Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn 10617), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja: A. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud 1
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.03.09.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXX ja selle lisadest tulenev põhivõlgnevus 3545,76 eurot, intress 287,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 418,07 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 3545,76 eurolt alates 04.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti on hageja esitanud hagis kahju hüvitamise nõude summas 35 eurot kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu (riigilõiv) summas 560 eurot ja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Hageja taotleb, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.
2.Hageja täpsustas kohtule esitatud 03.10.2025 menetlusdokumendis seoses puuduste kõrvaldamisega, et esialgne krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist hagejale. Samuti sõnastas hageja ümber hagiavalduse p. 11 ja esitas selle uues redaktsioonis. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et esialgse krediidiandja poolt on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid esitas siiski ümberarvestuse (dtl 146, 147). Hageja 03.10.2025 ümberarvestuse kohaselt võlgneb kostja laenu põhiosa 588, 40 eurot, intresse perioodil 28.08.24-20.05.2025 laenusummalt 9520 eurolt summas 254, 31 eurot, viiviseid perioodil 21.05.2025 kuni 03.10.2025 tagastamata põhiosalt 588, 40 eurolt summas 22, 91 eurot ja kahju hüvitamise nõude alusel 30 eurot.
3.Kohtule esitatud 17.10.2025 menetlusdokumendis puuduste kõrvaldamiseks, väidab hageja, et ei saa aru, milliseid andmeid kohus E AS-lt hagejale nõude loovutamise lepingus soovib leida. Hageja väidab, et hageja on kostjat korduvalt teavitanud loovutamisest. Hageja jääb 03.10.2025 esitatud ümberarvestuse juurde ja palub kohtul juhul, kui lepingut ei saa lugeda ülesöelduks, välja mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva võla põhiosa 588, 40 eurot, sellele lisanduva viivise ja seadusjärgse intressi.
4.Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded krediidikontolepingust nr XXX, mille kostja sõlmis 14.04.2021 E AS-ga. Selle lepingu alusel sai kostja krediidilimiiti 2000 eurot, intressiga 39,9% aastas, krediidikulukuse määraga 57,73%, kogukuluga 4707,73 eurot ja väljavõtu tasuga 65,50 eurot (dtl 25, 26). Hageja suurendas kostja krediidilimiiti ja pooled sõlmisid selle kohta 04.07.2024 lepingu lisa 1 - krediidi summale 4000 eurot, intressiga 40,6% aastas, krediidikulukuse määraga 49,08%, kogukuluga 5399,61 eurot, lepingu sõlmimise tasuga 30 eurot ja väljavõtu tasuga 0 eurot (dtl 39). 05.08.2024 sõlmisid samad pooled lepingu lisa 2 krediidi limiidi muutmiseks ning mille tulemusena jäi samaks intress 40,6% aastas, krediidikulukuse määr muutus 49,9%, kogukulu muutus 5444,59 eurole ja väljavõtu tasu oli 0 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot (dtl 54). Kokku tegi esialgne krediidiandja kostjale ülekandeid kokku 9520 eurot, mida hageja täpsustas oma 03.10.2025 menetlusdokumendi p. 3 (dtl 146).
5.Hagiavalduse aluse ja selle lisade kohaselt jättis kostja kokkulepitud aegadel oma rahalised kohustused täitmata, mistõttu edastas esialgne krediidiandja 05.05.2024 krediidikontolepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, määrates kostjale täiendava tähtaja 19.05.25 seisuga 05.05.2025 lepingu alusel tekkinud koguvõla 461,20 eurot tasumiseks (dtl 125). Samas hoiatuses selgitati kostjale, et kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, muutuvad lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kostja rahalised kohustused laenujäägi 3545,75 euro näol, millele lisanduvad kogunenud lisatasud.
6.Hagiavalduse lisaks 8 on hageja 02.06.2025 nõudekiri nõudenumbriga 923380, milles teatab hageja kostjale, et on vastavalt hageja ja E AS vahel sõlmitud nõude loovutuse lepingule 2
2-25-14418
omandanud nõude kostja vastu, mis tuleneb kostja ja E AS vahel sõlmitud lepingust. Nõudekirja alusel nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 4280, 52 eurot ning kohustab kostjat tasuma summa hiljemalt 09.06.2025 (dtl 128). Nõudekirja kohaselt koosneb viidatud summa kostja käsutusse antud krediidi summast 3545,76, intressist summas 589,05 eurot, viivisest 90,71 eurot, nõudekuludest 50 eurot ja muudest kuludest 5 eurot (dtl 129).
