Määrus 2020/852

1. Käesolevas määruses kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevus liigitatakse keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse: a) liikmesriikide või liidu kehtestatud meetmete suhtes, milles nähakse ette turuosalistele või emitentidele esitatavad nõuded seoses selliste finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse keskkonnasäästlikena; b) finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid; c) ettevõtjate suhtes, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet kajastav aruanne või muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (68) artiklitele 19a või 29a.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis liigitatakse käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks; 2) „finantsturu osaline“ – finantsturu osaline, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis l, ja mis hõlmab pensionitoote väljatöötajat, kelle suhtes on liikmesriik otsustanud kohaldada nimetatud määrust kooskõlas nimetatud määruse artikliga 16; 3) „finantstoode“ – finantstoode, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis l2; 4) „emitent“ – emitent, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 2 punktis h; (69) 5) „kliimamuutuste leevendamine“ – protsess, millega hoitakse üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, ja tehakse jõupingutusi, et see piirduks 1,5 °C-ga, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes; 6) „kliimamuutustega kohanemine“ – tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende tagajärgedega kohanemise protsess; 7) „kasvuhoonegaas“ – kasvuhoonegaas, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (70) I lisas esitatud loetelus; 8) „jäätmehierarhia“ – jäätmehierarhia, nagu on sätestatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4; 9) „ringmajandus“ – majandussüsteem, millega toodete, materjalide ja muude ressursside väärtust säilitatakse majanduses nii kaua kui võimalik, tõhustades nende kasutamist tootmises ja tarbimisel, vähendades seega sellise kasutamise keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete keskkonda sattumist olelusringi kõigis etappides, sealhulgas jäätmehierarhia kohaldamise kaudu; 10) „saaste“ – õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist; 11) „muld“ – maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel ja millesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid; 12) „saastus“ – a) inimtegevusest tulenev saaste otsene või kaudne õhku, vette või pinnasesse juhtimine; b) merekeskkonna kontekstis saastumine, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 8; c) veekeskkonna kontekstis reostus, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 33; 13) „ökosüsteem“ – taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus; 14) „ökosüsteemi teenused“ – ökosüsteemide otsene ja kaudne panus majanduslikesse, sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja muudesse hüvedesse, mida inimesed saavad ökosüsteemidest; 15) „elurikkus“ – mis tahes päritoluga elusorganismide rohkus, sealhulgas maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kogumites, ning see hõlmab liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust; 16) „hea seisund“ – seoses ökosüsteemiga tähendab see heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga ning isepaljunemis- või taastumisvõimega ökosüsteemi, kus liigilist koostist, ökosüsteemi struktuuri ja ökoloogilisi funktsioone ei kahjustata; 17) „energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni; 18) „mereala“ – mereakvatoorium, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1; 19) „pinnavesi“ – pinnavesi, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 1; 20) „põhjavesi“ – põhjavesi, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 2; 21) „hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5; 22) „hea seisund“ – a) pinnavee puhul nii „hea ökoloogiline seisund“, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 22, kui ka „pinnavee hea keemiline seisund“, nagu on määratletud nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 24; b) põhjavee puhul nii „põhjavee hea keemiline seisund“, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 25, kui ka „hea kvantitatiivne seisund“, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 28; 23) „hea ökoloogiline potentsiaal“ – hea ökoloogiline potentsiaal, nagu on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 23.

Et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr, liigitatakse majandustegevus keskkonnasäästlikuks, kui majandustegevus: a) aitab artiklite 10–16 kohaselt oluliselt kaasa ühe või mitme artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisele; b) ei tekita artikli 17 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; c) toimub artiklis 18 sätestatud minimaalseid kaitsemeetmeid järgides ning d) vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille komisjon on artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestanud.

Liikmesriigid ja liit kohaldavad artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästliku majandustegevuse kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, millega nähakse finantsturu osalistele ja emitentidele ette nõuded finantstoodete või äriühingute võlakirjade kohta, mida pakutakse keskkonnasäästlikuna.

