Määrus 2021/1119

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik liidu õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite pöördumatuks ja järkjärguliseks vähendamiseks ning neeldajates sidumise suurendamiseks. Käesolevas määruses sätestatakse Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti a kohase pikaajalise temperatuurieesmärgi täitmiseks siduv eesmärk saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning esitatakse raamistik Pariisi kokkuleppe artikli 7 kohase üleilmse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eesmärgi täitmisel edu saavutamiseks. Samuti sätestatakse käesolevas määruses kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise siduv eesmärk 2030. aastaks. Käesolevat määrust kohaldatakse määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise suhtes.

1. Liidu õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine kogu liidus tasakaalustatakse hiljemalt 2050. aastaks ning seega vähendatakse selleks ajaks netoheide nullini ning liit püüab pärast seda saavutada negatiivsed heitkogused. 2. Asjakohased liidu institutsioonid võtavad liidu ja liikmesriigid riigi tasandil vajalikud meetmed, et võimaldada lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ühist täitmist, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide vahel nii õigluse kui ka solidaarsuse edendamise olulisust ning selle eesmärgi saavutamise kulutasuvust.

1. Määruse (EÜ) nr 401/2009 artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“) toimib kliimamuutustega seotud teaduspõhiste teadmiste kontaktpunktina liidus tänu oma sõltumatusele ning teaduslikele ja tehnilistele eksperditeadmistele. 2. Teadusnõukogu ülesanded on järgmised: a) võtta arvesse IPCC aruannete uusimaid teaduslikke järeldusi ja teaduslikke kliimaandmeid, eelkõige liidu jaoks olulist teavet; b) anda teaduslikku nõu ja koostada aruandeid olemasolevate ja kavandatavate liidu meetmete, kliimaeesmärkide ja indikatiivsete kasvuhoonegaaside eelarvete kohta ja nende kooskõla kohta käesoleva määruse eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe kohaste liidu rahvusvaheliste kohustustega; c) osaleda sõltumatute teaduspõhiste teadmiste vahetamises modelleerimise, seire, paljutõotavate teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet või suurendada nende sidumist; d) määrata kindlaks liidu kliimaeesmärkide edukaks saavutamiseks vajalikud meetmed ja võimalused; e) suurendada teadlikkust kliimamuutustest ja nende mõjust ning stimuleerida liidu teadusasutuste vahelist dialoogi ja koostööd, täiendades olemasolevat tööd ja pingutusi. 3. Teadusnõukogu juhindub oma töös parimast kättesaadavast ja uusimast teaduslikust tõendusmaterjalist, sealhulgas IPCC, IPBESi ja muude rahvusvaheliste organite viimastest aruannetest. Teadusnõukogu tegutseb täiesti läbipaistvalt ja teeb oma aruanded üldsusele kättesaadavaks. Ta võib võimaluse korral võtta arvesse lõikes 4 osutatud riiklike kliimaalaste nõuandekogude tööd. 4. Selleks et suurendada teaduse rolli kliimapoliitikas, kutsutakse iga liikmesriiki üles looma riiklik kliimaalane nõuandekogu, mille ülesanne on anda asjaomastele riiklikele asutustele kliimapoliitikas teaduslikku eksperdinõu, nagu on ette näinud asjaomane liikmesriik. Kui liikmesriik otsustab sellise nõuandekogu luua, teavitab ta sellest EEAd.

1. Artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on liidu siduv 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada liidus kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamisel seavad asjakohased liidu institutsioonid ja liikmesriigid prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes neeldajates. Selleks et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani ja ilma et see piiraks lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide läbivaatamist, piiratakse käesoleva määruse kohaldamisel netosidumise panust liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse 225 miljoni CO2 ekvivalenttonnini. Selleks et suurendada liidus süsiniku neeldumist kooskõlas eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, püüab liit saavutada 2030. aastaks suurema süsiniku netoneeldumise mahu. 2. Komisjon vaatab 30. juuniks 2021 läbi asjakohased liidu õigusaktid, et oleks võimalik saavutada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärk ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk, ning kaalub kooskõlas aluslepingutega vajalike meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist. Esimeses lõigus osutatud läbivaatamise ning tulevaste läbivaatamiste käigus hindab komisjon eelkõige seda, kas liidu õiguses on ette nähtud asjakohased vahendid ja stiimulid vajalike investeeringute tegemiseks, ning esitab vajaduse korral ettepanekuid meetmete võtmiseks. Pärast komisjoni seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist jälgib komisjon eri ettepanekutega seotud seadusandlikke menetlusi ning võib esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas nende seadusandlike menetluste eeldatav tulemus koos käsitletuna aitaks saavutada lõikes 1 sätestatud eesmärgi. Kui eeldatav tulemus ei annaks tulemusi kooskõlas lõikes 1 sätestatud eesmärgiga, võib komisjon astuda kooskõlas aluslepingutega vajalikke samme, sealhulgas võtta vastu seadusandlikke ettepanekuid. 3. Selleks et saavutada käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk, kehtestatakse kogu liitu hõlmav 2040. aasta kliimaeesmärk. Selleks esitab komisjon hiljemalt kuue kuu möödumisel Pariisi kokkuleppe artiklis 14 osutatud esimesest üleilmsest kokkuvõttest üksikasjalikul mõjuhindamisel põhineva seadusandliku ettepaneku, nagu kohane, millega muudetakse käesolevat määrust, et lisada sellesse liidu 2040. aasta kliimaeesmärk, võttes arvesse käesoleva määruse artiklites 6 ja 7 osutatud hindamiste järeldusi ning üleilmse kokkuvõtte tulemusi. 4. Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud seadusandliku ettepaneku liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, avaldab ta samal ajal eraldi aruandes liidu kavandatava indikatiivse kasvuhoonegaaside eelarve ajavahemikuks 2030–2050, mille all mõeldakse indikatiivset kasvuhoonegaaside netoheite kogumahtu (väljendatud CO2 ekvivalendina ning milles antakse eraldi teavet kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta), mis kõnealusel ajavahemikul eeldatavasti õhku paiskub, ilma et see ohustaks Pariisi kokkuleppest tulenevaid liidu kohustusi. Liidu kavandatav indikatiivne kasvuhoonegaaside eelarve põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel andmetel, selles võetakse arvesse teadusnõukogu nõuandeid ning, kui need vastu võetakse, asjakohaseid liidu õigusakte, millega rakendatakse liidu 2030. aasta kliimaeesmärki. Samuti avaldab komisjon liidu kavandatava indikatiivse kasvuhoonegaaside eelarve aluseks oleva metoodika. 5. Tehes lõike 3 kohaselt ettepaneku liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, võtab komisjon arvesse järgmist: a) parim kättesaadav ja uusim teaduslik tõendusmaterjal, sealhulgas IPCC ja teadusõukogu uusimad aruanded; b) sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, sealhulgas tegevusetuse maksumus; c) vajadus tagada kõigi jaoks aus ja sotsiaalselt õiglane üleminek; d) kulutasuvus ja majanduslik tasuvus; e) liidu majanduse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest kõige enam ohustatud sektorite konkurentsivõime; f) parim kättesaadav, kulutasuv, ohutu ja skaleeritav tehnoloogia; g) energiatõhusus ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, energia taskukohasus ja varustuskindlus; h) õiglus ja solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel; i) vajadus tagada keskkonnatõhusus ja edasiminek aja jooksul; j) vajadus pikaajaliselt säilitada, hallata ja kasvatada looduslikke neeldajaid ning kaitsta ja taastada elurikkust; k) investeerimisvajadused- ja võimalused; l) rahvusvahelised arengusuunad ja jõupingutused, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärgi saavutamiseks; m) olemasolev teave liidu kavandatava indikatiivse kasvuhoonegaaside eelarve kohta ajavahemikuks 2030–2050, millele on osutatud lõikes 4. 6. Kuue kuu jooksul pärast Pariisi kokkuleppe artiklis 14 osutatud teise üleilmse kokkuvõtte tegemist võib komisjon teha vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 ettepaneku liidu 2040. aasta kliimaeesmärk läbi vaadata. 7. Käesoleva artikli sätted vaadatakse uuesti läbi, võttes arvesse rahvusvahelisi suundumusi ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuste ühist ajaraami käsitlevate rahvusvaheliste arutelude tulemused.