7.11.08.2025 on hageja edastanud kostjale pretensiooni nõudenumbriga 923380, millest tuleneb, et hageja on teavitanud nõudekirjaga kostjat E AS poolt edastatud võlast ning et kostja ei ole võlgnevust hoolimata korduvatest meeldetuletustest tasunud (dtl 130). Pretensioonis on hageja kostjale andnud tähtaja 19.08.2025 võlgnevuse tasumiseks hageja arvelduskontole (dtl 130). 19.08.2025 on hageja edastanud kostjale hagihoiatuse nõudes võlgnetava summa 4720,10 eurot tasumist hiljemalt 27.08.2025 vastasel juhul esitab hageja hagi kostja vastu kohtusse (dtl 131). Kostja seisukoht
8.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli antud tähtaeg hagiavaldusele vastuse esitamiseks (dtl 166). Kohtu põhjendused
9.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
10.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõue tuleneb 14.04.2021 krediidikontolepingust nr XXX ja selle lisadest 1 ning 2 (dtl 3, 25, 39, 54). Nii krediidikontoleping kui ka selle lisad on sõlmitud E AS ja kostja vahel. Seega on esialgne krediidiandja E AS.
11.Esmalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kostja vastu esitatud nõue kuulub hagejale või mitte ehk kas õige hageja on pöördunud kostja vastu esitatud nõudega kohtusse.
12.Tarbijakrediidilepingutest tulenevates vaidlustes on asja läbivaatavale kohtule pandud Euroopa Liidu õiguse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2225, 18. oktoober 2023, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ. – ELT L, 2023/2225, 30.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2225/oj) või ka maksejõuetusavalduse esitanud isiku võlgnevuste aluseks olevate tarbijakrediidilepingute kohtulik kontroll (FIMS § 25 lg 4) ja siseriikliku õiguse, kui ka asjakohase kohtupraktika kohaselt laiaulatusliku ja omaalgatusliku kontrolli (ex officio) teostamise kohustus laenusaajate õiguste kaitse raames (EKo 05.03.2020, C-679/18, OPR Finance s. r. o. vs. GK, p 46liikmesriigi kohtute omaalgatusliku kontrolli teostamise kohustus tarbijate kaitsel krediidilepingute puhul; EKo 20.09.2023, C-582/23, p. 42, 55, 56, 58). Sellest johtuvalt leiab kohus, et seoses esialgse krediidiandja poolt tarbijakrediidi võlasuhtest tekkinud nõuetega krediidisaaja vastu ja nende loovutamisega kolmandale isikule, on kohus kohustatud omaalgatuslikult kontrollima ka krediidisaaja vastu hagiga kohtusse pöördunud ja väidetavalt nõuded omandanud isiku nõude omandamise asjaolusid ja hankima selle kohta ka tõendid. Kohus leiab ka seda, et sellesisuline kohtu omaalgatuslik kontrolli kohustus laieneb olukordadele, kus kostja hagile ei vasta või vastab aga ei esita vastuväidet muuhulgas nõude loovutamise osas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui kostja vastab hagile midagi selgelt omaks võtmata, siis ei saa kostja omaksvõttu ühegi asjaolu, sealhulgas nõude loovutamise osas, eeldada. Seega peab kohus lähtuma sellest, et kostja vaidleb kõigele sealhulgas nõude loovutusele vastu. Eeltoodust johtuvalt peab kohus hindama kõiki hageja väiteid sh nõude loovutamise kohta ning seega peab hageja tõendama kohtule, et on omandanud kostja suhtes nõuded (TsMS § 363 lg 1).
