Määrus 2018/1726

1. Asutatakse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet („amet“). 2. Käesoleva määrusega asutatud amet asendab määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Euroopa ameti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks ning on selle õigusjärglane. 3. Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest. 4. Amet vastutab riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), DubliNeti ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. 5. Ametile võib panna vastutuse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetamata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas olemasolevate süsteemide ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest üksnes juhul, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevates, neid süsteeme reguleerivates asjakohastes liidu õigusaktides, võttes vastavalt vajadusele arvesse käesoleva määruse artiklis 14 osutatud teaduse arengut ning käesoleva määruse artiklis 15 osutatud katseprojektide ja kontseptsioonitõenduste tulemusi. 6. Operatiivjuhtimine hõlmab kõiki suuremahuliste IT-süsteemide käigushoidmiseks vajalikke ülesandeid vastavalt iga kõnealuse suuremahulise IT-süsteemi suhtes kohaldatavatele erisätetele, sealhulgas vastutust nende kasutatava sidetaristu eest. Kõnealused suuremahulised IT-süsteemid ei vaheta andmeid ega võimalda teabe ja teadmiste vahetamist, kui see ei ole ette nähtud konkreetse liidu õigusaktiga. 7. Lisaks vastutab amet järgmiste ülesannete eest: a) andmete kvaliteedi tagamine vastavalt artiklile 12; b) koostalitlusvõime jaoks vajalike meetmete väljatöötamine vastavalt artiklile 13; c) teadusuuringute tegemine vastavalt artiklile 14; d) katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testide tegemine vastavalt artiklile 15 ning e) liikmesriikide ja komisjoni toetamine vastavalt artiklile 16.

Ilma et see piiraks komisjoni ja liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad suuremahulisi IT-süsteeme reguleerivatest liidu õigusaktidest, tagab amet: a) suuremahuliste IT-süsteemide arendamise, kasutades selliste süsteemide tõhusaks arendamiseks piisavat projektijuhtimisstruktuuri; b) suuremahuliste IT-süsteemide tulemusliku, turvalise ja pideva käitamise; c) suuremahuliste IT-süsteemide tõhusa ja finantsasjades vastutustundliku juhtimise; d) suuremahuliste IT-süsteemide kasutajatele pakutava teenuse piisavalt hea kvaliteedi; e) pideva ja katkematu teenuse osutamise; f) heal tasemel andmekaitse vastavalt liidu andmekaitseõigusele, sealhulgas iga suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele; g) piisava andmeturbe ja füüsilise julgeoleku taseme vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele, sealhulgas iga suuremahulise IT-süsteemi suhtes kehtivatele erisätetele.

Ametil on seoses SIS II-ga järgmised ülesanded: a) korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK antud ülesanded ning b) ülesanded, mis on seotud eelkõige SIRENE büroo (SIRENE – riiklike üksuste täiendava teabe taotlus) töötajate SIS II tehnilise kasutamise alase väljaõppega, ja ülesanded, mis on seotud SIS II tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Ametil on seoses VISiga järgmised ülesanded: a) korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja otsusega 2008/633/JSK antud ülesanded ning b) VISi tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded ja ülesanded, mis on seotud VISi tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Ametil on seoses Eurodaciga järgmised ülesanded: a) ametile määrusega (EL) nr 603/2013 antud ülesanded ning b) Eurodaci tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.

Ametil on seoses EESiga järgmised ülesanded: a) ametile määrusega (EL) 2017/2226 antud ülesanded ning b) EESi tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded ja ülesanded, mis on seotud EESi tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Ametil on seoses ETIASega järgmised ülesanded: a) ametile määrusega (EL) 2018/1240 antud ülesanded ning b) ETIASe tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded ja ülesanded, mis on seotud ETIASe tehniliste aspektide alase väljaõppega, mida pakutakse ekspertidele Schengeni hindamise raames.

Ametil on seoses DubliNetiga järgmised ülesanded: a) määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18 alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (43) artiklite 31, 32 ja 34 kohaldamiseks loodud liikmesriikide ametiasutuste vahelise eraldi turvalise elektroonilise teabeedastusvahendi DubliNet operatiivjuhtimine ning b) DubliNeti tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesanded.

Kui ametile on tehtud ülesandeks artikli 1 lõikes 5 osutatud muude suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine, täidab amet asjaomast süsteemi reguleeriva liidu õigusakti kohaselt talle antud ülesandeid ja vajaduse korral ka nende süsteemide tehnilise kasutamise alase väljaõppega seotud ülesandeid.

Kui süsteeme reguleerivate liidu õigusaktide kohaselt on nõutav, et amet tagaks süsteemide toimimise ööpäev läbi seitse päeva nädalas, ja ilma et see piiraks nende liidu õigusaktide kohaldamist, rakendab amet nende nõuete täitmiseks tehnilised lahendused. Kui tehnilised lahendused nõuavad süsteemi dubleerimist või süsteemi komponentide dubleerimist, kasutatakse neid üksnes pärast ameti tellitud sõltumatu mõjuhindamise ja kulude-tulude analüüsi tegemist ning pärast konsulteerimist komisjoniga ja heakskiitva otsuse saamist haldusnõukogult. Mõjuhindamise käigus analüüsitakse ka selliste tehniliste lahenduste väljatöötamisega seotud olemasolevate tehniliste keskuste andmemajutussuutlikkusega seotud olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ning olemasoleva töökorralduse võimalikke riske.

