Bioressursside väärindamise investeeringutoetus

Määrusega kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt” tegevuse 2 „Bioressursside väärindamine” raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

(1)Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele, panustades bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse.

(2)Toetus panustab taastekava ühistesse näitajatesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses: 1) RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad; 2) RRFCI02 – taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus; 3) RRFCI08 – toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) täidab vahendusasutusena taastekava üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ja selles määruses nimetatud ülesandeid.

(1)Kui määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, kohaldatakse: 1) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2017, lk 1–78), artikleid 14, 25, 26, 28 ja 41; 2) Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17)1 jagu 2.5; 3) komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2017, lk 1–75), artikleid 17 ja 31; 4) Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (2014/C 204/01), 1. peatüki jagusid 1.1.1.1, 1.1.1.4 ja 2. peatüki jagu 2.1.5; 5) komisjoni määrust (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63).

(2)Kui määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele ei kohaldu § 4 lõikes 1 sätestatud määrused rakendatakse toetuse andmisel: 1) komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17); 3) komisjoni määrust (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).

(1)Kui toetust antakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 14 või 41 tähenduses, kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2)Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2013), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3)Kui toetust antakse komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (2022/C 485/01) alusel pärast Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise loa saamist, kohaldatakse nimetatud suuniste 1. peatüki jagu 1.1.1.3.

(1)Toetatakse §-s 2 nimetatud eesmärke saavutada aitavaid järgmisi tegevusi: 1) bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide ning biojäätmete eeltöötlemiseks või töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamist ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras; 2) masinate ja seadmete soetamist või väljavahetamist uuenduslike, ressursitõhusate ja bioressursile kõrgemat lisandväärtust anda võimaldavate masinate ja seadmete vastu; 3) teadus- ja arendustöötaja kaasamist punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud teadus- ja arendustegevuseks bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks. 1 (1¹) 2025. aasta taotlusvoorus toetatakse ainult lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevust.

(2)Ei toetata järgmisi tegevusi: 1) fossiilkütustega seotud tegevusi, sealhulgas allkasutust tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmist ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projekte, mis vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaid tegevusi, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole madalam asjaomasest võrdlusalusest väärtustasemest, mis on sätestatud Euroopa komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29–34); 3) prügilatega seotud tegevusi; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusi, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusi, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 6) tegevusi, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; 7) biomassist kütuste tootmist ja biomassi energeetilist kasutust, välja arvatud biogaasitootmist ning energia tootmist kõrvalsaadustest, jääkidest või jäätmetest omatarbeks, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), artiklites 29–31 toodud tingimustele.

Toetatava tegevuse eelarve jaotuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(1)Toetust võib taotleda: 1) äriseadustiku tähenduses äriühing; 2) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. 1 (1¹) 2025. aasta taotlusvoorus võib toetust taotleda ainult lõike 1 punktis 1 sätestatud äriühing.

(2)Toetuse taotleja peab lisaks taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. 2 (2¹) 2025. aasta taotlusvoorus taotleja peab lisaks lõikes 2 sätestatud nõuetele olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja tema müügitulu peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta keskmisena olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga.

(3)Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist.

(1)Tegevuse abikõlbliku kulu koos abikõlbliku objekti tähistamiseks tehtud kuluga moodustavad § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.

(2)Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul on abikõlblik tegevuse elluviimiseks vajalik kulu. 2 (2¹) 2025. aasta taotlusvoorus toetuse taotlemise korral on kasutatud masina või seadme soetamise kulu abikõlblik, kui soetatav masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui viis aastat, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.

(3)Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise puhul on abikõlblik kulu ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ja ehitise põhiprojekti maksumus.

(4)Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblik üksnes teadus- ja arendustöötaja kaasamisega seotud personalikulu.

(5)Kõik abikõlblikud kulud peavad olema § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ning vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks.

(1)Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud, välja arvatud § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masina või seadme toimimiseks vajalik tarkvaraga seotud kulu; 2) lepingu sõlmimise, intressi ja kindlustusega seotud kulu; 3) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa maksmisest; 4) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel; 5) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 6) maa ja olemasoleva hoone ostmise ja rentimise kulu; 7) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused; 8) tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused; 9) reklaamikulu; 10) riigilõiv, notaritasu; 11) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 12) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud; 13) muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava tegevuse elluviimisega; 14) käibemaks, välja arvatud taastekava üldtingimuste määruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul; 15) kulud, mis ei ole §-st 4 tulenevalt abikõlblikud.

