Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1200
Haldusasi
Äripäev AS kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 9. märtsi 2022. a ettekirjutuse nr 2.3.-3/17/1565 punktide 1, 2 ja 3 ning 29. aprilli 2022. a vaideotsuse nr 2 3/22/955 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2022. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS Äripäev, esindajad v.adv Maarja Pild ja v.adv Karmen Turk Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindajad LO ja AK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Äripäev AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.detsembril 2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada Äripäev AS apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-1200 osas, milles kaebus jäeti rahuldamata Andmekaitse Inspektsiooni 9. märtsi 2022. a ettekirjutuse nr 2.3.-3/17/1565 punktide 1 ja 2 tühistamise nõudes ning 29. aprilli 2022. a vaideotsuse nr 2 3/22/955 tühistamise nõudes ettekirjutuse punkte 1 ja 2 puudutavas osas, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
3.Tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 9. märtsi 2022. a ettekirjutuse nr 2.3.-3/17/1565 punktid 1 ja 2 ning Andmekaitse Inspektsiooni 29. aprilli 2022. a vaideotsus nr 2 3/22/955 ettekirjutuse nr 2.3.-3/17/1565 punkte 1 ja 2 puudutavas osas.
5.Mõista Andmekaitse Inspektsioonilt Äripäev AS kasuks välja menetluskulud 6753,33 eurot ja kohustada selle summa kandma Advokaadibüroo Triniti OÜ pangakontole EE781010220192873229 SEB Pangas ning märkida maksekorralduse selgitusse haldusasja numbri.
3-22-1200 Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. juunil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) kohustas 09.03.2022 ettekirjutusega nr 2.3.3/17/1565 AS-i Äripäev veebilehega www.infopank.ee seonduvalt: - piirama endiste juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete avalikustamise tähtaega üldkorras viiele aastale (p 1; ettekirjutuse põhjenduste p 3.1); -
lõpetama füüsilise isiku nime järgi otsimise võimaldamine, kui füüsilisel isikul puudub kehtiv äriline seos konkreetse organisatsiooniga (p 2; ettekirjutuse põhjenduste p 3.1);
-
lõpetama muude seotud isikute isikuandmete töötlemine avalikustamine) (p 3; ettekirjutuse põhjenduste p 3.2);
-
lõpetama isikuandmete (sh esindaja nime) kaudu veebilehe leitavus otsingumootoritele indekseeritavalt (p 4; ettekirjutuse põhjenduste p 3.3);
-
lõpetama kolmandate osapoolte küpsiste kasutamine seniks, kuni küpsiste kasutamiseks võetakse inimeselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse 2016/679 (IKÜM) art-le 7 vastav nõusolek (p 5; ettekirjutuse põhjenduste p 3.4);
-
viima andmekaitsetingimused vastavusse IKÜM artiklites 12 ja 14 sätestatud nõuetega (p 6; ettekirjutuse põhjenduste p 3.5).
(sh
edastamine,
Ettekirjutuses sisaldus iga kohustuse täitmata jätmise korral sunniraha 20 000 eurot määramise hoiatus. Ettekirjutus anti isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10, § 56 lg 1 ja lg 2 p 8 ning § 58 lg 1, samuti IKÜM art 58 lg 1 punkti d ning lg 2 punktide f ja g alusel. Juhatuse ja nõukogu endiste liikmete vastu saab äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 3 ja § 327 lg 3 järgi esitada nõudeid üldjuhul 5 a jooksul. Teatud juhtudel võib olla vajalik avalikustada ajaloo andmeid ka pikemalt, kuid see eeldab konkreetse kaasuse põhist hindamist. Kui inimesel pole kehtivat ärilist seost ühegi juriidilise isikuga, on füüsilise isiku nime järgi otsimise võimaldamine veebilehel infopank.ee üleliigne. Inspektsiooni hinnangul puudub õiguspärane eesmärk, mis õigustaks sellisel juhul füüsilise isiku järgi päringuid teha. Kui mõnel isikul peakski olema konkreetne nõue konkreetse juriidilise isiku endise juhatuse liikme vastu, siis on tal võimalik saada see informatsioon juriidilise isiku andmeid vaadates – sisestades 2(12)
3-22-1200 infopank.ee veebilehel otsingusse organisatsiooni nime, saab näha ka endisi juhatuse liikmeid ja nende liikmelisuse ajavahemikku. Infopank.ee veebilehel on äriseoste all välja toodud muud seotud isikud. Nende puhul on välja toodud nimi, seos ettevõttega, amet, vastutusvaldkond. Lisaks on võimalik need isikud infopangas avada ning näha isiku kontaktandmeid (e-post, telefon). Nende isikute seas on välja toodud organisatsioonide töötajaid. Jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt Äripäev AS otsustab, et just nende töötajate andmete taas(avalikustamine) on õiguspärane. Lisaks sellele on infopanga õigustatud huvi analüüsis märgitud, et infopangas on andmed ainult äritegevusega seotud isikute osas. Töötajaid, kes konkreetses organisatsioonis töötavad, ei saa lugeda automaatselt isikuteks, kes on äritegevusega seotud (sh näiteks avaliku sektori töötajad). Infopank.ee veebilehel on avalikustatud organisatsiooniga seotud isikute all ka selliseid isikuid, kellel tegelikult selle organisatsiooniga enam puutumust ei ole, samuti on muutunud töötajate ametikohad. Andmete õigsust ei ole võimalik tagada, mistõttu on andmetöötlus sõltumata õiguslikust alusest keelatud.
