R.E kaebus karistusregistrisse kantud ebaõigete andmete parandamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – R.E Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium (endise nimega Justiitsministeerium)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kaebaja nimi lahendi avalikustamisel tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.24.05.2024 saabus Tallinna Halduskohtule R.E kaebus, mida kohus tõlgendas kui kaebust nõudega kohustada Justiitsministeeriumi kohtu poolt kindlaksmääratud tähtajaks parandama kaebaja kohta karistusregistrisse kantud valed andmed see on formuleering: "relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia" või alternatiivselt kohustada Justiitsministeeriumi esitama Soome Vabariigile taotlus kande „relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“ kustutamiseks.
2.Tallinna Halduskohus võttis 12.06.2024 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. 27.08.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK, volitatud töötleja) peetavasse karistusregistrisse on tehtud kaebaja kohta järgnev kanne: "Turun hovioikeus (18) Asja number: VKM-20231217-37 Menetluse number: VKM-20231217-1910 Otsuse number: FIC-000000000078184 Otsuse kuupäev: 08.02.2022" Isiku karistus on seotud järgnevate süüteo liikidega: "Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, Isikuvastased süüteod, Vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia." Eesti Vabariigis kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50835 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt või on tegemist sama seadustiku §-s 4896 nimetatud süüteoga. Harju Maakohus, 06.09.2023 lahendiga nr x-xx-xxxx tunnustas Soome kohtuotsust järgmises ulatuses: 1) KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel tunnistada R.E suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu 02.02.2022 kohtuotsuse nr 22/104443 (juhtumi nr R 21/370) täitmine Eesti Vabariigis täies ulatuses lubatavaks. 2) KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel tunnistada R.E suhtes tehtud Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsuse nr 22/105353 (juhtumi nr R 21/1051) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks osaliselt, seda kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest mõistetud karistuste täideviimist puudutavas osas. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 6 lg 7 alusel kanti Soome kohtuotsus peale Eesti poolset tunnustamist registrisse. Registrisse kanti aga kuriteo kvalifikatsioonid, milles kaebajat ei ole süüdistatud ning millised ei ole aset leidnud. Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia – nende loetletud kuritegudes ei ole kaebajat süüdi mõistetud, samuti ei ole Eesti Vabariik selles osas välisriigi kohtuotsust tunnustanud. Karistusregistrisse tehtud kanne on ilmselgelt alusetu ja ebaõigetel faktidel põhinev. 2(11)
Turku (Soome Vabariik) apellatsioonikohtu 02.02.2022 kohtuotsusega R21/370 mõisteti kaebaja süüdi raskes kehalises väärkohtlemises, mis on ka Eesti Vabariigis karistatav. Turku apellatsioonikohtu 08.02.2022 kohtuotsusega R21/1051 mõisteti kaebaja süüdi raskes kehalises väärkohtemises, ähvardamises ja lähenemiskeelu rikkumises, mis on ka Eesti Vabariigis karistatavad. Sama kohtuotsusega on kaebaja süüdi tunnistatud ka teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmises, mis aga Eesti Vabariigis karistatav ei ole, samuti ei ole tegemist KrMS 8-s 4896 nimetatud süüteoga (Harju Maakohtu 05.04.2023 lahend x-xx-xxxx). Soome Ülemkohtu 20.06.2023 otsusega otsustati: "R.E-le mõistetakse Turu apellatsioonikohtu 08.02.2022 otsuse punktis 6 talle süüks arvatud teisele isikule kahju tekitamiseks sobiva eseme (kruvikeeraja), või aine omamise eest 14 päeva vangistust.“ Harju Maakohus jättis otsuse selles osas tunnustamata. Samas on tunnustamata jäetud karistusest tuletatud sõnastus Eesti karistusregistrisse ning lisaks on tõlkes saanud kruvikeerajast tulirelv ja lõhkeaine.
3.2.Selline formuleering avaldab negatiivset mõju kaebaja reputatsioonile, võib osutuda takistuseks tööle kandideerimisel, ning osadesse riikidesse viisa taotlemisel. Kaebajat on sõnaselgelt tituleeritud rassistiks. Ka ei ole taolisest ebaõigest formuleeringust tulenevalt välistatud terrorismi toetamise jm. sarnaste kahtlustuste esitamine tulevikus. Eesti kriminaalõiguse (karistusseadustiku) järgi kvalifitseeritavad II astme teod on muudetud rasketeks I astme kuritegudeks. Vale kanded avaldavad otsest kaebaja jaoks negatiivset mõju kaebaja vangla sisese riskihindamise koostamisel, AVO-sse ümberpaigutamisel, ning TEV vabastamise juures. Samuti annab viide tulirelvadele ja lõhkeainetele aluse vanglal kaebaja suhtes taotleda KarS § 871 kohaldamist. Nimetatud, põhjendamatult, karistuse ära kandmise järgselt rakendatav haldusjärelevalve meede oleks ilmselgelt kaebaja vabadusi ja isikuõigusi piirav. Käesolev sõnastus raskendab põhjendamatult kaebaja olukorda, nii käesoleval ajal, kui ka tulevikus. Eesti kriminaalõiguses puuduvad sellised kuriteo koosseisud nagu rassism ja ksenofoobia ning karistusseadustik ei näe selliste eest ette kriminaalkaristusi.