1. Amet täidab kõiki süsteemide sidetaristutega seotud ülesandeid, mis on talle antud süsteeme reguleerivate liidu õigusaktidega; erandiks on süsteemid, mille sidetaristuna kasutatakse EuroDomaini. Nende süsteemide puhul, mille sidetaristuna kasutatakse EuroDomaini, vastutab komisjon eelarve täitmise, soetamise, uuenduste ja lepinguliste küsimuste eest. EuroDomaini kasutavaid süsteeme reguleerivate liidu õigusaktide kohaselt peavad amet ja komisjon omavahel jagama sidetaristuga, sealhulgas operatiivjuhtimise ja turvalisusega seotud ülesandeid. Nende ülesannete omavahelise kooskõla tagamiseks lepitakse ameti ja komisjoni vahel kokku toimivas töökorras, mis kajastub vastastikuse mõistmise memorandumis. 2. Sidetaristut hallatakse ja kontrollitakse viisil, mis kaitseb seda ohtude eest ning tagab sidetaristu ja süsteemide, sealhulgas sidetaristu kaudu edastatavate andmete turvalisuse. 3. Amet võtab asjakohased meetmed, sealhulgas kehtestab turbekavad, muu hulgas selleks, et hoida eelkõige asjakohase krüpteerimistehnika abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal. Kogu sidetaristus ringlev süsteemiga seotud operatiivteave peab olema krüpteeritud. 4. Sidetaristu tarnimise, paigaldamise, hoolduse ja seire alased ülesanded võib üle anda kolmandast isikust eraõiguslikele üksustele või asutustele vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046. Selliseid ülesandeid täidetakse ameti vastutusel ja tema range järelevalve all. Esimeses lõigus osutatud ülesandeid täites on kõikidele kolmandast isikust eraõiguslikele üksustele ja asutustele, sealhulgas võrguteenuse pakkujale, siduvad lõikes 3 osutatud turvameetmed ning neil ei tohi olla ükskõik mil viisil juurdepääsu süsteemides säilitatavatele või sidetaristute kaudu edastatavatele operatiivandmetele ega SIS II-ga seotud SIRENE andmevahetusele. 5. Krüpteerimisvõtmete haldamine jääb ameti pädevusse ning seda ei saa teha ülesandeks kolmandast isikust eraõiguslikule üksusele. See ei mõjuta SIS II, VISi ja Eurodaci sidetaristuid käsitlevaid olemasolevaid lepinguid.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust süsteemidesse sisestatud andmete eest, teeb amet oma nõuanderühmi tihedalt kaasates koos komisjoniga tööd selle nimel, et kõigi asjaomaste süsteemide jaoks loodaks automaatsed andmete kvaliteedi kontrollimise mehhanismid ja ühtsed andmete kvaliteedi näitajad ning töötataks välja üksnes anonüümseid andmeid sisaldav aruandluse ja statistika keskhoidla, tuginedes süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivate liidu õigusaktide erisätetele.

Kui suuremahuliste IT-süsteemide koostalitlusvõime on sätestatud liidu õigusaktis, töötab amet välja koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud meetmed.

1. Amet jälgib teadusuuringuid, mis on olulised SIS II, VISi, Eurodaci, EESi, ETIASe, DubliNeti ja muude artikli 1 lõikes 5 osutatud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise jaoks. 2. Amet võib anda oma panuse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi töösse selles osas, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme. Sel eesmärgil on ametil järgmised ülesanded, kui komisjon on talle delegeerinud asjaomased õigused: a) programmi elluviimise mõne etapi haldamine ja eriprojektide käigus mõne faasi juhtimine komisjoni vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel; b) eelarve täitmise ning tulude ja kulude aktide vastuvõtmine ning kõigi programmi juhtimiseks vajalike toimingute tegemine ja c) programmi elluviimise toetamine. 3. Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas käesolevas artiklis osutatud arengust, ilma et see piiraks lõikes 2 osutatud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi osade rakendamisega seotud aruandlusnõudeid.

1. Kui komisjon on esitanud konkreetse ja täpse taotluse ning teavitanud Euroopa Parlamenti ja nõukogu taotluse esitamisest vähemalt kolm kuud ette ja kui haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse, võib ametile teha vastavalt käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 punktile u ja delegeerimislepingu alusel ülesandeks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 58 lõike 2 punktis a osutatud katseprojektide elluviimise suuremahuliste IT-süsteemide arendamiseks või operatiivjuhtimiseks ELi toimimise lepingu artiklite 67–89 kohaselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Amet teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja isikuandmete töötlemist puudutavate küsimuste korral ka Euroopa Andmekaitseinspektorit regulaarselt esimeses lõigus osutatud katseprojektide edenemisest. 2. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 58 lõike 2 punktis a osutatud katseprojektide assigneeringud, mida komisjon taotleb lõike 1 alusel, kantakse eelarvesse mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks eelarveaastaks. 3. Komisjoni või nõukogu taotluse korral pärast Euroopa Parlamendi teavitamist ja pärast haldusnõukogu heakskiitvat otsust võidakse ametile delegeerimislepingu alusel anda eelarve täitmisega seotud ülesanded kontseptsioonitõenduste puhul, mida rahastatakse määrusega (EL) nr 515/2014 loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendist vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktile c. 4. Kui haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse, võib amet käesoleva määruse ning süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivate liidu õigusaktidega hõlmatud küsimustes kavandada ja teha testimistoiminguid.

1. Iga liikmesriik võib taotleda ametilt nõu seoses oma riiklike süsteemide ühendamisega ameti poolt hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide kesksüsteemidega. 2. Liikmesriik võib esitada taotluse vajaduspõhise toe saamiseks komisjonile, kes, tuginedes oma positiivsele hinnangule, et selline tugi on vajalik erakorraliste julgeoleku või rändega seotud vajaduste tõttu, edastab selle viivitamata ametile. Amet teavitab taotluse esitamisest haldusnõukogu. Liikmesriiki teavitatakse juhul, kui komisjoni hinnang on negatiivne. Komisjon jälgib, kas amet on vastanud liikmesriigi taotlusele õigeks ajaks. Ameti iga-aastases tegevusaruandes tuuakse üksikasjalikult välja, mida on amet teinud selleks, et pakkuda liikmesriikidele vajaduspõhist tuge, ning märgitakse sellega kaasnenud kulud. 3. Ametilt võidakse taotleda nõuannet või tuge komisjonile olemasolevate või uute süsteemidega seotud tehnilistes küsimustes, muu hulgas uuringute ja testimise kujul. Amet teavitab taotluse esitamisest haldusnõukogu. 4. Rühm, mis koosneb vähemalt viiest liikmesriigist, võib teha ametile ülesandeks ühise IT-komponendi arendamise, juhtimise või andmemajutuse, et aidata neil rakendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala detsentraliseeritud süsteeme käsitlevast liidu õigusest tulenevate kohustuste tehnilisi aspekte. Ühised IT-lahendused ei piira kohalduvast liidu õigusest tulenevaid taotluse esitanud liikmesriikide kohustusi, eelkõige seoses kõnealuste süsteemide ülesehitusega. Eelkõige võivad taotluse esitanud liikmesriigid teha ametile ülesandeks luua reisijaid käsitleva eelteabe ja broneeringuinfo andmete jaoks ühine komponent või ruuter, mis oleks tehnilise toe vahend lennuettevõtjatega peetava ühenduse lihtsustamiseks, et aidata liikmesriikidel rakendada nõukogu direktiivi 2004/82/EÜ (44) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (45). Sellisel juhul peab amet koguma lennuettevõtjatelt keskselt andmeid ja edastama need andmed ühise komponendi või ruuteri kaudu liikmesriikidele. Taotluse esitanud liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed tagamaks, et lennuettevõtjad esitavad andmed ameti kaudu. Ametile tehakse ühise IT-komponendi arendamine, juhtimine ja andmemajutus ülesandeks üksnes siis, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse. Taotluse esitanud liikmesriigid annavad esimeses ja teises lõigus osutatud ülesanded ametile delegeerimislepinguga, milles määratakse kindlaks ülesannete delegeerimise tingimused ning esitatakse kõigi asjaomaste kulude kalkulatsioon ja arveldamismeetod. Kõik asjaomased kulud katavad osalevad liikmesriigid. Delegeerimisleping peab olema kooskõlas asjaomaseid IT-süsteeme käsitlevate liidu õigusaktidega. Amet teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu heakskiidetud delegeerimislepingust ja selle kõigist muudatustest. Teised liikmesriigid võivad avaldada soovi osaleda ühises IT-lahenduses, kui see võimalus on delegeerimislepingus ette nähtud, määrates eelkõige kindlaks sellise osalemise finantsmõju. Delegeerimislepingus tehakse vastavad muudatused pärast seda, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud ja haldusnõukogu on teinud heakskiitva otsuse.

1. Amet on liidu asutus ja juriidiline isik. 2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. 3. Ameti asukoht on Eestis Tallinnas. Artikli 1 lõigetes 4 ja 5 ning artiklites 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 11 osutatud arendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid täidetakse Prantsusmaal Strasbourgis asuvas tehnilises keskuses. Varuasukoht, mis on võimeline tagama suuremahulise IT-süsteemi käideldavuse süsteemi tõrke korral, rajatakse Austrias Sankt Johann im Pongaus. 4. Mõlemat tehnilist keskust võib kasutada süsteemide üheaegseks käitamiseks, tingimusel et varuasukoht säilitab võime tagada nende töö ühe või mitme süsteemi tõrke korral. 5. Kui ametil peaks tekkima vajadus rajada teine eraldi tehniline keskus süsteemide majutamiseks kas Strasbourgis või Sankt Johann im Pongaus või mõlemas kohas, tuleb süsteemide eripära tõttu seda vajadust põhjendada sõltumatu mõjuhinnangu ja kulude-tulude analüüsi alusel. Enne kui haldusnõukogu teatab vastavalt artikli 45 lõikele 9 eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada mõnd kinnisvaraga seotud projekti, konsulteerib ta komisjoniga ja võtab arvesse komisjoni seiskohti.

1. Ameti haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad a) haldusnõukogu; b) tegevdirektor; c) nõuanderühmad. 2. Ameti struktuuri kuuluvad ka a) andmekaitseametnik, b) turvaametnik, c) peaarvepidaja.

1. Haldusnõukogu a) annab ameti tegevusele üldise suuna; b) võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas V peatükiga; c) nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ning vajaduse korral pikendab nende vastavat ametiaega või tagandab nad ametist kooskõlas artikliga 25 või 26; d) teostab tegevdirektori üle distsiplinaarvõimu ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle, ning kokkuleppel tegevdirektoriga teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori asetäitja üle; e) teeb kõik otsused ameti organisatsioonilise struktuuri loomise ja vajaduse korral selle muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevusega seotud vajadusi ja lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest; f) võtab vastu ameti personalipoliitika; g) võtab vastu ameti kodukorra; h) võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust; i) võtab vastu reeglid oma liikmete huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab need ameti veebisaidil; j) võtab vastu rikkumisest teatajate kaitsmise üksikasjalikud sise-eeskirjad ja -korra, sealhulgas asjakohased suhtluskanalid väärkäitumisest teatamiseks; k) annab loa töökorra kindlaksmääramiseks vastavalt artiklitele 41 ja 43; l) kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning vastavalt artikli 17 lõikele 3 loodud tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevad lepingud, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriigid; m) kasutab kooskõlas lõikega 2 ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“); n) võtab kokkuleppel komisjoniga ametnike personalieeskirjade jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110; o) võtab vastu eeskirjad riikide ekspertide ametisse lähetamise kohta; p) võtab vastu ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi, ning esitab selle iga aasta 31. jaanuariks komisjonile; q) võtab vastu ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab ameti mitmeaastast programmi ja tema tööprogrammi järgmiseks aastaks, ning ameti tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi, ning edastab selle iga aasta 31. jaanuariks ning samuti ühtse programmdokumendi võimalikud ajakohastatud versioonid Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; r) võtab komisjoni arvamust arvesse võttes igal aastal enne 30. novembrit oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi ning tagab, et vastuvõetud programmdokumendi lõplik tekst edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse; s) võtab iga aasta augusti lõpuks vastu vahearuande jooksvaks aastaks kavandatud tegevuse rakendamise kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; t) hindab ameti eelmise aasta konsolideeritud tegevusaruannet ja võtab selle vastu ning eeskätt võrdleb saavutatud tulemusi aasta tööprogrammi eesmärkidega ning saadab nii aruande kui ka oma hinnangu iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale; tagab aasta tegevusaruande avaldamise; u) täidab ameti eelarvega seotud ülesandeid, sealhulgas rakendab artiklis 15 osutatud katseprojekte ja kontseptsioonitõendusi; v) võtab vastavalt artiklile 49 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid; w) nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ametisse peaarvepidaja, kes võib olla komisjoni peaarvepidaja ja kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu; x) tagab sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed; y) võtab vastu artikli 34 lõikes 4 osutatud teavitus- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt; z) võtab vastu vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbekava, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, võttes arvesse nõuanderühmades osalevate turvaekspertide võimalikke soovitusi; aa) võtab pärast komisjoni heakskiitu vastu turvareeglid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta; bb) nimetab ametisse turvaametniku; cc) nimetab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ametisse andmekaitseametniku; dd) võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise üksikasjaliku korra; ee) võtab vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 2 vastu aruanded EESi arendamise kohta ja annab vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 2 aru ETIASe arendamise kohta; ff) võtab vastu aruanded SIS II tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 4, VISi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõikele 3, EESi tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikele 4 ja ETIASe tehnilise toimimise kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikele 4; gg) võtab vastu aastaaruande Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõikele 1; hh) võtab vastu ametlikud märkused Euroopa Andmekaitseinspektori auditeid käsitlevate aruannete kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 lõikele 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõikele 2 ja määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõikele 2, määruse (EL) 2017/2226 artikli 56 lõikele 2 ja määruse (EL) 2018/1240 artiklile 67 ning tagab pärast neid auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmise; ii) avaldab SIS II-ga seotud statistilisi andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõikele 3; jj) koostab ja avaldab statistikat Eurodaci kesksüsteemi tegevuse kohta vastavalt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikele 2; kk) avaldab statistikat EESi kohta vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 63; ll) avaldab statistikat ETIASe kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklile 84; mm) tagab, et igal aastal avaldatakse selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on lubatud vahetult otsida määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõike 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõike 8 kohaselt SIS II sisestatud andmeid, koos SIS II riigisiseste süsteemide asutuste (N.SIS II asutused) ja SIRENE büroode nimekirjaga vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikele 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikele 3, pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõikele 2 ja pädevate asutuste nimekiri vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artikli 87 lõikele 2; nn) tagab kord aastas määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt üksuste loendi avaldamise; oo) tagab, et ameti kõikides otsustes ja kogu tegevuses, mis mõjutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme, austatakse kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet; pp) täidab muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid. Ilma et see piiraks esimese lõigu punktis mm osutatud liidu õigusaktides ette nähtud asjaomaste asutuste loetelude avaldamist käsitlevate sätete kohaldamist ja kui kõnealustes õigusaktides ei ole ette nähtud kohustust nimetatud loetelusid ameti veebisaidil avaldada ja pidevalt ajakohastada, tagab avaldamise ja ajakohastamise haldusnõukogu. 2. Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 vastu ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida. Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse peatada ajutiselt tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale, välja arvatud tegevdirektorile. 3. Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis küsimustes, mis on rangelt seotud suuremahuliste IT-süsteemide arendamise või operatiivjuhtimisega, ning tegevuse puhul, mis on seotud teadusuuringute, katseprojektide, kontseptsioonitõenduste ja testimistoimingutega.

1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat. Kõik esindajad on hääleõiguslikud vastavalt artiklile 23. 2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Täisliikme puudumise korral või juhul, kui täisliige on valitud haldusnõukogu esimeheks või aseesimeheks ja juhatab haldusnõukogu koosolekut, esindab teda asendusliige. Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete nimetamisel lähtutakse nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest ning nende teadmistest andmekaitse alal, võttes arvesse nende asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik haldusnõukogus esindatud pooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk peab olema saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus. 3. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ning neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada. Ametiaja lõppemise või ametist lahkumise korral jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse. 4. Ameti tegevuses osalevad Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja arendamise ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riigid. Kõik nad nimetavad haldusnõukogusse ühe esindaja ja tema asendusliikme.

1. Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe nende haldusnõukogu liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid, mille suhtes on kõigi ameti hallatavate suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivad liidu õigusaktid liidu õiguse alusel täielikult siduvad. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. 2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. 2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta. 3. Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel, tegevdirektori taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete taotlusel. 4. Europol ja Eurojust võivad ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II puudutavad küsimused. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib osaleda ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, kui päevakorras on määruse (EL) 2016/1624 kohaldamisega seotud SISi puudutavad küsimused. Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana, kui päevakorras on otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi puudutavad küsimused või kui päevakorras on määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisega seotud Eurodaci puudutavad küsimused. Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana, kui päevakorras on määruse (EL) 2017/2226 kohaldamisega seotud EESi puudutavad küsimused või kui päevakorras on määrusega (EL) 2018/1240 seotud ETIASt puudutavad küsimused. Kui seoses määruse (EL) 2018/1240 kohaldamisega on päevakorras ETIASt puudutav küsimus, võib haldusnõukogu koosolekul vaatlejana osaleda ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda. 5. Haldusnõukogu liikmeid ja nende asendusliikmeid võivad haldusnõukogu töökorra kohaselt abistada eelkõige nõuanderühmade liikmeks olevad nõuandjad või eksperdid. 6. Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenust.

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 ning artikli 19 lõike 1 punktide b ja r, artikli 21 lõike 1 ja artikli 25 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. 2. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, on igal haldusnõukogu liikmel üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige. 3. Kõik liikmed, kelle on nimetanud liikmesriik, mille suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni ameti hallatava suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleeriv liidu õigusakt, võivad hääletada asjaomast suuremahulist IT-süsteemi käsitlevate küsimuste puhul. Kui Taani otsustab protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivat liidu õigusakti oma riigisiseses õiguses, võib ta hääletada selle suuremahulise IT-süsteemiga seotud küsimustes. 4. Hääleõigust puudutavas osas kohaldatakse artiklit 42 nende riikide esindajatele, kes on sõlminud liiduga lepingud nende ühinemiseks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega. 5. Kui liikmed on lahkarvamusel küsimuses, kas hääletus mõjutab konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, tehakse otsus selle kohta, et hääletus ei mõjuta konkreetset suuremahulist IT-süsteemi, haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 6. Esimees ega esimeest asendav aseesimees ei hääleta. Esimehe või esimeest asendava aseesimehe eest hääletab tema asendusliige. 7. Tegevdirektor ei hääleta. 8. Haldusnõukogu töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

1. Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor abistab haldusnõukogu ja on tema ees aruandekohustuslik. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande oma ülesannete täitmise kohta. 2. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja. 3. Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne: a) juhtida ameti igapäevast tööd; b) tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega; c) valmistada ette käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavas liidu õiguses täpsustatud piirides haldusnõukogu poolt vastuvõetavad menetlused, otsused, strateegiad, programmid ja tegevus ning neid rakendada; d) koostada ühtne programmdokument ja esitada see pärast komisjoni ja nõuanderühmadega konsulteerimist haldusnõukogule; e) viia ühtne programmdokument ellu ja anda haldusnõukogule aru selle elluviimise kohta; f) koostada vahearuanne jooksva aasta kavandatud tegevuse rakendamisel tehtud edusammude kohta ning esitada see pärast nõuanderühmadega konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks hiljemalt iga aasta augusti lõpus; g) koostada ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruanne ja esitada see pärast nõuanderühmadega konsulteerimist haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks; h) koostada tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning anda komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammude kohta; i) kaitsta liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi; j) koostada ameti pettusevastane strateegia, esitada see haldusnõukogule heakskiitmiseks ning jälgida, et seda rakendataks nõuetekohaselt ja õigeks ajaks; k) valmistada ette ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite kavand ja esitada see haldusnõukogule, kes selle pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtab; l) valmistada ette järgmise aasta eelarveprojekt, mis koostatakse tegevuspõhise eelarvestamise alusel; m) koostada ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekt; n) täita ameti eelarvet; o) luua ja rakendada tõhus süsteem, mis võimaldab korrapäraselt jälgida ja hinnata: i) suuremahulisi IT-süsteeme, sealhulgas statistikat, ning ii) ameti tegevust, sealhulgas selle eesmärkide tõhusat ja tulemuslikku saavutamist; p) ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded, selleks et täita määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9, määruse (EL) nr 603/2013 artikli 4 lõike 4, määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõike 4 ning määruse (EL) 2018/1240 artikli 74 lõike 2 sätteid; q) pidada asukohaliikmesriikide valitsustega läbirääkimisi ameti asukohta käsitleva peakorterilepingu ning tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevate lepingute üle, ja kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud, siis nendele alla kirjutada; r) töötada välja määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord ja esitada see haldusnõukogule vastuvõtmiseks; s) valmistada ette vajalikud turvameetmed, sealhulgas turbekava, samuti talitluspidevuse kava ja avariitaastekava ning esitada need pärast asjaomase nõuanderühmaga konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks; t) koostada aruanded iga artikli 19 lõike 1 punktis ff osutatud suuremahulise IT-süsteemi tehnilise toimimise kohta ja artikli 19 lõike 1 punktis gg osutatud Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aastaaruanne, lähtudes järelevalve ja hindamise tulemustest, ning esitada need pärast asjaomase nõuanderühmaga konsulteerimist haldusnõukogule vastuvõtmiseks; u) koostada määruse (EL) 2017/2226 artikli 72 lõikes 2 osutatud aruanne EESi arengu kohta ja määruse (EL) 2018/1240 artikli 92 lõikes 2 osutatud aruanne ETIASe arengu kohta ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks; v) koostada igal aastal avaldamiseks artikli 19 lõike 1 punktis mm osutatud selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid, sealhulgas N.SIS.II asutuste ja SIRENE büroode nimekiri, ning selliste pädevate asutuste nimekiri, kellel on lubatud vahetult otsida EESi ja ETIASesse sisestatud andmeid, ja artikli 19 lõike 1 punktis nn osutatud üksuste loend ning esitada need haldusnõukogule vastuvõtmiseks. 4. Tegevdirektor täidab ka kõiki muid ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega. 5. Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat ja rajada selleks kohalik kontor. Enne otsuse tegemist peab tegevdirektor saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Tegevdirektori otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Tehnilistes keskustes toimuvat tegevust ei tohi teha kohalikus kontoris.

1. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Valikumenetluses peab olema ette nähtud osalemiskutse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja muus asjakohases meedias. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema saavutuste, suuremahuliste IT-süsteemide alase tõendatud kogemuse, haldus-, finants- ja juhtimisoskuse ning andmekaitsealaste teadmiste põhjal. 2. Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ette esinema ja komisjoniliikmete küsimustele vastama. Pärast esinemist ja küsimustele vastamist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, milles ta esitab oma seisukoha ja milles võib teatada, millist kandidaati Euroopa Parlament eelistab. 3. Neid seisukohti arvesse võttes nimetab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse. 4. Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui selle, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti. 5. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks viib komisjon läbi hindamise, milles võetakse arvesse tema hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. 6. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks. 7. Kui haldusnõukogu kavatseb tegevdirektori ametiaega pikendada, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile. Kuu aja jooksul enne pikendamist kutsutakse tegevdirektor Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või pädevate komisjonide ette esinema ja komisjoniliikmete küsimustele vastama. 8. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda uues valikumenetluses sama ametikoha täitmiseks. 9. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega, mille haldusnõukogu teeb oma hääleõiguslike liikmete enamuse või komisjoni ettepaneku alusel. 10. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 11. Tegevdirektoriga teenistuslepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

1. Tegevdirektori asetäitja abistab tegevdirektorit. Tegevdirektori asetäitja asendab ühtlasi tegevdirektorit tema äraolekul. Tegevdirektori asetäitja ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor. 2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori asetäitja ametisse tegevdirektori ettepanekul. Tegevdirektori asetäitja nimetatakse ametisse tema pädevuse ning nõuetekohase haldus- ja juhtimisoskuse, sealhulgas asjakohase erialase kogemuse põhjal. Tegevdirektor esitab tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati. Haldusnõukogu teeb oma otsuse hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori asetäitja ametist vabastada otsusega, mis on vastu võetud hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 3. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada. Haldusnõukogu teeb oma otsuse hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1. Suuremahuliste IT-süsteemide kohta ning eelkõige aasta tööprogrammi ja tegevuse aastaaruande ettevalmistamise kontekstis jagavad haldusnõukogule eksperditeadmisi järgmised nõuanderühmad: a) SIS II nõuanderühm; b) VISi nõuanderühm; c) Eurodaci nõuanderühm; d) EESi-ETIASe nõuanderühm; e) muu nõuanderühm, mis on seotud mõne suuremahulise IT-süsteemiga, kui nii on sätestatud asjaomases liidu õigusaktis, mis reguleerib selle suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist. 2. Liikmesriik, kelle suhtes on liidu õiguse alusel siduv mõni liidu õigusakt, mis reguleerib konkreetse suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist, ja komisjon nimetavad asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme nelja-aastaseks ametiajaks, mida võib pikendada. Kui Taani otsustab protokolli nr 22 artikli 4 alusel rakendada oma riigisiseses õiguses liidu õigusakti, mis reguleerib mõne suuremahulise IT-süsteemi väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist, nimetab ka Taani asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme. Riik, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ning osaleb mõnes konkreetses suuremahulises IT-süsteemis, nimetab asjaomase suuremahulise IT-süsteemi nõuanderühma ühe liikme. 3. Europol, Eurojust ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võivad igaüks nimetada oma esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib nimetada esindaja ka VISi, Eurodaci ning EESi-ETIASe nõuanderühma. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib samuti nimetada oma esindaja EESi-ETIASe nõuanderühma. 4. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed ei tohi olla ühegi nõuanderühma liikmed. Tegevdirektoril või tema esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõigil nõuanderühmade koosolekutel. 5. Nõuanderühmad teevad omavahel koostööd vastavalt vajadusele. Nõuanderühmade töö- ja koostöökord sätestatakse ameti kodukorras. 6. Arvamusi koostades teevad nõuanderühmade liikmed kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata, käsitatakse liikmete enamuse põhistatud seisukohta nõuanderühma arvamusena. Vähemuse põhistatud seisukoht protokollitakse. Artikli 23 lõikeid 3 ja 5 kohaldatakse vajalike kohandustega. Liikmed, kes esindavad riike, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega, võivad avaldada arvamust küsimustes, milles neil ei ole õigust hääletada. 7. Iga liikmesriik ja iga riik, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega, aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele. 8. Nõuanderühmade esimeeste ülesannete suhtes kohaldatakse artiklit 21 mutatis mutandis.

1. Ameti töötajate, sealhulgas tegevdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja personalieeskirjade jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju. 2. Personalieeskirjade rakendamisel käsitatakse ametit ametina ametnike personalieeskirjade artikli 1a lõike 2 tähenduses. 3. Ameti töötajaskond koosneb ametnikest, ajutistest teenistujatest ja lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu annab igal aastal oma heakskiidu nende lepingute puhul, mida tegevdirektor kavatseb pikendada ning mis muutuksid pikendamise tagajärjel muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt tähtajatuteks lepinguteks. 4. Amet ei võta tundliku iseloomuga finantsülesannete täitmiseks tööle ajutisi töötajaid. 5. Komisjon ja liikmesriigid võivad ametisse ajutiselt lähetada ametnikke ja riiklikke eksperte. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks riikide ekspertide ametisse lähetamise eeskirjad. 6. Ilma et see piiraks ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi. 7. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 110.

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad tegutsema avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku avaliku kinnituse selle kohustuse võtmise kohta ja see avaldatakse ameti veebisaidil. Haldusnõukogu liikmete ja nõuanderühmade liikmete nimekiri avaldatakse ameti veebisaidil.

1. Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad ametile vastuvõtvates liikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning vastuvõtvates liikmesriikides haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori, muude ameti töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti asukohta käsitlevas peakorterilepingus ja tehnilisi keskusi käsitlevates lepingutes. Leping sõlmitakse ameti ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel pärast seda, kui haldusnõukogu on lepingud heaks kiitnud. 2. Ametit vastuvõtvad liikmesriigid tagavad tingimused, mis on vajalikud ameti nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas Euroopale orienteeritud mitmekeelse koolihariduse ja asjakohased transpordiühendused.

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus. 2. Ameti sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. 3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kahju, mida tema osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. 4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. 5. Ameti töötajate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate ametnike personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

1. Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (46). 2. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastu võetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 19 lõike 1 punktis r osutatud ühtne programmdokument ja artikli 9 lõike 1 punktis t osutatud tegevuse aastaaruanne kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes. 3. Haldusnõukogu võib võtta vastu otsuse töökeelte kohta, ilma et see piiraks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. 4. Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. 2. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul viivitamata vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks. 3. Otsuste suhtes, mille amet teeb määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele. 4. Amet edastab teavet vastavalt liidu õigusaktidele, mis reguleerivad suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist, ja võib oma pädevusse kuuluvates valdkondades teha omal algatusel teavitustoiminguid. Eelkõige tagab amet, et lisaks artikli 19 lõike 1 punktides r, t, ii, jj, kk ja ll ning artikli 47 lõikes 9 sätestatud teabe avaldamisele antakse üldsusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, täpset, usaldusväärset, põhjalikku ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta. Teavitustoimingute jaoks vahendite eraldamine ei tohi kahjustada artiklites 3–16 osutatud ameti ülesannete tulemuslikku täitmist. Teavitustoimingud tehakse kooskõlas haldusnõukogu vastu võetud asjakohaste teavitus- ja levitamiskavadega. 5. Iga füüsiline või juriidiline isik võib pöörduda ameti poole kirjalikult ükskõik millises liidu ametlikus keeles. Asjaomasel isikul on õigus saada vastus samas keeles.

1. Isikuandmete töötlemisel ametis kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725. 2. Haldusnõukogu võtab meetmed määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks ameti poolt, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametnikku. Meetmed võetakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

1. Amet võib isikuandmeid töödelda üksnes järgmisel otstarbel: a) töötlemine on vajalik, et amet saaks täita ülesandeid, mis on seotud talle liidu õiguse alusel ülesandeks tehtud suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega; b) töötlemine on vajalik haldustoiminguteks. 2. Kui amet töötleb isikuandmeid käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otstarbel, kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725, ilma et see piiraks andmekaitse ja andmeturbe erisätete kohaldamist, mis on sätestatud nendes liidu õigusaktides, mis reguleerivad süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist.

1. Amet võtab vastu oma turvareeglid, lähtudes põhimõtetest ja reeglitest, mis on sätestatud komisjoni turvareeglites Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta, sealhulgas reeglid kõnealuse teabe kolmandate riikidega vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (47) ja (EL, Euratom) 2015/444 (48). Komisjon peab eelnevalt heaks kiitma kõik halduskokkulepped salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega ja kokkuleppe puudumisel igasuguse Euroopa Liidu salastatud teabe erakorralise vajaduspõhise avaldamise nimetatud asutustele. 2. Haldusnõukogu võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud turvareeglid vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega. Amet töötab välja ja käitab infosüsteemi, mis võimaldab vahetada salastatud teavet komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste liidu ametitega vastavalt otsusele (EL, Euratom) 2015/444. Haldusnõukogu otsustab käesoleva määruse artikli 2 ja artikli 19 lõike 1 punkti z kohaselt, milline peab olema ameti sisestruktuur, et asjakohased turvapõhimõtted oleksid järgitud.

1. Amet vastutab turvalisuse ja korra säilitamise eest tema poolt kasutatavates hoonetes, ruumides ja maa-aladel. Amet kohaldab suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamist, loomist, käitamist ja kasutamist reguleerivate liidu õigusaktide turvapõhimõtteid ja asjaomaseid sätteid. 2. Vastuvõtvad liikmesriigid võtavad kõik tõhusad ja asjakohased meetmed korra ja turvalisuse säilitamiseks ameti kasutatavate hoonete, ruumide ja maa-alade vahetus läheduses ning tagavad ametile nõuetekohase kaitse vastavalt ameti asukohta käsitlevale peakorterilepingule ning tehnilisi keskusi ja varuasukohti käsitlevatele lepingutele, kindlustades samal ajal, et ameti volitatud isikutel on nimetatud hoonetele, ruumidele ja maa-aladele vaba juurdepääs.

1. Komisjon hindab hiljemalt 12. detsembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel vastavalt oma suunistele, olles eelnevalt konsulteerinud haldusnõukoguga, ameti töö tulemuslikkust, lähtudes tema eesmärkidest, volitustest, asukohtadest ja ülesannetest. Hindamise käigus analüüsitakse ka käesoleva määruse rakendamist ning seda, kuidas ja mil määral aitab amet mõjusalt kaasa suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisele ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala koordineeritud, kulutõhusa ja sidusa IT-keskkonna väljaarendamisele liidu tasandil. Hindamisel selgitatakse eelkõige välja, kas oleks vaja muuta ameti volitusi, ja hinnatakse sellise võimaliku muudatuse finantsmõju. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmiseks. 2. Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada. 3. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Ameti tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

1. Amet teeb käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes koostööd komisjoni, teiste liidu institutsioonide ja muude liidu organite ja asutustega, eelkõige nendega, mis on asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, ja iseäranis Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et saavutada muu hulgas kooskõlastamine ja rahaline sääst, vältida dubleerimist ning edendada koostoimet ja tegevuse vastastikust täiendavust. 2. Amet teeb komisjoniga koostööd töökorra raames, milles määratakse kindlaks töömeetodid. 3. Samuti peab amet võrgu- ja infoturbe küsimustes vajaduse korral nõu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga ja järgib tema soovitusi. 4. Koostöö liidu organite ja asutustega toimub töökorra raames. Haldusnõukogu peab töökorra heaks kiitma, võttes arvesse komisjoni arvamust. Kui amet komisjoni arvamust ei järgi, peab ta seda põhjendama. Töökorraga võidakse ette näha teenuste jagamine ametite vahel nende volituste piires ja ilma et see piiraks nende põhiülesannete täitmist, kui see on asjakohane kas nende asukohtade lähedusest või poliitikavaldkondadest tingituna. Töökorras võidakse ette näha kulude katmise mehhanism. 5. Liidu institutsioonid, organid ja asutused kasutavad ametilt saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ja niivõrd, kui nad järgivad põhiõigusi, sealhulgas andmekaitsenõudeid. Ameti töödeldavate isikuandmete edasisaatmise või muul viisil teistele liidu institutsioonidele, organitele või asutustele edastamise suhtes kohaldatakse spetsiaalset isikuandmete vahetamise töökorda ja selleks tuleb saada Euroopa Andmekaitseinspektori eelnev nõusolek. Isikuandmete edastamine ameti poolt toimub kooskõlas artiklitega 35 ja 36. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus turvareegleid ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate turvareeglite ja -standarditega.

1. Amet on osalemiseks avatud nendele riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingud nende ühinemiseks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega. 2. Lõikes 1 osutatud lepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega nähakse ette eelkõige lõikes 1 osutatud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud reeglid, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

1. Kui see on liidu õigusaktiga ette nähtud ja ameti ülesannete täitmiseks vajalik, võib amet töökorra kokkuleppimise kaudu luua ja hoida suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja neile alluvate rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või muude asjaomaste üksuste või organitega, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel. 2. Kooskõlas lõikega 1 võib kokku leppida töökorra, milles määratakse kindlaks eelkõige sellise koostöö sisu, laad, eesmärk ja ulatus. Töökorra võib kokku leppida vaid haldusnõukogu loal ja pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist.

1. Igal aastal koostab tegevdirektor järgmiseks aastaks ühtse programmdokumendi kavandi, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklis 32 ja ameti finantsreeglite asjakohases sättes, mis on vastu võetud käesoleva määruse artikli 49 alusel, võttes seejuures arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid. Ühtne programmdokument sisaldab mitmeaastast programmi, aasta tööprogrammi ja ameti eelarvet ning teavet ameti ressursside kohta, nagu on üksikasjalikumalt sätestatud artikli 49 alusel vastu võetud ameti finantsreeglites. 2. Haldusnõukogu võtab ühtse programmdokumendi kavandi vastu pärast nõuanderühmadega konsulteerimist ning saadab selle igal aastal hiljemalt 31. jaanuaril Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; viimastele saadetakse ka ühtse programmdokumendi kavandi ajakohastatud versioonid. 3. Igal aastal enne 30. novembrit võtab haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega vastu ühtse programmdokumendi, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu tagab, et selle ühtse programmdokumendi lõplik versioon saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse. 4. Ühtne programmdokument saab lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele. Seejärel saadetakse vastuvõetud ühtne programmdokument Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse. 5. Järgmise aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 6 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt ära ülesanded, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või välja jäetud või mida on muudetud. Kui ametile antakse mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi. Kõik aasta tööprogrammi olulised muudatused kinnitatakse sama korra kohaselt nagu algne aasta tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi. 6. Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja töötajaid. Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 39 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

1. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti tehtavaid tegevusi arvesse võttes ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu kavandiga ning edastab selle haldusnõukogule. 2. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud eelarvestuse projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, sealhulgas ametikohtade loetelu kavandi. Haldusnõukogu saadab selle ühtse programmdokumendi osana igal aastal hiljemalt 31. jaanuaril komisjonile ja riikidele, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega. 3. Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga. 4. Selle eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti eelarvestused, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest makstava toetuse summa põhjal vajalikuks, ning esitab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele. 5. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. 6. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu. 7. Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt. 8. Muudatuste tegemisel ameti eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse algse eelarve koostamise korda. 9. Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 5 kohaldamist, teatab haldusnõukogu niipea kui võimalik eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada mõnd projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti projekte, mis on seotud kinnisvaraga, nagu hoonete rentimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile. Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist haldusnõukogule sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei esitata, võib amet jätkata kavandatud tegevust. Kõigi hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada ameti eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse ameti eelarves. 2. Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. 3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuliike, on ameti tuludeks: a) liidu osamaks, mis kantakse liidu üldeelarvesse (komisjoni eelarvejagu); b) selliste riikide osamaksud, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ja kes osalevad ameti töös, nagu on ette nähtud vastavasisulistes assotsiatsioonilepingutes ja artiklis 42 osutatud korras, milles on sätestatud nende riikide rahaline panus; c) liidu rahastus delegeerimislepingute vormis kooskõlas artikli 49 alusel kehtestatud ameti finantsreeglitega ja vastavasisuliste liidu poliitikavaldkondi toetavate õigusaktide sätetega; d) osamaksud, mida liikmesriigid tasuvad teenuste eest, mida neile osutatakse artiklis 16 osutatud delegeerimislepingute alusel; e) liidu organite ja asutuste maksed neile artiklis 41 osutatud töökorra kohaselt osutatud teenuste kulude katmiseks ja f) liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus. 4. Ameti kulud hõlmavad töötajate töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

1. Ameti eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor. 2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluse jaoks asjakohane. 3. Eelarveaastal N+1 edastab ameti peaarvepidaja 1. märtsiks eelarveaasta N esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 245. 4. Tegevdirektor esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale 31. märtsiks aastal N+1. 5. Komisjoni peaarvepidaja saadab ameti aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni arvepidamisega, kontrollikojale 31. märtsiks aastal N+1. 6. Olles saanud kontrollikojalt ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohased tähelepanekud, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks. 7. Haldusnõukogu esitab ameti aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse. 8. Aastal N+1 saadab tegevdirektor 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja riikidele, kes on ühinenud Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega. 9. Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks aastal N+1. 10. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta 30. septembriks aastal N+1. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule. 11. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta läbiviimiseks. 12. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Amet võtab vastu sise-eeskirjad, millega kohustatakse ameti haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmeid ja ameti töötajaid vältima oma teenistus- või ametiajal olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti, ning sellistest olukordadest teada andma. Sise-eeskirjad avaldatakse ameti veebisaidil.

Ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid võtab vastu haldusnõukogu pärast konsulteerimist komisjoniga. Finantsreeglid ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on ameti eripärast tulenevalt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrust (EL) 2017/1939. 2. Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust, ja võtab viivitamata vastu kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi. 3. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on liidu vahenditest rahastanud. 4. OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (49) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses ameti rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 5. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamist, sisaldavad ameti lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale, OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires auditeid ja uurimisi.

Määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 15 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest: a) järelevalve; b) turvalisus; c) liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine; d) eelarve täitmisega seotud ülesanded; e) soetamine ja uuendamine ning f) lepinguküsimused.“

Otsuse 2007/533/JSK artikli 15 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: „2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest: a) järelevalve; b) turvalisus; c) liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine; d) eelarve täitmisega seotud ülesanded; e) soetamine ja uuendamine ning f) lepinguküsimused.“

1. Käesoleva määrusega asutatud amet on õigusjärglane kõikide lepingute, kohustuste ja varade osas, mille määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks on sõlminud, mis temal lasuvad või mis on tema omandatud. 2. Käesolev määrus ei mõjuta määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud ameti sõlmitud lepingute, töökordade ja vastastikuse mõistmise memorandumite õigusjõudu, ilma et see piiraks nendes käesoleva määrusega nõutavate muudatuste tegemist.

1. Haldusnõukogu liikmed, esimees ja aseesimees, kes on ametisse nimetatud määruse (EL) nr 1077/2011 artiklite 13 ja 14 alusel, jätkavad ülesannete täitmist oma ametiaja lõpuni. 2. Nõuanderühmade liikmed, esimehed ja aseesimehed, kes on ametisse nimetatud määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 19 alusel, jätkavad ülesannete täitmist oma ametiaja lõpuni.

Haldusnõukogu poolt määruse (EL) nr 1077/2011 alusel vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad jõusse pärast 11. detsembrit 2018, ilma et see piiraks nendes käesoleva määrusega nõutavate muudatuste tegemist.

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 alusel Euroopa ameti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks ametisse nimetatud tegevdirektorile antakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 24 sätestatud ameti tegevdirektori ülesanded. Temaga sõlmitud lepingu muud tingimused ei muutu. Kui otsus, millega pikendatakse tegevdirektori volitusi kooskõlas määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 18 lõikega 4, tehakse enne 11. detsembrit 2018, pikeneb tema ametiaeg automaatselt kuni 31. oktoobrini 2022.

Määrus (EL) nr 1077/2011 asendatakse käesoleva määrusega nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes on käesolev määrus siduv. Sellest tulenevalt tunnistatakse määrus (EL) nr 1077/2011 kehtetuks. Liikmesriikide puhul, kelle suhtes on käesolev määrus siduv, käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 11. detsembrist 2018. Käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 punkti x, artikli 24 lõike 3 punkte h ja i ning artikli 50 lõiget 5 kohaldatakse Euroopa Prokuratuuri puudutavas osas ning käesoleva määruse artikli 50 lõiget 1 kohaldatakse määrust (EL) 2017/1939 puudutavas osas alates kuupäevast, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/1939 artikli 120 lõike 2 teises lõigus sätestatud komisjoni otsusega.