2.AKI jättis 29.04.2022 vaideotsusega nr 2 3/22/955 rahuldamata kaebaja vaide ettekirjutuse punktide 1, 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks. Ettekirjutuse p 1 on õiguspärane. Teatud juhtudel võib juhatuse liikme vastutus olla pikem kui üldine 5-aastane tähtaeg (ÄS § 315 lg 4, § 327 lg 3), kuid see on erandlik. Selliste erandlike asjaolude esinemine tuleb konkreetsel juhul andmete avaldamiseks aga adressaadil tuvastada. Viieaastane andmete avaldamise tähtaeg katab enamikke juhatuse või nõukogu liikmete vastutuse juhtusid. Erandlike juhtumite jaoks ei pea andmesubjektid kannatama seepärast, et teatud juhtudel on mingi teise äriühingu juhtorgani liige oma kohustuse tahtlikult rikkunud ja vastutab rangema standardi järgi. Isikuandmete avaldamine infoportaalis kannab informatiivset eesmärki ning see ei ole mõeldud üks-ühele kattuma tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldustega. Ettekirjutuse p 2 on õiguspärane. Andmete senine avaldamine on vastuolus IKÜM art-ga 5. Juhtorgani liige ei vastuta üldjuhul kolmandate ettevõtte-väliste isikute ees, küll aga vastutab ettevõte, kellel omakorda tekib siseringi nõue juhtorgani liikme vastu. Ettevõttel aga eelduslikult on teadmine, kes on olnud tema juhtorgani liikmed. Seega puudub vajadus kuvada isiku nime järgi otsides tema andmeid ettevõtetega, millega tal kehtivad seoses puuduvad. Piisab sellest, kui isiku selliste andmeteni jõutakse juriidilise isiku andmeid vaadates kehtetute seoste kaudu. Eelnevat ei mõjuta ka asjaolu, et tihti võib otsingu teostajal meenuda esmalt ettevõtte füüsilisest isikust esindaja nimi, mitte ettevõtte enda nimi. Inspektsioon leiab, et see võib tõesti nii olla, kuid sellisel juhul on füüsilise isiku kaudu seose kuvamine õigustatud kehtivate äriliste seoste korral. Kui aga isik enam ettevõttega seotud ei ole, siis andmete otsija ei kannata sellest, et ta konkreetse füüsilise isiku andmeteni ei jõua. Küll aga on selline olukord üleliigselt kahjustav andmesubjekti jaoks. Ettekirjutuse p 3 on samuti õiguspärane. Andmete avaldamine on vastuolus IKÜM art 5 lg 1 punktiga d. Ametinimetuse järgi ei ole võimalik tuvastada inimese tegelikku pädevust asutuses või ettevõttes. Seda ei saa ka eeldada. Seda ei saa järeldada ka meedias esinemise pinnalt. Samuti ei ole asjakohane väita, nagu oleks tegemist ajakirjandusliku eesmärgi täitmisega, mille puhul on Riigikohus leidnud, et andmete avaldamist saab keelata ainult juhul, kui avalik huvi puudub täielikult ja ilmselgelt. Äripäev AS puhul võib küll olla tegemist peamiselt ajakirjandusteenuseid osutava ettevõttega, kuid praegusel juhul ei ole andmete avaldamine kuidagi seotud ajakirjandusliku eesmärgiga. Registerandmete avaldamine ei ole ajakirjanduslik
3(12)
3-22-1200 loovtöö. Muude seotud isikute eemaldamine loob portaalile hoopis suurema tõepõhisuse ja selguse.
3.Äripäev AS esitas 12.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub AKI ettekirjutuse p-d 1–3 ja vaideotsuse tühistada. Infoportaali eesmärk on pakkuda kvaliteetseid informatsiooniteenuseid, lähtudes seejuures kõigist seaduse, sh isikuandmete kaitse nõuetest. Infoportaalis töötleb kaebaja riiklikes registrites, s.o äriregistris ning Maksu- ja Tolliametis avalikustatud andmeid, Äripäeva Infopanga töötajate kogutud avalikke andmeid, ajalehe Äripäev avaldatud andmeid ning füüsiliselt isikult endalt kogutud andmeid. Kaebajal on tuhandeid lepingulisi kliente, kes kasutavad infoportaali. Infoportaalis on võimalik tutvuda juriidiliste isikute profiiliga (tegemist võib olla ka riigiorgani või MTÜ-ga; ettevõtte vaade) ning füüsilise isiku profiiliga (isiku vaade). Ettekirjutus on ebaselge ning selle tegemisega on vastustaja asunud lubamatult keelama seaduspärast tegevust. Ettekirjutus rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Kaitsmaks isiku vaates kuvatavate andmesubjektide võimalikke huve, on kaebaja võtnud kasutusele arvukalt erinevaid kaitsemeetmeid. Nii väljastatakse infot üksnes isikusamasuse tuvastanud isikule ning tasu eest. Info töötlemise kohta on läbipaistev ja avalik. Kaebajal on õigustatud huvi isikuandmete töötlemiseks. Kaebaja on läbi viinud ning dokumenteerinud õigustatud huvi hinnangu, kus on analüüsinud infoportaali töötlemistoimingute seaduspärasust IKÜM art 6 lg 1 p f alusel. Lisaks on kaebaja teinud täiendava hinnangu ka ajaloolise info avaldamise osas. Lõimunud andmekaitse põhimõtet järgides on Infopangas ettevõtte füüsilise isiku vaade allalaetav PDF vormis, kuid füüsilise isiku vaade ei ole allalaetav.
AKI palus jätta kaebuse rahuldamata ja jäi vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.
