 kohased kalalaevareederite finantskohustused tagada: a) kalalaevareederi vastutuse süsteemiga või b) kohustusliku kindlustuse, töötajate hüvitise või muude skeemidega.

Artiklite 34–36 kohaldamine ei piira direktiivide 89/391/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 93/103/EÜ kohaldamist.

Liikmesriik võtab vastu õigusnormid või muud meetmed järgmise kohta: a) tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud riskide ärahoidmine kalalaevade pardal, sealhulgas riskihindamine ja -juhtimine, kalurite väljaõpe ja juhendamine pardal; b) kalurite väljaõpe nende poolt kasutatavate püügivahendite käsitsemiseks ja teadmiste andmiseks püügioperatsioonide kohta, milles nad tööle rakendatakse; c) kalalaevareederite, kalurite ja muude asjaomaste isikute kohustused, võttes nõuetekohaselt arvesse alla 18 aasta vanuste kalurite ohutust ja tervist; d) tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal toimunud õnnetustest teatamine ja nende uurimine ning e) tööohutuse ja töötervishoiu ühiskomisjonide või pärast konsulteerimist muude asjakohaste organite moodustamine.

1. Käesoleva artikli nõudeid kohaldatakse kõikide kalalaevade suhtes, arvestades pardal olevate kalurite arvu, laeva tegevuspiirkonda ja reisi kestust. 2. Pädev asutus: a) nõuab pärast konsulteerimist, et kalalaevareeder kehtestab pardal kooskõlas riigisiseste õigusnormide, kollektiivlepingute ja tavaga korra tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaiguste ärahoidmiseks, võttes arvesse konkreetseid ohte ja riske asjaomasel kalalaeval, ning b) nõuab, et kalalaevareederitele, kipritele, kaluritele ja muudele asjaomastele isikutele antakse piisavaid ja sobivaid juhiseid, õppematerjali või muud asjakohast teavet selle kohta, kuidas ohutus- ja terviseriske kalalaevade pardal hinnata ja ohjata. 3. Kalalaevareederid: a) tagavad, et iga pardal viibiv kalur varustatakse sobiva kaitserõivastuse ja -vahenditega; b) tagavad, et iga pardal viibiv kalur on saanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ohutusalase põhiväljaõppe; ning c) tagavad, et kalurid on enne seadmete kasutamist või asjaomases töös osalemist piisavalt ja mõistlikul määral tuttavad seadmete ja nende töömeetoditega, sealhulgas asjakohaste ohutusmeetmetega.

Kalapüügiga seotud riske hinnatakse vastavalt vajadusele kalurite või nende esindajate osalusel.

1. Käesoleva kokkuleppe ja selle lisade kohaldamine vaadatakse läbi pärast konventsiooni sätete iga muutmist ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool. 2. Käesolevat kokkulepet hinnatakse ja see vaadatakse läbi pärast selliste Euroopa õigusaktide iga muutmist, mis võivad mõjutada käesolevat kokkulepet, ja juhul, kui seda nõuab ükskõik kumb käesoleva kokkuleppe pool.

Allakirjutanud sõlmivad käesoleva kokkuleppe tingimusel, et see ei jõustu enne konventsiooni jõustumise kuupäeva. Konventsioon jõustub 12 kuud pärast kuupäeva, mil kümme ILO liikmesriiki, kellest kaheksa on rannikuäärsed riigid, on registreeritud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures. SELLE KINNITUSEKS on allpool nimetatud isikud käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.