lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32023L2225

Direktiiv 2023/2225

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2225, 18. oktoober 2023, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ

Vastu võetud 18.10.202350 artiklit3 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide teatavate aspektide ühtlustamiseks.

Artikkel 2 - Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse krediidilepingute suhtes. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes: a) krediidilepingud, mis on tagatud kas hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt kinnisasjale seatakse, või kinnisasjaga seotud õigusega; b) krediidilepingud, mille eesmärk on maa või olemasoleva või projekteeritava ehitise, sealhulgas kaubandus-, äri- või kutsetegevuse eesmärgil kasutatavate ruumide, omandiõiguse omandamine või säilitamine; c) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot; d) krediidilepingud, mille puhul annab tööandja krediiti oma töötajatele kõrvaltegevusena ja mille kohaselt pakutakse krediiti kas intressivabalt või krediidi kulukuse aastamääraga, mis on kehtivast turumäärast madalam ja mida ei pakuta üldsusele; e) krediidilepingud, mis sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (25) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingutega või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutustega, et võimaldada investoril teostada tehinguid seoses ühe või mitme direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendiga, kui krediidiandjaks olev investeerimisühing või krediidiasutus on sellise tehingu osaline; f) krediidilepingud, mis sõlmitakse kohtus või muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena; g) rendi- või liisingulepingud, mille puhul ei lepingus endas ega eraldi lepingus ei kehtestata kohustust ega võimalust lepingu ese välja osta; h) tasumise edasilükkamine, mille puhul: i) kauba tarnija või teenuse osutaja annab, ilma et kolmas isik pakuks krediiti, tarbijale aega kõnealuse tarnija tarnitud kauba või teenuse osutaja osutatud teenuse eest tasumiseks; ii) ostuhind tasutakse intressivabalt ja muude tasudeta ning üksnes tarbija makstavate piiratud tasudega maksete hilinemise korral vastavalt riigisisesele õigusele, ning iii) tasuda tuleb täies ulatuses 50 päeva jooksul alates kauba tarnimisest või teenuse osutamisest. Tasumise edasilükkamise puhul, mida pakuvad kaupade tarnijad või teenuste osutajad, kes ei ole soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, kui sellised kaupade tarnijad või teenuse osutajad pakuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (26) artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses infoühiskonna teenuseid, mis seisneb tarbijatega kaupade müügiks või teenuste osutamiseks kauglepingute sõlmimises direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punkti 7 tähenduses, kohaldatakse käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajätmist üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: i) kolmas isik ei paku ega osta krediiti; ii) tasuda tuleb täies ulatuses 14 päeva jooksul alates kauba tarnimisest või teenuse osutamisest, ning iii) ostuhind tasutakse intressivabalt ja muude tasudeta ning üksnes tarbija makstavate piiratud tasudega maksete hilinemise korral vastavalt riigisisesele õigusele; i) krediidilepingud, mis on seotud olemasoleva võla tasumise tasuta edasilükkamisega; j) krediidilepingud, mille puhul nõutakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle tagatiseks oleva esemega; k) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjärgselt ja üldistes huvides antavate laenudega ja mis on turul kehtivatest madalamate laenuintressidega või intressivabad või sõlmitud muudel tingimustel, mis on tarbijale soodsamad turul kehtivatest tingimustest; l) krediidilepingud, mis on kehtivad 20. novembril 2026; artikleid 23 ja 24, artikli 25 lõike 1 teist lauset, artikli 25 lõiget 2 ning artikleid 28 ja 39 kohaldatakse siiski kõigi tähtajatute krediidilepingute suhtes, mis on kehtivad 20. novembril 2026. 3. Olenemata lõike 2 punktist c kohaldatakse käesolevat direktiivi krediidilepingute suhtes, mis ei ole tagatud hüpoteegi ega muu võrreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt kinnisasjale seatakse, ega kinnisasjaga seotud õigusega, ning mille krediidi kogusumma on suurem kui 100 000 eurot, kui sellise krediidilepingu eesmärk on eluasemeks oleva kinnisasja renoveerimine. 4. Krediidilepingute suhtes, millega lubatakse arvelduskonto jäägi ületamist, kohaldatakse üksnes järgmisi artikleid: a) artiklid 1, 2, 3, 17, 19, 25, 31, 35, 36 ja 39–50 ning b) artikkel 18, kui liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti. 5. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta määratud tagasimaksega deebetkaartide vormis krediidilepingud: a) mida pakub krediidi- või makseasutus; b) mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta 40 päeva jooksul ning c) mis on intressivabad ja mille puhul kohaldatakse üksnes makseteenuse osutamisega seotud piiratud tasusid. 6. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliste organisatsioonide sõlmitud krediidilepingute suhtes, mille liikmelisus on piiratud teatud asukohas elavate või töötavate isikutega, teatud tööandja töötajate ja pensionile jäänud töötajatega või isikutega, kes vastavad muudele riigisiseses õiguses kehtestatud kriteeriumidele, mis on liikmetevahelise ühise sideme aluseks, ning mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele, kohaldatakse ainult artikleid 1, 2, 3, 7, 8, 11, 19 ja 20, artikli 21 lõike 1 punkte a–h ja l, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25 ja 28–50: a) organisatsioon on loodud liikmete vastastikuse kasu eesmärgil; b) see teenib kasumit üksnes oma liikmete tarbeks; c) see täidab riigisisesest õigusest tulenevat sotsiaalset eesmärki; d) see saab ja haldab üksnes oma liikmete sääste ning annab krediiti üksnes oma liikmetele; e) see annab krediiti krediidi kulukuse aastamäära alusel, mis on madalam turul kehtivast määrast või mille suhtes kohaldatakse riigisiseses õiguses kehtestatud ülemmäära. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta esimeses lõigus osutatud organisatsiooni sõlmitud krediidilepingud juhul, kui kõigi selle organisatsiooni sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtus on väheoluline võrreldes kõigi kehtivate krediidilepingute koguväärtusega organisatsiooni asukohaliikmesriigis ning kui kõigi selliste organisatsioonide sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtus asjaomases liikmesriigis moodustab alla 1 % kõigi kõnealuses liikmesriigis sõlmitud kehtivate krediidilepingute koguväärtusest. Liikmesriigid kontrollivad igal aastal, kas sellise teises lõigus osutatud väljajätmise kohaldamise tingimused on endiselt täidetud, ning võtavad meetmed väljajätmise tühistamiseks, kui nad leiavad, et need ei ole enam täidetud. 7. Liikmesriigid võivad otsustada, et krediidiandja ja tarbija vaheliste krediidilepingute suhtes, mis käsitlevad tasumise edasilükkamist või tagasimaksmise meetodeid juhul, kui tarbijal on esialgse krediidilepingu puhul juba tekkinud või tõenäoliselt tekib makseviivitus, kohaldatakse ainult artikleid 1, 2, 3, 7, 8, 11, 19 ja 20, artikli 21 lõike 1 esimese lõigu punkte a–h, l ja r, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25, 28–38 ja 40–50, kui täidetud on järgmised tingimused: a) selline kokkulepe aitaks tõenäoliselt vältida tarbija makseviivitusega seotud kohtumenetlust; b) tarbijale ei kohaldata sellise kokkuleppe sõlmimisel esialgse krediidilepinguga võrreldes halvemaid tingimusi. 8. Liikmesriigid võivad otsustada, et artikli 8 lõike 3 punkte d, e ja f, artikli 10 lõiget 5, artikli 11 lõiget 4 ning artikli 21 lõiget 3 ei kohaldata ühe või mitme järgmise krediidilepingu suhtes: a) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma on vähem kui 200 eurot; b) krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse intressivabalt ja muude tasudeta; c) krediidilepingud, mille tingimuste kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest tuleb tasuda kõigest väheolulisi tasusid.

Artikkel 3 - Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tarbija“ – füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega; 2) „krediidiandja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames; 3) „krediidileping“ – leping, millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis, välja arvatud teenuste kestva osutamise lepingud või samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade või teenuste eest osamaksetega nende tarnimise või osutamise aja jooksul; 4) „kõrvalteenus“ – krediidilepinguga seoses tarbijale pakutav teenus; 5) „krediidi kogukulu tarbijale“ – kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada, välja arvatud notaritasud; krediidilepinguga seotud kõrvalteenuste kulud, eelkõige kindlustusmaksed, arvatakse samuti tarbija krediidi kogukulu hulka, kui krediidi saamiseks või selle saamiseks reklaamitavatel tingimustel on lisaks kohustuslik kõrvalteenuste osutamise lepingu sõlmimine; 6) „tarbija makstav kogusumma“ – krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu tarbijale; 7) „krediidi kulukuse aastamäär“ – krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidi kogusummast ja arvutatud artiklis 30 sätestatud viisil; 8) „laenuintress“ – fikseeritud või muutuva protsendimäärana väljendatud aastane intressimäär, mida kohaldatakse kasutusse võetud krediidisumma suhtes; 9) „fikseeritud laenuintress“ – laenuintress, mille krediidiandja ja tarbija lepivad krediidilepingus kokku kogu krediidilepingu kehtivusajaks, või mitu laenuintressi, mille krediidiandja ja tarbija lepivad krediidilepingus kokku teatud ajavahemikeks, mille puhul laenuintressid määratakse kindlaks üksnes konkreetse fikseeritud protsendimäära alusel; kui kõik laenuintressid ei ole krediidilepingus kindlaks määratud, loetakse laenuintress fikseerituks üksnes nendeks ajavahemikeks, mille puhul laenuintress määratakse kindlaks üksnes konkreetse fikseeritud protsendimäära alusel, mis on kokku lepitud krediidilepingu sõlmimisel; 10) „krediidi kogusumma“ – krediidilepingu alusel kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma; 11) „püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab tarbijal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada; 12) „krediidivahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandja või notarina ja kelle tegevus on ulatuslikum kui üksnes otseselt või kaudselt tarbija tutvustamine krediidiandjale ning kes teeb rahalises või muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis tasu eest oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames järgmist: a) esitleb või pakub tarbijatele krediidilepinguid; b) abistab tarbijaid, tehes krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd või muud lepingueelset administratiivset tööd, välja arvatud punktis a osutatud tegevus, või c) sõlmib tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel; 13) „lepingueelne teave“ – teave, mis antakse enne, kui krediidileping muutub tarbija suhtes siduvaks või, kui see on kohaldatav, enne siduva pakkumise tegemist, ning mida tarbija vajab selleks, et võrrelda eri krediidipakkumisi ja võtta krediidilepingu sõlmimise üle otsustamisel arvesse kõiki asjaolusid; 14) „profiilianalüüs“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüs; 15) „seosmüük“ – krediidilepingu pakkumine või müümine ühes paketis muude eristatavate finantstoodete või -teenustega, kusjuures krediidilepingut eraldiseisvalt tarbijale kättesaadavaks ei tehta; 16) „komplektina müük“ – krediidilepingu pakkumine või müümine ühes paketis muude eristatavate finantstoodete või -teenustega, tehes krediidilepingu samal ajal tarbijale kättesaadavaks ka eraldiseisvana, kuid mitte tingimata samadel tingimustel kui komplektis nende muude toodete või teenustega; 17) „nõustamisteenused“ – krediidilepinguga seotud ühte või mitut tehingut käsitlevad tarbijale suunatud isikustatud soovitused, mis kujutavad endast eraldiseisvat tegevust krediidi andmisest ja punktis 12 sätestatud krediidivahendajate tegevusest; 18) „arvelduskrediit“ – sõnaselge krediidileping, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki; 19) „arvelduskonto jäägi ületamine“ – vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediit, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki või kokkulepitud arvelduskrediiti; 20) „seotud krediidileping“ – krediidileping, mille puhul a) kõnealust krediiti või teenust kasutatakse üksnes niisuguse lepingu rahastamiseks, mis on sõlmitud konkreetse kauba tarnimiseks või konkreetse teenuse osutamiseks, ning b) neid kahte lepingut vaadeldakse objektiivsest seisukohast majanduslikult ühtsena; majanduslikult ühtseks loetakse lepingud siis, kui kauba tarnija või teenuse osutaja rahastab tarbija krediiti ise või – kui rahastajaks on kolmas isik – kui krediidiandja kasutab seoses krediidilepingu turunduse, sõlmimise või ettevalmistamisega kauba tarnija või teenuse osutaja teenuseid või kui konkreetsed kaubad või konkreetse teenuse osutamine on krediidilepingus sõnaselgelt täpsustatud; 21) „krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine“ – krediidilepingust tulenevate tarbija kohustuste täielik või osaline täitmine enne krediidilepingus kokkulepitud kuupäeva; 22) „võlanõustamisteenused“ – isikustatud tehniline, juriidiline või psühholoogiline abi, mida sõltumatud kutselised ettevõtjad, kes ei ole eelkõige käesolevas direktiivis määratletud krediidiandjad või krediidivahendajad ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/2167 (27) artikli 3 punktides 6 ja 8 määratletud krediidiostjad või krediidihaldajad, pakuvad tarbijatele, kellel on või võib tekkida raskusi oma finantskohustuste täitmisel.