1. Asjakohased liidu institutsioonid ning liikmesriigid tagavad, et Pariisi kokkuleppe artikli 7 kohaselt vastupanuvõime tugevdamisel ning kliimamuutuste suhtes vastuvõtlikkuse vähendamisel tehakse järjepidevaid edusamme. 2. Komisjon võtab kooskõlas Pariisi kokkuleppega vastu liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia ja vaatab selle korrapäraselt läbi vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktile b. 3. Asjakohased liidu institutsioonid ja liikmesriigid tagavad samuti, et liidu ja liikmesriikide kohanemispoliitika oleks sidus, vastastikku toetav, annaks lisakasu valdkondliku poliitika jaoks ning püüaks paremini ja järjepidevalt integreerida kliimamuutustega kohanemist kõikidesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas sotsiaal-majandus- ja keskkonnapoliitikasse ja meetmetesse ning liidu välistegevusse, kui see on kohane. Nad keskenduvad eelkõige kõige kaitsetumatele ja enim mõjutatud elanikkonnarühmadele ja sektoritele ning teevad siinkohal kodanikuühiskonnaga konsulteerides kindlaks puudused. 4. Liikmesriigid võtavad vastu ja viivad ellu riiklikud kohanemisstrateegiad ja -kavad, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud liidu kliimamuutustega kohanemise strateegiat ning tuginedes kindlatele kliimamuutusi ja kliimamuutustele vastuvõtlikkust käsitlevatele analüüsidele, edusammude hindamistele ja näitajatele, milles juhindutakse parimast ja uusimast kättesaadavast teaduslikust tõendusmaterjalist. Liikmesriigid võtavad oma riiklikes kohanemisstrateegiates arvesse asjaomaste sektorite, muu hulgas põllumajanduse, vee- ja toidusüsteemide erilist vastuvõtlikkust, nagu ka toiduga kindlustatust ning edendavad looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhist kohanemist. Liikmesriigid ajakohastavad korrapäraselt strateegiaid ja lisavad ajakohastatud teabe määruse (EL) 2018/1999 artikli 19 lõike 1 kohaselt esitatavasse aruandesse. 5. Hiljemalt 30. juulil 2022 võtab komisjon vastu suunised, milles määratakse kindlaks ühised põhimõtted ja tavad oluliste füüsiliste kliimariskide kindlakstegemiseks, liigitamiseks ja usaldatavusnõuetel põhinevaks juhtimiseks projektide ja programmide kavandamisel, väljatöötamisel, elluviimisel ja seirel.

1. Koos määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõikes 5 sätestatud hindamisega hindab komisjon 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel a) edusamme, mida kõik liikmesriigid on ühiselt teinud, et saavutada käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärk; b) edusamme, mida kõik liikmesriigid on kohanemisel ühiselt teinud, nagu osutatud käesoleva määruse artiklis 5. Komisjon esitab kõnealuse hindamise järeldused koos määruse (EL) 2018/1999 artikli 35 kohaselt vastaval kalendriaastal koostatud energialiidu olukorda käsitleva aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. Komisjon vaatab 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel läbi a) liidu meetmete kooskõla artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga; b) liidu meetmete kooskõla artiklis 5 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega. 3. Kui komisjon leiab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste põhjal, et liidu meetmed ei ole kooskõlas artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga või ei ole kooskõlas artiklis 5 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega, või et kõnealuse kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmiseks või artiklis 5 osutatud kohanemisel tehtavad edusammud ei ole piisavad, võtab ta kooskõlas aluslepingutega vajalikud meetmed. 4. Komisjon hindab kõigi kavandatavate meetmete ja seadusandlike ettepanekute, sealhulgas eelarveettepanekute kooskõla artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ning liidu 2030. ja 2040. aasta kliimaeesmärkidega enne nende vastuvõtmist, lisab tehtud hindamise meetme või ettepaneku mõjuhinnangusse ning teeb hindamise tulemuse üldsusele kättesaadavaks, kui meede või ettepanek vastu võetakse. Komisjon hindab ka seda, kas need kavandatavad meetmed või seadusandlikud ettepanekud, sealhulgas eelarveettepanekud, on kooskõlas artiklis 5 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega. Kavandatavate meetmete või seadusandlike ettepanekute koostamisel püüab komisjon viia need kooskõlla käesoleva määruse eesmärkidega. Kooskõla puudumisel esitab komisjon käesolevas lõikes osutatud kooskõla hindamise osana põhjendused.