Kui määruse (EL) 2019/2088 artikli 9 lõigetes 1, 2 või 3 osutatud finantstootega investeeritakse majandustegevusse, mis aitab kaasa keskkonnaeesmärgi saavutamisele nimetatud määruse artikli 2 punkti 17 tähenduses, hõlmab nimetatud määruse artikli 6 lõike 3 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt avalikustatav teave järgmist: a) käesoleva määruse artiklis 9 esitatud teave keskkonnaeesmärgi või -eesmärkide kohta, millele finantstoote alusinvesteering kaasa aitab, ning b) kirjeldus selle kohta, kuidas ja millises ulatuses finantstoote alusinvesteeringuid tehakse majandustegevusse, mis liigitatakse keskkonnasäästlikuks vastavalt käesoleva määruse artiklile 3. Käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud kirjelduses täpsustatakse keskkonnasäästlikusse majandustegevusse tehtavate investeeringute osakaal finantstootes, sealhulgas üksikasjad artiklis 16 osutatud toetavate ja artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuste osakaalu kohta protsendina kõigist investeeringutest finantstootes.

Kui määruse (EL) 2019/2088 artikli 8 lõikes 1 osutatud finantstoode edendab keskkonnanäitajaid, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 5 mutatis mutandis. Määruse (EL) 2019/2088 artikli 6 lõike 3 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt avalikustatavale teabele lisatakse järgmine avaldus: „Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ kohaldatakse ainult selliste finantstoote alusinvesteeringute suhtes, mille puhul võetakse arvesse ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. Käesoleva finantstoote ülejäänud osa alusinvesteeringute puhul ei võeta arvesse ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume.“

Kui finantstoote suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2019/2088 artikli 8 lõiget 1 või artikli 9 lõikeid 1, 2 või 3, lisatakse nimetatud määruse artikli 6 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud valdkondlike õigusaktide sätete kohaselt avalikustatavale teabele järgmine märkus: „Finantstoote alusinvesteeringute puhul ei võeta arvesse ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume.“

1. Iga ettevõtja, kellel on direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohaselt kohustus avaldada muud kui finantsteavet, esitab oma muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud majandustegevusega, mis käesoleva määruse artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks. 2. Mittefinantsettevõtjad avalikustavad eelkõige järgmise teabe: a) nende käibe see osa, mis on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud majandustegevusega, mis artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks, ning b) nende koguinvesteeringute (kapitalikulud) ja/või kulutuste (tegevuskulud) see osa, mis on seotud varade või protsessidega majandustegevuses, mis artiklite 3 ja 9 alusel liigitatakse keskkonnasäästlikuks. 3. Kui ettevõtja avaldab direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohase muu kui finantsteabe eraldi aruandes kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 19a lõikega 4 või artikli 29a lõikega 4, avaldatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teave nimetatud eraldi aruandes. 4. Komisjon võtab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 täiendamiseks kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et täpsustada nende lõigete kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, sealhulgas metoodikat, mida nende lõigete täitmiseks kasutatakse, võttes arvesse nii finantsettevõtjate kui ka muude ettevõtjate eripära ja käesoleva määruse alusel kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. Komisjon võtab kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 1. juuniks 2021.

Keskkonnaeesmärgid käesoleva määruse tähenduses on järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

1. Majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui see aitab kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohase pikaajalise temperatuurieesmärgiga oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, kasutades kasvuhoonegaaside heite vältimiseks või vähendamiseks või kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil, mõnda järgmistest viisidest: a) taastuvenergia tootmine, edastamine, salvestamine, jaotamine või kasutamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist säästu, või võrku vajalikul määral tugevdades või laiendades; b) energiatõhususe suurendamine, välja arvatud artikli 19 lõikes 3 osutatud elektrienergia tootmine; c) puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine; d) üleminek kestlikult hangitud taastuvate materjalide kasutamisele; e) keskkonnaohutu süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ning süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia ulatuslikum kasutamine, mis tagab kasvuhoonegaaside heitkoguste netovähenemise; f) maakasutussektori CO2 sidumise võime suurendamine, sealhulgas raadamise ja metsade seisundi halvenemise vältimise, metsade taastamise, põllumaade, rohumaade ja märgalade kestliku majandamise ja taastamise, metsastamise ja regeneratiivse põllumajanduse kaudu; g) vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide CO2 heite vähendamist; h) puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest või i) käesoleva lõike punktides a–h loetletud tegevuste võimaldamine kooskõlas artikliga 16. 2. Lõike 1 kohaldamisel liigitatakse majandustegevus, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese CO2 heitega alternatiivi, kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, kui see toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, mis on kooskõlas viisiga, kuidas piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, sealhulgas kaotades järk-järgult kasvuhoonegaaside heite, eelkõige tahketest fossiilkütustest, kui majandustegevus vastab järgmistele tingimustele: a) selle kasvuhoonegaaside heitkoguste tase vastab sektori või tööstuse parimatele tulemustele; b) see ei takista vähese CO2 heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning c) see ei too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest, võttes arvesse nende varade majanduslikku eluiga. Käesoleva lõike kohaldamiseks ja tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseks vastavalt artiklile 19 hindab komisjon kõigi asjakohaste olemasolevate tehnoloogiate võimalikku panust ja teostatavust. 3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et: a) täiendada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks, ning b) täiendada artiklit 17, kehtestades iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, tegemaks kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest. 4. Enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. 5. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid. 6. Komisjon võtab lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2020, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2022.