(2)2025. aasta taotlusvoorus ei ole abikõlblik lisaks lõikes 1 sätestatule ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ning teadus- ja arendustöötaja kaasamine.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäeval ja lõppeb hiljemalt 2026. aasta 31. mail. 2025. aastal taotluse esitanud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 2026. aasta 30. juunil.

(1)Toetust antakse kuni 50 protsenti § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest ja kuni 50 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot ühes kuus, § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamise abikõlbliku kulu maksumusest.

(2)Taotletava toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 500 000 eurot ja taotletava toetuse maksimumsuurus on 5 miljonit eurot ühe taotleja kohta. Omavahel seotud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.

(3)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 14 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine: 1) suurettevõtjale kuni 20 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti; 3) väikeettevõtjale kuni 40 protsenti.

(4)Lõikes 3 sätestatud toetuse määr on Ida-Virumaal paikneva investeeringu korral: 1) suurettevõtjale kuni 25 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti; 3) väikeettevõtjale kuni 45 protsenti.

(5)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 lõike 5 punktis b sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest ning punktis c ja lõike 6 punktis a sätestatud juhul on toetuse maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine: 1) suurettevõtjale kuni 25 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti; 3) väikeettevõtjale kuni 45 protsenti.

(6)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 26 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(7)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 28 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(8)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 41 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(9)Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artiklis 17 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10)Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artiklis 31 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(1)Taotletava toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 100 000 eurot ja taotletava toetuse maksimumsuurus on 1 500 000 eurot ühe taotleja kohta. Omavahel seotud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.

(2)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 14 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär vastavalt Eesti regionaalabi kaardile (1. jaanuar 2022 – 31. detsember 2027) (C

(2021)8225 final) abikõlblikest kuludest järgmine: 1) Kirde-Eestis elluviidava projekti puhul suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti; 2) Lõuna-Eestis elluviidava projekti puhul suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti; 3) Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis elluviidava projekti puhul suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti.

(3)Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 41 lõike 7 punktis a sätestatud juhul on toetuse maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine: 1) suurettevõtjale kuni 45 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti; 3) väikeettevõtjale kuni 65 protsenti.

(4)Komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (2022/C 485/01) 1. peatüki jaos 1.1.1.3 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(5)Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 1 500 000 eurot.

(6)Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(7)Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le selleks ettenähtud tähtajal perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu avalduse ning selles esitatud andmed ja taotluse osaks olevad dokumendid (edaspidi koos taotlus). Taotluse esitamise tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(1)Taotleja esitab PRIA-le taotluse, milles on peale haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud andmete järgmised andmed: 1) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, lähtudes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisas sätestatust; 2) tegevuse kirjeldus ja eesmärk ning saavutatavad tulemused, sealhulgas uuendatava tehnoloogia või arendatava toote ja bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmise kirjeldus ning lisandväärtuse kasvu prognoos, ning kirjeldus, milline on tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heite vältimisele või vähendamisele; 3) tegevuse toimumise koht; 4) tegevuse algus- ja lõppkuupäev; 5) kavandatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblikud kulud; 6) taotletava toetuse suurus ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest; 7) teave, kas kavandatav investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

(2)3

(3)Lõike 1 punktis 1 loetletud andmed esitab üksnes § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing.

(4)Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul tuleb taotluses esitada lisaks järgmine teave: 1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood ning õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on sätestatud Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega artiklis 5; 2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta välja valitud projektide puhul, mis hõlmavad Euroopa Liidu heitekogustega kauplemise süsteemi tegevusi; 3) projekti ja kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus; 4) selgitus põhjuste kohta, miks ei ole võimalik vähendada täiendavalt kasvuhoonegaase, võrreldes komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 sätestatud asjaomasest võrdlusalusest väärtustasemest.

(1)Taotleja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2)Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3)Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama riigihangete registris ostumenetluse, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(4)Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

(5)Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses.