1. Komisjon hindab 30. septembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel a) liikmesriikide nende meetmete kooskõla käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis on määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade, riiklike pikaajaliste strateegiate ja iga kahe aasta tagant esitatavate eduaruannete kohaselt kõnealuse eesmärgi saavutamiseks asjakohased; b) liikmesriikide asjakohaste meetmete kooskõla artiklis 5 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega, võttes arvesse artikli 5 lõikes 4 osutatud riiklikke kohanemisstrateegiaid. Komisjon esitab kõnealuse hindamise järeldused koos määruse (EL) 2018/1999 artikli 35 kohaselt vastaval kalendriaastal koostatud energialiidu olukorda käsitleva aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. Kui komisjon leiab artikli 6 lõike 1 kohaselt hinnatud ühiseid edusamme igakülgselt arvesse võttes, et liikmesriigi meetmed ei ole kooskõlas artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga või ei ole kooskõlas artiklis 5 osutatud kohanemisel tehtavate edusammude tagamisega, võib ta anda asjaomasele liikmesriigile soovitusi. Komisjon teeb need soovitused üldsusele kättesaadavaks. 3. Kui kooskõlas lõikega 2 esitatakse soovitusi, kehtivad järgmised põhimõtted: a) asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni kuue kuu jooksul soovituse saamisest, kuidas ta kavatseb soovitusi igakülgselt arvesse võtta, toimides liikmesriikide ja liidu ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus; b) pärast käesoleva lõike punktis a osutatud teate esitamist kirjeldab asjaomane liikmesriik järgmises määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohases lõimitud riiklikus energia- ja kliimaalases eduaruandes, mis esitatakse soovituse esitamise aastale järgneval aastal, kuidas ta on soovitusi igakülgselt arvesse võtnud; kui asjaomane liikmesriik otsustab soovitusi või olulist osa nendest mitte järgida, põhjendab ta seda komisjonile; c) soovitused täiendavad Euroopa poolaasta raames esitatud uusimaid riigipõhiseid soovitusi.

1. Komisjon võtab artiklites 6 ja 7 osutatud esimese ja teise hindamise aluseks indikatiivse lineaarse trajektoori, millel liigutakse liidu tasandil netoheite vähendamiseks ning mis ühendab artikli 4 lõikes 1 osutatud liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi, liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi, kui see vastu võetakse, ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi. 2. Pärast lõikes 1 osutatud esimest ja teist hindamist võtab komisjon kõigi edasiste hindamiste aluseks indikatiivse lineaarse trajektoori, mis ühendab liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi, kui see vastu võetakse, ja artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi. 3. Komisjon tugineb artiklites 6 ja 7 osutatud hindamistel peale artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud liikmesriikide meetmete vähemalt järgmisele: a) määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud teave ja aruanded; b) EEA, teadusnõukogu ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanded; c) Euroopa ja üleilmne statistika ja andmed, sealhulgas Maa seire Euroopa programmi „Copernicus“ raames esitatud statistika ja andmed ning andmed kliimamuutuste ebasoodsast mõjust tuleneva teatatud ja prognoositava kahju kohta, kui need on kättesaadavad, ning hinnangud tegevusetuse või hilinenud tegevuse maksumuse kohta; d) parim kättesaadav ja uusim teaduslik tõendusmaterjal, sealhulgas IPCC, IPBESi ja muude rahvusvaheliste organite uusimad aruanded, ning e) mis tahes täiendav teave liidu ja liikmesriikide keskkonnasäästlike investeeringute, sealhulgas juhul, kui see on kättesaadav, määruse (EL) 2020/852 kohaste investeeringute kohta. 4. EEA abistab komisjoni artiklites 6 ja 7 osutatud hindamistel vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile.

1. Komisjon teeb koostööd kõigi ühiskonna osadega, et neil oleks võimalik astuda samme ausaks ja sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks kliimaneutraalse ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ühiskonna suunas. Komisjon aitab tagada kaasava ja juurdepääsetava protsessi kõigil tasanditel, sealhulgas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning sotsiaalpartnerite, akadeemiliste ja äriringkondade, kodanike ja kodanikuühiskonnaga, et võimaldada parimate tavade jagamist ja teha kindlaks meetmed, mis aitavad saavutada käesoleva määruse eesmärke. Komisjon võib kasutada liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/1999 artiklite 10 ja 11 kohaselt sisse seatud avalikke konsultatsioone ja mitmetasandilisi kliima- ja energiadialooge. 2. Komisjon kasutab kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas Euroopa kliimapakti, et kaasata kodanikke, sotsiaalpartnereid ja sidusrühmi ning edendada dialoogi ja teaduspõhise teabe levitamist kliimamuutuste ning selle sotsiaalsete ja soolise võrdõiguslikkuse aspektide kohta.