1. Majandustegevus liigitatakse kliimamuutustega kohanemisse oluliselt panustavaks, kui see tegevus: a) hõlmab kohanemislahendusi, mis kas vähendavad oluliselt praeguse ja tulevikus eeldatava kliima kahjuliku mõju riski või kahjulikku mõju sellele majandustegevusele, suurendamata inimestele, loodusele või varadele avalduva kahjuliku mõju riski, või b) pakub kohanemislahendusi, mis lisaks artiklis 16 sätestatud tingimustele aitavad olulisel määral kaasa praeguse ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju riski vältimisele või vähendamisele või vähendavad oluliselt selle kahjulikku mõju inimestele, loodusele või varadele, suurendamata seejuures inimestele, loodusele või varadele avalduva kahjuliku mõju riski. 2. Lõike 1 punktis a osutatud kohanemislahenduste hindamisel ja prioriseerimisel kasutatakse parimaid olemasolevaid kliimaprognoose ning nendega välditakse või vähendatakse vähemalt järgmist: a) kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiline kahjulik mõju majandustegevusele või b) kliimamuutuste võimalik kahjulik mõju keskkonnale, kus majandustegevus toimub. 3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et: a) täiendada käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitada kliimamuutustega kohanemisse oluliselt panustavaks, ning b) täiendada artiklit 17, kehtestades iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut nendest eesmärkidest. 4. Enne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. 5. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid. 6. Komisjon võtab lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembriks 2020, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2022.

1. Majandustegevus liigitatakse vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse oluliselt panustavaks, kui majandustegevus aitab oluliselt kaasa veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjaveekogude hea seisundi saavutamisele või nende seisundi halvenemise ärahoidmisele, kui need on juba heas seisundis, või mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisele või selle seisundi halvenemise ärahoidmisele, kui see on juba heas keskkonnaseisundis, ühel järgmistest viisidest: a) see kaitseb keskkonda asula- ja tööstusreovee heite, sealhulgas uute murettekitavate saasteainete, nagu farmaatsiatooted ja mikroplast, kahjuliku mõju eest, näiteks tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise; b) see kaitseb inimeste tervist olmevee saastumise kahjuliku mõju eest, tagades, et see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada inimeste tervist, ning suurendab puhta joogivee kättesaadavust inimeste jaoks; c) see parandab veemajandamist ja veekasutuse tõhusust, sealhulgas kaitseb veeökosüsteeme ja parandab nende seisundit, edendab vee kestlikku kasutamist, tuginedes olemasolevate veevarude pikaajalisele kaitsele, kasutades muu hulgas selliseid meetmeid nagu vee taaskasutamine, tagab pinna- ja põhjavette juhitava saasteheite järkjärgulise vähendamise, aitab kaasa üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele või võtab muid meetmeid, mis kaitsevad või parandavad veekogude kvalitatiivset ja kvantitatiivset seisundit; d) see tagab mere ökosüsteemi teenuste kestliku kasutamise või panustab mereala heasse keskkonnaseisundisse, sealhulgas kaitstes, säilitades või taastades merekeskkonda ning vältides või vähendades heitmeid merekeskkonda, või e) võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevusi kooskõlas artikliga 16. 2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et: a) täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitada vee- ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse oluliselt panustavaks, ning b) täiendada artiklit 17, et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest. 3. Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. 4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid. 5. Komisjon võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