Artikkel 4 - Eurodes väljendatud summade omavääringusse konverteerimine

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutavad liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes väljendatud summad omavääringusse, esialgu konverteerimiseks 19. novembril 2023 kehtivat vahetuskurssi. 2. Liikmesriigid võivad lõike 1 kohasel konverteerimisel saadud summasid ümardada, kui nimetatud ümardamine jääb 10 euro piiresse.

Artikkel 5 - Kohustus anda tarbijatele tasuta teavet

Liikmesriigid nõuavad, et kui tarbijatele antakse teavet vastavalt käesolevale direktiivile, esitatakse selline teave tarbijatele tasuta, sõltumata sellest, millist andmekandjat selle esitamiseks kasutatakse.

Artikkel 6 - Diskrimineerimiskeeld

Liikmesriigid tagavad, et tingimustega, mida tuleb krediidi saamiseks täita, ei diskrimineerita liidus seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse ega elukoha tõttu ega muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel, kui need tarbijad liidus krediidilepingut taotlevad, sõlmivad või omavad. Esimene lõik ei piira võimalust pakkuda erinevaid krediidile juurdepääsu tingimusi, kui need erinevad tingimused on igakülgselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega.

Artikkel 7 - Krediidilepingute reklaam ja turundus

Ilma et see piiraks direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidilepinguid käsitlevad reklaam- ja turundusteated oleksid õiglased ja selged ega oleks eksitavad. Keelatud on reklaam- ja turundusteadete sõnastus, mis võib tarbijates tekitada põhjendamatuid ootusi seoses krediidi kättesaadavuse või kulukusega või tarbija poolt makstava kogusummaga.

Artikkel 8 - Krediidilepingute reklaamis sisalduv standardteave

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepinguid käsitlev reklaam sisaldaks selget ja selgelt eristuvat hoiatust, et teavitada tarbijaid sellest, et laenuvõtmine maksab raha, kasutades sõnastust „Hoiatus! Laenuvõtmine maksab raha.“ või mõnda muud samaväärset sõnastust. 2. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepinguid käsitlev reklaam, milles osutatakse intressimäärale või näitajatele, mis kajastab krediidi mis tahes kulu tarbijale, sisaldaks käesolevale artiklile vastavat standardteavet. Esimeses lõigus osutatud kohustust ei kohaldata, kui riigisisese õiguse kohaselt tuleb krediidilepingutega seotud reklaamide puhul, milles ei osutata intressimäärale või näitajatele, mis kajastavad krediidi mis tahes kulu tarbijale esimese lõigu tähenduses, välja tuua krediidi kulukuse aastamäär. 3. Standardteave on vastavalt vajadusele kergesti loetav või selgesti kuuldav ning kohandatud reklaamiks kasutatava andmekandja tehnilistele piirangutele ning selles tuleb selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil osutada kõigile järgmistele elementidele: a) fikseeritud või muutuva või mõlema määraga laenuintress koos üksikasjadega kõikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; b) krediidi kogusumma; c) krediidi kulukuse aastamäär; d) kohaldataval juhul krediidilepingu kestus; e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks tasumise edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul hind kohe tasudes (netohind) ja ettemaksu summa; f) asjakohasel juhul tarbija makstav kogusumma ja osamaksete summa. Teatavatel põhjendatud asjaoludel, kui esimeses lõigus osutatud standardteabe edastamiseks kasutatav andmekandja ei võimalda esitada teavet visuaalselt, nimetatud lõigu punkte e ja f ei kohaldata. 4. Lõike 3 esimeses lõigus osutatud standardteave esitatakse tüüpilise näitena. 5. Kui selleks, et saada krediiti või saada krediiti reklaamitavatel tingimustel, on kohustuslik sõlmida leping krediidilepinguga seotud teatava kõrvalteenuse jaoks ja selle teenuse maksumust ei saa eelnevalt kindlaks määrata, tuleb selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil lõike 3 esimese lõigus osutatud standardteabes täpsustada selle lepingu sõlmimise kohustus. 6. Ilma et see piiraks direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamist, peab tarbijal teatavatel põhjendatud juhtudel, kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud standardteabe edastamiseks kasutatav elektrooniline andmekandja ei võimalda kõnealust teavet selgelt eristuval ja selgel viisil visuaalselt esitada, olema võimalik pääseda kõnealuse lõike esimese lõigu punktides e ja f osutatud teabele juurde klõpsamise, kerimise või üle libistamise teel. 7. Liikmesriigid keelavad selliste krediiditoodete reklaamimise, milles a) julgustatakse tarbijaid taotlema krediiti, andes mõista, et krediit parandaks nende finantsolukorda; b) märgitakse, et kehtivate krediidilepingute või andmebaasides registreeritud krediidi mõju krediiditaotluse hindamisele on väike või olematu; c) antakse eksitavalt mõista, et krediit toob kaasa rahaliste vahendite suurenemise, asendab säästmist või võib tõsta tarbija elatustaset. 8. Liikmesriigid võivad keelata muu hulgas selliste krediiditoodete reklaamimise, milles a) rõhutatakse krediidi saamise lihtsust või kiirust; b) märgitakse, et allahindluse tingimuseks on krediidi võtmine; c) pakutakse krediidi osamaksete tasumiseks rohkem kui kolmekuulist ajapikendust.

Artikkel 9 - Üldteave

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad või asjakohasel juhul krediidivahendajad teevad tarbijatele krediidilepinguid käsitleva selge ja arusaadava üldteabe igal ajal kättesaadavaks paberil või tarbija valitud muul püsival andmekandjal. Krediidilepinguid käsitlev üldteave, mille krediidiandjad või asjakohasel juhul krediidivahendajad teevad kättesaadavaks oma ruumides, tehakse tarbijatele kättesaadavaks vähemalt paberil. 2. Lõikes 1 osutatud üldteave hõlmab vähemalt järgmist: a) teabe väljaandja nimi, asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; b) otstarve, milleks krediiti võib kasutada; c) krediidilepingu võimalik kestus; d) pakutavad laenuintressi liigid, märkides, kas tegemist on fikseeritud või muutuva intressimäära või mõlemaga, koos fikseeritud ja muutuva intressimäära omaduste lühikirjeldusega, sealhulgas teabega, mida kumbki intressimäär tarbijale tähendab; e) tüüpiline näide, mis kajastab krediidi kogusummat, krediidi kogukulu tarbijale, tarbija makstavat kogusummat ja krediidi kulukuse aastamäära; f) märge võimalike lisakulude kohta, mis ei sisaldu krediidi kogukulus tarbijale ja mis tuleb seoses krediidilepinguga tasuda; g) erinevad võimalused krediidi tagasimaksmiseks krediidiandjale, sealhulgas regulaarsete tagasimaksete arv, sagedus ja suurus; h) krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega otseselt seotud tingimuste kirjeldus; i) taganemisõiguse kirjeldus; j) märge kõrvalteenuste kohta, mida tarbija peab ostma, et saada krediiti või saada seda reklaamitavatel tingimustel, ja asjakohasel juhul selgitus selle kohta, et kõrvalteenuseid võib osta teenuseosutajalt, kes ei ole krediidiandja, ning k) üldine hoiatus krediidilepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise võimalike tagajärgede kohta.