3.3.Kaebaja leiab, et tal on tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2019/816, 17.04.2019, millega täiendati Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRISTCN), ning muudeti määrust (EL) 2018/1726 õigus nõuda ebaõigete andmete kustutamist/parandamist. Samuti on kaebajal õigus viidatud alusel nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui mõistliku aja jooksul ebaõigeid andmeid ei parandata.
3.4.Vastuseks vastustaja seisukohtadele märgib kaebaja esmalt, et ei nõustu vastustaja seisukohtadega. Esiteks ei saa olla tegu usaldusväärse teabega (KarRS § 3) olukorras, kus kanne sisaldab valeandmeid ja infot. Kaebaja kohta tehtud sissekande juures ei ole märgitud mingeid koode vaid üksnes sõnaline kirjeldus, milliseid tegusid kaebaja aga toime ei ole pannud. Kaebaja leiab, et Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ei luba riigiasutusel kanda isikute kohta riiklikku registrisse teadvalt valeandmeid. Tegemist ei ole kindlasti väheintensiivse riivega nagu leiab vastustaja.
3.5.Kaebaja toob välja, et vastustaja hinnangul ei esine isiku karistuse ja registrisse kantud ECRIS kategooriate vahel vasturääkivusi. Kaebaja selgitab, et teda ei huvita mingid ametnike poolt paika pandud kategooriad, kui kaebaja ei ole selliseid tegusid toime pannud. Mingid kategooriad ei saa ära rikkuda kaebaja edasist elu, ning sundida kaebajat lahkuma mõnda
3(11)
kolmandasse riiki. Kaebaja palub jätta vastustaja vastavad seisukohad kui õigusvastased ja asjasse puutumatud tähelepanuta ning rahuldada kaebaja kaebus. Kaebaja palub kontrollida, kas vastustaja poolt viidatud Euroopa Liidu õigus on kooskõlas põhiseadusega (PS § 15).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Teises Euroopa karistusregistris.
Liidu
liikmesriigis
mõistetud
karistuse
andmed
Eesti
Karistusandmete vahetamine teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja pädevate asutustega toimub vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele ning karistusregistri seaduses (KarRS) sätestatule. Vastavalt KarRS § 3 sätestatule on karistusregistri pidamise eesmärgiks usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta, isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest ning karistusandmete vahetamine välisriigiga. Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning registri volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) (KarRS § 4). KarRS § 6 lõike 7 kohaselt kantakse registrisse jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Karistusandmete vahetamise Euroopa Liidu liikmesriikidega osas on samas nähtud ette eriregulatsioon KarRS 5. peatükis ning selle toimub andmete edastamine Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS vahendusel. Karistusregistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (KarRS § 7). Registrit peetakse eesti keeles, dokumendid, mis ei ole eesti keeles, esitatakse registri volitatud töötlejale koos eestikeelse tõlkega, Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhtudel võidakse registrile esitada andmeid ka muus keeles (KarRS § 8). Liikmesriikide vahelise andmete vahetamise Eesti keskasutuseks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (KarRS § 29 lg 1). Registriteateid väljastatakse paberkandjal või elektrooniliselt e-toimiku süsteemi avaliku liidese (https://etoimik.rik.ee/) kaudu karistusregistri seaduses sätestatud korras.