1. Majandustegevus liigitatakse ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimisele ning jäätmete korduskasutusele ja ringlussevõtule üleminekusse oluliselt panustavaks, kui majandustegevus: a) kasutab loodusvarasid, sealhulgas kestlikult hangitud biotoorainet ja muid tooraineid tootmises tõhusamalt, sealhulgas i) vähendades esmaste toorainete kasutamist või suurendades kõrvalsaaduste ja teisese toorme kasutamist või ii) kasutades ressursi- ja energiatõhususe meetmeid; b) suurendab toodete vastupidavust, parandatavust, uuendatavust või korduskasutatavust, eelkõige disainis, projekteerimises ja tootmises; c) suurendab toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide ringlussevõetavust, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel, eelkõige disainis, projekteerimises ja tootmises; d) vähendab märkimisväärselt ohtlike ainete sisaldust ja asendab väga ohtlikud ained materjalides ja toodetes kogu nende olelusringi jooksul kooskõlas liidu õiguses sätestatud eesmärkidega, sealhulgas asendades sellised ained ohutumate alternatiividega ja tagades jälgitavuse; e) pikendab toodete kasutusiga, muu hulgas toodete korduskasutuse, pika kasutusaja kavandamise, uue kasutusotstarbe andmise, demonteerimise, ümbertöötlemise ja uuendamise ning jagamise abil; f) suurendab teisese toorme kasutamist ja parandab selle kvaliteeti, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu abil; g) väldib või vähendab jäätmeteket, sealhulgas mineraalide kaevandamisel ning hoonete ehitamisel ja lammutamisel; h) parandab jäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu ettevalmistamist; i) tõhustab jäätmetekke vältimiseks ning korduskasutuse ja ringlussevõtu ettevalmistamiseks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamist, tagades samal ajal, et taaskasutusse võetud materjalid võetakse tootmises ringlusse kvaliteetse teisese toormena, vältides väärtust kahandavat ümbertöötlust; j) minimeerib jäätmete põletamist ja väldib nende kõrvaldamist, sealhulgas prügilasse ladestamist, kooskõlas jäätmehierarhia põhimõtetega; k) väldib ja vähendab prahi teket või l) võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–k loetletud tegevust kooskõlas artikliga 16. 2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et: a) täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetset majandustegevust liigitada ringmajandusele üleminekusse oluliselt panustavaks, ning b) täiendada artiklit 17, et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest. 3. Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. 4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid. 5. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

1. Majandustegevus liigitatakse saastuse vältimisse ja tõrjesse oluliselt panustavaks, kui see annab olulise panuse keskkonna kaitsmisse saastuse eest, sest see: a) väldib või, kui see ei ole teostatav, vähendab muu saaste kui kasvuhoonegaaside heidet õhku, vette või pinnasesse; b) parandab õhu, vee või mulla kvaliteeti piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale; c) väldib või minimeerib kemikaalide tootmise, kasutamise või kõrvaldamise igasuguse kahjuliku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale; d) koristab prügi ja puhastab muust saastusest või e) võimaldab käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevust kooskõlas artikliga 16. 2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et: a) täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel liigitatakse konkreetne majandustegevus saastuse vältimisse ja tõrjesse oluliselt panustavaks, ning b) täiendada artiklit 17, kehtestades iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest. 3. Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. 4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid. 5. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

