Direktiiv 2019/1024

1. Avaandmete kasutamise edendamiseks ning toodete ja teenuste innovatsiooni stimuleerimiseks kehtestatakse käesoleva direktiiviga miinimumnormid, mis reguleerivad järgmiste dokumentide ja andmete taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavate praktiliste vahendite kasutuselevõttu: a) liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olemas olevad dokumendid; b) olemasolevad dokumendid, mis on sellise riigi osalusega äriühingu valduses, kes: i) tegutseb direktiivis 2014/25/EL määratletud valdkondades, ii) tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 2, iii) tegutseb lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 16, või iv) tegutseb ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklile 4; c) teadusandmed artiklis 10 sätestatud tingimustel. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata: a) dokumentide suhtes, mille väljastamine ei kuulu asjaomaste avaliku sektori asutuste nende avalik-õiguslike ülesannete alla, mis on määratletud liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides, või kui selliseid norme ei ole, kõnealuse liikmesriigi üldise haldustava kohaselt tingimusel, et avalik-õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi; b) riigi osalusega äriühingute valduses olevate järgmiste dokumentide suhtes: i) dokumendid, mille koostamine ei kuulu liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumise alla; ii) dokumendid, mis on seotud tegevusega, mis on otseselt avatud konkurentsile ja mille suhtes seetõttu vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34 hanke-eeskirju ei kohaldata; c) dokumentide suhtes, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandatele isikutele; d) dokumentide, näiteks tundlikke andmeid sisaldavate dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorra kohaselt välistatud, sealhulgas järgmistel põhjustel: i) riikliku julgeoleku (st riigi julgeoleku) kaitse, riigikaitse või avaliku julgeoleku kaitse; ii) statistiliste andmete konfidentsiaalsus; iii) ärisaladus (sealhulgas äri-, kutseala- või äriühingu saladused); e) dokumentide suhtes, millele juurdepääs on välistatud või piiratud direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punktis d määratletud elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundliku teabe tõttu; f) dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorraga piiratud, sealhulgas juhud, kus dokumentidele juurdepääsu saamiseks peavad kodanikud või juriidilised isikud tõendama oma konkreetse huvi olemasolu; g) logode, vappide ja sümbolite suhtes; h) dokumentide suhtes, millele juurdepääs on juurdepääsukorra kohaselt välistatud või piiratud isikuandmete kaitse tõttu, ning dokumentide osade suhtes, mis on selle korra kohaselt juurdepääsetavad ja sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine on õiguses määratletu kohaselt vastuolus õigusaktiga, millega reguleeritakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, või kahjustab üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õiguse või siseriikliku õiguse kohaselt; i) dokumentide suhtes, mis on avalike ringhäälingujaamade ja nende filiaalide ning muude asutuste või nende filiaalide valduses avaliku ringhäälinguteenuse osutamise eesmärgil; j) dokumentide suhtes, mis on muude kultuuriasutuste kui raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude, muuseumide ja arhiivide valduses; k) dokumentide suhtes, mis on kuni teise taseme haridusasutuste valduses, ning kõigi teiste haridusasutuste puhul muude kui lõike 1 punktis c nimetatud dokumentide suhtes; l) muude kui lõike 1 punktis c nimetatud dokumentide suhtes, mis on teadustööga tegelevate organisatsioonide ja teadustööd rahastavate organisatsioonide, sealhulgas teadustöö tulemuste edasiandmiseks loodud organisatsioonide valduses. 3. Käesolev direktiiv rajaneb liidu ja liikmesriikide juurdepääsukordadel ega piira nende kohaldamist. 4. Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja liikmesriigi õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ning direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist ega liikmesriikide vastavate õigusnormide kohaldamist. 5. Käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud kohustusi kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas intellektuaalomandiõiguste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige Berni konventsiooni, TRIPS-lepingu ning WIPO autoriõiguse lepinguga. 6. Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada dokumentide taaskasutamist või piirata taaskasutamist rohkem kui see on võimalik vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule. 7. Käesolev direktiiv reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute valduses olemas olevate dokumentide taaskasutamist ning hõlmab muu hulgas dokumente, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/2/EÜ.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „avaliku sektori asutus“– riigiasutused, piirkondlikud asutused ja kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused; 2) „avalik-õiguslik isik“– isik, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: a) see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi, mille rahuldamine on üldistes huvides, ega tegele tööstuse või kaubandusega; b) sellel on juriidilise isiku staatus, ning c) seda rahastavad suuremas osas riigiasutused, piirkondlikud asutused või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud; või selle juhtimine toimub kõnealuste asutuste või isikute järelevalve all; või sellel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetavad riigiasutused, piirkondlikud asutused või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud; 3) „riigi osalusega äriühing“– artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud valdkondades tegutsev äriühing, mille suhtes võivad avaliku sektori asutused otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või äriühingu suhtes kehtivate õigusnormide alusel. Eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt: a) omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist; b) omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle; c) võivad nimetada rohkem kui pooled äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest; 4) „ülikool“– avaliku sektori asutus, mis pakub akadeemilise kraadi omandamiseni viivat keskharidusjärgset kõrgharidust; 5) „standardlitsents“– eelnevalt määratletud taaskasutamise tingimused digitaalses vormingus, mis eelistatavalt ühildub veebis kättesaadavate standardsete avalike litsentsidega; 6) „dokument“– a) igasugune andmesisu mis tahes andmekandjal (nii paberil kui elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena); b) osa sellisest andmesisust; 7) „anonüümimine“– protsess, mille käigus muudetakse dokumendid anonüümseteks dokumentideks, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või protsess, mille käigus muudetakse isikuandmed anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada; 8) „dünaamilised andmed“– digitaalsed dokumendid, mida ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti; andurite abil saadud andmeid loetakse tavaliselt dünaamilisteks andmeteks; 9) „teadusandmed“– digitaalsed dokumendid, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi; 10) „väärtuslikud andmestikud“– dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestikel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest; 11) „taaskasutamine“– järgmiste dokumentide kasutamine füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt: a) dokumendid, mis on avaliku sektori asutuste valduses ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks dokumendid avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide vahetamine puhtalt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks; või b) dokumendid, mis on riigi osalusega äriühingute valduses ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga osutada üldhuviteenuseid, mille jaoks dokumendid koostati, välja arvatud riigi osalusega äriühingute ja avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide vahetamine puhtalt avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks; 12) „isikuandmed“– määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed; 13) „masinloetav vorming“– failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja teha andmetest väljavõtteid; 14) „avatud vorming“– platvormist sõltumatu failivorming, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks ilma dokumentide taaskasutamise piiranguteta; 15) „vormistatud avatud standard“– kirjalikult väljendatud standard, mis sisaldab üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara koostalitlusvõime; 16) „mõistlik investeeringutulu“– protsentides väljendatav osa üldistest tasudest, mis lisandub tingimustele vastavate kulude katmiseks vajalikule summale; see osa ei tohi olla suurem kui viis protsendipunkti üle Euroopa Keskpanga fikseeritud intressimäära; 17) „kolmas isik“– füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on andmed, ning kes ei ole avaliku sektori asutus ega riigi osalusega äriühing.