Ettekirjutus ei ole ebaselge, sest kaebaja on selle täitnud. Erandlikel asjaoludel on ka pikem isikuandmete avaldamise tähtaeg võimalik, kuid rakendada tuleb kaasuspõhist lähenemist, st avaldada ei tohi automaatselt kõiki kättesaadavaid andmeid, kaalumata nende avalikustamise põhjendatust. Füüsilise isiku tervikliku ärialase CV avaldamine kuni 10 a pärast andmesubjekti surma ei ole põhjendatud. Ühelegi isikule ei ole ettenähtav, et äriregistris avaldatud andmeid avaldab keegi oma ärihuvist lähtuvalt 10 a pärast isiku surma. Äriregister avaldab andmeid seaduse alusel. Kaebaja tegevust ei muuda seaduslikuks see, et ta avaldab juba seaduse alusel avalikustatud andmeid. Kaebaja poolt andmete avaldamine toimub nii muul õiguslikul alusel kui ka eesmärgil, võrreldes algselt kogutud andmetega. Ettekirjutusega antakse hinnang kaebaja tegevusele, mitte äriregistrile. Kaebaja on seadnud enda ärihuvid kõrgemale andmesubjekti õigustest ja huvidest. Kaebaja on läbivalt rõhutanud teabevabaduse põhimõtte ülimuslikkust, kuid jätnud arvestamata, et andmekaitse normide eesmärk on ennekõike kaitsta õigust eraelu puutumatusele. Kuigi ka see põhiõigus ei ole ülimuslik, vajab see tugevat kaitset. Seega peab eraelu puutumatuse kui põhiõiguse riive olema lisaks põhjendatusele isikule ettenähtav. Kaebaja seab aga oma klientide kasutusmugavuse ja -kindluse kõrgemale vajadusest kaitsta isikute õigust privaatsusele. Võttes arvesse, et ettekirjutuse p 2 puudutab kehtetute seoste kuvamist, on füüsilise isiku nime järgi otsing ja kehtetute seoste kuvamine isikut ülemääraselt kahjustav. Ettevõtlusvabadus on 4(12)
3-22-1200 oluline õigushüve, kuid selle õiguse realiseerimine ei tohi toimuda ülemääraselt andmesubjektide õiguste arvelt.
5.Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1), tühistati esialgne õiguskaitse (p 2) ja jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda (p 3). Vaidlustatud ettekirjutus on selge ega ole seetõttu formaalselt õigusvastane. Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 tuleb mõista nii, et see puudutab üksnes otsingut füüsilise isiku nime järgi, mistõttu on juriidilise isiku vaates ajalooliste andmete töötlemine ettekirjutuse p-s 1 toodud ulatuses jätkuvalt võimalik. Mõiste „muude seotud isikute isikuandmed“ on piisavalt arusaadav keskmiselt mõistlikule isikule. Ei ole kahtlust, et järelevalvemenetlusega kursis olevale kaebajale, kelle hallatava veebilehe hinnakirjas on eraldi teenusena info muude seotud isikute kohta, on ettekirjutuse p 3 seetõttu mõistetav. Ekslik on kaebaja arvamus, et andmete avalikustamine on põhjendatud seni, kuni see teenib informatsiooni jagamise eesmärki läbipaistvama ärikeskkonna ja teabevabaduse huvides. Kuigi läbipaistev ärikeskkond ja teabevabadus on demokraatlikus ühiskonnas olulised väärtused, ei saa pelgalt sellele seisukohale tuginedes jätta isikuandmete kaitse nõuetega arvestamata. Kaebaja tegevust ei muuda seaduslikuks asjaolu, et ta töötleb varem avalikustatud isikuandmeid. Äriregistris sisalduvate juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku isikuandmete avalikustamine toimub seaduslikul alusel, milleks on ÄS §-d 36 (äriregistri koosseis), 37 ja 64 (registrikaart). ÄS-st nähtub, et ajaloolised andmed ei oma õiguslikku tähendust. Tegemist on informatiivsete andmetega ning näiteks õigusvaidlusi silmas pidades puudub vajadus ajalooliste andmete säilitamiseks. Andmete säilitamisel tuleb arvestada minimaalsuse ja vajalikkuse põhimõtetega. Kaebaja rikub minimaalsuse põhimõtet, säilitades ajaloolisi andmeid valimatult. Informatsioonivabaduse ega andmete terviklikkuse põhimõte ei õigusta isikuandmete valimatut säilitamist. Infoportaalis on andmed juhatuse liikmeks oleku kohta aluseks füüsilise isiku vaatele (füüsilise isiku vaade sisaldab isiku e-maili aadressi ja telefoninumbrit (numbreid)). Kõik füüsilised isikud, kes on kunagi olnud mõne äriühingu juhatuse liikmeks, on infoportaali füüsilise isiku otsingu tulemusel leitavad. Füüsilisel isikul, kelle isikuandmed on äriregistris, ei ole põhjendatud eeldada, et tema andmeid avalikustatakse temaga mitte seotud äriühingu(te) poolt muul eesmärgil, kui need on algselt avalikustatud. Sellisel juhul ei ole täidetud kaebaja kui vastutava töötleja õigustatud huvi kriteerium, sest andmesubjekt ei saanud andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse piires eeldada, et tema isikuandmeid võidakse kaebaja soovitud otstarbel töödelda. Halduskohus märkis siiski, et ajalooliste andmete säilitamine on õigusvastane ka äriregistris. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise koha (avaandmete direktiiv) ei sätesta üheselt, milliste andmete laialdast kättesaadavust peaks võimaldama. Äriühingute ja äriühingute omandisuhete andmed on käsitatavad väärtusliku andmestikuna (vrd avaandmete direktiivi art 13) üksnes osas, milles need puudutavad kehtivaid andmeid. Ajaloolisi andmeid ei saa pidada osaks väärtuslikust andmestikust, kuna need ei kajasta äriühingute andmeid ega omandisuhteid. Asja lahendamisel ei oma tähtsust muudatused äriregistrist päringute tegemisel (võimalus teha päringuid registrisse sisse logimata), sest kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Kuna äriregistris ajalooliste andmete avalikustamine on õigusvastane, ei saa kaebaja tegevust nende andmete teisesel töötlemisel pidada õiguspäraseks. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et füüsilise isiku vaatest osade andmete väljajätmine oleks „pooliku informatsiooni andmine“. Õige ja tervikliku informatsiooni töötlemine ei 5(12)