4.2.Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ehk ECRISe süsteemi üldpõhimõtted 1. Vastavalt Euroopa Liidu nõukogu 26.02.2009. aasta raamotsusele 2009/315/JSK 2, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu, edastab süüdimõistva otsuse teinud EL liikmesriik kasutades Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS otsuse andmed isiku kodakondsusjärgsele liikmesriigile. ECRIS põhineb detsentraliseeritud ülesehitusel, kus karistusregistri andmeid vahetatakse elektroonilisel kujul ja üksnes liikmesriikide keskasutuste vahel, kasutades selleks raamotsuses 2009/315/JSK väljatöötatud kohustuslikku tüüpvormi3 ning keskset tehnilist 1
https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/exchange-of-information-oncriminal-records-between-eu-member-states.html 2 Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23) 3 Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK LISA, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu, artiklites 6, 7, 8, 9 ja 10 nimetatud vorm
4(11)
lahendust. ECRIS kaudu ei edastata kohtuotsuseid, vaid karistusandmeid st andmed isiku, toime pandud kuriteo ja karistuse kohta. Kohtuotsuse teksti ei edastata. Vältimaks liigset andmetöötlust (isikuandmete liigset töötlemist) ja vähendamaks liikmesriikide asutuste koormust, on andmete edastamisel kohustuslik määrata kohane kvalifikatsiooni puudutav süüteo üldine liik (nn ECRIS kategooria/kood) ning andmete saajal see selliselt ka talletada ning järgnevale andmete päringu teinule edastada. Vastavalt raamotsusele 2009/315/JSK kohustub iga liikmesriik, kes on süüdi mõistnud mõne teise liikmesriigi kodaniku, teavitama ECRISe kaudu asjaomast liikmesriiki süüdimõistva kohtuotsusega seotud teabest võimalikult kiiresti ja edastama ka hilisemaid ajakohastatud teateid (muutmine, kustutamine jj). Kodakondsusjärgne liikmesriik kohustub aga säilitama ECRISe kaudu saadud teabe, viima sisse otsuse teinud riigi edastatud muudatused andmetes ning taotluse saamisel need andmed esitama. Selleks peab kodakondsusjärgne liikmesriik keskset andmebaasi, mis sisaldab lisaks liikmesriigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste infole selle liikmesriigi kodanike suhtes teistes ELi liikmesriikides asuvate kriminaalkohtute poolt tehtud ja edastatud süüdimõistvate otsuste andmeid. Liikmesriigi keskasutusel ei ole otsest juurdepääsu teiste liikmesriikide karistusregistri andmebaasidele.
4.3.Euroopa karistusregistrite infosüsteemis ECRIS kasutatav süüteo liikide ühtne tabel. Kuna liikmesriikide õigusaktid on erinevad ning ühel liikmesriigil puudub detailne informatsioon teiste liikmesriikide õigusaktide ning karistamise aluseks olnud õigusnormide kohta, kasutab ECRIS infosüsteem raamotsuses 2009/316/JSK4 kehtestatud kohustuslikke vastavustabeleid (vt raamotsuse Lisas A toodud süütegude liikide ühtne tabel), kus on nimetatud erinevad kuriteoliigid ja nende kategooriad ning vastavus konkreetse liikmesriigi õigusaktidele ja nendes sätestatud kuriteokoosseisudele. Nimetatud raamotsuse artikkel 4 sätestab, et kui liikmesriigid edastavad raamotsuse 2009/315/JSK artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad kuriteo nimetust või juriidilist kvalifikatsiooni ning viidet kohaldatavatele õigusnormidele, märgivad nad igale kuriteole, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud raamotsuse Lisa A kuritegusid käsitlevas tabelis. Erandjuhtudel, kui kuritegu ei vasta ühelegi konkreetsele alaliigile, kasutatakse konkreetse kuriteo märkimiseks asjakohase või lähima kuritegude liigi „avatud kategooria” koodi või selle puudumisel koodi „muud süüteod”. Kasutatavad eestikeelsed süüteoliikide nimetused on pärit Euroopa Liidu nõukogu otsuse 2009/316/JSK eestikeelsest ametlikust versioonist5 (Lisa A) ning on kasutusel nii automaatsel andmevahetusel kui ka andmete kandmisel karistusregistrisse ning kohustuslikul päringutele vastamisel. Vastava unikaalse koodi alusel viiakse kokku erinevates keeltes edastatud kuritegude info. Kuriteoliikide koodid ja neile vastavad kuritegude liigid ja alaliigid on kehtestatud ECRIS infosüsteemi tasandil kõikide liikmesriikide jaoks ühtselt, arendatud infosüsteemidesse ning aluseks andmevahetusele ning liikmesriigid ei või neid ega nende nimetusi iseseisvalt muuta. Eesti on teinud omapoolsed vajalikud tehnilised kohandused ECRIS infosüsteemi kasutuselevõtul, st raamotsuse 2009/315/JSK tüüpvormi6 kasutuselevõtuks ja kohustusliku 4
Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 7.4.2009, lk 33). 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009D0316 6 Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK LISA, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu, artiklites 6, 7, 8, 9 ja 10 nimetatud vorm.
