Artikkel 19 - Haldusnõukogu ülesanded
1. Haldusnõukogu
a)
annab ameti tegevusele üldise suuna;
b)
võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas V peatükiga;
c)
nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ning vajaduse korral pikendab nende vastavat ametiaega või tagandab nad ametist kooskõlas artikliga 25 või 26;
d)
teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle, ning kokkuleppel tegevdirektoriga teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori asetäitja üle;
e)
teeb kõik otsused ameti organisatsioonilise struktuuri loomise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest;
f)
võtab vastu ameti personalipoliitika;
g)
võtab vastu ameti kodukorra;
h)
võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;
i)
võtab vastu reeglid oma liikmete huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab need ameti veebisaidil;
j)
võtab vastu rikkumisest teatajate kaitsmise üksikasjalikud sise-eeskirjad ja -korra, sealhulgas asjakohased suhtluskanalid väärkäitumisest teatamiseks;
k)
annab loa töökorra kindlaksmääramiseks vastavalt artiklitele 41 ja 43;
l)
kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning vastavalt artikli 17 lõikele 3 loodud tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevad lepingud, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriigid;
m)
kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);
n)
võtab kokkuleppel komisjoniga ametnike personalieeskirjade jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;
o)
võtab vastu eeskirjad riikide ekspertide ametisse lähetamise kohta;
p)
võtab vastu ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi, ning esitab selle iga aasta 31. jaanuariks komisjonile;
q)
võtab vastu ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab ameti mitmeaastast programmi ja tema tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi, ning edastab selle iga aasta 31. jaanuariks ning samuti ühtse programmdokumendi võimalikud ajakohastatud versioonid Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
r)
võtab komisjoni arvamust arvesse võttes igal aastal enne 30. novembrit oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi ning tagab, et vastuvõetud programmdokumendi lõplik tekst edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;
s)
võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande jooksvaks aastaks kavandatud tegevuse rakendamise kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
t)
hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; tagab aasta tegevusaruande avaldamise;
u)
täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid, sealhulgas rakendab artiklis 15 osutatud katseprojekte ja kontseptsioonitõendusi;
v)
võtab vastavalt artiklile 49 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
w)
nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja ja kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;
x)
tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;
y)
võtab vastu artikli 34 lõikes 4 osutatud teavitus- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;
z)
võtab vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbekava, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi;
aa)
võtab pärast komisjoni heakskiitu vastu turvareeglid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta;
bb)
nimetab ametisse turvaametniku;
cc)
nimetab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ametisse andmekaitseametniku;
dd)
võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjaliku korra;
ee)
võtab vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 2 vastu aruanded EESi arendamise kohta ja annab vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 2 aru ETIASe arendamise kohta;
ff)
võtab vastu aruanded SIS II tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 4, VISi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõikele 3, EESi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 4 ja ETIASe tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 4;
gg)
võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1;
hh)
võtab vastu ametlikud märkused Euroopa Andmekaitseinspektori auditeid käsitlevate aruannete kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 lõikele 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõikele 2 ja määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõikele 2, määruse (EL) 2017/2226 artikli 56 lõikele 2 ja määruse (EL) 2018/1240 artiklile 67 ning tagab pärast neid auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmise;
ii)
avaldab SIS II-ga seotud statistilisi andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 3;
jj)
koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2;
kk)
avaldab statistikat EESi kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 63;
ll)
avaldab statistikat ETIASe kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklile 84;
mm)
tagab, et igal aastal avaldatakse selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on lubatud vahetult otsida määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõike 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõike 8 kohaselt SIS II sisestatud andmeid, koos SIS II riigisiseste süsteemide asutuste (N.SIS II asutused) ja SIRENE büroode nimekirjaga vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikele 3, pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõikele 2 ja pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 87 lõikele 2;
nn)
tagab kord aastas määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt üksuste loendi avaldamise;
oo)
tagab, et ameti kõikides otsustes ja kogu tegevuses, mis mõjutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme, austatakse kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet;
pp)
täidab muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.
Ilma et see piiraks esimese lõigu punktis mm osutatud liidu õigusaktides ette nähtud asjaomaste asutuste loetelude avaldamist käsitlevate sätete kohaldamist ja kui kõnealustes õigusaktides ei ole ette nähtud kohustust nimetatud loetelusid ameti veebisaidil avaldada ja pidevalt ajakohastada, tagab avaldamise ja ajakohastamise haldusnõukogu.
2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 vastu ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.
Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse peatada ajutiselt tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale, välja arvatud tegevdirektorile.
3. Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuse puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingutega.