Direktiiv 2019/883

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta merekeskkonda negatiivse mõju eest, mida põhjustab liidu sadamaid kasutavate laevade jäätmete merre heitmine, ja tagada samal ajal mereliikluse tõrgeteta toimimine, parandades sobivate sadama vastuvõtuseadmete kättesaadavust ja kasutamist ning neisse jäätmete üleandmist.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „laev“ – merekeskkonnas kasutatav mis tahes liiki merelaev, sealhulgas kalalaevad, väikelaevad, tiiburlaevad, hõljukid, allveesõidukid ja ujuvvahendid; 2) „MARPOLi konventsioon“ – rahvusvaheline laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon (ajakohastatud versioon); 3) „laevajäätmed“ – kõik jäätmed, sealhulgas lastijäätmed, mis tekivad laeva töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, ja mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning passiivselt püütud jäätmed; 4) „passiivselt püütud jäätmed“ – püügioperatsioonide ajal võrkudesse püütud jäätmed; 5) „lastijäätmed“ – laeva pardal tekile jäävad või lastiruumides või tankides oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimise ja lossimise lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid või lastipühkmed kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm; 6) „sadama vastuvõtuseadmed“ – paiksed, ankurdatud või liikuvad seadmed, millega saab osutada laevajäätmete vastuvõtmise teenust; 7) „kalalaev“ – laev, mis on seadistatud või mida kasutatakse kala või muude mere elusressursside kaubanduslikuks püügiks; 8) „väikelaev“ – mis tahes liiki laev, mille kerepikkus on vähemalt 2,5 meetrit, olenemata sellest, mille jõul see liigub, ning mida kasutatakse sportimiseks või vaba aja veetmiseks ja mis ei ole seotud kaubandusliku tegevusega; 9) „sadam“ – koht või geograafiline piirkond, kus on tehtud selliseid kohandustöid ja kuhu on paigaldatud selliseid seadmeid, mis on peamiselt ette nähtud selleks, et võimaldada vastu võtta laevu, sealhulgas sadama jurisdiktsiooni kuuluv ankruala; 10) „piisav ladustamismaht“ – piisav maht, et ladustada väljasõidu hetkest kuni järgmise sissesõidusadamani pardal kõiki jäätmeid, sealhulgas sõidu ajal tekkivaid jäätmeid; 11) „plaanipärane laevaliiklus“ – laevaliiklus, mis toimub avaldatud või kavandatud väljumis- ja saabumisaegade alusel kindlaksmääratud sadamate vahel, või korduvad üleveod, mida võib pidada äratuntavaks sõiduplaaniks; 12) „sadama regulaarne külastamine“ – ühe laeva korduvad reisid kindlaksmääratud sadamate vahel muutumatu plaani järgi või mitu reisi samast sadamast ja sinna tagasi ilma vahepeatusteta; 13) „sadama sage külastamine“ – laev külastab sama sadamat vähemalt korra kahe nädala jooksul; 14) „GISIS“ – IMO loodud üleilmne laevanduse infosüsteem; 15) „töötlemine“ – taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingud, kaasa arvatud taaskasutamise või kõrvaldamise ettevalmistustööd; 16) „kaudne tasu“ – sadama vastuvõtuseadmetega pakutavate teenuste eest makstav tasu, mis ei sõltu laevajäätmete tegelikust üleandmisest. Punktis 3 osutatud laevajäätmeid käsitatakse jäätmetena direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse a) kõigi laevade suhtes, kes külastavad liikmesriigi sadamat või tegutsevad seal, olenemata sellest, millise lipu all nad sõidavad, välja arvatud määruse (EL) 2017/352 artikli 1 lõike 2 tähenduses sadamateenust osutavad laevad, sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mis kuuluvad riigile või mida käitab riik ja mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel; b) liikmesriikide kõigi sadamate suhtes, mida tavaliselt külastavad punkti a kohaldamisalasse kuuluvad laevad. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ja selleks, et mitte põhjustada laevadele asjatuid viivitusi, võivad liikmesriigid otsustada, et artiklite 6, 7 ja 8 kohaldamisel ei loeta ankruala nende sadama osaks. 2. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et kui see on mõistlikus ulatuses võimalik, annavad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävad laevad oma jäätmed üle kooskõlas käesoleva direktiiviga. 3. Liikmesriigid, kellel ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid sadamaid ja kelle lipu all ei sõida käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid laevu, võivad mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, välja arvatud käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud kohustus. Liikmesriigid, kellel ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid sadamaid, võivad mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, milles käsitletakse üksnes sadamaid. Liikmesriigid, kes kavatsevad kasutada käesolevas lõikes sätestatud erandeid, teatavad komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021 sellest, kas vajalikud tingimused on täidetud, ja teavitavad komisjoni seejärel igal aastal hilisematest muutustest. Sellistel liikmesriikidel ei tohi enne käesoleva direktiivi ülevõtmist ja rakendamist olla käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid sadamaid ning nad ei tohi lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel, kaasa arvatud veesõidukitel sõita enda lipu all.