5(11)
andmekoosseisu edastamiseks teistele liikmesriikidele. Samuti on Eesti tekitanud tehnilise võimekuse teiste EL liikmesriikide poolt edastatud andmete vastuvõtmiseks, muuhulgas otsuses 2009/316/JSK7 kehtestatud nõuete täitmiseks (sh Lisa A, süütegude liikide ühtse tabeli kasutuselevõtuks), vastuvõetud andmete nõuetekohaseks säilitamiseks ning andmete (taas)edastamiseks päringute korral (teabepäringutele vastamiseks). ECRIS infosüsteemis kasutatavate süüteo kategooriate ja neile vastavate koodide tabel on lisaks raamotsusele kättesaadav Registrite ja Informatsiooni Keskuse kodulehelt KKK osas aadressil https://etoimik.rik.ee/korduvad-kusimused.
4.4.Vastused kohtu poolt esitatud küsimustele. Võttes arvesse eelnevaid selgitusi, on Justiitsministeeriumi vastused kohtu poolt esitatud küsimustele järgnevad: 1) ECRIS kaudu edastatud karistusandmeid eraldiseisvalt ei tõlgita, kuna välisriigi poolt edastatud andmed kantakse automaatselt karistusregistrisse vastavalt ECRIS andmevahetust reguleerivatele raamotsusele 2009/315/JSK ja otsusele 2009/316/JSK. Täpsemalt toimub karistusandmete tuvastamine ECRIS-kategooriate tabeli abil (Lisa A). Edastatud kuritegude ECRIS kategooriate nimetuste eestikeelsed vasted on leitavad otsuse 2009/316/JSK Lisa A eestikeelsest ametlikust versioonist8. 2) Nagu eelpool täheldatud, ei kanta karistusregistrisse kohtuotsuseid, vaid teise riigi poolt edastatud andmed isiku, toime pandud kuriteo ja karistuse kohta. Kohtuotsuse teksti liikmesriigile ei edastata. Kohtuotsuse teinud liikmesriigi pädev asutus on kohustatud andmete edastamisel lisama neile ECRIS kuriteo kategooria. Andmete õigsuse eest vastutab kohtuotsuse teinud ja andmed edastanud riik. Eelnev tähendab ühtlasi, et kui Soome pädevad asutused on märkinud, et nende karistusseadustiku (Rikoslaki) konkreetsele paragrahvile ja kuriteoliigile (kvalifikatsioon) vastab konkreetne ECRIS vastavustabelis märgitud kuriteo kategooria, on andmed saanud liikmesriigi kohustus see info talletada ja vajadusel sel kujul päringu saamisel edastada. Andmed saanud liikmesriigil pole lubatud neid muuta. Edastatud info pinnalt saab liikmesriik (antud juhul Eesti) informatsiooni, mis liiki kuriteoga on tegemist, ilma et oleks vaja eraldi hinnata või analüüsida Soome seadusi. Samas tuleb arvestada, et kõnealust teavet ei tohi automaatselt samastada siseriiklikul tasandil karistusregistrisse kantud infoga ega võrdsustada tunnustatud välisriigi kohtuotsuse andmetega. Kuigi ECRIS kategooriate süsteem ei garanteeri edastatavate andmete sajaprotsendilist täpsust, on valitud lahendus Euroopa Liidu liikmesriikide karistussüsteemide vahelisi erinevusi arvesse võttes ainus mõistlik lahendus, tagamaks karistusandmete vahetamise erinevate liikmesriikide vahel. Lisaks tagab valitud lahendus, et karistatud isikute isikuandmeid töödeldakse võimalikult vähe. 3) Vastav info on registrisse kantud vastavalt nõukogu raamotsusele 2009/315/JSK ja nõukogu otsusele 2009/316/JSK koostoimes KarRS § 6 lõike 7 ja § 12 lg 4 p 2 sätestatule. Lisame ka, et teatisel kuvatakse välisriigi poolt edastatud süüteo kvalifikatsiooni puudutav edastatud kohustuslik info (kvalifikatsioon – seaduse säte koos süüteo liigiga) automaatselt. 7
Pöörame siinkohal tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/884, 17. aprill 2019 (ECRIS-TCN direktiiv) asendati otsus 2009/316/JSK, ilma et see piiraks nende liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kõnealuse otsuse rakendamise tähtpäevaga. Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/884, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK (ELT L 151, 07.06.2019, lk 143–150). 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009D0316
6(11)
KarRS § 6 lõike 7 kohaselt kantakse registrisse jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. KarRS § 12 lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb registrisse kanda karistusseadustiku või muu seaduse säte, milles sätestatud süüteo toimepanemises isik süüdi mõisteti. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikides mõistetud karistusi puudutavate andmete osas ei ole sellest reeglist otsesõnu erisust sätestatud, tuleneb siinkohal erisus Euroopa Liidu õigusest ning selle alusel loodud ECRIS infosüsteemist. Euroopa Liidu õigusest tuleneb otsuse teinud liikmesriigile kohustus edastada karistusandmed koos viitega seaduse sättele, milles sätestatud kuriteo toimepanemises isik süüdi mõisteti, samuti vastav ECRIS vastavustabeli kuriteo kategooria (2009/316/JSK Lisa A) Kodakondsusjärgsel riigil on omakorda sellele kohustusele vastav kohustus saadud andmed talletada ning samad andmed järgnevate päringute korral väljastada (KarRS § 32). Kuna karistusregistrisse kantud info on avalik, st peab sisaldama ka andmeid välisriigis mõistetud karistuste kohta, märgitakse eelnevaid põhjendusi arvesse võttes karistusregistri teatisele ka välisriigi poolt kuriteo kvalifikatsiooni puudutav edastatud kohustuslik info. Täpsemalt lisatakse kõnealune teave KarRS § 2 lõike 3 ja § 23 lõike 1 alusel kehtestatud 27.12.2011 Justiitsministri määruse „Karistusregistri vormide ja tasumäära kehtestamine“ Lisa 4-s9 teatise vormil toodud teabebloki „Süüteo kvalifikatsioon“ alla eraldi selgitavale reale: „Isiku karistus on seotud järgnevate süüteo liikidega:[...]“.