Artikkel 10 - Lepingueelne teave

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning asjakohasel juhul krediidivahendaja annaks tarbijale selget ja arusaadavat lepingueelset teavet, et tarbija saaks erinevaid pakkumisi võrrelda, et teha teadlik otsus, kas sõlmida krediidileping krediidiandja pakutavatel lepingutingimustel, ning kui see on asjakohane, põhineb kõnealune teave tarbija väljendatud eelistustel ja esitatud teabel. Selline lepingueelne teave tuleb tarbijale esitada aegsasti enne seda, kui krediidileping või -pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, sealhulgas kui kasutatakse direktiivi 2002/65/EÜ artikli 2 punktis e määratletud kaugsidevahendeid. Liikmesriigid nõuavad, et kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne, kui krediidileping või -pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks, edastaks krediidiandja ning asjakohasel juhul krediidivahendaja tarbijale meeldetuletuse selle kohta, et tarbijal on kooskõlas artikliga 26 võimalus krediidilepingust taganeda, ning menetluse kohta, mida lepingust taganemiseks järgida tuleb. Kõnealune meeldetuletus esitatakse tarbijale paberil või tarbija valitud ja krediidilepingus täpsustatud muul püsival andmekandjal ühe kuni seitsme päeva jooksul pärast krediidilepingu sõlmimist või, kui see on kohaldatav, siduva krediidipakkumise tegemist tarbija poolt. 2. Lõikes 1 osutatud lepingueelne teave esitatakse paberil või tarbija valitud muul püsival andmekandjal, kasutades I lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormi. Kogu teabelehel antav teave peab olema ühtemoodi selgelt eristuv. Krediidiandja loetakse käesolevas lõikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud kõnealuse teabelehe. 3. Lõikes 1 osutatud lepingueelse teabe esitatakse kõik järgmised elemendid selgelt eristuval viisil Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe esimeses osas ühel lehel: a) krediidiandja ning asjakohasel juhul asjaomase krediidivahendaja nimi; b) krediidi kogusumma; c) krediidilepingu kestus; d) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse; e) krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma; f) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks tasumise edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul ning seotud krediidilepingute puhul konkreetsed kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes; g) maksete hilinemisest tulenevad kulud, see tähendab maksete hilinemise korral kohaldatav intressimäär ja selle kohandamise kord ning asjakohasel juhul makseviivituse korral makstavad tasud; h) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning asjakohasel juhul tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; i) hoiatus seoses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; j) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja asjakohasel juhul taganemistähtaeg; k) krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise õiguse olemasolu ja asjakohasel juhul teave krediidiandja õiguse kohta saada hüvitist; l) krediidiandja asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress ning asjakohasel juhul asjaomase krediidivahendaja asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. 4. Kui kõiki lõikes 3 osutatud elemente ei ole võimalik ühel lehel selgelt eristuval viisil esitada, esitatakse need Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe esimeses osas kõige rohkem kahel lehel. Sellisel juhul esitatakse kõnealuse lõike punktides a–g osutatud teave teabelehe esimesel lehel. 5. Lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes esitatakse kõik järgmised elemendid lõikes 3 loetletud elementide järel ja neist märgatavalt eraldi: a) krediidi liik; b) krediidisumma kasutusse võtmise tingimused; c) kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused ja olemasolu korral iga esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, samuti iga laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; d) kui krediidileping võimaldab krediidisummat kasutusse võtta mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja laenuintress erinevad ning krediidiandja kasutab III lisa II osa punktis b esitatud eeldust, märgitakse, et asjaomast liiki krediidilepingu muud krediidisumma kasutusse võtmise viisid võivad tuua kaasa kõrgemad krediidi kulukuse aastamäärad; e) asjakohasel juhul ühe või mitme sellise kohustusliku konto pidamise tasud, millel kajastatakse nii maksetehinguid kui ka krediidisumma kasutusse võtmist, tasud maksevahendi kasutamise eest nii maksetehingute tegemiseks kui ka krediidisumma kasutusse võtmiseks ning muud krediidilepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; f) krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma tüüpilise näite kujul, viidates kõikidele kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldustele; kui tarbija on teavitanud krediidiandjat ühest või mitmest tema poolt eelistatud krediidi komponendist, näiteks krediidilepingu kestus ja krediidi kogusumma, võtab krediidiandja neid komponente arvesse; g) asjakohasel juhul tasud, mida tarbija peab krediidilepingu sõlmimisel notarile maksma; h) asjakohasel juhul krediidilepinguga seotud kõrvalteenuse osutamise lepingu sõlmimise kohustus, kui selline leping on krediidi saamiseks või krediidi reklaamitavatel tingimustel saamiseks kohustuslik; i) nõutavad tagatised, kui see on asjakohane; j) asjakohasel juhul teave selle kohta, kuidas määratakse krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral kindlaks krediidiandja hüvitis; k) tarbija õigus saada vastavalt artikli 19 lõikele 6 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud päringu tulemuste kohta; l) tarbija õigus saada vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 taotluse korral ja tasuta paberil või mõnel muul püsival andmekandjal krediidilepingu projekti koopia, tingimusel et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu; m) asjakohasel juhul teave selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas profiilianalüüsi alusel; n) asjakohasel juhul ajavahemik, mille jooksul on kooskõlas käesoleva artikliga esitatud lepingueelne teave krediidiandja suhtes siduv; o) teave tarbija võimaluse kohta kasutada kohtuvälist kaebuste lahendamise ja õiguskaitse menetlust ning selle kasutamise kord; p) hoiatus ja selgitus konkreetse krediidilepinguga seotud muude kohustuste täitmata jätmise õiguslike ja finantstagajärgede kohta; q) tagasimaksegraafik, mis sisaldab kõiki makseid ja tagasimakseid krediidilepingu kestuse jooksul, sealhulgas krediidilepinguga seotud samaaegselt müüdavate kõrvalteenuste eest tehtavaid makseid ja tagasimakseid, kusjuures maksed ja tagasimaksed, juhul kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse, põhinevad laenuintressi mõistlikul tõusul. Kui krediidilepingus viidatakse võrdlusalusele, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (28) artikli 3 lõike 1 punktis 3, täpsustakse kõnealuse võrdlusaluse nimi ja selle haldur ning kõnealuse võrdlusaluse tarbijale avalduv võimalik mõju eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. 6. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel esitatav teave on kooskõlaline. See on selgesti loetav ja selle puhul võetakse arvesse selle andmekandja tehnilisi piiranguid, millel teave esitatakse. Teave esitatakse eri kanalites asjakohasel ja sobival viisil, võttes arvesse koostalitlusvõimet. Lisateave, mida krediidiandja võib tarbijale edastada, esitatakse selgesti loetavalt ja eraldi dokumendis, mis võidakse lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. 7. Erandina käesoleva artikli lõikest 5, kui teabeedastus toimub telefonside kaudu, nagu on osutatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõikes 3, sisaldab vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele esitatav finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus vähemalt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud elemente. Sellisel juhul esitab krediidiandja ja asjakohasel juhul krediidivahendaja tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe püsival andmekandjal kohe pärast krediidilepingu sõlmimist. 8. Tarbija taotlusel esitab krediidiandja või asjakohasel juhul krediidivahendaja tarbijale lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele tasuta koopia krediidilepingu projektist paberil või mõnel muul püsival andmekandjal, tingimusel et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu. 9. Kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija maksete tulemusel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse krediidilepingus või kõrvallepingus kehtestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, lisavad krediidiandja ja asjakohasel juhul krediidivahendaja lõikes 1 osutatud lepingueelsesse teabesse selge ja kokkuvõtliku kinnituse selle kohta, et selliste krediidilepingutega ei nõuta krediidilepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis selgesõnaliselt antakse. 10. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja või asjakohasel juhul krediidivahendaja kohustust tagada, et tarbija saab käesolevas artiklis osutatud lepingueelse teabe.

Artikkel 11 - Artikli 2 lõikes 6 või 7 osutatud krediidilepingute lepingueelne teave

1. Artikli 2 lõikes 6 või 7 osutatud krediidilepingute korral esitatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingueelne teave erandina artikli 10 lõikest 2 paberil või tarbija valitud muul püsival andmekandjal, kasutades II lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabelehe vormi. See teave peab olema selge ja arusaadav. Kogu teabelehel esitatud teave peab olema ühtemoodi selgelt eristuv. Krediidiandja loetakse käesolevas lõikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui kõnealune krediidiandja on esitanud kõnealuse teabelehe. 2. Artikli 2 lõikes 6 või 7 osutatud krediidilepingute korral esitatakse artikli 10 lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes erandina artikli 10 lõikest 3 kõik järgmised elemendid selgelt eristuval viisil Euroopa tarbijakrediidi teabelehe esimeses osas ühel lehel: a) krediidiandja ning asjakohasel juhul asjaomase krediidivahendaja nimi; b) krediidi kogusumma; c) krediidilepingu kestus; d) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse; e) krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma; f) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks tasumise edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul ja seotud krediidilepingute puhul konkreetsed kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes; g) maksete hilinemisest tulenevad kulud, see tähendab maksete hilinemise korral kohaldatav intressimäär ja selle kohandamise kord ning asjakohasel juhul makseviivituse korral makstavad tasud; h) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning asjakohasel juhul tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; i) hoiatus seoses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; j) taganemisõiguse olemasolu või puudumine; k) krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise õiguse olemasolu ning asjakohasel juhul teave krediidiandja õiguse kohta saada hüvitist; l) krediidiandja asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress ning asjakohasel juhul asjaomase krediidivahendaja asukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. 3. Kui kõiki lõikes 2 osutatud elemente ei ole võimalik ühel lehel selgelt eristuval viisil esitada, esitatakse need Euroopa tarbijakrediidi teabelehe esimeses osas kõige rohkem kahel lehel. Sellisel juhul esitatakse kõnealuse lõike punktides a–g osutatud teave teabelehe esimesel lehel. 4. Lõikes 1 osutatud lepingueelses teabes esitatakse kõik järgmised elemendid lõikes 2 loetletud elementide järel ja neist märgatavalt eraldi: a) krediidi liik; b) kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused, esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, krediidilepingu sõlmimisest alates kohaldatavad tasud ja asjakohasel juhul nende tasude muutmise tingimused; c) krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma tüüpilise näite kujul, märkides kõik kõnealuse määra arvutamiseks kasutatud eeldused; d) krediidilepingu lõpetamise tingimused ja kord; e) asjakohasel juhul teave selle kohta, kuidas määratakse krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral kindlaks krediidiandja hüvitis; f) asjakohasel juhul märge selle kohta, et tarbijalt võidakse igal ajal nõuda krediidisumma tagasimaksmist täies ulatuses; g) viide tarbija õigusele saada vastavalt artikli 19 lõikele 6 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud päringu tulemuste kohta; h) asjakohasel juhul märge selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas profiilianalüüsi alusel; i) asjakohasel juhul ajavahemik, mille jooksul on kooskõlas käesoleva artikliga esitatud lepingueelne teave krediidiandja suhtes siduv; j) viide tarbija võimalusele kasutada kohtuvälist kaebuste lahendamise ja õiguskaitse menetlust ning selle kasutamise kord; k) hoiatus ja selgitus konkreetse krediidilepinguga seotud muude kohustuste täitmata jätmise õiguslike ja finantstagajärgede kohta; l) tagasimaksegraafik, mis sisaldab kõiki makseid ja tagasimakseid krediidilepingu kestuse jooksul, sealhulgas krediidilepinguga seotud samaaegselt müüdavate kõrvalteenuste eest tehtavaid makseid ja tagasimakseid, kusjuures maksed ja tagasimaksed, juhul kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse, põhinevad laenuintressi mõistlikul tõusul. 5. Euroopa tarbijakrediidi teabelehel esitatav teave on ühtne. See on selgesti loetav ja selle puhul võetakse arvesse selle andmekandja tehnilisi piiranguid, millel teave esitatakse. Teave esitatakse eri kanalites asjakohasel ja sobival viisil, võttes arvesse koostalitlusvõimet. 6. Erandina käesoleva artikli lõikest 4, kui teabeedastus toimub telefonside kaudu, nagu on osutatud direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lõikes 3, sisaldab vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti b teisele taandele esitatav finantsteenuse peamiste omaduste kirjeldus vähemalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud elemente. Sellisel juhul esitab krediidiandja ja asjakohasel juhul krediidivahendaja tarbijale Euroopa tarbijakrediidi teabelehe püsival andmekandjal kohe pärast krediidilepingu sõlmimist. 7. Tarbija taotlusel esitab krediidiandja ja asjakohasel juhul krediidivahendaja tarbijale lisaks Euroopa tarbijakrediidi teabelehele tasuta koopia krediidilepingu projektist, tingimusel et krediidiandja on taotluse saamise ajal valmis sõlmima tarbijaga krediidilepingu. 8. Käesolevat artiklit ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kõrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja või asjakohasel juhul krediidivahendaja kohustust tagada, et tarbija saab käesolevas artiklis osutatud lepingueelse teabe.

Artikkel 12 - Piisavad selgitused

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad on kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi pakutavate krediidilepingute ja kõrvalteenuste kohta, et tarbija saaks hinnata, kas pakutavad krediidilepingud ja kõrvalteenused on kohandatud tarbija vajadustele ja rahalisele olukorrale. Sellised selgitused antakse tasuta ja enne krediidilepingu sõlmimist. Need selgitused sisaldavad järgmisi elemente: a) artiklites 10, 11 ja 38 osutatud teave; b) pakutava krediidilepingu või kõrvalteenuste põhiomadused; c) konkreetne mõju, mida pakutav krediidileping või kõrvalteenused võivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbija hilinenud maksete või makseviivituse tagajärjed; d) kui kõrvalteenuseid pakutakse krediidilepinguga komplektis, siis asjaolu, kas iga komplektiosa saab lõpetada eraldi ja mida selline lõpetamine tarbijale kaasa toob. 2. Liikmesriigid võivad põhjendatud juhtudel lõikes 1 osutatud nõuet kohandada seoses sellega, kuidas ja mis ulatuses tuleb selgitusi anda, et võtta arvesse järgmist: a) krediidi pakkumise asjaolud; b) isik, kellele krediiti pakutakse; c) pakutava krediidi liik.

Artikkel 13 - Andmete automatiseeritud töötlemisel põhinevad isikustatud pakkumised

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandjad ja krediidivahendajad teavitaksid tarbijaid selgel ja arusaadaval viisil, kui neile esitatakse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel põhinev isikustatud pakkumine.