Komisjon teeb koostööd liidu majandussektoritega, kes otsustavad koostada indikatiivsed vabatahtlikud teekaardid artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. Komisjon jälgib selliste teekaartite väljatöötamist. Komisjoni kaasamine hõlmab dialoogi vahendamist liidu tasandil ja parimate tavade jagamist asjaomaste sidusrühmade vahel.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul pärast iga Pariisi kokkuleppe artiklis 14 osutatud üleilmse kokkuvõtte tegemist koos käesoleva määruse artiklites 6 ja 7 osutatud hindamiste järeldustega aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist, võttes arvesse järgmist: a) parim kättesaadav ja uusim teaduslik tõendusmaterjal, sealhulgas IPCC ja teadusõukogu uusimad aruanded; b) rahvusvahelised arengusuunad ja jõupingutused, mis on tehtud Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni aruandele võidakse asjakohasel juhul lisada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

Määrust (EÜ) nr 401/2009 muudetakse järgmiselt. 1) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 10a 1. Luuakse kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“). 2. Teadusnõukogu koosneb 15 juhtivast teaduseksperdist, kes katavad mitmeid asjaomaseid valdkondi. Teadusnõukogu liikmed peavad vastama lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele. Teadusnõukogus ei või sama liikmesriigi kodakondsusega liikmeid olla rohkem kui kaks. Teadusnõukogu liikmete sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. 3. Haldusnõukogu määrab pärast avatud, õiglast ja läbipaistvat valikumenetlust teadusnõukogu liikmed ametisse neljaks aastaks ning neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Haldusnõukogu püüab teadusnõukogu liikmete valimisel tagada mitmeid teadusharusid hõlmava ja valdkondliku pädevuse ning soolise ja geograafilise tasakaalu. Valiku tegemisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: a) teaduse tipptase; b) teadusliku hindamise ja teadusliku nõustamise kogemus oma pädevusvaldkonnas; c) laialdased eksperditeadmised kliima- ja keskkonnateaduste valdkonnas või muudes liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks asjakohastes teadusvaldkondades; d) erialane töökogemus interdistsiplinaarses keskkonnas rahvusvahelises kontekstis. 4. Teadusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ning nad täidavad oma ülesandeid täiesti sõltumatult liikmesriikidest ja liidu institutsioonidest. Teadusnõukogu valib oma liikmete hulgast eesistuja neljaks aastaks ja võtab vastu töökorra. 5. Teadusnõukogu täiendab ameti tööd, olles oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Teadusnõukogu koostab oma iga-aastase tööprogrammi sõltumatult ja konsulteerib sealjuures haldusnõukoguga. Teadusnõukogu eesistuja teavitab kõnealusest programmist ja selle rakendamisest haldusnõukogu ja tegevdirektorit.“ 2) Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige: „5. Ameti eelarve hõlmab ka teadusnõukogu kulusid.“