1. Liikmesriigid tagavad selliste sadama vastuvõtuseadmete kättesaadavuse, mis on sobivad selleks, et täita sadamat tavaliselt kasutavate laevade vajadused neile asjatuid viivitusi põhjustamata. 2. Liikmesriigid tagavad, et a) sadama vastuvõtuseadmed suudavad võtta vastu sellist liiki ja sellises koguses jäätmeid, nagu asjaomast sadamat tavaliselt kasutavatel laevadel tekib, võttes arvesse: i) sadama kasutajate tööga seotud vajadusi; ii) sadama suurust ja geograafilist asukohta; iii) sadamat külastavate laevade liiki ja iv) artiklis 9 sätestatud vabastusi; b) sadama vastuvõtuseadmete kasutamisega seotud vorminõuded ja praktiline kord on lihtsad ja kiiresti täidetavad, et vältida laevadele asjatuid viivitusi; c) üleandmise eest võetav tasu ei pärsi laevadel sadama vastuvõtuseadmete kasutamist ning d) sadama vastuvõtuseadmed võimaldavad laevajäätmeid käidelda keskkonnahoidlikul viisil vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja muule jäätmeid käsitlevale liidu ja liikmesriigi õigusele. Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tagavad liikmesriigid laevajäätmete liigiti kogumise sadamates, et hõlbustada nende korduskasutust ja ringlussevõttu, nagu on nõutud jäätmeid käsitlevas liidu õiguses, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/66/EÜ, (20) direktiivis 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL (21). Nimetatud protsessi hõlbustamiseks võidakse sadama vastuvõtuseadmetega koguda eraldi jäätmefraktsioone vastavalt MARPOLi konventsioonis määratletud jäätmekategooriatele, võttes arvesse selle juhiseid. Esimese lõigu punkti d kohaldamine ei piira määrusega (EÜ) nr 1069/2009 rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmete kohta kehtestatud rangemate nõuete kohaldamist. 3. Lipuriigi kohustuste täitmisel kasutavad liikmesriigid IMOle ja sadamariigi asutustele sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest teatamiseks IMO kehtestatud vorme ja menetlusi. Sadamariigi kohustuste täitmisel uurivad liikmesriigid kõiki väidetavate puuduste juhtumeid ning kasutavad IMO kehtestatud vorme ja menetlusi, et teavitada IMOd ja puudustest teatanud lipuriiki uurimise tulemustest. 4. Asjaomased sadama pidajad või, kui nemad seda ei tee, siis asjaomased asutused tagavad, et jäätmete üleandmisel või vastuvõtmisel kasutatakse piisavaid ohutusmeetmeid, et vältida käesoleva direktiiviga hõlmatud sadamates riske inimestele ja keskkonnale. 5. Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete üleandmises või vastuvõtmises osalev pool võib taotleda asjatute viivituste põhjustatud kahju hüvitamist.