Artikkel 14 - Seosmüük ja komplektina müük

1. Liikmesriigid lubavad komplektina müüki, kuid keelavad seosmüügi. 2. Erandina lõikest 1 ja piiramata konkurentsiõiguse kohaldamist võivad liikmesriigid lubada krediidiandjatel nõuda, et tarbija avaks või säilitaks makse- või säästukonto, kui sellise konto ainus eesmärk on üks järgmisest: a) koguda kapitali krediidi tagasimaksmiseks; b) krediiti teenindada; c) koondada vahendeid krediidi saamiseks; d) anda krediidiandjale täiendav tagatis makseviivituse korral. 3. Liikmesriigid võivad lubada, et krediidiandjad nõuavad tarbijalt krediidilepinguga seoses kindlustuslepingu olemasolu, võttes arvesse proportsionaalsuse kaalutlusi. Sellistel juhtudel tagavad liikmesriigid, et krediidiandja peab ilma tarbijale tehtud krediidipakkumise tingimusi muutmata aktsepteerima muu kui tema eelistatud teenuseosutaja kindlustuslepingut, kui sellise kindlustuslepinguga pakutav tagatis on samaväärne krediidiandja soovitatud lepingu pakutava tagatisega. 4. Liikmesriigid nõuavad, et tarbija onkoloogiliste haiguste diagnoosiga seotud isikuandmeid ei kasutataks krediidilepinguga seotud kindlustuslepingu eesmärgil pärast liikmesriigi kindlaksmääratud ajavahemikku, mis ei ületa 15 aastat tarbija ravi lõppemisest. 5. Selleks et tarbijal oleks enne lõikes 3 osutatud kindlustuse ostmist täiendavalt aega krediidilepinguga seotud kindlustuspakkumiste võrdlemiseks, nõuavad liikmesriigid, et tarbijale jäetaks krediidilepinguga seotud kindlustuspakkumiste võrdlemiseks vähemalt kolm päeva, ilma et neid pakkumisi muudetaks, ning tarbijat teavitatakse sellest. Tarbijad võivad sõlmida kindlustuslepingu enne kõnealuse kolmepäevase tähtaja möödumist, kui nad seda sõnaselgelt taotlevad.

Artikkel 15 - Krediidilepingu sõlmimiseks või kõrvalteenuste ostuks nõusoleku eeldamine

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja krediidivahendajad ei eelda tarbija nõusolekut krediidilepingu sõlmimisel või vaikevalikute kaudu esitletavate kõrvalteenuste ostmisel. Vaikevalikute hulka kuuluvad eelnevalt märgistatud lahtrid. 2. Tarbija peab krediidilepingu sõlmimiseks või lahtrites osutatavate kõrvalteenuste ostuks nõusoleku andma ühemõttelise ja selge nõusolekut väljendava teoga, see tähendab tegema vabatahtliku, konkreetse, teadliku ja ühemõttelise tahteavalduse selle kohta, et tarbija on nõus lahtrite sisu ja olemusega.

Artikkel 16 - Nõustamisteenused

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning asjakohasel juhul krediidivahendaja teataks asjaomase tehingu kontekstis tarbijale sõnaselgelt, kas tarbijale osutatakse või saab osutada nõustamisteenuseid. 2. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ning asjakohasel juhul krediidivahendaja esitaks tarbijale paberil või mõnel muul tarbija valitud püsival andmekandjal enne nõustamisteenuste osutamist või enne selliste teenuste osutamiseks lepingu sõlmimist teabe järgmise kohta: a) märge selle kohta, kas soovitus põhineb ainult nende oma tootevalikul või suurel hulgal turul pakutavatel toodetel vastavalt lõike 3 punktile c; b) kui see on kohaldatav, siis märge tasu kohta, mida tarbija maksab nõustamisteenuste eest, või kui teabe esitamise ajal ei ole selle tasu summat võimalik kindlaks määrata, siis selle arvutamise meetod. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe võib tarbijale esitada lepingueelse lisateabena kooskõlas artikli 10 lõike 6 teise lõiguga. 3. Kui tarbijatele osutatakse nõustamisteenuseid, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad: a) koguksid vajalikku teavet tarbija rahalise olukorra, eelistuste ja eesmärkide kohta seoses krediidilepinguga, et krediidiandja või krediidivahendaja saaksid soovitada tarbijale sobivat krediidilepingut; b) hindaksid, tuginedes punktis a osutatud teabele, mis peab hindamise ajal olema ajakohane, tarbija rahalist olukorda ja vajadusi, võttes arvesse mõistlikke eeldusi riskide kohta, mis on seotud tarbija rahalise olukorraga soovitatava krediidilepingu kogu kestuse ajal; c) kaaluksid piisavalt suurt hulka oma tootevalikus pakutavaid krediidilepinguid ja soovitaksid nende hulgast tarbijale tema vajaduste, rahalise olukorra ja isiklike asjaolude seisukohast sobivat ühte või mitut krediidilepingut; d) tegutseksid tarbija parimates huvides ning e) annaksid tarbijale soovitused paberil või mõnel muul püsival andmekandjal, mille tarbija on valinud ja mis on täpsustatud nõustamisteenuste osutamise lepingus. 4. Liikmesriigid võivad keelata terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamise, kui nõustamisteenuseid turustavad ja osutavad tarbijatele krediidiandjad või asjakohasel juhul krediidivahendajad. Kui liikmesriigid ei keela terminite „nõu“, „nõustamine“ ja „nõustaja“ või sarnaste terminite kasutamist, kehtestavad nad järgmised tingimused selle kohta, mis puhul nõustamisteenuseid osutavad krediidiandjad ja krediidivahendajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“: a) krediidiandjad ja asjakohasel juhul krediidivahendajad kaaluvad piisavalt suurt hulka turul kättesaadavaid krediidilepinguid ning b) krediidivahendajad ei saa ühelt või mitmelt krediidiandjalt nõustamisteenuste eest tasu. Teise lõigu punkti b kohaldatakse üksnes siis, kui krediidiandjad, kelle krediidilepinguid kaaluti, ei moodusta turul enamust. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad nõuded selle kohta, millal krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad võivad kasutada termineid „sõltumatu nõu“, „sõltumatu nõustamine“ või „sõltumatu nõustaja“. 5. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad hoiataksid tarbijat, kui krediidileping võib tarbija jaoks kaasa tuua konkreetse riski, arvestades tarbija rahalist olukorda. 6. Liikmesriigid tagavad, et nõustamisteenuseid tohivad osutada üksnes krediidiandjad ning asjakohasel juhul krediidivahendajad. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et nõustamisteenuseid tohivad osutada muud kui esimeses lõigus osutatud isikud, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: a) nõustamisteenuseid osutatakse seoses kutsetegevusega kutsetegevuse käigus, mida reguleeritakse õigusnormidega või eetikakoodeksiga, millega ei välistata kõnealuste teenuste osutamist; b) nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames pankrotihaldurid ning seda haldamist reguleeritakse õigusnormidega; c) nõustamisteenuseid osutavad olemasoleva võla haldamise raames artiklis 36 osutatud võlanõustamisteenuste avalik-õiguslikud või vabatahtlikud osutajad, kes ei tegutse ärilistel kaalutlustel; d) nõustamisteenuseid osutavad isikud, kes on saanud pädevalt asutuselt tegevusloa ja kelle üle pädev asutus teostab järelevalvet.

Artikkel 17 - Soovimatu krediidi andmise keeld

Liikmesriigid keelavad igasuguse sellise krediidi andmise, mida tarbijad ei ole eelnevalt taotlenud ega selleks sõnaselget nõusolekut andnud.

Artikkel 18 - Kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust

1. Liikmesriigid nõuavad, et enne krediidilepingu sõlmimist hindaks krediidiandja põhjalikult tarbija krediidivõimelisust. Selline hindamine viiakse läbi tarbija huvides, et vältida vastutustundetuid laenuandmistavasid ja liigset võlakoormust, ning selle puhul võetakse asjakohaselt arvesse tegureid, mis aitavad prognoosida, kas tarbija suudab täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi. 2. Liikmesriigid tagavad, et krediidivahendajad esitavad tarbijalt saadud vajaliku teabe õigesti asjaomasele krediidiandjale kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, et võimaldada tarbija krediidivõimelisuse hindamist. 3. Krediidivõimelisuse hindamisel tuginetakse tarbija sissetulekut ja kulutusi ning muud rahalist ja majanduslikku olukorda käsitlevale asjakohasele ja täpsele teabele, mis on vajalik ja proportsionaalne krediidi liigi, kestuse, väärtuse ja krediidist tarbijale tulenevate riskidega. Kõnealune teave võib hõlmata tõendeid sissetuleku või tagasimaksete muude allikate kohta, teavet finantsvarade ja -kohustuste kohta või teavet muude rahaliste kohustuste kohta. See teave ei hõlma määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliike. Teave kogutakse asjaomastest ettevõttesisestest või -välistest allikatest, sealhulgas tarbijalt ning vajaduse korral käesoleva direktiivi artiklis 19 osutatud andmebaasis päringu tegemisega. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei käsitata sotsiaalvõrgustikke välise allikana. Kooskõlas käesoleva lõikega kogutud teavet kontrollitakse asjakohaselt ja vajaduse korral seotakse see sõltumatult kontrollitava dokumentatsiooniga. 4. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja kehtestaks menetlused lõikes 1 osutatud hindamiseks ning dokumenteeriks need menetlused ja hoiaks neid ajakohasena. Samuti nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja dokumenteeriks lõikes 3 osutatud teabe ja säilitaks seda. 5. Kui krediiditaotlus esitatakse ühiselt rohkem kui ühe tarbija poolt, lähtub krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel tarbijate ühisest tagasimaksevõimest. 6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandja võimaldab tarbijale krediiti ainult juhul, kui krediidivõimelisuse hinnangu kohaselt on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse selle lepinguga nõutavatel tingimustel, võttes arvesse asjakohaseid tegureid, nagu on osutatud lõikes 1. 7. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja sõlmib tarbijaga krediidilepingu, ei tühista ega muuda krediidiandja hiljem seda krediidilepingut tarbija kahjuks põhjendusel, et krediidivõimelisust ei hinnatud õigesti. Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui tõendatakse, et tarbija jättis lõikes 3 osutatud teabe krediidiandjale teadlikult esitamata või esitas võltsitud teabe. 8. Kui krediidivõimelisuse hindamisel kasutatakse isikuandmete automatiseeritud töötlemist, tagavad liikmesriigid, et tarbijal on õigus nõuda krediidiandjalt inimese sekkumist ja selle võimaldamist, ning see seisneb õiguses: a) taotleda ja saada krediidiandjalt selgeid ja arusaadavaid selgitusi krediidivõimelisuse hinnangu kohta, sealhulgas isikuandmete automatiseeritud töötlemisega seotud loogika ja riskide ning selle olulisuse ja mõju kohta otsuse tegemisel; b) väljendada krediidiandjale tarbija enda seisukohta ning c) taotleda krediidivõimelisuse hinnangu ja krediidi andmist käsitleva otsuse läbivaatamist krediidiandja poolt. Liikmesriigid tagavad, et tarbijat teavitatakse esimeses lõigus osutatud õigusest. 9. Liikmesriigid tagavad, et kui krediiditaotlus lükatakse tagasi, peab krediidiandja tarbijat taotluse tagasilükkamisest viivitamata teavitama ja asjakohasel juhul soovitama tarbijale kergesti kättesaadavaid võlanõustamisteenuseid. Asjakohasel juhul peab krediidiandja teavitama tarbijat asjaolust, et krediidivõimelisuse hinnang põhineb andmete automatiseeritud töötlemisel, ning tarbija õigusest inimese poolt antavale hinnangule ja otsuse vaidlustamise menetlusest. 10. Liikmesriigid tagavad, et kui pooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmises pärast krediidilepingu sõlmimist, peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisust ajakohastatud teabe alusel uuesti hindama, enne kui ta krediidi kogusummat märkimisväärselt suurendab. 11. Liikmesriigid võivad nõuda, et krediidiandjad hindaksid tarbija krediidivõimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades. Krediidivõimelisuse hindamine ei tohi siiski põhineda üksnes tarbija krediidiajalool.