13.Kohus leiab, et suur osa nõudeid tarbijakrediidisaajate vastu, mida soovitakse maksma panna 3
2-25-14418
kohtumenetluses, on esitatud hagiavalduses ja/või selle lisades või muudes menetlusdokumentides üldsõnalise hageja faktiväite-nõuded kostja vastu on omandatud loovutuse teel-alusel. Seejuures esineb ka olukordi, kus väidetavaid tarbija vastu nõuete loovutusi toimub korduvalt ning nõuete loovutust tõendavaid dokumente koos selgesõnalise nõude koosseisu, nõude aluse, sissenõutavaks muutumise, samuti kas nõudeid on loovutatud osaliselt või täielikult väidetavad nõude omajad kohtule ei esita. Seega kuivõrd ka Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud kohtu omaalgatusliku kontrolli kohustus tarbijakrediidi vaidlustuses, siis rõhuasetuse olemusest lähtuvalt laieneb see kohtu hinnangul kõigile tarbijakrediidi vaidluse menetluslikele või õiguslikele aspektidele sh kohustus tagada krediidisaaja õiguskaitse, mis kohtu hinnangul hõlmab kohustust kaitsta krediidisaajat alusetute ja ebaselgete nõuete eest, õiguskindluse põhimõtte tagamine kohtuasjades ja kohtumenetluse nõuetekohane läbiviimine. Nõude loovutamise asjaolude ja tõendite hindamise kohtulik kontroll tagab selle, et nn ebaõige hageja ei saaks panna tarbijast krediidisaaja vastu nõudeid, mille kuuluvus hagejale ei ole leidnud vaieldamatult tuvastamist. Samuti on sellise kontrolli eesmärgiks kaitsta tarbijast krediidisaajat uue kohtumenetluse eest samade nõuete osas, mis on maksma pandud esialgse krediidiandja poolt ehk et erinevad isikud ei esitaks ühest ja samast võlasuhtest sissenõutavaks muutunud nõudeid sama kostja suhtes.
14.Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et eriti tarbijakrediidivaidlustes on kohus kohustatud selgitamiskohustuse raames selgitama hagejale juba enne hagi menetlusse võtmist, kohustust esitada ammendavalt kõik asjaolud nõude loovutamise kohta ja esitada selle kohta ka tõend kohtule. Kohus on seda kohustust hageja osas täitnud (vt otsuse p. 18). Hageja on väitnud oma 17.10.2025 menetlusdokumendi p. 1 (dtl 163), et talle on arusaamatu, milliseid andmeid kohus soovib nõude loovutamise lepingus leida. Samuti on hageja väitnud, et kostjat on korduvalt teavitatud nõude loovutusest ja pärast nõude loovutamist on hageja täitnud hagejale seadusega sätestatud võlgniku teavituse kohustuse vastaval määral (vt KIOS § 59). Eelviidatu võimaldab kohtul teha järelduse, et ei ole kahtlust selles, et hageja väidetud tegevus (üldsõnalised väited ja selgitused-vt kohtuotsuse p. 19) ei vasta ka KIOS § 59 lg 1 toodule ja sama sätte eesmärgile ning ei saa asendada hageja menetluslikku kohustust põhjendada ja tõendada nõuete omandamine kostja vastu kooskõlas VÕS sätetega.
15.Kohus märgib siinjuures, et kohus on selgitanud hagejale kui väidetavale nõuete omajale 18.09.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.1 (dtl 140) kui ka 09.10.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.1 hagejale kohustust tõendada nõudeõigust kostja vastu (dtl 159).
16.Viimati selgitas kohus 09.10.2025 kohtumääruse põhjendava osa p. 3 hagejale, et kuivõrd hagiavalduse aluse kohaselt on hageja nõuete aluseks esialgse võlausaldaja E AS ja kostja vahel 14.04.2021 sõlmitud krediidikontoleping nr XXX ning 04.07.2024 (hagiavalduses ekslikult kirjas 04.04.2024) sõlmitud lepingu lisa 1 ja 05.08.2024 sõlmitud lepingu lisa 2 ning hoolimata sellest, et ka hagiavaldusest tuleneb, et hageja on omandanud nõude loovutamise korras nõuded kostja vastu E AS-lt, siis ei tulene hagiavaldusest mingeid täpseid andmeid selle kohta, millal nõuete loovutamine aset leidis, millistest kostjaga sõlmitud ja väidetavalt kostja poolt rikutud võlasuhetest tulenevad nõuded kas osaliselt või täielikult on E AS poolt hagejale loovutatud (dtl 160). Samuti selgitas kohus, et hagejal on kohustus tõendada nõuete loovutamise fakti kohtule (TsMS § 363 lg 1, § 229 lg 1, 230 lg 1). Kohus asus 09.10.2025 kohtumääruse põhjendava osa p. 3 seisukohale, et hageja selgitustest ei piisa kohtu poolt nõutud teabe ja nõuete loovutamise tehingu tõendamiskohustuse täitmise asendamiseks. Kohus leiab ka, et hageja selgitused on üldist laadi.