1. Majandustegevus liigitatakse elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse oluliselt panustavaks, kui majandustegevus aitab oluliselt kaasa elurikkuse kaitsele, säilitamisele või taastamisele ning ökosüsteemide hea seisundi saavutamisele või juba heas seisundis ökosüsteemide kaitsmisele, sest see: a) säilitab loodust ja elurikkust, mis hõlmab looduslike ja poollooduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamist või nende seisundi halvenemise ärahoidmist, kui need on juba soodsas seisundis, maismaa-, mere- ja veeökosüsteemide kaitsmist ja taastamist, et parandada nende seisundit ja suurendada nende võimet osutada ökosüsteemi teenuseid; b) kasutab ja majandab maad kestlikult, mis hõlmab mulla elurikkuse piisavat kaitset, mulla degradeerumise neutraalsust ja saastatud alade tervendamist; c) järgib kestlikke põllumajandustavasid, sealhulgas neid, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele või muldade seisundi ja muude ökosüsteemide halvenemist, metsade hävitamise ja elupaikade kadumise peatamisele või ärahoidmisele; d) majandab metsa kestlikult, mis hõlmab metsade ja metsamaa majandamise tavasid ja kasutamist viisil, mis aitab suurendada elurikkust või peatada või ära hoida ökosüsteemide seisundi halvenemist, metsade hävitamist ja elupaikade kadumist, või e) võimaldab mis tahes käesoleva lõike punktides a–d loetletud tegevust kooskõlas artikliga 16. 2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakti, et: a) täiendada käesoleva artikli lõiget 1, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel liigitatakse konkreetne majandustegevus elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse oluliselt panustavaks, ning b) täiendada artiklit 17, kehtestades iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mille jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, kahjustab oluliselt ühte või mitut neist eesmärkidest. 3. Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon artiklis 20 osutatud platvormiga käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. 4. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 19 sätestatud nõudeid. 5. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2021, et tagada selle kohaldamine alates 1. jaanuarist 2023.

Majandustegevus liigitatakse ühe või mitme artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks, võimaldades otseselt muul tegevusel anda olulise panuse ühe või mitme nimetatud eesmärgi saavutamisse, eeldusel et selline majandustegevus: a) ei põhjusta sõltuvust varadest, mis kahjustavad pikaajalisi keskkonnaeesmärke, võttes arvesse nende varade majanduslikku eluiga, ning b) avaldab olelusringi kaalutluste alusel olulist positiivset keskkonnamõju.

1. Artikli 3 punkti b kohaldamisel, võttes arvesse majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab oluliselt: a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit; d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. 2. Majandustegevuse hindamisel lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

1. Artikli 3 punktis c osutatud minimaalsed kaitsemeetmed on protseduurid, mida majandustegevust viljelev ettevõtja rakendab selleks, et tagada kooskõla OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtjatele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis ning rahvusvahelises inimõiguste koodeksis sätestatud põhimõtete ja õigustega. 2. Käesoleva artikli 3 lõikes 1 osutatud menetluste rakendamisel järgivad ettevõtjad määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17 osutatud põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

1. Artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestatud tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad: a) tegema kindlaks kõige asjakohasema võimaliku panuse konkreetse keskkonnaeesmärgi saavutamisse, järgides samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, võttes arvesse konkreetse majandustegevuse lühi- ja pikaajalist mõju; b) esitama konkreetsed miinimumnõuded, mis tuleb täita, et vältida märkimisväärset kahju kõigi asjakohaste keskkonnaeesmärkide saavutamisele, võttes arvesse konkreetse majandustegevuse lühi- ja pikaajalist mõju; c) olema kvantitatiivsed ja sisaldama piirmäärasid nii palju kui võimalik ning olema muus osas kvalitatiivsed; d) kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võttes arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte; e) kasutama määruse (EL) 2019/2088 artikli 4 lõikes 6 osutatud kestlikkuse näitajaid niivõrd, kuivõrd see on võimalik; f) põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõttel; g) võtma arvesse olelusringi, sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, arvestades nii majandustegevuse enda kui ka selle majandustegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju, eelkõige arvestades nende toodete tootmist ja teenuste osutamist, kasutamist ja olelusringi lõppu; h) võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust, sealhulgas järgmist: i) kas tegemist on artiklis 16 osutatud toetava tegevusega või ii) kas tegemist on artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusega; i) võtma arvesse kestlikumale majandusele ülemineku võimalikku turumõju, sealhulgas riski, et teatavad varad muutuvad ülemineku tulemusena kasutuskõlbmatuks, ning samuti kestlike investeeringute jaoks vastuoluliste stiimulite loomise riski; j) hõlmama kogu konkreetse sektori asjaomast majandustegevust ja tagama, et kui see tegevus annab käesoleva määruse artiklis 9 sätestatud ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdse panuse, koheldaks neid võrdselt, et vältida konkurentsimoonutusi turul, ning k) olema lihtsasti kasutatavad ja kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid kõnealuste kriteeriumide täitmise kontrolli. Kui majandustegevus kuulub ühte punktis h osutatud kategooriatest, peab tehniline sõelumiskriteerium seda selgesti näitama. 2. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuse jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale energiale viisil, mis piirab temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, ning eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergiaga, niivõrd kui need tegevused annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse. 3. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega tagatakse, et tahkeid fossiilkütuseid kasutavat elektrienergiatootmist ei liigitata keskkonnasäästlikuks majandustegevuseks. 4. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid majandustegevuse jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale või kliimaneutraalsele liikuvusele, sealhulgas üleminekuga teistele transpordiliikidele, ning tõhususmeetmete ja alternatiivkütustega, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse. 5. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid korrapäraselt läbi ja muudab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte vastavuses teaduse ja tehnika arenguga, kui see on asjakohane. Sellega seoses hindab komisjon enne delegeeritud õigusakti muutmist või asendamist kõnealuste kriteeriumide rakendamist, võttes arvesse tulemusi, mis finantsturu osalised on saanud nende kohaldamisel, ja nende mõju kapitaliturgudele, sealhulgas investeeringute suunamist keskkonnasäästlikku majandustegevusse. Tagamaks, et artikli 10 lõikes 2 osutatud majandustegevuse puhul jätkub tegelik üleminek kliimaneutraalsele majandusele, vaatab komisjon majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vähemalt iga kolme aasta järel ning muudab vajaduse korral artikli 10 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.