Artikkel 19 - Andmebaasid

1. Iga liikmesriik tagab piiriülese krediidi korral teiste liikmesriikide krediidiandjatele juurdepääsu asjaomases liikmesriigis tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele. Sellistele andmebaasidele juurdepääsu tingimused ei tohi olla diskrimineerivad. 2. Liikmesriigid tagavad, et tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele on juurdepääs ainult neil krediidiandjatel, kelle üle teostab järelevalvet riiklik pädev asutus ja kes järgivad täielikult määrust (EL) 2016/679. 3. Lõiget 1 kohaldatakse nii avalike kui ka eraandmebaaside suhtes. 4. Lõikes 1 osutatud andmebaasides, mis sisaldavad teavet tarbijate krediidilepingute kohta, säilitatakse teavet vähemalt tarbijate võlgnevuste kohta krediidi tagasimaksmisel ning krediidi liigi ja krediidiandja nime kohta. 5. Krediidiandjad ja krediidivahendajad ei töötle määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud andmete eriliike ega sotsiaalvõrgustikest töödeldud isikuandmeid, mis võivad sisalduda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmebaasides. 6. Liikmesriigid nõuavad, et kui krediiditaotlus lükatakse tagasi lõikes 1 osutatud andmebaasis sooritatud päringu alusel, teavitab krediidiandja tarbijat põhjendamatu viivituseta ja tasuta sellise päringu tulemustest ja kasutatud andmebaasi üksikasjadest ning arvesse võetud andmete liigist. 7. Krediidilepingute eesmärgil kehtestavad andmebaasi pakkujad mehhanismid, millega tagatakse, et nende andmebaasides sisalduv teave on ajakohane ja täpne. Liikmesriigid tagavad, et tarbijaid teavitatakse: a) 30 päeva jooksul võlgnevuste kandmisest andmebaasi seoses krediidi tagasimaksmisega ning b) nende õigustest kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. 8. Krediidilepingute eesmärgil tagavad liikmesriigid, et on kehtestatud kaebuste esitamise menetlused, et hõlbustada tarbijatel vaidlustada andmebaaside sisu, sealhulgas teavet, mida võivad saada kõnealuste andmebaaside kaudu kolmandad isikud.

Artikkel 20 - Krediidilepingu vorm

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepingud ja selliste lepingute muudatused koostatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal ning et kõik lepingupooled saavad krediidilepingu koopia. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada riigisiseseid õigusnorme krediidilepingute sõlmimise õiguspärasuse kohta, kui need on kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 21 - Krediidilepingus esitatav teave

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidilepingus esitataks selgelt ja kokkuvõtlikult kõik järgmised elemendid: a) krediidi liik; b) lepingupoolte nimed, asukohtade aadressid, telefoninumbrid ja e-posti aadressid ning asjakohasel juhul asjaomase krediidivahendaja nimi ja asukoha aadress; c) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse võtmiseks; d) krediidilepingu kestus; e) konkreetsete kaupade või teenuste eest tasumiseks tasumise edasilükkamise vormis võetud krediidi puhul ja seotud krediidilepingute puhul konkreetsed kaubad või teenused ja nende hind kohe tasudes; f) laenuintress või kõik laenuintressid, kui erinevate asjaolude korral kohaldatakse erinevaid laenuintresse, iga laenuintressi kohaldamise tingimused ja olemasolu korral iga esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks või baasintressimäär, samuti iga laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; g) krediidi kulukuse aastamäär ja tarbija makstav kogusumma, mis on arvutatud krediidilepingu sõlmimise ajal, ning kõik selles arvutuses kasutatud eeldused; h) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning asjakohasel juhul tagasimaksete sooritamise järjekord erineva laenuintressiga laenujääkide puhul; i) kui tegemist on fikseeritud kestusega krediidilepingu põhiosa tagasimaksmisega, siis viide tarbija õigusele saada taotluse korral, tasuta ja igal ajal kogu krediidilepingu kestuse jooksul konto väljavõte tagasimaksetabeli kujul; j) kui tasusid ja intressi tuleb maksta krediidi põhiosa tagasimaksmiseta, siis loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused; k) asjakohasel juhul ühe või mitme sellise kohustusliku konto pidamise tasud, millel kajastatakse nii maksetehinguid kui ka krediidisumma kasutusse võtmist, tasud maksevahendi kasutamise eest nii maksetehingute tegemiseks kui ka krediidisumma kasutusse võtmiseks ning muud krediidilepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; l) maksete hilinemise korral kohaldatav intressimäär sellisena, nagu seda kohaldati krediidilepingu sõlmimise ajal, ja selle kohandamise kord ning asjakohasel juhul makseviivitusest tulenevad tasud; m) hoiatus seoses tasumata või hilinenud maksetest tulenevate tagajärgedega; n) asjakohasel juhul märge selle kohta, et tasumisele kuuluvad notaritasud; o) asjakohasel juhul nõutavad tagatised ja nõutav kindlustus; p) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja kohaldataval juhul taganemise tähtaeg ning muud taganemisõiguse kasutamist reguleerivad tingimused, sealhulgas artikli 26 lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud teavitamise jaoks kasutatav püsiv andmekandja, teave artikli 26 lõike 5 esimese lõigu punktis b osutatud tarbija kohustuse kohta maksta kasutatud põhiosa ja intress, ning intressisumma päeva kohta; q) sellise püsiva andmekandja liik, mille tarbija valib järgmise teabe saamiseks: i) asjakohasel juhul artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud meeldetuletus; ii) artiklis 22 osutatud teave; iii) teave artikli 23 lõike 1 esimeses lõigus osutatud laenuintressi muutumise kohta; iv) asjakohasel juhul artikli 24 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave ning v) asjakohasel juhul teave artikli 28 lõike 1 teises lõigus ja artikli 28 lõikes 2 osutatud tähtajatu krediidilepingu lõpetamise kohta; r) asjakohasel juhul artikli 27 kohaste õigustega seonduv teave ning nende õiguste kasutamise kord; s) viide krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise õigusele kooskõlas artikliga 29, ennetähtaegse tagasimaksmise kord, asjakohasel juhul teave krediidiandja õiguse kohta saada hüvitist ning läbipaistev ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas tarbija makstav krediidiandja hüvitis arvutatakse; t) krediidilepingu lõpetamise õiguse kasutamise kord; u) tarbija võimalus kasutada kohtuvälist kaebuste lahendamise ja õiguskaitse menetlust ning selle kasutamise kord; v) asjakohasel juhul muud lepingutingimused; w) pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress; x) võlanõustamisteenuste osutajate asjakohased kontaktandmed ja soovitus tarbijale võtta selliste teenuste osutajatega ühendust tagasimakseraskuste korral. Esimeses lõigus osutatud teave peab olema selgesti loetav ja kohandatud selle andmekandja tehnilistele piirangutele, millel teave esitatakse. Teave esitatakse eri kanalites asjakohasel ja sobival viisil. 2. Lõike 1 esimese lõigu punkti i kohaldamisel teeb krediidiandja tarbijale tasuta ja igal ajal kogu krediidilepingu kestuse jooksul kättesaadavaks konto väljavõtte tagasimaksetabeli kujul. Esimeses lõigus osutatud tagasimaksetabelis märgitakse võlgnetavad summad ning nende summade tagasimaksmisega seotud tähtajad ja tingimused. Tagasimaksetabelis esitatakse ka iga tagasimakse jaotus põhiosa, laenuintressi alusel arvutatud intressi ning asjakohasel juhul võimalike lisakulude vahel. Kui laenuintress ei ole fikseeritud või kui krediidilepingu alusel võib lisakulusid muuta, osutatakse tagasimaksetabelis selgelt ja kokkuvõtlikult asjaolule, et tabelis sisalduvad andmed kehtivad ainult seni, kuni laenuintressi või lisakulusid krediidilepingu kohaselt muudetakse. 3. Kui tegemist on sellise krediidilepinguga, mille puhul tarbija maksete tagajärjel krediidi kogusumma vahetult ei vähene, vaid makseid kasutatakse krediidilepingus või kõrvallepingus kehtestatud aja jooksul ja tingimustel põhiosana, lisab krediidiandja lisaks lõikes 1 osutatud teabele selge ja kokkuvõtliku kinnituse selle kohta, et kõnealuse krediidilepinguga ei nõuta selle lepingu alusel kasutusse võetud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, välja arvatud juhul, kui selline tagatis sõnaselgelt antakse.

Artikkel 22 - Teave krediidilepingu muutmise kohta

Ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga ette nähtud muude kohustuste täitmist, tagavad liikmesriigid, et enne krediidilepingu tingimuste muutmist edastab krediidiandja tarbijale paberil või mõnel muul krediidilepingus täpsustatud püsival andmekandjal järgmise teabe: a) selge kirjeldus kavandatavate muudatuste ning asjakohasel juhul selle kohta, kas tarbija peab andma nõusoleku, või selgitus õigusnormide alusel tehtavate muudatuste kohta; b) punktis a osutatud muudatuste rakendamise ajakava; c) punktis a osutatud muudatustega seoses tarbijale kättesaadavad kaebuse esitamise võimalused; d) kaebuse esitamise tähtaeg; e) selle pädeva asutuse nimi ja aadress, kellele võib kaebuse esitada.

Artikkel 23 - Laenuintressi muutused

1. Kui krediidiandjatel on lubatud muuta kehtivate krediidilepingute laenuintressi, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja teavitaks tarbijat laenuintressi muutumisest paberil või mõnel muul krediidilepingus täpsustatud püsival andmekandjal aegsasti enne muutuse jõustumist. Esimeses lõigus osutatud teave sisaldab tehtavate maksete summat pärast uue laenuintressi jõustumist ning üksikasju maksete arvu või sageduse kohta, kui need muutuvad. 2. Erandina lõikest 1 võib selles lõikes osutatud teabe esitada tarbijale perioodiliselt, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) pooled on krediidilepingus kokku leppinud, et see teave esitatakse perioodiliselt; b) laenuintressi muutuse on põhjustanud baasintressimäära muutumine; c) uues baasintressimäär on tehtud üldsusele kättesaadavaks aegsasti asjakohaste vahenditega; d) teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav: i) krediidiandja ruumides; ii) kui krediidiandjal on veebisait, siis sellel veebisaidil, ning iii) kui krediidiandjal on mobiilirakendus, siis selle mobiilirakenduse kaudu.