1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tagavad liikmesriigid, et dokumendid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi vastavalt artiklile 1, on III ja IV peatüki kohaselt ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad. 2. Kui tegemist on dokumentidega, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad raamatukogudele, sh ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, ning dokumentidega, mis on riigi osalusega äriühingute valduses, tagavad liikmesriigid, et kui dokumentide taaskasutamine on lubatud, on need dokumendid III ja IV peatüki kohaselt ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad.

1. Avaliku sektori asutused menetlevad taaskasutamistaotlusi elektrooniliselt, kui see on võimalik ja asjakohane, ning teevad dokumendi taotlejale taaskasutamiseks kättesaadavaks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja jooksul, mis peab olema vastavuses dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega. 2. Kui tähtaegu või muid dokumentide õigeaegset esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad dokumendid taotlejale taaskasutamiseks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise niipea kui võimalik ja igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda ajavahemikku võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale niipea kui võimalik ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust. 3. Äraütleva otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtiva juurdepääsukorra asjakohastele sätetele või käesoleva direktiivi, eelkõige selle artikli 1 lõike 2 punktide a–h ja artikli 3 ülevõtmiseks vastu võetud sätetele. Kui äraütleva otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, teatavad avaliku sektori asutused õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omajat, kui see on teada, või litsentsiandja, kellelt avaliku sektori asutus on asjakohase materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud seda teatama. 4. Kõikides taaskasutamise kohta tehtud otsustes tuleb osutada õiguskaitsevahenditele juhuks, kui taotleja soovib otsuse edasi kaevata. Õiguskaitsevahendite hulka kuulub võimalus, et otsuse vaatab läbi sõltumatu asutus, kellel on asjakohased eriteadmised, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asjaomane asutus, määruse (EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad. 5. Käesoleva artikli kohaldamiseks kasutavad liikmesriigid praktilisi vahendeid, et hõlbustada dokumentide tõhusat taaskasutamist. Ettevalmistused võivad eelkõige hõlmata viise teabe edastamiseks käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kohta ning vajaliku abi ja juhiste pakkumist. 6. Käesolevat artiklit ei pea järgima järgmised üksused: a) riigi osalusega äriühingud; b) haridusasutused, teadustööga tegelevad organisatsioonid ja teadustööd rahastavad organisatsioonid.

1. Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud oma dokumendid kättesaadavaks juba olemas olevas vormingus või keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste vahendite abil vormingus, mis on avatud, masinloetav, juurdepääsetav, leitav ning taaskasutatav koos oma metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama vormistatud avatud standarditele. 2. Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi ja riigi osalusega äriühinguid koostama ja kättesaadavaks tegema käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävaid dokumente, järgides kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõtet. 3. Lõikest 1 ei tulene avaliku sektori asutustele kohustust luua või mugandada dokumente või anda dokumentidest väljavõtteid, et järgida kõnealust lõiget, kui see nõuaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud. 4. Avaliku sektori asutustelt ei nõuta teatavat liiki dokumentide koostamise ja talletamise jätkamist selleks, et era- või avaliku sektori organisatsioon saaks neid taaskasutada. 5. Avaliku sektori asutused teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmetena. 6. Kui dünaamiliste andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine kohe pärast nende kogumist nagu on osutatud lõikes 5, käiks avaliku sektori asutusele rahaliselt ja tehniliselt üle jõu, eeldades seega ebaproportsionaalsete jõupingutuste tegemist, tehakse need dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks sellise aja jooksul või selliste ajutiste tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist. 7. Lõikeid 1–6 kohaldatakse riigi osalusega äriühingute valduses olevate olemasolevate dokumentide suhtes, mis on taaskasutamiseks kättesaadavad. 8. Väärtuslikud andmestikud, mis on loetletud vastavalt artikli 14 lõikele 1, tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmestikuna.

1. Dokumentide taaskasutamise eest tasu ei võeta. Kuid dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevate piirkulude tagasinõudmine võib olla lubatud. 2. Erandkorras ei kohaldata lõiget 1: a) avaliku sektori asutuste suhtes, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest; b) raamatukogude, sh ülikoolide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide suhtes; c) riigi osalusega äriühingute suhtes. 3. Liikmesriigid avaldavad lõike 2 punktis a osutatud avaliku sektori asutuste nimekirja veebis. 4. Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasude kogusumma välja objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid kehtestatakse liikmesriikide poolt. Dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi ületada kulusid, mis tulenevad nende kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest ja andmete talletamisest, millele lisandub mõistlik investeeringutulu, ning – asjakohasel juhul – isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest. Tasu arvutatakse vastavalt kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele. 5. Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ületada kulusid, mis tulenevad dokumentide kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest, andmete talletamisest, säilitamisest ja õiguste väljaselgitamisest ning asjakohasel juhul isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest, millele lisandub mõistlik investeeringutulu. Tasu arvutatakse vastavalt asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele. 6. Järgmiste andmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta: a) võttes arvesse artikli 14 lõikeid 3, 4 ja 5, väärtuslikud andmestikud, mis on loetletud vastavalt nimetatud artikli lõikele 1; b) artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmed.

1. Dokumentide taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus. 2. Kui tegemist on muude taaskasutamise tasudega kui lõikes 1 osutatud tasud, teatatakse eelnevalt, milliseid tegureid võetakse nende tasude arvutamisel arvesse. Taotluse korral teatab selliste dokumentide valdaja ka seda, kuidas need tasud arvutati konkreetse taaskasutamistaotluse puhul. 3. Avaliku sektori asutused tagavad, et dokumentide taaskasutamise taotlejaid teavitatakse õiguskaitsevahenditest, mis on seotud neid mõjutavate otsuste või tavadega.

1. Dokumentide taaskasutamisele ei seata tingimusi, välja arvatud juhul, kui need tingimused on objektiivsed, proportsionaalsed, ei ole diskrimineerivad ning neid saab põhjendada avaliku huvi eesmärgiga. Kui taaskasutamisele seatakse tingimused, ei tohi need tingimused taaskasutamist põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks. 2. Liikmesriikides, kus kasutatakse litsentse, tagavad liikmesriigid, et avaliku sektori dokumentide taaskasutamise standardlitsentsid, mida saab konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandada, on kättesaadavad digitaalses vormingus ning neid on võimalik elektrooniliselt töödelda. Liikmesriigid edendavad standardlitsentside kasutamist.