(6)Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(1)Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed, kinnitused või dokumendid: 1) teave selle kohta, kui samal ajal on taotleja samale tegevusele või tegevuse osadele taotlenud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 2) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist; 3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 4) toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamise aruanne; 5) kliimariskidest tingitud tagajärgede leevendamise kirjeldus; 6) taotluse omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid; 7) taotleja esindusõigusliku isiku ja tegevuste elluviimise eest vastutavate isikute elulookirjeldus ning ülesannete jaotus projekti tegevuste eest vastutavas meeskonnas.

(2)Lõike 1 punktis 2 nimetatud bilansi ja kasumiaruande esitab üksnes § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing.

(3)Kui taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud konsolideeritud aruande ärakirja, kui see ei ole kättesaadav äriregistrist.

(4)Lõike 1 punktis 4 nimetatud aruande koostamiseks avaldab PRIA oma veebilehel „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte hindamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul”.

(5)6

(6)7

(7)Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masin või seade, esitab taotleja lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid ja andmed: 1) paragrahvi 121 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolm hinnapakkumust või lõikes 8 nimetatud juhul kasutatud masina või seadme kohta vähemalt üks hinnapakkumus ja uue samaväärse masina või seadme kohta kaks hinnapakkumust; 2) paragrahvi 121 lõikes 3 nimetatud juhul ostumenetluse viitenumber; 3) kaasomaniku nõusolek masina või seadme paigaldamiseks, kui masin või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisesse; 4) kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakiri, kui masin või seade paigaldatakse ehitisse, mis ei ole taotleja omandis; 5) kasutatud masina või seadme soetamise korral dokumendid, mis tõendavad, et soetatav masin või seade ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui viis aastat, selle soetamiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.

(1)PRIA kontrollib taotluse tähtaegset esitamist, nõutud dokumentide olemasolu, taotluse vastavust nõuetele ja esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 ja selles määruses sätestatud nõuetele.

(2)Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust kontrollib PRIA pärast taotluse hindamist ning üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluvad hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele.

(1)Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni.

(2)Taotlusi hinnatakse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

(3)Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud äriühingute puhul järgmised: 1) tegevuse mõju loodavale lisandväärtusele – 25 protsenti; 2) tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heite vähenemisele – 20 protsenti; 3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia – 20 protsenti; 4) tegevuse põhjendatus – 20 protsenti; 5) tegevuse uuenduslikkus – 15 protsenti.

(4)Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud teadus- ja arendusasutuste puhul järgmised: 1) tegevuse mõju loodavale lisandväärtusele – 20 protsenti; 2) tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heite vähenemisele – 15 protsenti; 3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia – 15 protsenti; 4) tegevuse põhjendatus – 25 protsenti; 5) tegevuse uuenduslikkus – 25 protsenti.

(5)Hindepunktid arvutatakse taotluse kohta järgmiselt: 1) hindamiskomisjon hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes iga hindamiskriteeriumi puhul taotlusele hindepunkte vahemikus 0–4; 2) koondhinne saadakse hindamiskriteeriumi hindepunktide kaalutud keskmisena. Hindepunktide kaalutud keskmise leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hindepunkt vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse.

(6)Lõike 5 punktis 2 sätestatud koondhinne arvutatakse kahe komakoha täpsusega.

(7)PRIA moodustab hindepunktide alusel taotluste paremusjärjestuse.

(8)Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.

(9)Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse suurema omafinantseeringu määraga taotlust.

(1)Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mille koondhinne on vähemalt 1,60 hindepunkti.

(2)Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, mille koondhinne on vähemalt 1,60 hindepunkti.

(3)4

(4)Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra, tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. 4 (4¹) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevused viiakse ellu. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5)PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele; 2) taotluse koondhinne on väiksem kui 1,60 hindepunkti; 3) 4) taotletava toetuse suurus ületab toetatava tegevuse toetusteks ettenähtud vahendite jäägi; 5) taotleja ei ole nõus lõike 3 või lõike 4 kohase toetussumma vähendamisega.

(6)PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

(7)Kui toetust antakse riigiabina, mille kohta on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis, ei tee PRIA taotluse rahuldamise otsust enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi lubava otsuse. Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.

(1)Toetuse saaja esitab lähtudes pakkumuskutses sätestatud nõuetest hiljemalt 16 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest §-s 19 nimetatud pakkumuskutse, hinnapakkumused, andmed valitud parima hinnapakkumuse kohta ja valitud parima hinnapakkumuse objektiivse põhjenduse ning teabe pakkumuskutse avaldamise või andmed läbiviidud riigihanke kohta.