1. Liikmesriigid tagavad, et iga sadama jaoks kehtestatakse pärast asjaomaste isikutega, sealhulgas eelkõige sadama kasutajate või nende esindajatega, ja asjakohasel juhul kohalike pädevate asutustega, sadama vastuvõtuseadmete käitajatega, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna esindajatega konsulteerimist asjakohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, ning et seda rakendatakse. Kõnealune konsulteerimine peaks toimuma nii jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava algse koostamise ajal kui ka pärast selle vastuvõtmist, eelkõige juhul, kui artiklitega 4, 6 ja 7 kehtestatud nõuded on oluliselt muutunud. Jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade väljatöötamise üksikasjalikud nõuded on sätestatud 1. lisas. 2. Liikmesriigid tagavad, et järgmine nende sadamate jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavas sisalduv teave sobivate sadama vastuvõtuseadmete kättesaadavuse ning kulude jagunemise kohta esitatakse selgelt laevade käitajatele, tehakse üldsusele kättesaadavaks ja on hõlpsasti ligipääsetav sadama asukohaliikmesriigi ametlikus keeles ja kui see on kohane, rahvusvaheliselt kasutatavas keeles: a) sadama vastuvõtuseadmete asukoht iga kai ääres, ning kui see on kohane, nende lahtiolekuajad; b) tavaliselt sadamas käideldavate laevajäätmete loetelu; c) kontaktandmete, sadama vastuvõtuseadmete käitajate ning pakutavate teenuste loetelu; d) jäätmete üleandmise korra kirjeldus; e) kulude eest tasumise süsteemi, sealhulgas jäätmekäitluskavade ja asjakohasel juhul 4. lisas osutatud fondide kirjeldus. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teave tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt ja seda ajakohastatakse artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas. 3. Tõhususe huvides võivad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad välja töötada sama geograafilise piirkonna kaks või enam naabersadamat üheskoos iga sadama kohasel osalusel, tingimusel et vajadus sadama vastuvõtuseadmete järele ning nende kättesaadavus täpsustatakse iga sadama puhul eraldi. 4. Liikmesriigid hindavad ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning tagavad, et vähemalt iga viie aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused võivad hõlmata muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete nõudluse ja pakkumise muutused ning uued pardal käitlemise tehnikad. Liikmesriigid jälgivad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade rakendamist sadamate poolt. Kui esimeses lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku jooksul ei ole toimunud olulisi muutusi, võib uuesti heaks kiitmine kujutada endast olemasoleva kava kinnitamist. 5. Lõigetest 1–4 võib teha erandi väikeste sadamate suhtes, kus ei toimu äritegevust ja mida külastavad vähe või harva üksnes väikelaevad, kui nende vastuvõtuseadmed kuuluvad kohaliku omavalitsuse poolt või tema nimel hallatavasse jäätmekäitlussüsteemi ning nende sadamate asukohaliikmesriigid tagavad, et sadamate kasutajatele on jäätmekäitlussüsteemi käsitlev teave kättesaadavaks tehtud. Selliste sadamate asukohaliikmesriigid teatavad nende sadamate nimed ja asukohad elektrooniliselt artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas.

1. Sellise laeva käitaja, agent või kapten, mis kuulub direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse ja mis suundub liidu sadamasse, täidab õigesti ja täpselt käesoleva direktiivi 2. lisas esitatud vormi („jäätmete eelteade“) ning teavitab kogu selles sisalduvast teabest sadama asukoha liikmesriigi poolt selleks otstarbeks määratud ametiasutust või organit: a) vähemalt 24 tundi enne saabumist, kui sissesõidusadam on teada, b) niipea kui sissesõidusadam selgub, kui see teave on kättesaadav vähem kui 24 tundi enne saabumist, või c) hiljemalt eelmisest sadamast lahkudes, kui reis kestab vähem kui 24 tundi. 2. Vastavalt direktiividele 2002/59/EÜ ja 2010/65/EL esitatakse jäätmete eelteates sisalduv teave elektrooniliselt käesoleva direktiivi artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas. 3. Jäätmete eelteates sisalduv teave on pardal eelistatavalt elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kuni järgmise sissesõidusadamani ning see tehakse taotluse korral kättesaadavaks liikmesriikide asjaomastele ametiasutustele. 4. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt teatatud teavet kontrollitakse ja seda jagatakse viivitamata asjaomaste täitevasutustega.