Määrust (EL) 2018/1999 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 1 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: „a) rakendatakse energialiidu eesmärkidele ja Pariisi kokkuleppele vastavate liidu kasvuhoonegaaside heite pikaajaliste kohustuste täitmiseks välja töötatud strateegiaid ja meetmeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (*1) artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärki ning seoses esimese kümneaastase ajavahemikuga (2021–2030) eelkõige liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärke; (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).“ " 2) Artikli 2 punkt 7 asendatakse järgmisega: „7) „prognoos“ – kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise või energiasüsteemi arengu prognoos, sealhulgas vähemalt kvantitatiivsed hinnangud aruandlusaastale vahetult järgneva kuue sellise aasta kohta, mis lõpevad nulli või viiega;“. 3) Artikli 3 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega: „f) hinnang käesoleva lõike punktis b osutatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud poliitikasuundade ja meetmete mõju kohta, sealhulgas nende kooskõla kohta määruse (EL) 2021/1119. artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi, Pariisi kokkuleppe kohaste kasvuhoonegaaside heite vähendamise pikaajaliste eesmärkide ja käesoleva määruse artiklis 15 osutatud pikaajaliste strateegiatega;“. 4) Artikli 8 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt: „e) viis, kuidas olemasolevad poliitikasuunad ja meetmed ning kavandatavad poliitikasuunad ja meetmed aitavad saavutada määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki.“ 5) Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Mitmetasandiline kliima- ja energiadialoog Iga liikmesriik seab riigisiseste õigusnormide kohaselt sisse mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi, mille raames kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, äriringkonnad, investorid, muud asjaomased sidusrühmad ja üldsus saavad aktiivselt osaleda, arutada määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise üle ning energia- ja kliimapoliitika jaoks kavandatud erinevaid – ka pikaajalisi – stsenaariume ning jälgida edasiminekut, välja arvatud juhul, kui liikmesriigis on juba sama eesmärki täitev struktuur. Sellise dialoogi raames võib arutada ka lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavu.“ 6) Artiklit 15 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Iga liikmesriik koostab ja esitab komisjonile 1. jaanuariks 2020 ning seejärel 1. jaanuariks 2029 ja edaspidi iga kümne aasta tagant pikaajalise strateegia, milles lähtutakse 30-aastasest perspektiivist ning mis on kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid strateegiaid vajaduse korral iga viie aasta tagant ajakohastama.“; b) lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega: „c) saavutada pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja nende suurem neeldajates sidumine kõigis sektorites kooskõlas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, pidades silmas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hinnangu kohaselt vajalikku kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja neeldajates sidumise suurendamist, vähendada kulutõhusalt liidu kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada neeldajates sidumist, püüeldes Pariisi kokkuleppes esitatud pikaajalise temperatuurieesmärgi poole, et saavutada liidus tasakaal kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise vahel ning vajaduse korral saavutada pärast seda negatiivsed heitkogused;“. 7) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt: a) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega: „a) teave selle kohta, milliseid edusamme on tehtud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide, sealhulgas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi, sihtide ja panuste elluviimisel ning nende elluviimiseks vajalike poliitikasuundade ja meetmete rahastamisel ja rakendamisel, sealhulgas ülevaade tegelikest investeeringutest võrreldes algselt eeldatud investeeringutega;“; b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon, keda abistab artikli 44 lõike 1 punktis b osutatud energialiidu komitee, võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ülesehitus, vorm, tehnilised üksikasjad ning esitamise menetlus, sealhulgas metoodika energiatoetuste järkjärgulise kaotamise aruandluseks, eelkõige fossiilkütuste puhul, vastavalt artikli 25 punktile d.“ 8) Artikli 29 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega: „b) iga liikmesriigi edasiminek lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide, sealhulgas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi, sihtide ja panuste ning poliitikasuundade ja meetmete elluviimisel;“. 9) Artikkel 45 asendatakse järgmisega: „Artikkel 45 Läbivaatamine Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul pärast iga Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel kokku lepitud üleilmse kokkuvõtte tegemist aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse toimimist, selle panust energialiidu juhtimisse ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisse, edasiminekut 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel, energialiidu täiendavaid eesmärke ning kavandamis-, aruandlus- ja seiretegevust käsitlevate käesoleva määruse sätete vastavust muudele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppega seotud liidu õigusaktidele või otsustele. Komisjon lisab aruannetele asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud.“ 10) I lisa 1. osa muudetakse järgmiselt: a) A jao punktis 3.1.1 asendatakse alapunkt i järgmisega: „i) Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse määruse (EL) 2018/842 kohane eesmärk, millele on osutatud käesoleva jao punktis 2.1.1, ning poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust (EL) 2018/841, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ja sektoreid neeldajates sidumise suurendamiseks, pidades silmas määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki.“; b) B jakku lisatakse järgmine punkt: „5.5. Kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete panus määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamises.“ 11) VI lisa punkti c alapunkt viii asendatakse järgmisega: „viii) hinnang sellele, mil määral poliitikasuund või meede aitab saavutada määruse (EL) 2021/1119+artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja täita käesoleva määruse artiklis 15 osutatud pikaajalist strateegiat;“.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.