1. Liikmesriigid kasutavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks peamiste dokumentide nimekirjad koos asjaomaste metaandmetega, mis on kättesaadavad veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, ja portaalid, milles on lingid sellistele nimekirjadele. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut, võimaldades eelkõige metaandmete koondamist liidu tasandil. Liikmesriigid innustavad samuti avaliku sektori asutusi kasutama praktilisi vahendeid mis hõlbustaksid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide säilitamist. 2. Liikmesriigid jätkavad koostöös komisjoniga jõupingutuste tegemist, et lihtsustada juurdepääsu andmestikele, eelkõige luues ühtse juurdepääsupunkti ning tehes järk- järgult kättesaadavaks avaliku sektori asutuste valduses olevad sobivad andmestikud kõikidest dokumentidest, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, samuti liidu institutsioonide valduses olevatele andmetele, seda vormingus, mis on juurdepääsetav, kergesti leitav ja taaskasutatav elektrooniliste vahendite abil.

1. Liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust ning kehtestavad selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks („vaba juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks. Seejuures võetakse intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja õigustatud ärihuvisid arvesse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“. Vaba juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga tegelevatele organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele. 2. Ilma, et see piiraks artikli 1 lõike 2 punkti c kohaldamist, peavad teadusandmed olema vastavalt III ja IV peatükile ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad, juhu kui neid andmete loomist on rahastanud avalik sektor ning teadlased, teadustööga tegelevad organisatsioonid või teadustööd rahastavad organisatsioonid on need institutsiooni- või teemapõhise hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks teinud. Seejuures võetakse arvesse õiguspäraseid ärihuve, teadmussiirde valdkonna tegevust ja varem olemas olnud intellektuaalomandiõigusi.

1. Dokumentide taaskasutamise tingimused ei tohi olla võrreldavate taaskasutamisviiside suhtes diskrimineerivad, seda ka piiriülese taaskasutamise puhul. 2. Kui avaliku sektori asutus kasutab dokumente oma äritegevuses, mis ei kuulu tema avalik-õiguslike ülesannete alla, kohaldatakse selleks tegevuseks dokumentide väljastamisel samu tasusid ja muid tingimusi, mis kehtivad teistele kasutajatele.

1. Dokumentide taaskasutamine on avatud kõikidele potentsiaalsetele turuosalistele, isegi juhul, kui üks turuosaline juba pakub nendel dokumentidel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Dokumente valdavate avaliku sektori asutuste või riigi osalusega äriühingute ning kolmandate isikute vaheliste lepingute ega muude kokkulepetega ei tohi anda ainuõigusi. 2. Kui aga ainuõigus on vajalik, et pakkuda teenust avalikes huvides, vaadatakse kõnealuse ainuõiguse põhjendatus regulaarselt läbi, kusjuures igal juhul vaadatakse see läbi iga kolme aasta järel. 16. juulil 2019 või pärast seda kuupäeva sõlmitud ainuõiguste kokkulepped tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist. Selliste kokkulepete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse veebis avalikult kättesaadavaks. Käesolevat lõiget ei kohaldata kultuurivarade digiteerimise suhtes. 3. Erandina lõikest 1 ei ületa kultuurivarade digiteerimisega seotud ainuõiguse kestus üldiselt kümmet aastat. Juhul kui see ajavahemik ületab kümmet aastat, vaadatakse selle kestus 11. aastal ja vajaduse korral pärast seda igal seitsmendal aastal läbi. Esimeses lõigus osutatud kokkulepped, millega antakse ainuõigus, peavad olema läbipaistvad ja need avalikustatakse. Kui kultuurivarade digiteerimiseks on antud esimeses lõigus osutatud ainuõigus, antakse asjaomasele avaliku sektori asutusele kokkuleppe osana digiteeritud kultuurivarade tasuta koopia. Kõnealune koopia tehakse ainuõiguse kestuse lõppemisel taaskasutamiseks kättesaadavaks. 4. Õiguslikud meetmed või praktilised vahendid, millega ei anta küll selgelt ainuõigust, kuid mille eesmärk on piirata või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need piiravad dokumentide kättesaadavust taaskasutamiseks muude üksuste poolt kui meetmes osalev kolmas isik, tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne seda, kui need jõustuvad. Nimetatud õiguslike meetmete ja praktiliste vahendite mõju andmete kättesaadavusele taaskasutamiseks vaadatakse läbi korrapäraselt ja igal juhul iga kolme aasta tagant. Selliste meetmete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse veebis avalikult kättesaadavaks. 5. 17. juulil 2013 olemas olevad ainuõigused, mis ei kvalifitseeru lõikes 2 või 3 sätestatud erandiks ning mille andmise kokkulepped on sõlminud avaliku sektori asutused, lõpetatakse lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 18. juulil 2043. 16. juulil 2019 olemas olevad ainuõigused, mis ei kvalifitseeru lõikes 2 või 3 sätestatud erandiks ning mille andmise kokkulepped on sõlminud riigi osalusega äriühingud, lõpetatakse lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 17. juulil 2049.