4.5.Justiitsministeeriumi seisukoht kaebuse kohta.
4.5.1.Riive intensiivsus – kuigi kaebaja on kaebuses välja toonud, et karistusregistrisse tehtud kanne avaldab mõju tema reputatsioonile ning võib osutuda takistuseks tööle kandideerimisel või välisriikidesse viisa taotlemisel jmt, on tegu üksnes oletuslike etteheidetega. Käesolevas vastuses on eelpool selgitatud, et kaebaja poolt viidatud ECRIS kategooria on eelkõige informatiivse iseloomuga ning seda ei tohi õiguslikult võrdsustada siseriiklike karistusregistrisse kantud karistusandmetega. Kuigi on tõsi, et mitmetel elukutsetel töötamine võib olla isiku varasemast karistatusest tingituna välistatud, ei langetata vastavat otsust üksnes ECRIS kategooria pinnalt, mis annab vaid esmase aimduse sellest, mis liiki süütegu võib konkreetses asjas kõne alla tulla. Taolise eelinfo pinnalt saab teha edasise otsuse sellest, kas isiku karistatuse asjaolude osas on vajalik pöörduda täpsemate andmete saamiseks liikmesriigi kohtu poole (täiendav päring, mille pinnalt selgitatakse välja isiku tegelik karistatus, sealhulgas kuriteo täpne kvalifikatsioon otsuse teinud liikmesriigi õiguse järgi). Seonduvalt viisade taotlemisega märgime, et riikidel on suur kaalutlusruum selles osas, keda nad enda territooriumile lubavad, kuid ka negatiivse otsuse korral on isikul võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid ning kõnealune otsus vaidlustada, kui see ei põhine objektiiv-õiguslikel asjaoludel. Sama kehtib ka muude kaebuses märgitud võimalike ebamugavuste kohta, mistõttu on kokkuvõttes tegemist väheintensiivse riivega, kui riive olemasolu üldsegi jaatada.
4.5.2.Kaebuse rahuldamine on antud juhul ebatõenäoline, kuna tegemist ei ole valede andmetega. Kaebaja kohta on karistusregistrisse kantud formuleering „relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“. Kirjeldatud formuleering sisaldab kolmele erinevale koodile vastavat süütegude liiki (kategooriat): 9
RT I, 29.12.2011, 139
7(11)
1) Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine ja kasutamine (kood nr 0504 00); 2) Isikuvastased süüteo (avatud kategooria koodiga 0800 00); 3) Vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia (kood nr 0900 00). Kaebaja tunnistati Soome Vabariigis süüdi raske kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise ja teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmise eest10. Kõrvutades Soomes isikule mõistetud karistust raamotsuse Lisas A avaldatud ECRIS kategooriatega, nähtub, et kannete ja karistuste vahel ei esine ebakõlasid. Soomes karistatav teiste kahjustamiseks sobiva eseme valduses hoidmine sobitub olemuslikult kategooria nr 0504 00 alla, kuna kaebaja kasutas kõnealust kruvikeerajat kehalise väärkohtlemise toimepanemise vahendina, s.o relvana11. Taaskord tasub siinjuures rõhutada, et antud küsimuses ei oma tähtsust asjaolu, et Eesti kohus selles osas Soomes mõistetud karistust ei tunnustanud, kuivõrd informatiivse ECRIS kande pinnalt ei kaasne sellega automaatseid õiguslikke tagajärgi. Nii kehaline väärkohtlemine kui ähvardamine on loomult isikuvastased süüteod (seda mh ka Eesti KarS kohaselt) ning sobivad seega isikuvastaste süütegude kategooriasse (kood 0800 00). Lähenemiskeelu rikkumise puhul võib aga jaatada objektiivset seost teise isiku vabadusõiguse rikkumisega, samuti sobitub nimetatud süütegu „muude kaitstud huvide vastaste süütegude“ kategooriasse, mistõttu on kategooria 0900 00 sobilik. Kuna vastustaja hinnangul ei esine isiku karistuse ja registrisse kantud ECRIS kategooriate vahel vasturääkivusi, oleks vastava kaebuse või taotluse esitamise korral selle rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva pinnalt palub Justiitsministeeriumil kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel kaebajale tagastada. Alternatiivselt palub vastustaja kaebuse jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kaebaja taotlust kohustada vastustajat kohtu poolt kindlaksmääratud tähtajaks parandama kaebaja kohta karistusregistrisse kantud valed andmed so formuleering: "relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia" või alternatiivselt kohustada Justiitsministeeriumi esitama Soome Vabariigile taotlus kande „relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine, isikuvastased süüteod, vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“, sellele Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) poolt antud 15.05.2024 vastust (dtl 9-11) ja vastustaja hilisemaid täiendavaid selgitusi (vt dtl 47-52), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vastustaja oleks kohustatud kaebaja poolt märgitud andmed ise parandama või tegema vastava taotluse Soome Vabariigile.