3-22-1200 tähenda, et füüsilise isiku puhul peaks ilmtingimata töötlema kogu „ärialast CV-d“. Seni, kuni 5-aastase tähtaja osas on andmed terviklikud ning 5-aasta pikkusest tähtajast lähtumine on infoportaali kasutajatele arusaadav, ei ole tegemist pooliku informatsiooni andmisega. Ettekirjutuse nõue lõpetada veebilehel füüsilise isiku nime järgi otsimise võimaldamine, kui füüsilisel isikul puudub kehtiv äriline seos konkreetse organisatsiooniga, puudutab üksnes neid isikuid, kellel ei ole enam kehtivat ärilist seost konkreetse organisatsiooniga. Kuna ajalooliste andmete avaldamiseks puudub kaebajal õiguslik alus, on ka see ettekirjutuse nõue õiguspärane. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kaebaja väited rahapesu tõkestamise osas ei ole asjakohased. Infoportaali kasutamine võib küll lihtsustada kaebaja klientide tegevust rahapesu vastu võitlemisel, kuid sellega ei saa õigustada kaebaja poolt isikuandmete töötlemist. Infoportaalis võtmetöötajate kajastamise lõpetamine ei tähenda, et need andmed ei oleks leitavad: see teave on kõikidele isikutele jätkuvalt kättesaadav äriühingute ja riigiasutuste veebilehtedel jne. Seega ei ole kaebaja poolt võtmetöötajate kajastamine infoportaalis vajalik IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes, vaid lähtub infoportaali kasutajate kasutusmugavusest, mis on kaebaja ärihuvi. Võtmetöötajate väljavalimine ei ole läbipaistev. Kaebaja ei ole järginud enda kehtestatud juhist mitte avalikustada tavaametnikke ja keskastme juhte. Võtmetöötajatega seotud andmete osas ei ole terviklikkus tagatud ning infoportaalis esitatud andmed olid mõne päringu puhul põhjendamatult pikka aega (rohkem kui pool aastat) muutmata. Kuna võtmetöötajate valimiskriteeriumid ei ole jälgitavad, andmete terviklikkus ei ole tagatud ning sellise andmestiku loomine ei ole vajalik, ei ole võtmetöötajate andmetöötlus IKÜM-iga kooskõlas ning vaidlustatud ettekirjutus on 3. nõude osas õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Äripäev AS esitas 28.11.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 otsus ja rahuldada kaebus. Halduskohtu otsus on üllatav, sedastades, et tühistamisnõude lahendamisel saab lähtuda faktilistest ja õiguslikest asjaoludest vaid ettekirjutuse tegemise aja seisuga. Tulevikku suunatud keelava ettekirjutuse tegemise järgselt muutusid nii faktilised kui õiguslikud asjaolud – sest riik tegi äriregistri väärtusliku andmestikuna taaskasutamiseks kättesaadavaks masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmestikuna. Neid asjaolusid oleks tulnud arvestada. Halduskohtu otsus oli üllatuslik ka seetõttu, et kohus pidas äriregistris ajalooliste andmete avaldamist õigusvastaseks. Selles küsimuses pooled seisukohti esitada ei saanud. ÄS § 22 lg 1, § 36 ja § 64 järgi on äriregistril õigus selliseid andmeid säilitada ja avalikustada. Olukorras, kus äriregistris samade andmete avaldamine on lubatud, peab see olema lubatud ka kaebajale. Samuti on uudne halduskohtu seisukoht, et eristada saab esmast avalikustamist ja teisest avalikustamist. See seisukoht ei ole IKÜM art 4 tõlgendamisel tavapärane. Kaebaja on iseseisev vastutav töötleja IKÜM art 4 lg 7 järgi, kes püstitab avalikustatud andmete töötlemisel omad andmetöötluse eesmärgid. Ettekirjutuse p 1 on õigusvastane. Andmesubjektide ja infovabaduse õiguse vahel on leitud tasakaal ning ajalooliste andmete avaldamine on lubatud kauem kui 10 a (vt Euroopa Kohtu 09.03.2017 otsus asjas nr C-398/15). Kaebaja ei plaani avaldada ajaloolisi andmeid tähtajatult ega piiramatult. Kaebaja piiras juhtorgani liikmete andmete avaldamist ettevõtte vaates 10 aastaga. Füüsilise isiku vaates kuvatakse ajaloolisi andmeid kuni 10 aastaga pärast isiku surma. 6(12)
3-22-1200 Halduskohus hindas ajalooliste andmete avalikustamise vajalikkust üldiselt ajalooliste andmete kättesaadavuse eesmärgi põhjal, kuid oleks pidanud hindama, kas konkreetselt kaebaja valitud töötlemise viis on vajalik soovitud ajalooliste andmete kuvamise eesmärgi saavutamiseks. Infopanga andmetöötlus on vajalik Riigikohtu otsuse asjas nr 3-20-1449 (p 24) järgi Infopanga legitiimsete eesmärkide täitmiseks. Avaandmete direktiivi art 14 lg-s 1 viidatud lisa 1 p 5 näeb väärtuslike andmestikena ette äriühingud ja äriühingu omandisuhted. Need andmed ei ole piiratud kehtivate andmetega. Selliste andmete avaldamise positiivset mõju rõhutas ka Euroopa Komisjon (vt https://www.access-info.org/wp-content/uploads/2021-06-03-CommissionImpact-Assessment-AIE-Briefing-Note.pdf). Avaandmetele juurdepääs hõlmab ka õigust seda teavet taaskasutada (AvTS § 8 lg 3). Kui kohtu hinnangul tuleb seda direktiivi tõlgendada selle mõttest erinevalt, tuleb küsida Euroopa Kohtult eelotsust. IKÜM art 9 lg 2 punkti g mõistes on põhjendatud ja seaduslik ka eraisiku poolt eriliigiliste isikuandmete töötlemine (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-126/17). Kuigi aegumine ei ole kaugeltki ainus kriteerium, mida juhatuse liikmelisuse kohta andmete avaldamise juures arvesse võtta, siis 10 aastat on andmete avalikustamiseks põhjendatud