(2)Kui toetatav tegevus on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamine, esitab toetuse saaja koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega järgmised dokumendid: 1) ehitustegevuse eelarve ja ehitustegevuse hinnapakkumuse Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus; 2) ehitusloa või ehitusteatise, kui need ei ole kättesaadavad ehitisregistrist; 3) majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” vastav ehitise põhiprojekt, mis on koostatud § 13 lõike 6 punktis 1 nimetatud eelprojekti alusel.

(3)PRIA koostab lõike 2 punktis 1 nimetatud vormi ning avaldab selle oma veebilehel.

(4)Toetuse saajale, kes taotleb toetust 2025. a taotlusvoorus ei kohaldata §-e 18–20.

(1)Toetuse saaja koostab võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks pakkumuste esitamise ettepaneku, mis sisaldab investeeringuobjekti tehnilise kirjelduse, pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused ja pakkumuse hindamiskriteeriumid (edaspidi pakkumuskutse). Pakkumuse hindamiskriteeriumeid ei koostata juhul, kui majanduslikult kõige soodsam pakkumus leitakse üksnes hinna alusel.

(2)Toetuse saaja avaldab pakkumuskutse elektroonilises hankekeskkonnas. Tähtaeg hinnapakkumuste saamiseks on vähemalt 30 kalendripäeva arvates pakkumuskutse avaldamisest.

(3)Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masina või seadme soetamise või väljavahetamise puhul võib koostada suunatud hinnapakkumuse, kui: 1) masina või seadme soetamine või väljavahetamine ei ole ilma suunatud hinnapakkumuseta objektiivselt võimalik; 2) lõikes 2 nimetatud pakkumuskutsele elektroonilises hankekeskkonnas ei saadud hinnapakkumusi; 3) lõikes 2 nimetatud pakkumuskutsele elektroonilises hankekeskkonnas saadud pakkumused on ilmselgelt majanduslikult ebamõistlikud.

(4)Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja ja hinnapakkuja nime, hinnapakkuja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, hinnapakkumuse vastavuse pakkumuskutses esitatud spetsifikatsioonile ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse maksumuse käibemaksuta ja käibemaksuga.

(5)Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamiseks koostatud hinnapakkumuse esitab ettevõtja, kes vastab ehitusseadustikus sätestatud tingimustele.

(6)Investeeringuobjekti hinnapakkumuses esitatakse iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind eraldi.

(7)Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kallis võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Toetuse saaja peab investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumust põhjendama.

(8)Toetuse saaja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise äriühingu juhatusse või nõukokku.

(9)10

(1)PRIA kontrollib §-s 18 nimetatud dokumentide nõuetele vastavust ja nendes esitatud andmete õigsust. Kui dokumentides esineb puudusi või on vajalik esitada lisainformatsiooni, annab PRIA taotlejale haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 2 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(2)PRIA teavitab toetuse saajat 30 tööpäeva jooksul arvates §-s 18 nimetatud dokumentide saamisest esitatud dokumentide ja toetatava tegevuse nõuetele vastavusest.

(3)Kui kontrolli tulemusena tehakse kindlaks, et esitatud lisadokumendid või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

(1)PRIA muudab taotluse rahuldamise otsust või tunnistab otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja ei esita §-s 18 nimetatud lisadokumente või ei vii tegevusi ellu selles määruses sätestatud tingimustel.

(2)Toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

(3)PRIA tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks ja nõuab toetuse tagasi, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud; 3) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides, taastekava üldtingimuste määruses või selles määruses sätestatud kohustusi; 4) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada; 5) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia; 6) ilmneb taastekava üldtingimuste määruse §-s 11 sätestatud asjaolu.

(4)Kui projekti tulemust ei ole ettenähtud tähtaja jooksul saavutatud, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti tulemus on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi.

(5)Kui toetuse saaja ei täida § 22 lõikes 2 sätestatud tingimusi, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi.

(1)Toetuse saaja täidab viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või kolm aastat, kui toetuse saaja on VKE, järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt; 2) tagab projekti juhtimise ja tegevuse elluviimise taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) võimaldab teha toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal; 4) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 6) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajaliku teabe taastekava üldtingimuste määruse § 14 lõigete 6 ja 7 kohaselt; 7) tagab tegevuse elluviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 8) esitab taotluses kavandatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid; 9) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamiskohustusi; 10) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 toetuse saajale sätestatud nõudeid.