Artikkel 24 - Arvelduskrediit

1. Liikmesriigid nõuavad, et kui krediit on antud arvelduskrediidi vormis, annab krediidiandja tarbijale krediidilepingu kogu kestuse ajal korrapäraselt ja vähemalt üks kord kuus teavet paberil või mõnel muul krediidilepingus täpsustatud püsival andmekandjal esitatava konto väljavõttega, mis sisaldab järgmisi üksikasju: a) täpne periood, mida konto väljavõte kajastab; b) kasutusse võetud krediidisummad ja kasutusse võtmise kuupäevad; c) eelmiselt konto väljavõttelt üle kantud jääk ja selle kuupäev; d) uus kontojääk; e) tarbija tehtud maksete summad ja maksekuupäevad; f) kohaldatav laenuintress; g) kohaldatavad tasud; h) asjakohasel juhul tarbija makstav miinimumsumma. 2. Kui krediit on antud arvelduskrediidi vormis, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja teavitaks tarbijat laenuintressi või tasumisele kuuluvate tasude suurenemisest paberil või mõnel muul krediidilepingus täpsustatud püsival andmekandjal aegsasti enne vastava muutuse jõustumist. Erandina esimesest lõigust võib selles lõigus osutatud teabe esitada perioodiliselt lõikega 1 ette nähtud viisil, kui täidetud on järgmised tingimused: a) pooled on krediidilepingus kokku leppinud, et see teave esitatakse perioodiliselt; b) laenuintressi muutuse on põhjustanud baasintressimäära muutumine; c) uuest baasintressimäärast on üldsusele asjakohaste vahenditega teatatud; d) teave uue baasintressimäära kohta on samuti kättesaadav: i) krediidiandja ruumides; ii) kui krediidiandjal on veebisait, siis sellel veebisaidil, ning iii) kui krediidiandjal on mobiilirakendus, siis selle mobiilirakenduse kaudu. 3. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja teavitaks tarbijat kokkulepitud viisil igast arvelduskrediidi vähendamisest või tühistamisest vähemalt 30 päeva enne seda päeva, mil arvelduskrediidi tegelik vähendamine või tühistamine jõustub. 4. Kui arvelduskrediiti vähendatakse või see tühistatakse, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja pakuks tarbijale enne täitemenetluse algatamist ilma lisakuludeta võimalust maksta tagasi summa ulatuses, mille võrra arvelduskrediiti vähendati või see tühistati. Selline tagasimakse tehakse 12 võrdse igakuise osamaksena, välja arvatud juhul, kui tarbija soovib teha tagasimakse varem, kohaldades seejuures arvelduskrediidi laenuintressi. 5. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega säilitada või vastu võtta arvelduskrediiti omavate tarbijate kaitsega seotud küsimusi käsitlevaid rangemaid sätteid kui need, mis on sätestatud käesolevas artiklis.

Artikkel 25 - Arvelduskonto jäägi ületamine

1. Liikmesriigid nõuavad, et kui sõlmitakse leping sellise arvelduskonto avamiseks, mille puhul tarbija võib arvelduskonto jääki ületada, esitab krediidiandja kõnealuses lepingus teabe sellise võimaluse kohta, samuti teabe laenuintressi, selle laenuintressi kohaldamise tingimuste, esialgse laenuintressi suhtes kohaldatava indeksi või baasintressimäära, krediidilepingu sõlmimisest alates kohaldatavate tasude ja asjakohasel juhul nende tasude muutmise tingimuste kohta. Krediidiandja esitab igal juhul tarbijale kõnealuse teabe korrapäraselt paberil või mõnel muul tarbija valitud ja arvelduskonto avamise lepingus täpsustatud püsival andmekandjal. 2. Liikmesriigid nõuavad, et arvelduskonto jäägi märkimisväärse ületamise korral, mis vältab kauem kui üks kuu, esitab krediidiandja tarbijale paberil või tarbija valitud ja arvelduskonto avamise lepingus täpsustatud muul püsival andmekandjal viivitamata kogu järgmise teabe: a) arvelduskonto jäägi ületamine; b) asjaomane summa; c) laenuintress; d) võlgnevuse suhtes kohaldatavad trahvid, tasud või viivised; e) tagasimaksmise kuupäev. Lisaks peab krediidiandja arvelduskonto jäägi sagedase ületamise korral pakkuma tarbijale nõustamisteenuseid, kui need on kättesaadavad, ning soovitama talle ilma tasu võtmata võlanõustamisteenuseid. 3. Käesolev artikkel ei piira ühegi sellise riigisisese õigusnormi kohaldamist, millega nõutakse, et krediidiandja peab arvelduskonto jäägi märkimisväärse kestusega ületamise korral pakkuma muud liiki krediiditoodet. 4. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja teavitaks tarbijat, kui arvelduskonto jäägi ületamine ei ole enam lubatud või kui arvelduskonto jäägi ületamise limiiti vähendatakse, kokkulepitud viisil vähemalt 30 päeva enne seda päeva, mil arvelduskonto jäägi ületamise võimaluse tegelik tühistamine või limiidi vähendamine jõustub. 5. Kui arvelduskrediiti vähendatakse või see tühistatakse, nõuavad liikmesriigid, et krediidiandja pakuks tarbijale enne täitemenetluse algatamist ilma lisakuludeta võimalust maksta tagasi summa ulatuses, mille võrra arvelduskrediiti vähendati või see tühistati. Selline tagasimakse tehakse 12 võrdse igakuise osamaksena, välja arvatud juhul, kui tarbija soovib teha tagasimakse varem, kohaldades seejuures arvelduskrediidi laenuintressi. 6. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega säilitada või vastu võtta arvelduskonto jäägi ületamise võimalust omavate tarbijate kaitsega seotud küsimusi käsitlevaid rangemaid sätteid kui need, mis on sätestatud käesolevas artiklis.

Artikkel 26 - Taganemisõigus

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on võimalik krediidilepingust põhjust esitamata 14 kalendripäeva jooksul taganeda. Esimeses lõigus osutatud taganemistähtaeg algab: a) krediidilepingu sõlmimise päeval või b) päeval, mil tarbija sai kätte lepingutingimused ja teabe kooskõlas artiklitega 20 ja 21, juhul kui see päev on hilisem kui käesoleva lõigu punktis a osutatud kuupäev. Tarbija loetakse esimeses lõigus osutatud tähtajast kinni pidanuks, kui lõike 5 esimese lõigu punkti a kohane teavitus edastatakse krediidiandjale enne kõnealuse tähtaja lõppu. 2. Kui tarbija ei ole saanud lepingutingimusi ja teavet vastavalt artiklitele 20 ja 21, lõpeb taganemistähtaeg igal juhul 12 kuud ja 14 päeva pärast krediidilepingu sõlmimist. Seda ei kohaldata, kui tarbijat ei ole tema taganemisõigusest kooskõlas artikli 21 lõike 1 esimese lõigu punktiga p teavitatud. 3. Kui tegemist on sellise kauba ostmiseks sõlmitud seotud krediidilepinguga, mille puhul kehtib tagastamispoliitika, mis tagab täieliku hüvitamise teatava ajavahemiku jooksul, mis ületab 14 kalendripäeva, pikendatakse taganemisõigust sellisele tagastamispoliitikale vastavalt. 4. Kui seotud krediidilepingu puhul on 19. novembril 2023 kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega juba ette nähtud, et rahalisi vahendeid ei tohi tarbijale kättesaadavaks teha enne konkreetse tähtpäeva möödumist, võivad liikmesriigid erandina lõikest 1 sätestada, et selles lõikes osutatud tähtaega võib tarbija sõnaselgel taotlusel lühendada selle konkreetse tähtpäevani. 5. Kui tarbija kasutab taganemisõigust, võtab ta järgmised meetmed: a) teavitab krediidiandjat käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul paberil või tarbija valitud ja krediidilepingus täpsustatud muul püsival andmekandjal vastavalt krediidiandjalt artikli 21 lõike 1 esimese lõigu punktile p saadud teabele; b) maksab krediidiandjale põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast punktis a osutatud teavituse saatmist krediidi põhiosa ja põhiosa suhtes alates selle kasutusse võtmise kuupäevast kuni selle tagasimaksmise kuupäevani kogunenud intressi. Esimese lõigu punktis b osutatud intress arvutatakse kokkulepitud laenuintressi alusel. Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust saada tarbijalt muud hüvitist, välja arvatud hüvitis krediidiandja poolt riiklikele haldusorganitele makstud tagastamatute tasude eest. 6. Kui asjaomase kolmanda isiku ja krediidiandja vahelise lepingu alusel osutab krediidiandja või kolmas isik krediidilepinguga seotud kõrvalteenust, ei ole kõrvalteenuse leping tarbija suhtes enam siduv, kui tarbija kasutab oma õigust krediidilepingust taganeda kooskõlas käesoleva artikliga. 7. Kui tarbijal on taganemisõigus käesoleva artikli lõike 1, 5 ja 6 alusel, siis direktiivi 2002/65/EÜ artiklit 6 ega 7 ei kohaldata. 8. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva artikli lõikeid 1–6 ei kohaldata selliste krediidilepingute suhtes, mis tuleb riigisisese õiguse kohaselt sõlmida notariaalselt, tingimusel et notar kinnitab, et tarbijale on tagatud artiklite 10, 11, 20 ja 21 kohased õigused. 9. Käesoleva artikliga ei piirata ühegi sellise riigisisese õigusnormi kohaldamist, millega kehtestatakse ajavahemik, mille jooksul ei või alustada lepingu täitmist.

Artikkel 27 - Seotud krediidilepingud

1. Liikmesriigid tagavad, et kui tarbija on kasutanud liidu õiguse kohast õigust taganeda kauba tarnimise või teenuse osutamise lepingust, ei ole seotud krediidileping tema suhtes enam siduv. 2. Kui seotud krediidilepinguga hõlmatud kaupu ei anta tarbijale üle või teenuseid ei osutata või kui seda tehakse vaid osaliselt või kui kaup või teenus ei vasta kauba tarnimise või teenuse osutamise lepingu tingimustele, on tarbijal õigus kasutada krediidiandja suhtes õiguskaitsevahendeid, kui tarbija on talle õigusaktide või kõnealuse kauba tarnimise või teenuse osutamise lepingu alusel antud õiguste kohaselt kauba tarnijalt või teenuse osutajalt tulutult nõudnud rikkumise kõrvaldamist. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises ulatuses ja millistel tingimustel saab nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada. 3. Käesoleva artikliga ei piirata sellise riigisisese õiguse kohaldamist, millega kehtestatakse krediidiandja solidaarne vastutus tarbija nõuete osas kauba tarnija või teenuse osutaja vastu, kui kauba või teenuse ostu rahastati krediidilepinguga.

Artikkel 28 - Tähtajatud krediidilepingud

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbija võib tähtajatu krediidilepingu igal ajal tasuta korraliselt lõpetada, välja arvatud juhul, kui lepingupooled on kokku leppinud etteteatamistähtajas. Etteteatamistähtaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu. Liikmesriigid tagavad, et kui see on krediidilepingus kokku lepitud, võib krediidiandja tähtajatu krediidilepingu korraliselt lõpetada, teatades sellest tarbijale paberil või mõnel muul krediidilepingus täpsustatud püsival andmekandjal vähemalt kaks kuud ette. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui see on krediidilepingus kokku lepitud, võib krediidiandja objektiivselt põhjendatud asjaoludel lõpetada tarbija õiguse tähtajatu krediidilepingu alusel krediiti kasutusse võtta. Krediidiandja teavitab tarbijat lõpetamisest ja selle põhjustest paberil või mõnel muul krediidilepingus täpsustatud püsival andmekandjal võimaluse korral enne lõpetamist ja hiljemalt vahetult pärast lõpetamist, välja arvatud juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud liidu või riigisisese õigusega või on vastuolus avaliku korra või avaliku julgeoleku eesmärkidega.