1. Komisjon loob kestliku rahanduse platvormi (edaspidi „platvorm“). Sinna kuuluvad tasakaalustatud viisil järgmised rühmad: a) järgmiste organisatsioonide esindajad: i) Euroopa Keskkonnaamet; ii) Euroopa järelevalveasutused; iii) Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond ning iv) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet; b) eksperdid, kes esindavad erasektori sidusrühmi, sealhulgas finantsturu ja finantsturuvälised osalised ning ettevõtjad, kes esindavad asjaomaseid tööstusharusid, ning eksperdid, kellel on eksperditeadmised raamatupidamises ja aruandluses; c) kodanikuühiskonda esindavad eksperdid, sealhulgas isikud, kellel on eksperditeadmised keskkonna-, sotsiaal-, töö- ja juhtimisküsimustes; d) isikuliselt nimetatud eksperdid, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades; e) teadusringkondi, sealhulgas ülikoole, uurimisinstituute ja teadusorganisatsioone esindavad eksperdid, sealhulgas ülemaailmsete eksperditeadmistega isikud. 2. Platvorm a) nõustab komisjoni artiklis 19 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende kriteeriumide võimaliku ajakohastamisvajaduse küsimuses; b) analüüsib tehniliste sõelumiskriteeriumide mõju nende võimaliku kulukuse ja nende rakendamisest saadava kasu seisukohalt; c) aitab komisjonil analüüsida sidusrühmade taotlusi konkreetse majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamiseks või läbivaatamiseks; d) nõustab vajaduse korral komisjoni seoses kestlikkusega seotud raamatupidamistavade ja aruandlusstandardite võimaliku rolliga tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamise toetamisel; e) jälgib liidu ja liikmesriikide tasandi suundumusi seoses kapitalivoogude liikumisega kestlikesse investeeringutesse ning annab sellest regulaarselt aru komisjonile; f) nõustab komisjoni seoses võimaliku vajadusega töötada välja täiendavad meetmed andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks; g) nõustab komisjoni seoses tehniliste sõelumiskriteeriumide kasutatavusega, võttes arvesse vajadust vältida põhjendamatut halduskoormust; h) nõustab komisjoni seoses käesoleva määruse muutmise vajadusega; i) nõustab komisjoni seoses kestliku rahanduspoliitika hindamise ja arendamisega, sealhulgas poliitika sidususe küsimustes; j) nõustab komisjoni seoses muude kestlikkuse eesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkidega; k) nõustab komisjoni seoses artikli 18 kohaldamise ja võimaliku vajadusega selle nõudeid täiendada. 3. Platvorm võtab arvesse mitmesuguste sidusrühmade seisukohti. 4. Platvormi juhib komisjon ja platvorm luuakse kooskõlas komisjoni eksperdirühmade loomist ja tegevust reguleerivate horisontaalsete normidega. Sellega seoses võib komisjon kutsuda vastavalt vajadusele osalema eriteadmistega eksperte. 5. Platvorm peab täitma oma ülesandeid kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega. Komisjon avaldab platvormi koosolekute protokollid ja muud asjakohased dokumendid komisjoni veebisaidil. 6. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevus, mis ei vasta käesoleva määruse alusel kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleks liigitada keskkonnasäästlikuks, võivad nad sellest teatada platvormile.

1. Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2019/2088 artikli 14 lõikes 1 osutatud pädevad asutused jälgivad finantsturu osaliste vastavust käesoleva määruse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on kõik vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused üksteisega koostööd ning annavad põhjendamatu viivituseta üksteisele teavet, mida nad vajavad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Liikmesriigid kehtestavad artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Kehtestatud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. juulist 2020. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3, artikli 11 lõikes 3, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Komisjon kogub kõik vajalikud eksperditeadmised enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ja nende väljatöötamise ajal, sealhulgas artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmaga konsulteerimise teel. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist tegutseb komisjon kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 8 lõike 4, artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 või artikli 15 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole nelja kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühm (edaspidi „liikmesriikide eksperdirühm“) nõustab komisjoni tehniliste sõelumiskriteeriumide ja platvormi lähenemisviisi asjakohasuse osas seoses kriteeriumide väljatöötamisega vastavalt artiklile 19. 2. Komisjon edastab liikmesriikidele teavet liikmesriikide eksperdirühma koosolekutel, et hõlbustada liikmesriikide ja komisjoni vahelist õigeaegset arvamustevahetust, eelkõige seoses platvormi peamiste väljunditega, nagu uued tehnilised sõelumiskriteeriumid või nende olulised uuendused või aruannete projektid.

Määrust (EL) 2019/2088 muudetakse järgmiselt. 1) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 2a „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ning (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutused (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused“) töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada teabe sisu ja esitusviisi üksikasju seoses käesoleva määruse artikli 2 punktis 17 osutatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mis on kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 6 ja 7 osutatud kahjuliku mõjuga seotud kestlikkuse näitajate sisu, meetodite ja näitajate esitusviisiga. 2. Euroopa järelevalveasutused esitavad lõikes 1 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2020. 3. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“ 2) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: „2a. Finantsturu osalised lisavad sellise finantstoote pakkumisel, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*1) artiklis 6, artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatavale teabele määruse (EL) 2020/852 artikli 6 kohase teabe. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“;" b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „3. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.“; c) lisatakse järgmine lõige: „4. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 2a osutatud avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja nendevahelisi erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine, ning selle eesmärgi saavutamiseks vajaduse korral muudavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 27 lõike 2 punktides a ja b sätestatud kohaldamiskuupäevi seoses nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega. Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile a) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2021 ning b) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2022. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“ 3) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: „4a. Finantsturu osalised lisavad käesoleva määruse artikli 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt avalikustatavale teabele määruse (EL) 2020/852 artikli 5 kohase teabe.“; b) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „5. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaselt avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.“; c) lisatakse järgmine lõige: „6. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 4a osutatud avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad. Käesolev lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende käesoleva artikli lõikes 4a osutatud eesmärke ja nendevahelisi erinevusi ning eesmärki saavutada teabe täpne, õiglane, selge, mitteeksitav, lihtne ja kokkuvõtlik esitamine, ning kui see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, koostavad käesoleva artikli lõikes 5 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite muutmise eelnõud. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 27 lõike 2 punktides a ja b osutatud kohaldamiskuupäevi seoses nimetatud määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega. Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile a) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2021 ning b) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2022. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“ 4) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt: a) lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid: „c) finantstoote puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 5, nimetatud artiklis nõutud teave; d) finantstoote puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2020/852 artiklit 6, nimetatud artiklis nõutud teave.“; b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „4. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad.“; c) lisatakse järgmine lõige: „5. Euroopa järelevalveasutused töötavad ühiskomitees välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktides c ja d osutatud avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi üksikasjad. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtavad Euroopa järelevalveasutused arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja eesmärke ning nendevahelisi erinevusi, ja vajaduse korral koostavad käesoleva artikli lõikes 4 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite muutmise eelnõud. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 27 lõike 2 punktides a ja b sätestatud kohaldamiskuupäevi seoses kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega. Euroopa järelevalveasutused ajakohastavad regulatiivseid tehnilisi standardeid, võttes arvesse õiguslikke muudatusi ja tehnika arengut. Euroopa järelevalveasutused esitavad esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile a) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2021 ning b) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide kohta 1. juuniks 2022. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14, määruse (EL) nr 1094/2010 artiklitega 10–14 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“ 5) Artikli 20 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 a) kohaldatakse artikli 4 lõikeid 6 ja 7, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõiget 5, artikli 10 lõiget 2, artikli 11 lõiget 4 ja artikli 13 lõiget 2 alates 29. detsembrist 2019; b) kohaldatakse artiklit 2a, artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 6 ja artikli 11 lõiget 5 alates 12. juulist 2020; c) kohaldatakse artikli 8 lõiget 2a ja artikli 9 lõiget 4a i) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide osas alates 1. jaanuarist 2022; ii) määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide osas alates 1. jaanuarist 2023; d) kohaldatakse artikli 11 lõikeid 1, 2 ja 3 alates 1. jaanuarist 2022.“