aeg ka nõuete aegumist arvesse võttes (vt nt ÄS § 312 lg 3, TsÜS § 150 lg 3). Endiste asutajate, osanike ja juhatuse liikmete vastu õigusnõuete esitamine võib tulla kõne alla ka hiljem nii seadusest tulenevate nõuete puhul (vt TsÜS §-d 149–152) kui ka erijuhtudel, nt jõustunud kohtulahendiga seoses (vt TsÜS §-d 153–157). Ka andmete kasutajad on pidanud vanemate andmete avaldamist äritegevuses vajalikuks. Füüsilise isiku vaates vanemate ajalooliste andmete avaldamine on samuti õiguspärane. Andmekaitse põhimõtetega (IKÜM art 5 lg 1 punkt d) ei ole kooskõlas pooliku informatsiooni avaldamine. Isiku ärialast CV-d ei ole põhjendatud katkestada viie aasta pealt, sest tema kogemused võivad olla märksa pikemad. IKÜM art 17 lubab teabevabaduse tähtsuse tõttu keelduda andmete kustutamisest ise andmesubjekti taotlusel. Kui ei esine erandlikke asjaolusid, siis ei ole ärilise info kustutamisel andmetöötlejal kohustust, kuni kaebaja andmetöötlus täidab informatsiooni andmise eesmärki ärivaldkonnas, informatsioon vastab tõele ning ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi (vt Euroopa Kohtu eelviidatud otsused ja otsus asjas nr C131/12). Isiku vaates ajalooliste andmete kuvamisel on Infopanga klientide jaoks oluline tähtsus, täitmaks rahapesu tõkestamise nõudeid. Avaandmete direktiiv rõhutab, et isikuandmete taaskasutamine on lubatud üksnes siis, kui järgitakse IKÜM art 5 lg 1 punktis b ja art-s 6 sätestatud eesmärgi piirangu põhimõtet (põhjendus 52). Teabevaldaja vaatest tähendab see teabevaldaja kohustust hinnata, kas isikuandmeid üldse käsitada avaandmetena ning avaandmetena käsitamise korral hinnata proportsionaalsete meetmete seadmist taaskasutamiseks andmise viisile. Sellise õiguse tagab teabevaldajale AvTS § 31 lg 8 ning seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete kontekstis tähendab see seda, et otsustada tuleb, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid, nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele). Taaskasutaja vaatest tähendab see seda, et tal on kohustus tagada, et isikuandmete taaskasutamisel järgitakse isikuandmete kaitse nõudeid. Äriregistris avaldatud andmete ega avaliku teabe seaduse alusel asutuste veebilehtedel avaldatud ametnike koosseisude avaldamisel selliseid piiranguid ei ole kehtestatud. Seega nii äriregistri informatsioon kui informatsioon, mille riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni avalik-õiguslikke funktsioone täitev isik on oma veebilehel kättesaadavaks teinud, on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks. Ettekirjutuse p 1 ei ole selge, sest määratlemata on, mida tähendab selles sõna „üldkorras“. 7(12)
3-22-1200 Ettekirjutuse p 2 on õigusvastane. Andmete töötlemise alus on IKÜM art 6 lg 1 punkt f (õigustatud huvi, s.o teabe ja infovabaduse teostamine). Isikuandmete kaitsega samaväärne põhiõigus on teabevabadus (PS § 44). Funktsionaalsuse keeld piirab kaebaja ja kolmandate isikute õigust väljendusvabadusele. Andmete töötlemise minimaalsuse põhimõte (IKÜM art 5 lg 1 punkt a) ei ole selle suhtes ülimuslik. Minimaalsuse põhimõte rakendub olukorras, kus andmete töötlemiseks ei ole vajadust. Funktsionaalsuse keeld pärsib isikute võimalust jõuda informatsioonini ja seega takistab tehingu riskide hindamist, õigusnõuete esitamist, rahapesuvastaste meetmete võtmist või muude eesmärkeni jõudmist, milleks isikutel on põhjendatult vaja informatsiooni. Viimane viib omakorda laiemalt ühiskondliku läbipaistmatuseni. Kui isiku otsing kaotada, siis on Infopank selles osas kasutu. IKÜM art 6 lg 1 punkti f kohaselt on isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus, kui töötlemine on vajalik muu hulgas kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Andmesubjektide huve ei kahjustata ülemääraselt. Tegemist ei ole tundlike, eriliigiliste ega intiimsfääri kuuluvate andmetega. Andmesubjektil on alati võimalik esitada vastuväited andmetöötlusele, mis võib ka viia selleni, et pärast täiendava kaalumise läbiviimist mingeid andmeid enam ei kuvata. Päringuid logitakse ning kliente teavitatakse sellest, et neil peab päringu tegemiseks olema õigustatud huvi. Jääb arusaamatuks, kuidas on otsimootori funktsioon lubamatu, kui ettekirjutuse p-s 1 lubatakse kuvada ajaloolisi andmeid viie aasta lõikes. Ettekirjutuse p 3 on samuti õigusvastane. IKÜM art 5 lg 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõte lubab isikuandmeid töödelda, kui need on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Vajalikkuse hindamisel ei saa hinnata Infopanga vajalikkust. Halduskohtu lähenemine ei arvesta, et ettekirjutusega piiratakse kaebaja põhiõigusi, milleks peab olema seaduslik alus. Andmesubjektide õigusi ei kahjustata ülemääraselt. Tegemist on mittetundlike andmetega. Vaidluse all on eelkõige isiku äritegevusega (või avalikus sektoris tegusemisega) seoses veebis juba varem avaldatud andmed. Kui ettevõttel või organisatsioonil ei ole kontakti võtmise soovi, siis ei lisata veebi infot töötaja kohta ja tema kontakte ning selline isik ei saa võtmeisikuks. Isik valitakse võtmetöötajaks, kui isikul on piisavalt märkimisväärne roll äriühingus, äriühing on majanduselus piisavalt oluline või on see roll isikul riigiasutuses, mistõttu ka tema andmetel on läbipaistva ühiskonna tagamisel oma väärtus. Arvesse võetakse nii