Artikkel 29 - Krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijal on igal ajal õigus krediit ennetähtaegselt tagasi maksta. Sellistel juhtudel on tarbijal õigus sellele, et vähendatakse krediidi kogukulu tarbijale lepingu järelejäänud kestuse jooksul. Sellise vähendamise arvutamisel võetakse arvesse kõiki kulusid, mida krediidiandja tarbijalt nõudis. 2. Liikmesriigid tagavad, et krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise korral on krediidiandjal õigus saada õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist võimalike kulude eest, mis on otseselt seotud ennetähtaegse tagasimaksmisega, tingimusel et ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud laenuintressiga ajavahemikul. Esimeses lõigus osutatud hüvitise summa ei tohi ületada 1 % ennetähtaegselt tagasimakstava krediidi summast, juhul kui krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise ja krediidilepingu kokkulepitud lõpetamise kuupäeva vaheline ajavahemik on pikem kui üks aasta. Kui kõnealune ajavahemik ei ületa ühte aastat, ei tohi hüvitise summa ületada 0,5 % ennetähtaegselt tagasimakstava krediidi summast. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjal ei ole õigust saada lõikes 2 osutatud hüvitist juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: a) tagasimaksmine toimub kindlustuslepingu alusel, mis on ette nähtud krediidi tagasimakse tagatise pakkumiseks; b) krediit on antud arvelduskrediidi vormis; c) tagasimaksmine toimub perioodil, mil laenuintress ei ole fikseeritud. 4. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et: a) krediidiandjal on õigus saada lõikes 2 osutatud hüvitist üksnes tingimusel, et ennetähtaegselt tagasimakstav summa ületab riigisisese õigusega kehtestatud künnise, mis ei ületa 10 000 eurot 12 kuu jooksul; b) krediidiandja võib erandkorras nõuda suuremat hüvitist, kui ta suudab tõendada, et kahju, mida ta ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu kandis, ületab kooskõlas lõikega 2 kindlaks määratud summat. Kui krediidiandja nõutav hüvitis ületab ennetähtaegse tagasimaksmise tõttu tegelikult kantud kahju, on tarbijal õigus vastavale vähendamisele. Sellisel juhul koosneb kahju erinevusest esialgselt kokku lepitud laenuintressi ja selle intressimäära vahel, millega krediidiandja saab ennetähtaegselt tagasimakstava summa sellise ennetähtaegse tagasimaksmise ajal turul välja laenata, ning selle puhul võetakse arvesse ennetähtaegse tagasimaksmise mõju halduskuludele. 5. Lõikes 2 ja lõike 4 punktis b osutatud hüvitise summa ei ületa mingil juhul intressidena makstavat summat, mida tarbija oleks maksnud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmise ja krediidilepingu kokkulepitud lõpetamise tähtpäeva vahelisel ajavahemikul.

Artikkel 30 - Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine

1. Krediidi kulukuse aastamäär arvutatakse III lisa I osas esitatud matemaatilise valemi abil. See võrdub kõigi nende tulevaste või olemasolevate kohustuste (kasutusse võetud krediidisumma, tagasimaksed ja tasud) ühe aasta nüüdisväärtusega, milles krediidiandja ja tarbija on omavahel kokku leppinud. 2. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks määratakse kindlaks krediidi kogukulu tarbijale, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingus kehtestatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud, mis ei hõlma ostuhinda, mida ta on kohustatud maksma seoses kauba või teenuse ostmisega, olenemata sellest, kas tehingu eest tasuti kohe või krediidiga. Krediidi kogukulu tarbijale sisaldab maksetehinguid ja krediidisumma kasutusse võtmist kajastava konto halduskulusid, samuti kulusid, mis on seotud maksevahendi kasutamisega nii maksetehingute tegemiseks kui ka krediidi kasutusse võtmiseks, ning muid maksetega seotud tehingukulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ja konto halduskulud on selgelt ning eraldiseisvalt märgitud krediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. 3. Krediidi kulukuse aastamäära arvutamine põhineb eeldusel, et krediidileping jääb kehtima kokkulepitud ajavahemiku vältel ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustused krediidilepingus kokku lepitud tingimustel ja tähtaegadel. 4. Kui krediidilepingus on sätestatud, et laenuintress või teatavad krediidi kulukuse aastamääras sisalduvad tasud võivad muutuda, mistõttu ei ole need arvutamise hetkel määratavad, arvutatakse krediidi kulukuse aastamäär eeldusel, et laenuintress ja muud tasud jäävad algtasemega võrreldes fikseerituks ja kohaldatavaks krediidilepingu lõppemiseni. 5. Vajaduse korral lähtutakse krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel III lisa II osas esitatud lisaeeldustest. Kui käesolevas artiklis ja III lisa II osas esitatud eeldused ei ole krediidi kulukuse aastamäära ühetaoliseks arvutamiseks piisavad või ei vasta enam kaubanduslikele tingimustele turul, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat artiklit ja III lisa II osa muuta ning lisada vajalikud lisaeeldused krediidi kulukuse aastamäära arvutamiseks või muuta olemasolevaid eeldusi.

Artikkel 31 - Meetmed, mille eesmärk on piirata laenuintressi, krediidi kulukuse aastamäära või krediidi kogukulu tarbijale

1. Liikmesriigid kehtestavad meetmed, näiteks ülempiirid, et tulemuslikult vältida kuritarvitamist ja tagada, et tarbijatele ei ole võimalik kohaldada ülemäära kõrgeid laenuintresse, krediidi kulukuse aastamäärasid ega tarbijale tulenevat krediidi kogukulu. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada keelde või piiranguid seoses konkreetsete tasudega, mida krediidiandjad nende territooriumil kohaldavad. 3. Hiljemalt 20. novembriks 2027 teeb komisjon liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud meetmed üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuste meetmete kohta hiljemalt 20. novembriks 2026 aruande. 4. Hiljemalt 20. novembriks 2029 avaldab Euroopa Pangandusjärelevalve aruande lõikes 1 osutatud meetmete rakendamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab hinnangut liikmesriikides kehtestatud meetmete, sealhulgas asjakohasel juhul ülempiiride kehtestamise meetodite kohta, ning nende tõhususe kohta ülemäära kõrgete laenuintresside, krediidi kulukuse aastamäärade või tarbijale tuleneva krediidi kogukulu piiramisel, samuti sisaldab see parimatele tavadele tuginevat lähenemist selliste meetmete kehtestamiseks.

Artikkel 32 - Äritegevusele esitatavad nõuded tarbijakrediidi andmisel

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandja ja krediidivahendaja tegutseksid ausalt, õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt ning võtaksid arvesse tarbijate õigusi ja huve järgmiste tegevuste puhul: a) krediiditoodete kavandamine; b) krediiditoodete reklaamimine kooskõlas artiklitega 7 ja 8; c) krediidi andmine, vahendamine või selle andmise hõlbustamine; d) nõustamisteenuste osutamine; e) tarbijatele kõrvalteenuste osutamine; f) krediidilepingu täitmine. Esimese lõigu punktides c ja d osutatud tegevuse puhul lähtutakse tarbija asjaolusid käsitlevast teabest ja konkreetsest nõudest, mille tarbija on esitanud, ning mõistlikest eeldustest riskide kohta, mis on seotud tarbija olukorraga krediidilepingu kogu kestuse jooksul. Esimese lõigu punktis d osutatud tegevuse puhul lähtutakse ka artikli 16 lõike 3 punkti a alusel nõutavast teabest. 2. Liikmesriigid tagavad, et viis, kuidas krediidiandjad tasustavad oma töötajaid ja krediidivahendajaid ning kuidas krediidivahendajad tasustavad oma töötajaid, ei takista täitmast lõikes 1 sätestatud nõuet. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidivõimelisuse hindamise eest vastutavate töötajate tasustamise poliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgivad krediidiandjad järgmisi põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis vastab nende suurusele ja organisatsioonilisele ülesehitusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele: a) tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad krediidiandja puhul talutava riski piiri; b) tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiandja äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks, eelkõige nähes ette, et tasustamine ei sõltu heakskiidetud krediiditaotluste arvust ega osakaalust. 4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandjad või krediidivahendajad osutavad nõustamisteenuseid, ei piira nende asjaomaste töötajate tasustamise kord töötajate võimet tegutseda tarbija parimates huvides ning tasustamise kord ei ole tingimuslikult seotud müügieesmärkidega. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad liikmesriigid lisaks keelata krediidiandjalt krediidivahendajale makstava vahendustasu. 5. Liikmesriigid võivad keelata või piirata makseid, mida tarbija krediidiandjale või krediidivahendajale enne krediidilepingu sõlmimist teeb.

Artikkel 33 - Töötajate teadmistele ja pädevusele esitatavad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja krediidivahendajad nõuavad, et nende töötajatel oleks asjakohasel tasemel teadmised ja pädevus krediidilepingute kavandamise, pakkumise ja sõlmimise ning krediidivahendustegevuse ja nõustamisteenuste osutamise valdkonnas, samuti tarbijaõiguste osas oma tegevusvaldkonnas, ning et kõnealused töötajad hoiaksid need teadmised ja pädevuse ajakohasena. Kui krediidilepingu sõlmimisega kaasneb kõrvalteenus, on nõutavad sellise kõrvalteenusega seotud teadmised ja pädevus. 2. Liikmesriigid kehtestavad krediidiandjate ja krediidivahendajate töötajate teadmistele ja pädevusele esitatavad miinimumnõuded. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse üle teostavad järelevalvet pädevad asutused ja et pädevatel asutustel on volitused nõuda krediidiandjatelt ja krediidivahendajatelt selliste tõendite esitamist, mida pädev asutus peab vajalikuks kõnealuse järelevalve eesmärgil.

Artikkel 34 - Finantsalane harimine

1. Liikmesriigid edendavad meetmeid, millega toetatakse tarbijate harimist vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise valdkonnas, eriti seoses krediidilepingutega. Tarbijatele esitatakse selge ja üldine teave krediidi andmise menetluse kohta nende juhendamiseks ning eeskätt selliste tarbijate juhendamiseks, kes võtavad tarbijakrediiti esimest korda, eriti, kui selleks kasutatakse digivahendeid. Nende meetmete väljatöötamisel ja edendamisel konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijaorganisatsioonidega. Samuti tagavad liikmesriigid, et levitatakse teavet juhiste kohta, mida võivad tarbijatele anda tarbijaorganisatsioonid ja riiklikud asutused. 2. Komisjon hindab liikmesriikides tarbijatele võimaldatavat finantsalast harimist ja avaldab selle kohta aruande ning teeb kindlaks parimate tavade näited, mida võiks edasi arendada, et suurendada tarbijate finantsteadlikkust.

Artikkel 35 - Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed

1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiandjad rakendaksid enne täitemenetluse alustamist asjakohasel juhul mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist. Selliste makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete puhul võetakse muude tegurite hulgas arvesse tarbija isiklikke asjaolusid. Krediidiandjatelt ei nõuta, et nad pakuksid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid tarbijatele korduvalt, välja arvatud põhjendatud juhtudel. Krediidiandjatelt ei nõuta krediidivõimelisuse hindamist kooskõlas artikliga 18, kui nad muudavad krediidilepingu kehtivaid tingimusi kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõigu punktiga b, tingimusel et krediidilepingu muutmisel ei suurendata märkimisväärselt tarbija makstavat kogusummat. Esimeses lõigus osutatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed: a) võivad hõlmata muude võimaluste hulgas krediidilepingu täielikku või osalist refinantseerimist; b) hõlmavad krediidilepingu kehtivate tingimuste muutmist, mis võib hõlmata muude võimaluste hulgas järgmist: i) krediidilepingu kehtivuse pikendamine; ii) krediidilepingu liigi muutmine; iii) osa või kõigi osamaksete edasilükkamine teatava aja võrra; iv) laenuintressi vähendamine; v) maksepuhkuse pakkumine; vi) osalised tagasimaksed; vii) vääringu konverteerimine; viii) võla osaline kustutamine ja võlgade konsolideerimine. 2. Lõike 1 kolmanda lõigu punktis b esitatud võimalike meetmete loetelu ei piira riigisisese õiguse kohaldamist ega kohusta liikmesriike kehtestama oma riigisiseses õiguses kõiki kõnealuseid meetmeid. 3. Kui liikmesriigid lubavad krediidiandjatel määrata kindlaks ja kehtestada tasu, mida küsitakse tarbijalt makseviivituse korral, võivad need liikmesriigid nõuda, et see tasu ei oleks suurem kui on vajalik krediidiandjale makseviivituse tõttu tekkivate kulude hüvitamiseks. 4. Kui liikmesriigid lubavad krediidiandjatel kehtestada lisatasusid, mida tarbija peab makseviivituse korral maksma, seavad need liikmesriigid selliste tasude ülempiiri. 5. Liikmesriigid ei takista krediidilepingu pooltel sõnaselgelt kokku leppimast, et krediidi tagasimaksmiseks piisab seotud krediidilepinguga hõlmatud kauba või sellise kauba müügist saadava tulu tagastamisest või üleandmisest krediidiandjale.