(2)Toetuse saaja jätkab toetuse abil soetatud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist pärast investeeringu tegemist ja tegevuste elluviimist vähemalt viis aastat arvates viimasest väljamaksest või vähemalt kolm aastat, kui toetuse saaja on VKE.

(3)Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente taastekava üldtingimuste määruse § 13 lõigete 5 ja 6 kohaselt.

(4)Toetuse saaja teavitab alates taotluse esitamisest kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni viivitamata PRIA-t kirjalikult taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, milleks on: 1) kontaktandmete muutumine; 2) ettevõtte ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine ning ettevõtte või selle osa üleminek; 3) muudatus toetuse saaja tegevuses ja taotluses esitatud andmetes; 4) toetuse saamise või kasutamisega seotud muu asjaolu, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või täpsed.

(5)Kui toetuse saaja on saanud samaks tegevuseks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, teavitab ta sellest viivitamata PRIA-t kirjalikult.

(1)Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist, välja arvatud § 241 sätestatud juhtudel, ja selle eest tasumist e-toetuse kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte, mis tõendab punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist; 3) töölepingu või tööandja korralduse, töövõtulepingu või käsunduslepingu ärakiri; 4) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötajale töötasu maksmise kohta, Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte või ühe koondsummana terves asutuses Maksu- ja Tolliameti vormi TSD väljavõte, millelt on näha tegevusega seotud isiku töötasude ja maksude vastava perioodi asjakohased summad; 5) palgalehe väljavõte, millelt on näha § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja nimi, talle arvestatud töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja kinnipidamised ning netotöötasu.

(2)Maksetaotluses esitab toetuse saaja järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinime, äriregistri koodi ja taotluse viitenumbri, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teabe elluviidud tegevuse maksumuse ja selle tasumise kohta; 3) teabe tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 4) andmed taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse eelarve muutmise kohta.

(3)Toetuse saaja, välja arvatud 2025. aastal taotluse esitanud toetuse saaja, esitab maksetaotluse koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt 2026. aasta 31. maiks.

(4)Kui toetatav tegevus on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamine, esitab toetuse saaja koos viimase maksetaotlusega info ehitise kasutusloa või kasutusteatise olemasolu kohta.

(5)Lõike 1 punktides 3–5 nimetatud dokumendid esitatakse üksnes juhul, kui toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks.

(6)Liisingulepingu alusel ostetud investeeringuobjekti puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti ärakirja ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirja, kellelt liisinguandja ostis liisingueseme; 2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirja; 3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõtte või maksekorralduse ärakirja või väljatrüki.

(1)Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist, välja arvatud § 241 sätestatud juhtudel elektrooniliselt e-toetuse kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud; 3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2)Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood; 2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 5) andmed projekti kogumaksumuse muutumise kohta.

(3)Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

(4)Liisingulepingu alusel soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping, maksegraafik ja liisingueseme üleandmise akt ning selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt liisinguandja soetas liisingueseme; 2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saateleht või arve; 3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(5)Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentidega hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.

(1)Toetus makstakse tegelike kulude alusel välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud ja tegevuse eesmärgid on saavutatud.

(2)PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetuseraha on võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 23 või 231 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(3)PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused, või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

(1)Taastekava üldtingimuste määruse § 9 lõike 3 punkti 3 kohaselt võib toetuse välja maksta põhjendatud juhul kuni 40 protsendi ulatuses ettemaksena. Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel ostetava vara puhul.

(2)Kui toetus on riigiabi § 41 mõistes, tehakse toetuse ettemakse üldtingimuste määruse § 9 lõike 5 punkti 2 kohaselt tagatise alusel, esitades selleks PRIA-le elektrooniliselt e-toetuse kaudu ettemaksu taotluse ning tagatise.

(3)Lõikes 2 nimetatud tagatiseks on PRIA-le üldtingimuste määruse § 9 lõikes 6 nimetatud tingimustele vastava garantii esitamine.

(4)Ettemaksega seotud kulud tuleb teha ja tasuda enne toetuse järgmist väljamakset.

PRIA otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras PRIA-le.