Määrus 2023/1113

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise ja uurimise eesmärgil edastatavat teavet maksja ja makse saaja kohta ning krüptovaraülekannete puhul edastatavat teavet algataja ja saaja kohta, kui vähemalt üks raha- või krüptovaraülekandes osalev makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja on asutatud või tema registrijärgne asukoht on liidus. Lisaks sätestatakse käesolevas määruses õigusnormid ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollide kohta, et tagada piiravate meetmete rakendamine juhul, kui vähemalt üks raha- või krüptovaraülekandes osalev makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja on asutatud või tema registrijärgne asukoht on liidus.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete suhtes, mille on teinud või vastu võtnud liidus asutatud makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja. Seda kohaldatakse ka krüptovaraülekannete suhtes, sealhulgas krüptovaraülekannete suhtes, mis tehakse krüptoautomaadi abil, kui algataja või saaja krüptovarateenuse osutaja või krüptovarateenuse vahendaja on asutatud või tema registrijärgne asukoht on liidus. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punktides a–m ja punktis o loetletud teenuste suhtes. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete ega määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud e-raha tokenite ülekannete suhtes, mis tehakse maksekaardi, e-raha instrumendi või mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogial põhineva samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstava seadme abil, tingimusel et täidetud on järgmised tingimused: a) seda kaarti, instrumenti või seadet kasutatakse üksnes kauba või teenuste eest maksmiseks ning b) kõigi tehingust tulenevate ülekannetega edastatakse selle kaardi, instrumendi või seadme number. Käesolevat määrust kohaldatakse siiski juhul, kui maksekaarti, e-raha instrumenti või mobiiltelefoni või muud digitaalsel või infotehnoloogial põhinevat samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstavat seadet kasutatakse selliste füüsiliste isikute vahelise raha- või e-raha tokenite ülekande tegemiseks, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil. 4. Käesolevat määrust ei kohaldata selliste isikute suhtes, kelle ainus tegevus on paberdokumentide teisendamine elektroonilisteks andmeteks ning kes tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel, ega selliste isikute suhtes, kelle ainus tegevus on makseteenuste pakkujatele sõnumisüsteemide või muude rahaülekanneteks vajalike tugisüsteemide pakkumine või kliiring- ja arveldussüsteemide pakkumine. Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekande suhtes, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: a) maksja võtab sularaha välja oma maksekontolt; b) raha kantakse üle ametiasutusele maksude, trahvide või riigilõivude tasumiseks liikmesriigi sees; c) nii maksja kui ka makse saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad; d) ülekanne tehakse tšeki kujutise, sealhulgas elektroonilise tšeki esitamise alusel. Käesolevat määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest: a) nii algataja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad; b) ülekanne kujutab endast isikutevahelist krüptovaraülekannet, mis tehakse ilma krüptovarateenuse osutaja osaluseta. Määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud e-raha tokeneid käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel krüptovarana. 5. Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada käesolevat määrust selliste rahaülekannete puhul, mis tehakse liikmesriigi territooriumil makse saaja maksekontole ja mis võimaldavad üksnes kaupade või teenuste eest tasumist, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: a) makse saaja makseteenuse pakkujale kohaldub direktiiv (EL) 2015/849; b) makse saaja makseteenuse pakkuja suudab kordumatu tehingutunnuse abil makse saaja kaudu kindlaks teha rahaülekande isikult, kellel on makse saajaga leping kaupade müügi või teenuste osutamise kohta; c) rahaülekande summa ei ületa 1 000 eurot.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „terrorismi rahastamine“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõikes 5 määratletud terrorismi rahastamine; 2) „rahapesu“ – direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud rahapesuga seotud tegevus; 3) „maksja“ – isik, kes on maksekonto omanik ja kes annab maksekäsundi asjaomaselt maksekontolt makse tegemiseks, või kui maksekontot ei ole, kes annab maksekäsundi; 4) „makse saaja“ – isik, kes on maksetehinguga ülekantava raha ettenähtud saaja; 5) „makseteenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 1 lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujate kategooria, füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kõnealuse direktiivi artikli 32 kohast erandit, ning juriidiline isik, kes kasutab direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 kohast erandit, ning kes pakub rahaülekande tegemise teenuseid; 6) „makseteenuse vahendaja“ – makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega makse saaja makseteenuse pakkuja ning kes maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja või teise makseteenuse vahendaja nimel võtab vastu ja edastab rahaülekande; 7) „maksekonto“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12 määratletud maksekonto; 8) „raha“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahalised vahendid; 9) „rahaülekanne“ – iga tehing, mis tehakse maksja nimel vähemalt osaliselt elektrooniliselt makseteenuse pakkuja kaudu, eesmärgiga teha raha makse saajale makseteenuse pakkuja kaudu kättesaadavaks, sõltumata sellest, kas maksja ja makse saaja on üks ja sama isik või kas maksja ja makse saaja makseteenuse pakkuja on sama, sealhulgas järgmised tehingud: a) direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 24 määratletud kreeditkorraldus; b) direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 23 määratletud otsekorraldus; c) direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 22 määratletud riigisisene või piiriülene rahasiire; d) maksekaardi, e-raha instrumendi, mobiiltelefoni või muu digitaalse või infotehnoloogial põhineva samalaadsete omadustega ette või tagantjärele makstava seadme abil tehtud rahaülekande korraldus; 10) „krüptovaraülekanne“ – iga tehing, mille eesmärk on viia krüptovara ühelt hajusraamatu aadressilt või krüptovarakontolt teisele või muust krüptovara säilitada võimaldavast seadmest teise ning mille teeb vähemalt üks krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb kas algataja või saaja nimel, sõltumata sellest, kas algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas algataja ja saaja krüptovarateenuse osutaja on sama; 11) „maksejuhiste kogumi edastamine“ – edastamiseks koondatud mitme üksiku raha- või krüptovaraülekande kogum; 12) „kordumatu tehingutunnus“ – tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mille makseteenuse pakkuja on kindlaks määranud vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile või mille on kindlaks määranud krüptovarateenuse osutaja ning mis võimaldab tehingut jälgida maksjani ja makse saajani või krüptovaraülekande algataja ja saajani; 13) „isikutevaheline krüptovaraülekanne“ – krüptovaraülekanne, mis tehakse ilma krüptovarateenuse osutaja osaluseta; 14) „krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, välja arvatud juhul, kui see kuulub nimetatud määruse artikli 2 lõigetes 3 ja 4 loetletud kategooriatesse või kvalifitseerub muul viisil rahaks; 15) „krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja, kes osutab ühte või mitut kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud krüptovarateenust; 16) „krüptovarateenuse vahendaja“ – krüptovarateenuse osutaja, kes ei ole ei algataja ega saaja krüptovarateenuse osutaja ning kes algataja või saaja krüptovarateenuse osutaja või mõne teise krüptovarateenuse vahendaja nimel võtab vastu ja edastab krüptovaraülekande; 17) „krüptovara pangaautomaat“ või „krüptoautomaat“ – füüsiline või veebipõhine elektrooniline seade, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajal teha eelkõige krüptovaraülekandeid, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis j; 18) „hajusraamatu aadress“ – tähtnumbriline kood, millega identifitseeritakse aadress võrgus, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat, mille kaudu saab krüptovara saata või vastu võtta; 19) „krüptovarakonto“ – konto, mida krüptovarateenuse osutaja peab ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku nimel ning mida saab kasutada krüptovaraülekannete tegemiseks; 20) „isehallatav aadress“ – hajusraamatu aadress, mis ei ole seotud ühegi järgmisega: a) krüptovarateenuse osutaja; b) üksus, mis ei ole asutatud liidus ja osutab krüptovarateenuse osutaja teenustega sarnaseid teenuseid; 21) „algataja“ – isik, kellel on krüptovarateenuse osutaja juures krüptovarakonto, hajusraamatu aadress või krüptovara säilitada võimaldav seade ning kes annab loa krüptovara ülekandmiseks sellelt kontolt, hajusraamatu aadressilt või sellisest seadmest, või kui sellist kontot, hajusraamatu aadressi või seadet ei ole, siis isik, kes teeb krüptovaraülekande korralduse või algatab krüptovaraülekande; 22) „saaja“ – isik, kes on krüptovaraülekande ettenähtud vastuvõtja; 23) „juriidilise isiku tunnus“ või „LEI“ – juriidilisele isikule antud standardi ISO 17442 kohane kordumatu tähtnumbriline viitekood; 24) „hajusraamatu tehnoloogia“ ehk „DLT“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 1 määratletud hajusraamatu tehnoloogia.