Artikkel 36 - Võlanõustamisteenused

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele, kellel on või võib tekkida raskusi oma finantskohustuste täitmisel, tehakse kättesaadavaks sõltumatud võlanõustamisteenused, mille eest tuleb maksta üksnes piiratud tasusid. 2. Lõikes 1 kehtestatud kohustuste täitmiseks peavad krediidiandjatel olema kasutuses menetlused ja põhimõtted finantsraskustes olevate tarbijate varajaseks tuvastamiseks. 3. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad soovitavad tarbijatele, kellel on raskusi oma finantskohustuste täitmisel, võlanõustamisteenuseid, mis on tarbijale kergesti kättesaadavad. 4. Komisjon esitab hiljemalt 20. novembriks 2028 aruande, milles antakse ülevaade võlanõustamisteenuste kättesaadavusest liikmesriikides ning tehakse kindlaks parimad tavad selliste teenuste edasiarendamiseks. Liikmesriigid esitavad kättesaadavate võlanõustamisteenuste kohta hiljemalt 20. novembriks 2026 ja seejärel igal aastal komisjonile aruande.

Artikkel 37 - Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende registreerimine ja järelevalve

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjate ja krediidivahendajate suhtes kohaldatakse nõuetekohast tegevusloa andmise menetlust ning registreerimise ja järelevalvekorda, mille on kehtestanud sõltumatu pädev asutus. 2. Nõuetekohase tegevusloa andmise menetluse ja registreerimise nõuet ei kohaldata krediidiandjate suhtes, kes on: a) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutused; b) direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused kõnealuse direktiivi I lisa punktis 4 osutatud teenuste puhul või c) direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud krediidi andmiseks. 3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikes 1 osutatud tegevusloa andmise ja registreerimise nõuet selliste kaubatarnijate ja teenuseosutajate suhtes, kes kvalifitseeruvad soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks ja tegutsevad: a) krediidivahendajana kõrvaltegevusena või b) krediidiandjana kõrvaltegevusena, andes enda pakutavate kaupade ja teenuste ostmiseks krediiti tasumise edasilükkamise vormis, kui krediiti antakse intressivabalt ja kohaldatakse üksnes riigisisese õiguse kohaselt kehtestatud tarbija makstavaid piiratud tasusid hilinenud maksete korral.

Artikkel 38 - Krediidivahendajate konkreetsed kohustused

Liikmesriigid nõuavad, et krediidivahendajad: a) märgiksid tarbijatele ette nähtud reklaamis ja dokumentides oma volituste ulatuse ning asjaolu, kas nad teevad koostööd ainult ühe või mitme krediidiandjaga või tegutsevad sõltumatu vahendajana; b) teeksid tarbijale teatavaks võimalikud tasud, mida tarbija peab osutatavate teenuste eest krediidivahendajale maksma; c) lepiksid punktis b osutatud võimalikes tasudes tarbijaga kokku paberil või mõnel muul püsival andmekandjal enne krediidilepingu sõlmimist; d) teeksid krediidiandjale teatavaks punktis b osutatud võimalikud tasud, et neid saaks arvesse võtta krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel.

Artikkel 39 - Õiguste loovutamine

1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiandja krediidilepingust tulenevad õigused või krediidileping ise loovutatakse kolmandale isikule, on tarbijal õigus taotleda isiku suhtes, kellele õigused või krediidileping loovutati, kaitset, mida võimaldati talle esialgse krediidiandja suhtes, sealhulgas tasaarvestus, kui selline kaitsemeede on asjaomases liikmesriigis lubatud. 2. Liikmesriigid nõuavad, et esialgne krediidiandja teavitaks tarbijat lõikes 1 osutatud loovutamisest, välja arvatud juhul, kui esialgne krediidiandja jääb kokkuleppel isikuga, kellele õigused või krediidileping loovutati, tarbija suhtes endiselt krediidi haldajaks.

Artikkel 40 - Vaidluste kohtuväline lahendamine

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatele on kättesaadavad asjakohased, kiired ja tõhusad menetlused käesoleva direktiivi kohaste krediidilepingutega seotud õigustest ja kohustustest tulenevate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks tarbijate ning krediidiandjate või krediidivahendajate vahel, kasutades asjakohasel juhul olemasolevaid vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi. Sellised vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused ja neid pakkuvad üksused peavad vastama direktiivis 2013/11/EL kehtestatud kvaliteedinõuetele. 2. Liikmesriigid julgustavad lõikes 1 osutatud vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi tegema koostööd, et lahendada krediidilepingutega seotud piiriüleseid vaidlusi.

Artikkel 41 - Pädevad asutused

1. Liikmesriigid määravad riiklikud pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi kohaldamise ja täitmise, ning tagavad, et neile antakse uurimis- ja täitmise tagamise volitused ning piisavad vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks. Pädevad asutused on kas riigiasutused või organid, mis on tunnustatud riigisiseses õiguses või selliste riigiasutuste poolt, kes on selleks riigisiseses õiguses sõnaselgelt volitatud. Need ei või olla krediidiandjad ega krediidivahendajad. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, samuti audiitorid ja eksperdid, kes on saanud juhiseid pädevatelt asutustelt, on seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega. Nad ei või avaldada mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad võivad saada oma ametiülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või üldises vormis, ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid või käesoleva direktiiviga hõlmatud juhtusid. See ei takista siiski pädevaid asutusi vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused on üks järgmistest: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (29) artikli 4 punktis 2 määratletud pädevad asutused või b) muud asutused kui punktis a osutatud pädevad asutused, tingimusel et riigisiseste õigus- või haldusnormide kohaselt peavad kõnealused asutused tegema koostööd punktis a osutatud pädevate asutustega alati, kui see on vajalik, et täita nende käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid. 4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vastavad määruse (EL) 2017/2394 artiklis 5 sätestatud kriteeriumidele. 5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni pädevate asutuste määramisest ja selle hilisematest muudatustest, ning juhul kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, märgivad eraldi ära ülesannete võimaliku jaotuse nende pädevate asutuste vahel. Esimene selline teade tuleb edastada võimalikult kiiresti ja hiljemalt 20. novembriks 2025. 6. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi kooskõlas riigisisese õigusega kas: a) vahetult oma vastutusel või õigusasutuste järelevalve all või b) pöördudes kohtutesse, kes on pädevad tegema vajaliku otsuse, sealhulgas asjakohasel juhul esitades apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata. 7. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik, et nende vastavad ülesanded on selgelt piiritletud ja et nad teevad oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks tihedat koostööd. 8. Komisjon avaldab pädevate asutuste loetelu vähemalt kord aastas Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab kõnealust loetelu pidevalt oma veebisaidil. 9. Liikmesriigid võivad kohaldada riigisiseseid õigusakte, millega antakse riiklikele pädevatele asutustele põhjendatud juhtudel toodetesse sekkumise volitused krediiditoodete turult kõrvaldamiseks.

Artikkel 42 - Ühtlustamise tase

1. Kuna käesolev direktiiv sisaldab ühtlustatud sätteid, ei või liikmesriigid oma riigisiseses õiguses säilitada ega vastu võtta käesolevas direktiivis kehtestatust erinevaid sätteid, välja arvatud juhul, kui käesolevas direktiivis on sätestatud teisiti. 2. Kuni täiendava ühtlustamiseni teavitab liikmesriik juhul, kui ta kasutab artikli 2 lõigetes 5–8, artikli 8 lõikes 8, artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 16 lõigetes 4 ja 6, artikli 18 lõikes 11, artikli 24 lõikes 5, artikli 25 lõikes 6, artikli 26 lõigetes 4 ja 8, artikli 29 lõikes 4, artikli 31 lõikes 2, artikli 32 lõigetes 4 ja 5, artikli 35 lõigetes 3 ja 4, artikli 37 lõikes 3 ning artikli 41 lõikes 9 sätestatud õiguslikke võimalusi, sellest ning kõikidest edasistest muudatustest viivitamata komisjoni. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe veebisaidil või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil. Liikmesriigid võtavad ka asjakohased meetmed, et levitada kõnealust teavet liikmesriikide krediidiandjatele, krediidivahendajatele ning tarbijatele.

Artikkel 43 - Käesoleva direktiivi imperatiivsus

1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijad ei saa loobuda neile käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud riigisiseste meetmetega antud õigustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks vastu võetud õigusnormide täitmisest ei saa lepingute sõnastuse abil kõrvale hoida.

Artikkel 44 - Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 20. novembriks 2026 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et karistuste määramisel kooskõlas määruse (EL) 2017/2394 artikliga 21 on võimalik määrata trahve halduskorras, algatada kohtumenetlus selliste trahvide määramiseks või teha mõlemat. 3. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad avalikustada halduskaristuse, mis määratakse käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

Artikkel 45 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 30 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. novembrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 30 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 30 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 46 - Läbivaatamine ja seire

1. Komisjon hindab käesolevat direktiivi hiljemalt 20. novembriks 2029 ning seejärel iga nelja aasta tagant. Hindamine hõlmab järgmist: a) hinnang selle kohta, kas käesoleva direktiivi reguleerimisala on jätkuvalt asjakohane krediidilepingute puhul, mille tagatiseks on kinnisasi, mis ei ole eluase; b) liidu majanduslikke suundumusi ja asjaomase turu olukorda arvesse võttes hinnang artikli 2 lõike 2 punktis c ja III lisa II osas kehtestatud künniste ning protsendimäärade kohta, mille alusel arvutatakse artikli 29 kohasel krediidi ennetähtaegsel tagasimaksmisel makstav hüvitis; c) rohepööret toetava tarbijakrediidi turu arengu analüüs ning hinnang selle kohta, kas sellise krediidiga seoses on vaja võtta täiendavaid meetmeid, ning d) hinnang artikli 44 lõigete 1 ja 2 rakendamise ning eelkõige kõnealuse artikli alusel määratud karistuste tõhususe ja hoiatava mõju kohta. 2. Hiljemalt 20. novembriks 2025 hindab komisjon vajadust kaitsta tarbijaid, kes võtavad laenu ja investeerivad määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud ühisrahastusplatvormide kaudu, kui need platvormid ei tegutse krediidiandja ega krediidivahendajana, vaid hõlbustavad krediidi andmist tarbijate vahel. 3. Eelkõige jälgib komisjon artiklis 42 osutatud õiguslike võimaluste mõju siseturu toimimisele ja tarbijatele. 4. Komisjon esitab lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud hindamise tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 47 - Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Direktiiv 2008/48/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. novembrist 2026. Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse direktiivi 2008/48/EÜ jätkuvalt krediidilepingute suhtes, mis on kehtivad 20. novembril 2026, kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva direktiivi artikleid 23 ja 24, artikli 25 lõike 1 teist lauset, artikli 25 lõiget 2 ning artikleid 28 ja 39 kohaldatakse siiski kõigi tähtajatute krediidilepingute suhtes, mis on kehtivad 20. novembril 2026. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 48 - Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. novembriks 2025. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 20. novembrist 2026. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Artikkel 49 - Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 50 - Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Eesti kohtulahendid
2-22-101834/24Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 29.01.20262-25-14427/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 14.01.20262-25-14418/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 09.01.2026
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