ühingut, organisatsiooni käivet, suurust, töötajate arvu kui isiku enda märkimisväärsust läbi kajastuse meedias. Kohus ei tuvastanud, et avaldatud oleks valeandmed. Lisaks ei kaasne isikule mistahes kahju sellest, et teda nimetatakse oma ala võtmeisikuna. Kaebaja aitab ühingu või organisatsioonini jõuda isikutel, kellel on ettevõtte vastu huvi ja viib seega üksteisele kasulikud isikud kokku. Kaebaja avaldab Infoportaalis selgelt, mis aja seisuga on võtmeisiku andmeid viimati kontrollitud. Pole selge, keda peetakse ettekirjutuse p-s 3 silmas muude seotud isikute all, nt kas selleks on ka audiitor, likvideerija jt. Sellise riiklikult kontrollitud ja avaliku info taasavaldamise keelamine ei ole õigustatud. Kaebaja on ettekirjutust mõistnud nii, et AKI peab muude seotud isikute all silmas nn võtmetöötajaid, keda valivad Äripäeva Infopanga töötajad ja kelle osas info ei pärine mitte Äriregistrist, vaid ettevõtete ja organisatsioonide veebilehtedelt. Kaebajal puudub aga mis tahes kindlus, et tehtu on piisav. Ettekirjutus ei ole proportsionaalne, sest vajalik abinõu sama eesmärgi täitmiseks oleks saanud olla nt täiendavate kaitsemeetmete võtmiseks kohustamine ilma kogu andmetöötlust peatamata.
AKI palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
8(12)
3-22-1200 Kaebaja leiab ekslikult, et halduskohtu otsus oli üllatuslik. Halduskohus selgitas kohtuistungil kavatsust hinnata äriregistris ajalooliste andmete avalikustamise õiguspärasust ja viitas ÄS §-le 34. Menetlusosalistel oli kohtuistungil võimalik selle kohta ka arvamust avaldada. Kohtu käsitlus esmasest ja teisesest avalikustamisest ei ole uudne isikuandmete kaitse normide tõlgendus. Kohus ei saanud asja lahendamisel tugineda hilisematele asjaoludele (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 13). Väited ettekirjutuse ebaselgusest on ekslikud. Kaebaja täitis ettekirjutuse. Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine ei oleks olnud andmesubjektide õiguste kaitseks sama tõhus. Paljud andmesubjektid ei ole apellandi poolt isikuandmete töötlemisest teadlikud ega oska seetõttu ka apellandi poole nende isikuandmete töötlemise lõpetamiseks pöörduda. Taotlusele reageerimine ei aita ära hoida eelnevat lubamatut isikute õiguste piirangut. AKI ei kohusta apellanti äritegevust lõpetama. Ajalooliste andmete avaldamise aja lühendamine ja võtmetöötajate andmete avaldamise lõpetamine ei lõpeta apellandi äritegevust. Kaebaja ettevõtlusvabadus ei ole kaalukam isikute õigusest, kelle andmeid avaldatakse. Justiitsministeeriumi poolt äriregistris ajalooliste andmete avaldamisest ei tulene, et kaebaja poolt samade andmete avaldamine on õiguspärane. AKI teadmisel ei ole IKÜM-i kehtivuse ajal analüüsitud ÄS-i kooskõla IKÜM-ga. IKÜM-i põhjenduste p 45 sätestab, et art 6 lg 1 punkti e alusel töötlemiseks peab õigusakt, millega selline töötlemine ette nähakse, sisaldama lisaks eesmärgile IKÜM-i üldtingimusi, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. ÄS-st ei nähtu, et konkreetselt isikuandmete avalikustamise osas oleks reguleeritud IKÜM-ga ettenähtud asjaolud – eelkõige säilitamise aeg ja eesmärgi piirangud. Asjaolu, et ÄS-st ei ole võimalik üheselt aru saada, mis andmeid, millisel eesmärgil, kui kaua ja kellele avaldatakse, viitab sellele, et ÄS kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus pole selge ega läbipaistev. Ajalooliste andmete avaldamine rohkem kui 5 a ei ole põhjendatud eesmärgi piirangu põhimõttest tulenevalt. IKÜM art 5 lg 1 punkti b alusel võib isikuandmeid töödelda vaid sellises ulatuses, mis on eelnevalt määratletud eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik. Kui endiste seotud isikute andmete avalikustamise eesmärk on nende vastu võimalike nõuete esitamine, siis ei ole kõigi isikute puhul põhjendatud eeldada, et tegemist on tahtliku rikkumisega ja aegumistähtaeg on 10 aastat. ÄS reguleerib nõuete aegumistähtaega, mis on üldjuhul 5 aastat (vt ÄS § 315 lg 3 ja § 327 lg 3).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tühistamisnõude lahendamisel hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Ettekirjutuse õiguspärasust ei mõjuta see, kas see on andmise järel täidetud ega ka see, kas äriregistris andmete avaldamise alused või avaldamise praktika on muutunud. Faktilised asjaolud teeb kohus kindlaks küll kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 1 ls 1), ent kuna ettekirjutuse andmisel tuli AKI-l lähtuda neist faktilistest asjaoludest, mis sel ajal eksisteerisid, ei oma asjaolude hilisem muutumine vaidluse lahendamisel tähtsust. Teisiti võiks olla olukord ettekirjutuse täitmise keelamise nõude puhul, kuid sellist nõuet ei ole praeguses asjas kohtule esitatud. 9(12)
3-22-1200
9.Menetlusosalistel on olnud võimalik esitada halduskohtu otsusele vastuväiteid apellatsioonimenetluses, sh IKÜM art 4 tõlgendamise kohta ja äriregistris andmete avaldamise õiguspärasuse kohta. Halduskohtu otsuse tühistamise aluseks ei saa selles olukorras olla kohtuotsuses selliste väidete esitamine, mis menetlusosalisi üllatasid. Seetõttu ei võta ringkonnakohus ka seisukohta küsimuses, kas halduskohus on menetlusosalistele andnud piisava võimaluse esitada oma väiteid ja vaielda teiste menetlusosaliste väidetele vastu või järginud uurimispõhimõtet kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamisel.