10
Vt Tallinna ringkonnakohtu 5.10.2023 määrus asjas nr x-xx-xxxx, p 1.1.; kättesaadav veebis: x-xx-xxxx (riigiteataja.ee). 11 Vt Harju Maakohtu 6.9.2023 määrus asjas nr x-xx-xxxx, p 8; kättesaadav veebis: fail.html (riigiteataja.ee).
8(11)
6.Karistusregistri seaduse (KarRS) § 34 lg 1 kohaselt suletakse ebaõiged andmed ja parandatakse registri volitatud töötleja poolt andmete esitaja taotluse, registri vastutava töötleja või Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse või kohtu määruse alusel. KarRS § 6 p 1 tuleneb, et registrisse kantakse isiku karistusandmed kohtulahendi alusel. Kaebuses märgitust järeldub, et vaidlusalused andmed on kantud registrisse jõustunud süüdimõistva välisriigi (praegusel juhul Soome Vabariigi) kohtuotsuse alusel ning Harju Maakohtu määruse alusel, millega tunnustati osaliselt Soome Vabariigi kohtuotsust. KarRS § 6 p 7 sätestab, et registrisse kantakse isiku karistusandmed järgmiste kohtulahendite ja ametnike otsuste alusel jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. KarRS § 13 lg 1 sätestab, et kohus, otsuse teinud kohtuväline menetleja või Vabariigi Presidendi Kantselei esitab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud andmed registri volitatud töötlejale viie tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud otsuse või määruse jõustumisest arvates. Seega on andmete esitajaks vastava otsuse teinud kohus/asutus. KarRS § 13 lg 3 kohaselt vastutab registrile esitatud andmete õigsuse eest andmed esitanud asutus. KarRS § 29 lg 1 kohaselt on liikmesriikide vahelise andmete vahetamise Eesti keskasutuseks RIK (ning vastavalt KarRS §-le 4 ühtlasi registri volitatud töötlejaks). Arvestades eeltoodut ning karistusregistri seaduse loogikat, saab andmete parandamise taotluse esitada isik või institutsioon, kes on andmed karistusregistrile esitanud. Antud juhul saaks seega vastava taotluse esitada Soome Vabariigi vastav kohus. Seega juhul kui kaebaja leiab, et andmed on valesti registrile esitatud, tuleb tal pöörduda vastava Soome Vabariigi kohtu poole. Vastustajal puudub antud juhul alus andmete parandamiseks, samuti puudub vastustajal kohustus antud juhul pöörduda ise Soome Vabariigi vastava kohtu poole andmete parandamiseks. Kohus leiab, et RIK poolt 15.05.2024 antud vastuses on asjakohaselt märgitud, et info on Soome Vabariik neile edastanud ja registripidaja ei saa ise midagi muuta ega registripidajana seda liigitust ümber hinnata kui just kohus ei otsusta teisiti (dtl 9-11). Vastavaks kohtuks saab olla aga üksnes andmed edastanud kohus. (Halduskohus ei saa samuti seda ümber hinnata – selles osas puudub halduskohtul pädevus). Kohus peab vajalikusk välja tuua, et KarRS § 6 p 7 sõnastusest tulenevalt ei eelda karitussregistrisse andmete kandmine eelnevat välisriigi kohtu poolt tehtud kohtuotsuse tunnustamist Eesti Vabariigi poolt. Seadus sätestab siinkohal kaks erinevat alust andmete registrisse kandmiseks, sest sätte sõnastuses on kasutatud sidesõna „või“ (vt ülal). Käesoleval juhul on Soome Vabariik edastanud andmed Eestisse otse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu. Samuti on Harju Maakohus edastanud andmed selles osas, milles ta Soome Vabariigi kohtuotsust tunnustas. Kohus analüüsinud RIK poolt antud 15.05.2024 vastust, vastustaja vastust kaebusele, Nõukogu raamotsust 2009/315/JSK, 26.02.2009, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93/23, 07.04.2009), Nõukogu 06.04.2009 otsus 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (ELT L 93, 07.04.2009), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 17.04.2019 nr 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust 9(11)