1. Liidu sadamat külastava laeva kapten annab enne sellest sadamast lahkumist kõik pardal veetavad jäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse MARPOLi konventsioonis sätestatud merreheitenormide kohaselt. 2. Selle sadama, kus jäätmed üle anti, vastuvõtuseadmete käitaja või sadama pidaja täidab üleandmisel õigesti ja täpselt 3. lisas esitatud vormi („jäätmete üleandmise kviitung“) ning väljastab põhjendamatu viivituseta laeva kaptenile jäätmete üleandmise kviitungi. Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud nõuded ei kehti mehitamata vastuvõtuseadmetega väikesadamate puhul või kaugel asuvate väikesadamate puhul, kui selliste sadamate asukohaliikmesriik on teatanud nimetatud sadamate nimed ja asukohad elektrooniliselt artiklis 13 osutatud teabe-, seire- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas. 3. Vastavalt direktiividele 2002/59/EÜ ja 2010/65/EL esitab direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse kuuluva laeva käitaja, agent või kapten enne lahkumist või kohe pärast jäätmete üleandmise kviitungi saamist elektrooniliselt selles sisalduva teabe käesoleva direktiivi artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas. Jäätmete üleandmise kviitungil sisalduv teave on pardal kättesaadav vähemalt kaks aastat koos asjakohase naftaraamatu, lastiraamatu, prügiraamatu või prügimajanduse kavaga ning see tehakse taotluse korral kättesaadavaks liikmesriikide ametiasutustele. 4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib laev sõita edasi järgmisesse sissesõidusadamasse laevajäätmeid üle andmata, kui a) 2. ja 3. lisa kohaselt esitatud teabest ilmneb, et juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete ladustamiseks on piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni, b) direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalast väljajäävate laevade pardal olevast teabest ilmneb, et juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete ladustamiseks on piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni, või c) laev viibib vähem kui 24 tundi või ebasoodsate ilmastikuolude korral üksnes ankrualal, välja arvatud juhul, kui seda ala ei loeta artikli 3 lõike 1 teise lõigu kohaselt sadama osaks. Selleks et tagada esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandi ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Liikmesriik nõuab, et laev annaks enne lahkumist üle kõik oma jäätmed, kui a) kättesaadava teabe, sealhulgas artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas või GISISes elektrooniliselt kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et järgmises sissesõidusadamas on sobivad sadama vastuvõtuseadmed, või b) järgmine sissesõidusadam ei ole teada. 6. Lõiget 4 kohaldatakse, ilma et see piiraks laevade suhtes kooskõlas rahvusvahelise õigusega vastu võetud rangemate nõuete kohaldamist.

1. Liikmesriigid tagavad, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente. 2. Kulude eest tasumise süsteemid ei tohi motiveerida laevu oma jäätmeid merre heitma. Selleks kohaldavad liikmesriigid kulude eest tasumise süsteemide kavandamisel ja kasutamisel kõiki järgmisi põhimõtteid: a) laevad maksavad kaudset tasu olenemata sellest, kas sadama vastuvõtuseadmesse antakse jäätmeid üle või mitte; b) kaudne tasu katab: i) kaudsed halduskulud; ii) märkimisväärse osa 4. lisas kindlaks määratud otsestest tegevuskuludest, mis moodustab vähemalt 30 % jäätmete tegeliku üleandmise otsestest kuludest eelmisel aastal, kusjuures arvesse võib võtta ka järgneva aasta eeldatavate mahtudega seotud kulusid; c) selleks et soodustada maksimaalselt MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete (v.a lastijäätmed) üleandmist, ei võeta selliste jäätmete eest otsest tasu, et tagada õigus anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta, mis põhinevad jäätmete mahul, välja arvatud juhul, kui üle antud jäätmete maht on suurem kui käesoleva direktiivi 2. lisas sätestatud vormis osutatud maksimaalne ladustamismaht; see kord hõlmab passiivselt püütud jäätmeid, sealhulgas õigust anda jäätmed üle; d) vältimaks, et passiivselt püütud jäätmete kogumise ja käitlemise kulud jääksid ainult sadamate kasutajate kanda, katavad liikmesriigid need kulud asjakohasel juhul alternatiivsete rahastamissüsteemide kaudu, sealhulgas jäätmekäitluskavadest ning kättesaadavast liidu, liikmesriigi või piirkondlikust rahastamisest saadava tuluga; e) selleks et soodustada suure viskoossusega püsivaid hõljuvaineid sisaldavate tankipesuveejääkide üleandmist, võivad liikmesriigid pakkuda asjakohaseid rahalisi stiimuleid; f) kaudne tasu ei sisalda heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel. 3. Kulud, mida kaudne tasu ei kata, kaetakse laeva poolt tegelikult üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel. 4. Tasud võib diferentseerida, tuginedes järgmisele: a) laeva kategooria, liik ja suurus; b) teenuste osutamine laevadele väljaspool sadama tavalist tööaega, või c) jäätmete ohtlikkus. 5. Tasusid võib vähendada, tuginedes järgmisele: a) laeva tegevusvaldkond, eelkõige juhul, kui laev tegeleb lähimereveoga; b) laeva ehitus, seadmed ja käitamine tõendavad, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult. Hiljemalt 28. juuniks 2020 võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas laev vastab esimese lõigu punktis b esitatud nõuetele seoses laeva pardal toimuva jäätmekäitlusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Tagamaks, et tasud on õiglased, läbipaistvad, kergesti tuvastatavad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad kättesaadavate ja asjakohasel juhul ka kasutatavate seadmete ning teenuste kulusid, tehakse tasude summad ja nende arvutamise alused sadama kasutajatele jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavas kättesaadavaks sadama asukohaliikmesriigi ametlikus keeles ja asjakohasel juhul rahvusvaheliselt kasutatavas keeles. 7. Liikmesriigid tagavad, et kogutakse seireandmeid passiivselt püütud jäätmete mahu ja koguse kohta, ning esitavad need komisjonile. Komisjon esitab kõnealuste seireandmete alusel hiljemalt 31. detsembriks 2022 ning pärast seda iga kahe aasta järel aruande. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks seireandmete kogumise metoodika ja aruandevormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid võivad vabastada nende sadamaid külastavad laevad artiklis 6, artikli 7 lõikes 1 ja artiklis 8 sätestatud kohustustest („vabastus“), kui on piisavaid tõendeid, et täidetud on järgmised tingimused: a) laev tegeleb plaanipärase laevaliiklusega ning külastab sadamaid sageli ja regulaarselt; b) kehtestatud on kord, millega tagatakse jäätmete üleandmine ja tasude maksmine laeva teekonnale jäävas sadamas ning: i) mille olemasolu tõendab sadamaga või jäätmekäitlejaga sõlmitud leping ja jäätmete üleandmise kviitungid; ii) millest on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid, ja iii) mille on heaks kiitnud liidu sadam või muu sadam, kus toimub jäätmete üleandmine ja tasu maksmine ning millel on sobivad seadmed, nagu on tuvastatud artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas ning GISISes elektrooniliselt edastatud teabe põhjal; c) vabastus ei vähenda meresõiduohutust, ei kahjusta tervist, ei halvenda laeval elu- ega töötingimusi ega kahjusta merekeskkonda. 2. Vabastuse andmise korral väljastab sadama asukohaliikmesriik 5. lisas esitatud vormi alusel vabastustõendi, milles kinnitatakse, et laev vastab vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele, ning märgitakse vabastuse kestus. 3. Liikmesriigid esitavad vabastustõendil oleva teabe elektrooniliselt artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas. 4. Liikmesriigid tagavad nende sadamaid külastavate, vabastuse saanud laevade jaoks kehtestatud jäätmete üleandmise ja tasu maksmise korra tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise. 5. Olenemata antud vabastusest ei tohi laev sõita edasi järgmisesse sissesõidusadamasse, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi järgimise kontrollimiseks võib kontrollida kõiki laevu, sealhulgas teha laevade pistelist kontrolli.