17.Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on väitnud, et ta on nõude loovutamise lepingu sõlminud, siis oleks hageja saanud kerge vaevaga lepingudokumendi kohtule esitada või hankida esialgselt krediidiandjalt nõude loovutamise kohta kirjalikus vormis kinnituse. Selleks on kohus määranud kahel korral hagejale vaidlusaluse menetlustoimingu tegemiseks tähtaja, kokku 24 kalendripäeva, kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja kohtu korraldusi. Samuti ei ole 4
2-25-14418
käesolevas asjas esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et esialgne krediidiandja on kostjat kirjalikult teavitanud sellest, et tema vastu olemasolevad nõuded on loovutatud hagejale ja see teade on kostjale kätte toimetatud.
18.Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest, kui ka hageja 03.10.2025 ja 17.10.2025 esitatud menetlusdokumentidest ei tulene väidetavalt E AS poolt kostja vastu nende vahelisest võlasuhtest tulenevate nõuete loovutamise aluseks olevaid asjaolusid ja asjaolusid tõendavaid dokumente. Hageja on kohtule esitanud hagi lisa 7 (dtl 125), milles muuhulgas teavitati võlgnikku, et krediidiandjal on õigus anda nõue üle inkassofirmale ning lisa 8 koosseisus 02.06.2025 nõudekirja (dtl 128), millega hageja teavitab kostjat, et on omandanud kostja vastase nõude. 03.10.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist.
19.TsMS § 363 lg 1 tulenevad hagiavaldusele esitatavad nõuded ning selle lõike 1 p-de 1-3 tuleneb hageja kohus esitada hagiavalduses selgelt väljendatud nõue, esitada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid tõendada. TsMS § 230 lg 1 on hagejal eeltoodud asjaolu ehk nõude kuuluvuse osas tõendamiskoormis ning sellega on seotud ka asjaolu, kas õige hageja on kohtusse pöördunud. Nõude loovutamiseks on vajalik nõude omaja ehk esialgse krediidiandja E AS poolt õiguslikult siduva tahteavalduse tegemist kas nõude loovutamise lepingu või nõude loovutamise kohta kinnituse andmise näol (VÕS § 164, 168 lg 2). Kohus rõhutab, et hagejal on kohustus esitada kohtule tõeseid faktiväiteid ja faktiväited peavad olema piisava detailsusastmega ning need peavad tulenema kohtule esitatud tõendist. Seega oli hagejal tulenevalt TsMS §§-dest 363 lg 1, 229 lg 1, 230 lg 1 kohustus esitada kohtule kas nõude loovutamise leping või esialgse krediidiandja nõude loovutamise kohta antud kirjalikus vormis kinnitus (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2022 otsus asjas 2-21-112397 p. 10; Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2025 otsus asjas nr 2-23-112597 p. 7.2). Hagejat on menetluses esindanud õigusteadmistega esindaja, kuid sellest hoolimata on kohtumenetluses hagi rahaliste nõuetega kostja vastu, kuid kohtu hinnangul on hageja nõudeõigus kostja vastu tõendamata.
20.Lisaks eeltoodule ei võimalda menetlusõigus hageja asendamist, mis tähendab, et kohtul on käesoleval juhul ainus võimalus jätta hageja hagi rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Õigel hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu. Neil põhjendustel ei hinda kohus kohtule hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuete maksma panekuks vajalike nõudenormist tulenevaid nõude rahuldamise eelduseid tarbijakrediidilepingu osas ning tarbijakrediidilepingu, kui ka selle ülesütlemise kehtivust.
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja taotlus, et kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
23.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
5
2-25-14418
Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2026 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda tsiviilasjas nr 2-25-14418 A. S.i Viru Maakohtu 9. jaanuari 2026. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Lugeda apellatsioonkaebus A. S.ile tagastatuks.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.