(EL) 2018/1726 (ELT L 135/1) ja karistusregistri seadust, leiab, et antud juhul ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt jättes kaebaja taotluse andmete parandamiseks rahuldamata. Vastustajal puudub kande muutmiseks/parandamiseks õiguslik alus. Samuti ei nähtu kohtule, et tegemist võiks olla olukorraga, kus vastustaja oleks kohustatud pöörduma süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi poole vastava taotlusega. Andmed kantakse karistusregistrisse teabe edastamise vormi alusel ning andmete vastuvõtja ei saa neid andmeid ise muuta. Seda saab teha üksnes süüdimõistava otsuse teinud liikmesriik. Nõukogu 06.04.2009 otsuse 2009/316/JSK artikkel 4 sätestab, et kui liikmesriigid edastavad raamotsuse 2009/315/JSK artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad kuriteo nimetust või juriidilist kvalifikatsiooni ning viidet kohaldatavatele õigusnormidele, märgivad nad igale süüteole, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud A lisas olevas süütegusid käsitlevas tabelis. Erandjuhtudel, kui süütegu ei vasta ühelegi konkreetsele alaliigile, kasutatakse konkreetse süüteo märkimiseks asjakohase või lähima süütegude liigi „avatud kategooria” koodi või selle puudumisel koodi „muud süüteod”. Soome Vabariik ongi vastavalt andmed edastanud ehk edastanud mh Nõukogu raamotsuse nr 2009/316/JSK A lisa kohase vastava koodi läbi Euroopa Liidu karistusregistri infosüsteemi ning andmed saanud liikmesriik ehk antud juhul Eesti Vabariik on need andmed kandnud karistusregistrisse. Kaebaja viitas Nõukogu määrusele 17.04.2019 nr 2019/816 ja leidis, et ebaõiged andmed tuleb vastustajal parandada. Kohus kaebajaga seisukohaga ei nõustu. Kaebaja seisukoht tugineb ilmselt viidatud määruse artiklil 9. Esiteks ei kohaldu vastav määrus kaebaja suhtes, kuivõrd ta ei ole kolmanda riigi kodanik ega kodakondsuseta isik. Määrust kohaldatakse liikmesriikide kodanike suhtes üksnes selle artikli 5 lõike 1 punkti b alapunkt ii osas. Samas isegi kui viidatud määrust tuleks kohaldada, siis selle artiklist 9 tuleneb samuti põhimõte, et üksnes see liikmesriik, kes on teinud süüdimõistva otsuse saab vastavaid andmeid muuta. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et kohus nõustub vastustajaga selles, et karistusregistrisse kaebaja kohta tehtud kanne ei ole ka ilmselgelt ebaõige ega vastuolus kehtiva õigusega, millisel juhul võiks teoreetiliselt tõusetuda küsimus sellest, kas vastustaja peaks ise pöörduma Soome Vabariigi poole, et viimane andmed parandaks. Nimelt pelgalt asjaolu, et karistusregistris on esitatud loetelu, milliste ECRIS-is süüteo liikidega jõustunud karistus seondub, ei tähenda ilmtingimata, et isikut on karistatud kõikide loetletud süütegude eest. Seda seisukohta toetab ka ECRIS-e loomise raamotsus12, mille lisast A nähtub, et nt kood 0504 00 vastab süüteoliikidele „Relvade, tulirelvade, nende osade ja komponentide, laskemoona ja lõhkeainete loata valdamine või kasutamine“. Kood 0800 00 vastab süüteoliikidele avatud kategooria „Isikuvastased süüteod“ ja kood 0900 00 vastab süüteoliikidele „Vabadusvastased ning inimväärikuse ja muude kaitstud huvide vastased süüteod, sealhulgas rassism ja ksenofoobia“. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja tunnistati Soome Vabariigis süüdi raske kehalise väärkohtlemise, kahe ebaseadusliku ähvardamise, lähenemiskeelu rikkumise ja teiste kahjustamiseks sobiva eseme või aine valduses hoidmise eest. Kohus selgitab, et ka siis, kui isik mõistetakse süüdi ühes sama koodi all loetletud süütegudest, esitatakse vastavale süüteoliigile vastav kood tervikuna. Eeltoodu on kooskõlas ülal viidatud regulatsiooniga. Vastustaja on ka asjakohaselt selgitanud, et vastava koodi alusel sisestatud teabe puhul tuleb arvestada, et kõnealust teavet ei tohi automaatselt samastada siseriiklikul tasandil karistusregistrisse kantud infoga ega võrdsustada tunnustatud 12
Nõukogu otsus 2009/316/JSK, 6. aprill 2009 , Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks. Leitav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ET/TXT/?uri=celex:32009D0316
10(11)
välisriigi kohtuotsuse andmetega. Juhul, kui mõni ametiasutus peaks siiski ekslikult seda oma haldusotsuste puhul tegema, on kaebajal sellist tegevust võimalik vaidlustada ning ka lihtsalt tõendada, et kaebajat ei ole süüdi mõistetud näiteks rassismis või ksenofoobias või seoses tulirelvade valdamise või kasutamisega esitades selleks vastava kohtuotsuse.