10.Ettekirjutuse andmise ajal kehtinud sõnastuses nägi ÄS § 64 p 5 ette äriühingu täisosanike, likvideerijate, esindusõiguslike isikute, juhatuse liikmete ja likvideerijate andmete kandmise registrikaardile, p 3 ka füüsilisest isikust ettevõtjate andmete avaldamise. ÄS § 44 lg 1 ls 2 nägi ette ka hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kande kuvamise. ÄS § 64 p-dest 16 ja 18 saab järeldada, et registrikaarti peetakse ka nende äriühingute kohta, mis on likvideeritud või kustutatud. ÄS § 22 lg 1 järgi on äriregistri eesmärk muu hulgas avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. ÄS § 28 lg 1 ls 1 sätestas, et äriregistri kanded on avalikud; lg 2 nägi ette, et registriandmete ja toimikutega on võimalik tutvuda muu hulgas veebilehe kaudu. Seega nägi seadus ette ettekirjutuse p-s 1 nimetatud füüsiliste isikute andmete avaldamise veebis. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas äriseadustiku need sätted on kooskõlas Euroopa Kohtu 09.03.2017 otsuses asjas nr C-398/15 selgitatud põhimõttega, et äriühingute endised juhtorgani liikmed võivad paluda registripidajalt juhtumispõhiselt kontrollida, kas pärast otsuses määratletud aja möödumist piirata registrisse kantud isikuandmete kättesaadavust kolmandatele isikutele. Kuna äriregistris avalikustati ettekirjutuse tegemise ajal asjaomaseid andmeid ja kaebajale ei ole ette heidetud seda, et ta oleks avaldanud isikuandmeid, mis küll äriseadustiku järgi kuuluvad avaldamisele, kuid mille avaldamine oli isikuandmete kaitseks erandjuhtudel lõpetatud, on kaebajalt ettekirjutuse p-dega 1 ja 2 nõutud vaid selliste isikuandmete avaldamise lõpetamist, mis on samal ajal äriregistrist avalikult kättesaadavad.
11.IKÜM art 5 lg 1 punktid a ja b näevad ette, et isikuandmete töötlemisel tagatakse, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev; isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. IKÜM art 6 lg 1 punkt f sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud tingimus, et isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud. IKÜM eristab isikuandmete töötlemist seaduslikul alusel ja avaliku või kolmanda isiku ülekaalukates huvides. Kaebaja poolt nende isikuandmete töötlemise lubamisel ei ole piisav asjaolu, et samad andmed on juba veebis avaldatud, sest seadusega ei ole kaebaja poolt nende andmete avaldamist ette nähtud. Andmete seaduse alusel avaldamisest tuleneb aga ühelt poolt, et andmesubjekti huvi kaebaja poolt isikuandmete mitteavaldamiseks ei saa olla kaalukas, kuna samad andmed on juba seadusest tulenevalt veebis kättesaadavad, ja teiselt poolt, et avalik ega kolmandate isikute huvi andmete korduvaks avaldamiseks kaebaja poolt ei saa olla sedavõrd kaalukas, kuna samu andmeid on võimalik leida veebist juba niigi.
12.Avaandmete direktiivi lisa 1 p 5 järgi on direktiivi mõistes väärtuslike andmestike hulgas ka andmestikud äriühingute ja nende omandisuhete kohta. Direktiivis ei selgitata siiski, kas väärtuslikeks andmestikeks saab pidada ka andmestikku, mis kajastab lõpetatud äriühinguid ja nende varasemaid esindusseoseid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb IKÜM art 5 lg 1 punkti 9, mille järgi isikuandmete töötlemisel tagatakse, et isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud, põhjal eeldada, et avaandmete direktiivis peetakse silmas vaid kehtivaid 10(12)
3-22-1200 kandeid. AvTS § 8 lg 3 ei ole praegusel juhul seetõttu kohaldatav ega anna kaebaja tegevusele sellist õiguslikku alust, mille põhjal pidada kaebaja tegevust ettekirjutuse p-s 1 nimetatud andmete avaldamisel seaduslikuks.
13.Äriühingute juhtorganite liikmete andmete avalikustamisel ei saa põhjendatud huvina arvesse võtta vaid võimalust esitada nende vastu nõudeid. Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C398/17 (p 49) nähtub, et see on nende andmete avalikustamise üks peamistest eesmärkidest, kuid kohtuotsust ei saa ringkonnakohtu hinnangul mõista nii, et andmete avaldamisel ei saa olla muid eesmärke.