1. Liikmesriik kontrollib vähemalt 15 % tema sadamaid aastas külastavate eri laevade koguarvust. Liikmesriiki aastas külastavate eri laevade koguarv arvutatakse kui artiklis 13 osutatud teabe-, järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi vastavas osas kolmel eelneval aastal registreeritud eri laevade koguarvu aasta keskmine. 2. Liikmesriigid järgivad käesoleva artikli lõiget 1, valides laevad liidu riskipõhise valikumehhanismi alusel. Selleks et tagada kontrollimise ühtlus ja ühetaolised tingimused kontrollitavate laevade valikuks, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks liidu riskipõhise valikumehhanismi üksikasjalikud elemendid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Selleks et tagada võimaluse korral vastavus käesolevale direktiivile, kehtestavad liikmesriigid direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalast väljajäävate laevade kontrolli korra. Kõnealuse korra kehtestamisel võivad liikmesriigid arvesse võtta lõikes 2 osutatud liidu riskipõhist valikumehhanismi. 4. Kui liikmesriigi asjaomane asutus ei ole kontrolli tulemustega rahul, tagab ta (ilma et see piiraks artiklis 16 osutatud karistuste kohaldamist), et laev ei lahkuks sadamast enne jäätmete üleandmist sadama vastuvõtuseadmetesse vastavalt artiklile 7.

Käesoleva direktiivi rakendamist ja täitmise tagamist hõlbustatakse artiklite 13 ja 14 kohase liikmesriikidevahelise elektroonilise teatamise ja teabevahetuse abil.

1. Teatamine ja teabevahetus toimub direktiivi 2002/59/EÜ artikli 22a lõikes 3 ja III lisas osutatud liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi („SafeSeaNet“) abil. 2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2010/65/EL kohaselt esitatakse järgmine teave elektrooniliselt ja mõistliku aja jooksul: a) teave iga sellise laeva tegeliku saabumis- ja väljumisaja kohta, mis kuulub direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse ja mis külastab liidu sadamat, koos asjaomase sadama identifikaatoriga; b) 2. lisas esitatud jäätmete eelteates sisalduv teave; c) 3. lisas esitatud jäätmete üleandmise kviitungis sisalduv teave; d) 5. lisas esitatud vabastustõendis sisalduv teave. 3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 lõikes 2 loetletud teave tehakse SafeSeaNeti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks.