1. Et kehtestada tingimused, mis toetavad väärtuslike andmestike taaskasutamist, sätestatakse I lisas väärtuslike andmestike temaatiliste kategooriate nimekiri. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada sinna uusi väärtuslike andmestike temaatilisi kategooriaid, kajastamaks arenguid tehnoloogias ja turgudel.

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse nimekiri teatavatest I lisas esitatud kategooriatesse kuuluvatest väärtuslikest andmestikest, mis on avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute valduses olevate nende dokumentide hulgas, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi. Kõnealused väärtuslikud andmestikud peavad olema: a) tasuta kättesaadavad, kui lõikest 3, 4 või 5 ei tulene teisiti; b) masinloetavad; c) rakendusliideste kaudu esitatavad ja d) asjakohasel juhul hulgiallalaaditavad. Rakendusaktidega võidakse täpsustada väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise korda. Kõnealune kord peab olema kooskõlas avatud standardlitsentsidega. Kord võib hõlmata taaskasutamise, andmevormingute ja metaandmete suhtes kohaldatavaid tingimusi ning levitamise tehnilist korda. Liikmesriikide tehtud investeeringuid avaandmete lähenemisviisidesse, näiteks investeeringud teatavate standardite arendamisse ja kasutusevõtmisse, võetakse arvesse ja hinnatakse nende võimalikku nimekirja lisamisest tulenevat kasu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Teatud väärtuslike andmestike kindlaksmääramine vastavalt lõikele 1 põhineb nende potentsiaalil: a) luua olulisi sotsiaal-majanduslikke või keskkonnaga seotud hüvesid, ja innovaatilisi teenuseid; b) tuua kasu suurele arvule kasutajatele, eelkõige VKEdele; c) aidata saada tulu; ning d) kombineerida neid teiste andmestikega. Komisjon korraldab väärtuslike andmestike väljaselgitamise eesmärgil asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil, viib läbi mõjuhindamise ning tagab dokumentide taaskasutamise küsimuses täiendavuse olemasolevate õigusaktide, näiteks direktiiviga 2010/40/EL. Mõjuhinnangus tuleb esitada kulude-tulude analüüs ning analüüs selle kohta, kas väärtuslike andmestike tasuta pakkumisel avaliku sektori asutuste poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, oleks oluline mõju selliste asutuste eelarvele. Riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike osas pööratakse mõju hindamise käigus erilist tähelepanu riigi osalusega äriühingute rollile konkurentsipõhises majanduses. 3. Erandina lõike 1 teise lõigu punktist a tuleb lõikes 1 nimetatud rakendusaktides sätestada, et väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavust ei kohaldata teatavate riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike suhtes, kui see põhjustaks asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi. 4. Lõike 1 teise lõigu punkti a kohast väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemise nõuet ei kohaldata raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude, muuseumide ja arhiivide puhul. 5. Juhul kui väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine selliste avaliku sektori asutuste poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, avaldaks olulist mõju asjaomaste asutuste eelarvele, võivad liikmesriigid vabastada need asutused kuni kaheks aastaks pärast lõike 1 kohaselt vastu võetud asjakohase rakendusakti jõustumist kohustusest teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 13 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 13 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

1. Komisjoni abistab avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 17. juuliks 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

1. Komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist mitte varem kui 17. juulil 2025 ning esitab aruande hindamise peamiste tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe. 2. Läbivaatamise objekt on eelkõige käesoleva direktiivi kohaldamisala ning ühiskondlik ja majanduslik mõju, sealhulgas a) käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise suurenemise ulatus, eelkõige VKEde poolt, b) väärtuslike andmestike mõju, c) tasu võtmise põhimõtete ja ametlike õigusloomeliste ja haldusdokumentide taaskasutamise mõju, d) muude üksuste kui avaliku sektori asutuste valdusse kuuluvate dokumentide taaskasutamine, e) rakendusliideste kättesaadavus ja kasutamine, f) andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime ning g) täiendavad võimalused siseturu nõuetekohase toimimise ning majandus- ja tööturu arengu toetamiseks.

Direktiiv 2003/98/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 17. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.