14.Üksnes sel eesmärgil andmete avaldamise põhjendatuks pidamisel saaks ettekirjutust tõesti pidada õigusvastaseks, sest varasemate juhtorganite liikmete vastu saab nõude esitada äriühing, mitte kolmandad isikud, sest kolmandatel isikutel saab tekkida võlasuhe kas füüsilise isikuga sõltumata tema ärilistest seostest või juriidilise isikuga, aga mitte selle juhtorgani liikmega; ning pikema aegumistähtaja ettenägemine põhikirjas või kokkuleppel juhtorgani liikmega ei õigustaks kõigi äriühingute kohta vanemate andmete avaldamist. Ka asjaolust, et äriühingute endised juhtorganite liikmed võivad äriühingute poolt teistes EL liikmesriikides tehingute tegemisel kanda vastutust kolmandate isikute ees teistsugustel aegumistähtaegadel, ei õigustaks andmete avaldamist pikemalt, sest selline isikuandmete avaldamine oleks saavutatavat eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalne.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on ettekirjutuse p-d 1 ja 2 siiski õigusvastased. Varasema ettevõtluse ja äriühingu juhtorgani liikmeks oleku kohta teabe avaldamine teenib ka ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tagamise huvi, võimaldades muu hulgas paremini võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, tagades nii selles kui krediidiasutustes töötavate isikute varasema ettevõtluse lihtsama kontrollimise ja seeläbi isiku maine lihtsama hindamise; samuti korruptsiooni ennetamise, muutes varasemad ärisuhted läbipaistvamaks. Olukorras, kus isiku varasema ettevõtluses osalemise kohta teabe avalikustamine on kaalukates avalikes huvides ning äriregistris on samad andmed kättesaadavad, on kaebaja ettevõtluspõhiõiguse kaitseks sellise teabe avaldamine kaebaja poolt õigustatud. Andmesubjektide huve ei saa pidada kaalukamaks, sest tegemist ei ole eriliigiliste isikuandmetega ega selliste andmetega, mis oleks algusest peale olnud avalikkusele mitte kättesaadavad.
16.Ettekirjutuse p-s 2 seatud nõude järgimine muudaks isiku varasema äritegevuse kohta teabe saamise ülemäära raskendatuks ega võimaldaks piisavalt tagada neid eesmärke, mis õigustavad selle teabe avalikustamist.
17.Kuigi selliste andmete avaldamine võib muutuda ülemääraseks pikema aja järel ning isiku ärialast mainet ei ole võimalik hinnata pikka aega tagasi ettevõtluses osalemist puudutava teabe põhjal, ei ole vastustaja ettekirjutuse tegemisel neid andmetöötluse eesmärke õigesti arvesse võtnud. Põhjendatud võib olla ettekirjutuse tegemine nende andmete avalikustamise lõpetamiseks, mis puudutavad andmesubjektide kuulumist äriühingute juhtorganitesse enam kui 20 aastat tagasi, ent ettekirjutuse p-de 1 ja 2 üksnes osaliseks tühistamiseks ei ole alust. Sellise sisuga ettekirjutust ei ole AKI teinud ning kohtu ülesanne ei ole vastustaja eest hinnata ega põhjendada andmete avalikustamise keelamist teistsugustel tingimustel. Ka varasemate andmete avalikustamine võib olla osaliselt lubatav või lubatav kindlate tehniliste tingimuste seadmisel. Euroopa Kohus selgitas 09.03.2017 otsuses asjas nr C-398/15 (p 47) andmete edasise töötlemise lubamatuse tingimusi konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võtva kaalumise tulemusel. Ka kaebaja poolt andmete avaldamisel võib olla piisav selliste meetmete rakendamine, mis võimaldab äriregistris muudetud kannetest nähtuvate isikuandmete paindlikumat kustutamist. 11(12)
3-22-1200
18.Ettekirjutuse p 3 on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Andmesubjekti isikuandmete avaldamine tema tegevuse kohta mõnes äriühingus või avaliku sektori asutuses ei teeni sama eesmärki kui äriühingu juhtorgani liikmeks olemise kohta käiv teave. Võtmefunktsiooniga isikute hulka kuulumine ei saa olla andmesubjektile ka selgesti ettenähtav ning isegi andmete avalikustamine märkega, millal andmete õigsust kontrolliti, ei taga nende ajakohasust. IKÜM art 5 lg 1 punkti b alusel võib isikuandmeid töödelda vaid sellises ulatuses, mis on eelnevalt määratletud eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja välja toodud eesmärkide täitmiseks pidada vältimatult vajalikuks ettekirjutuse p-s 3 nimetatud isikuandmete avaldamist.
19.Ettekirjutuse p-i 3 ei saa pidada ka liiga ebaselgeks. Arvestades andmesubjektide suurt arvu, kes mahuvad n-ö võtmetöötaja mõiste alla, ei saanud AKI määratleda ettekirjutuses neid isikuid konkreetsemalt. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses väljendatud arusaam, et AKI peab muude seotud isikute all silmas nn võtmetöötajaid, keda valivad Äripäeva Infopanga töötajad ja kelle osas info ei pärine mitte äriregistrist, vaid ettevõtete ja organisatsioonide veebilehtedelt, on õige. AKI ei ole apellatsioonimenetluses väitnud vastupidist.
20.Seetõttu tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja kaebus osaliselt rahuldada. Ettekirjutuse p-d 1 ja 2 tuleb tühistada.
21.Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisele. Kaebaja taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist vastustajalt 6137,50 euro ulatuses, sh riigilõiv 40 eurot ja esindajatasu (käibemaksuta) 6097,50 eurot. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja menetluskulude väljamõistmist 3992,50 euro ulatuses, sh riigilõiv 20 eurot ja esindajatasu (käibemaksuta) 3972,50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on asja mahtu ja keerukust ning kohtuistungiteks kulunud aega arvestades esindajatasu vajalik ja põhjendatud. Kaebus rahuldatakse 2/3 ulatuses ja samas proportsioonis tuleb välja mõista menetluskulud vastustajalt. Seega peab AKI tasuma kaebaja menetluskulud kokku 6753,33 eurot. Kaebaja taotlusel tuleb summa kanda Advokaadibüroo Triniti OÜ pangakontole EE781010220192873229 SEB Pangas ja märkida maksekorralduse selgitusse haldusasja number. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitanud ja HKMS § 109 lg 1 alusel tema võimalikke apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõisteta.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.