1. Komisjon loob, haldab ja ajakohastab kontrolliandmebaasi, millega ühendatakse kõik liikmesriigid ja mis sisaldab kogu käesoleva direktiiviga ette nähtud kontrollisüsteemi rakendamiseks vajalikku teavet („kontrolliandmebaas“). Kontrolliandmebaas põhineb direktiivi 2009/16/EÜ artiklis 24 osutatud kontrolliandmebaasil ja sellel on nimetatud andmebaasiga sarnased funktsioonid. 2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt tehtud kontrollidega seotud teave, sealhulgas mittevastavuste ja väljumiskeelu korraldustega seotud teave edastatakse kontrolliandmebaasi kohe pärast: a) kontrolliaruande koostamist; b) väljumiskeelu korralduse tühistamist või c) vabastuse andmist. 3. Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist on võimalik saada liikmesriikide esitatud asjakohast teavet käesoleva direktiivi rakendamise järelevalveks. Komisjon tagab, et kontrolliandmebaasist antakse teavet artikli 11 lõikes 2 osutatud liidu riskipõhise valikumehhanismi jaoks. Komisjon vaatab kontrollandmebaasi korrapäraselt läbi, et valvata käesoleva direktiivi rakendamise järele, ja kui tekib kahtlus, et käesolevat direktiivi ei rakendata täielikult, juhib sellele parandusmeetmete algatamiseks tähelepanu. 4. Liikmesriikidel on igal ajal juurdepääs kontrolliandmebaasi salvestatud teabele.

Sadama pidajad ning vastuvõtuseadmete eest vastutavad asutused tagavad, et kõik nende töötajad saavad oma jäätmekäitlustöö jaoks oluliste teadmiste omandamiseks vajaliku koolituse, pöörates erilist tähelepanu ohtlike materjalidega seotud töötervishoiu ja -ohutuse aspektidele, ning et koolitusnõudeid ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse tehnoloogilisi uuendusi.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Komisjon korraldab liikmesriikide ametiasutuste ja ekspertide, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna ja ametiühingute ekspertide vahel kogemuste vahetamise käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liidu sadamates.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva direktiivi lisasid ja käesoleva direktiivi viiteid IMO dokumentidele määral, mis on vajalik nende vastavusse viimiseks liidu õigusega või rahvusvahelisel tasandil (eelkõige IMO tasandil) toimunud arengu arvessevõtmiseks. 2. Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisasid, kui on vaja parandada käesolevas direktiivis, eelkõige artiklites 6, 7 ja 9 kehtestatud rakendamis- ja järelevalvekorda, et tagada tõhus jäätmetest teatamine ja nende üleandmine ning vabastuste nõuetekohane kohaldamine. 3. Erandlikel asjaoludel, kui see on komisjoni asjakohase analüüsi kohaselt õigustatud ja selleks, et hoida ära tõsine ja lubamatu oht merekeskkonnale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat direktiivi niivõrd, kuivõrd see on vajalik nimetatud ohu vältimiseks, et MARPOLi konventsiooni muudatust käesoleva direktiivi rakendamisel mitte kohaldada. 4. Käesolevas artiklis sätestatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase MARPOLi konventsiooni muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud tähtaja möödumist või nimetatud muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Delegeeritud õigusakti jõustumisele eelneval ajal hoiduvad liikmesriigid kõikidest algatustest, mille eesmärk on lisada kõnealune muudatus riigisisesesse õigusesse või kohaldada asjaomase rahvusvahelise õigusakti muudatust.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 27. juunist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 18 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (22). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Direktiivi 2010/65/EL lisa A osa punkt 4 asendatakse järgmisega: „4. Laevajäätmetest, sealhulgas lastijäätmetest teatamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116), artiklid 6, 7 ja 9.“

Direktiiv 2000/59/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

1. Komisjon hindab käesolevat direktiivi ning esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. juuniks 2026. Hindamine hõlmab ka aruannet, milles käsitletakse pardal jäätmetekke vältimise ja jäätmete käitlemise parimaid tavasid. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1625 (23) raames hindab komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) volituste järgmise läbivaatamise ajal ka seda, kas EMSA-le tuleks anda täiendavaid volitusi käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. juuniks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.