1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 13. juuliks 2022 ja seejärel iga kolme aasta järel. Nimetatud aruandes hinnatakse järgmist: a) käesoleva määruse rakendamisel seoses keskkonnasäästliku majandustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisega tehtud edusammud; b) võimalik vajadus vaadata läbi ja täiendada artiklis 3 sätestatud kriteeriume, mille alusel saab majandustegevust liigitada keskkonnasäästlikuks; c) keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas nõutavad sätted, et luua käesoleva määruse alusel vastu võetud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanism; d) käesoleva määruse alusel kehtestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide kohaldamise tõhusus erainvesteeringute suunamisel keskkonnasäästlikku majandustegevusse, eelkõige seoses kapitalivoogudega, sealhulgas omakapitali liikumisega eraettevõtetesse ja muudesse juriidilistesse isikutesse, nii käesolevas määruses osutatud finantstoodete kaudu kui muude finantstoodete kaudu; e) nende finantsturu osaliste, kes jäävad käesoleva määruse kohaldamisalasse, ja investorite juurdepääs usaldusväärsele, õigeaegsele ja kontrollitavale teabele ning andmetele eraettevõtete ja muude juriidiliste isikute, sealhulgas äriühingute kohta, millesse investeeritakse käesoleva määruse kohaldamisalas ja sellest väljaspool, seda mõlemal juhul nii omakapitali kui ka laenukapitali puhul, võttes arvesse seonduvat halduskoormust, samuti selliste andmete kontrollimise korda, mis on vajalikud selleks, et määrata kindlaks tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastavuse määr ja tagada sellise korra täitmine; f) artiklite 21 ja 22 kohaldamist. 2. Komisjon avaldab 31. detsembriks 2021 aruande, milles kirjeldab sätteid, mida oleks vaja, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala keskkonnasäästlikust majandustegevusest kaugemale ja kirjeldab sätteid, mida oleks vaja, et hõlmata: a) majandustegevus, millel ei ole olulist mõju keskkonnasäästlikkusele, samuti majandustegevus, mis oluliselt kahjustab keskkonnasäästlikkust, ning vaadata läbi ülemineku- ja toetava tegevusega seotud konkreetsete avalikustamisnõuete asjakohasus, ning b) hõlmata muid kestlikkuse eesmärke, nagu sotsiaalsed eesmärgid. 3. Komisjon hindab hiljemalt 13. juuliks 2022 käesoleva määrusega kehtestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamiseks kasutatavate nõuandemenetluste tõhusust.s

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Artikleid 4–7 ning artikli 8 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse: a) artikli 9 punktides a ja b osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. jaanuarist 2022 ning b) artikli 9 punktides c–f osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. jaanuarist 2023. 3. Artiklit 4 ei kohaldata sertifikaatidel põhinevate maksusoodustuste kavade suhtes, mis kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist ning milles sätestatakse nõuded finantstoodetele, mille eesmärk on rahastada kestlikke projekte.