7.Vastustaja on oma vastuses kaebusele märkinud, et KarRS § 12 lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb registrisse kanda karistusseadustiku või muu seaduse säte, milles sätestatud süüteo toimepanemises isik süüdi mõisteti. Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikides mõistetud karistusi puudutavate andmete osas ei ole sellest reeglist otsesõnu erisust sätestatud, tuleneb siinkohal erisus Euroopa Liidu õigusest ning selle alusel loodud ECRIS infosüsteemist. Kohus selgitab vastustajale, et oleks tõepoolest ka õiguslikult selgem, kui KarRS § 12 oleks selgelt ära märgitud registrikaardile kantavate andmete all, et sellisteks andmeteks on ka ECRIS-se vahendusel edastav Nõukogu otsuse 2009/316/JSK, 06.04.2009 A lisa süütegude liikide ühtse tabeli koodi alusel tehtud kanne juhuks kui isikut on karistatud mõnes teises liikmesriigis. Kohus rõhutab siinkohal, et infosüsteem iseenesest ei saa olla õiguslikuks aluseks ühelegi kandele (õige ei ole luua enne infosüsteemi ja alles seejärel hakata selle kohta õiguslikku regulatsiooni looma). Samas on antud juhul konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades ka ilma vastava konkreetse viiteta võimalik tõlgendada olemasolevat regulatsiooni kooskõlas raamotsuste eesmärgiga selliselt, et vastava koodi alusel tehtud kanne on õiguspärane ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning karistusregistri seadusega ning vastustaja ei ole kohustatud andmete muutmiseks/parandamiseks või sellise ettepaneku tegemiseks Soome Vabariigile.
8.Kohtule ei ole ära tuntav ka ülal viidatud regulatsiooni vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega nagu märgib kaebaja. Andmete avaldamine ülal toodud viisil võib riivata vähesel määral PS § 17, kuid see ei tähenda veel, et tegemist oleks automaatselt põhiseaduse vastase olukorraga. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. See eesmärk eeldab liikmesriikide pädevate asutuste vahelist karistusregistrite andmete vahetust. Andmete vahetuseks on loodud Euroopa Liidu tasandil ülal viidatud regulatsioon. Kohus leiab, et antud juhul kaalub vajadus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tõhusaks ja kiireks andmevahetuseks seoses karistusregistri andmetega üles mõningase riive kaebaja põhiõigustele. Vastava regulatsiooniga tutvumisel on seejuures üheselt selge, et nende kannete alusel, mis põhinevad süütegude liikide ühtse tabeli koodidel, ei saa teha lõplikke järeldusi ning täpsete karistusandmete analüüsimiseks tuleb kontrollida konkreetse isiku poolt toime pandud süüteo kvalifikatsiooni sisu ehk tutvuda konkreetse liikmesriigi vastava õigusakti vastavate paragrahvidega, mis peavad samuti olema registrisse kantud. Antud juhul selle üle vaidlus puudub, et kaebaja puhul on vastavad paragrahvid ka karistusregistrist nähtavad. Kohus nõustub siinkohal ka vastustajaga, et vähemat kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks karistusregistrisse tehtud vaidlustatud kanne reaalselt põhjustanud mingeid probleeme ehk et kaebaja väljatoodud probleemid on oletuslikud, mitte tõendatud. Menetluskulud
9.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.