1. Maksja makseteenuse pakkuja tagab, et rahaülekandes edastatakse maksja kohta järgmine teave: a) maksja nimi; b) maksja maksekonto number; c) maksja aadress, sealhulgas riigi nimi, ametliku isikut tõendava dokumendi number ning kliendinumber või teise võimalusena maksja sünniaeg ja -koht, ning d) maksja olemasolev juriidilise isiku tunnus või selle puudumise korral muu kättesaadav võrdväärne ametlik tunnus, kui asjaomases maksesõnumi vormingus on olemas vajalik väli ja kui maksja on selle oma makseteenuse pakkujale esitanud. 2. Maksja makseteenuse pakkuja tagab, et rahaülekandes edastatakse makse saaja kohta järgmine teave: a) makse saaja nimi; b) makse saaja maksekonto number ning c) makse saaja olemasolev juriidilise isiku tunnus või selle puudumise korral muu kättesaadav võrdväärne ametlik tunnus, kui asjaomases maksesõnumi vormingus on olemas vajalik väli ja kui maksja on selle oma makseteenuse pakkujale esitanud. 3. Erandina lõike 1 punktist b ja lõike 2 punktist b tagab maksja makseteenuse pakkuja juhul, kui ülekandeid ei tehta maksekontole ega maksekontolt, et rahaülekandes edastatakse maksekonto numbri asemel kordumatu tehingutunnus. 4. Enne rahaülekande tegemist kontrollib maksja makseteenuse pakkuja lõikes 1 ja, kui see on kohaldatav, lõikes 3 osutatud teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. 5. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontroll loetakse toimunuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) maksja isikusamasust on kontrollitud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 13 ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 40, b) maksja suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 14 lõiget 5. 6. Ilma et see piiraks artiklites 5 ja 6 sätestatud erandite kohaldamist, ei tohi maksja makseteenuse pakkuja teha rahaülekannet enne, kui on tagatud käesoleva artikli täielik täitmine.

1. Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kui kõik makseahelas osalevad makseteenuse pakkujad on asutatud liidus, edastatakse rahaülekandes vähemalt maksja ja makse saaja maksekonto number või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatu tehingutunnus, ilma et see piiraks määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud teavitamise nõuete kohaldamist, kui see on kohaldatav. 2. Olenemata lõikest 1, teeb maksja makseteenuse pakkuja makse saaja makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja teabetaotluse korral kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kättesaadavaks järgmise teabe: a) üle 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, sõltumata sellest, kas selliste tehingute eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, artikli 4 kohane teave maksja või makse saaja kohta; b) kuni 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude rahaülekannetega, mis koos kõnealuse ülekandega ületavad 1 000 eurot, vähemalt: i) maksja ja makse saaja nimed ning ii) maksja ja makse saaja maksekonto numbrid või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatud tehingutunnused. 3. Erandina artikli 4 lõikest 4 ei pea maksja makseteenuse pakkuja käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud rahaülekande puhul kontrollima maksjat käsitlevat teavet, välja arvatud juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja: a) on saanud ülekantava raha sularahana või anonüümse e-rahana või b) tal on mõjuv põhjus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

1. Ühe ja sama maksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui makse saajate makseteenuse pakkujad on asutatud väljaspool liitu, ei kohaldata artikli 4 lõiget 1 kogumisse koondatud üksikülekannete suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet, seda teavet on kontrollitud kooskõlas artikli 4 lõigetega 4 ja 5 ning et üksikülekandel on maksja maksekonto number või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatu tehingutunnus. 2. Erandina artikli 4 lõikest 1 ja ilma et see piiraks määruse (EL) nr 260/2012 kohaselt nõutava teabe esitamist, kui vastavad nõuded on kohaldatavad, edastatakse juhul, kui makse saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, kuni 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude rahaülekannetega, mis koos kõnealuse rahaülekandega ületavad 1 000 eurot, vähemalt järgmine teave: a) maksja ja makse saaja nimed ning b) maksja ja makse saaja maksekonto numbrid või artikli 4 lõike 3 kohaldumisel kordumatud tehingutunnused. Erandina artikli 4 lõikest 4 ei pea maksja makseteenuse pakkuja kontrollima käesolevas lõikes osutatud maksjat käsitlevat teavet, välja arvatud juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja: a) on saanud ülekantava raha sularahana või anonüümse e-rahana või b) tal on mõjuv põhjus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist.

1. Makse saaja makseteenuse pakkuja rakendab tõhusaid protseduure, et teha kindlaks, kas rahaülekandeks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis on maksjat ja makse saajat käsitleva teabe väljad täidetud kooskõlas selles süsteemis kasutatavate tähemärkide või sisenditega. 2. Makse saaja makseteenuse pakkuja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul seiret pärast ülekande tegemist või selle ajal, et teha kindlaks, kas järgnev maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub: a) artiklis 5 osutatud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud liidus; b) artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ja artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu; c) maksejuhiste kogumi puhul maksejuhiste kogumit puudutav artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ja artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu. 3. Üle 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, sõltumata sellest, kas tehingu eest arveldatakse ühe maksega või mitme maksega, mis näivad olevat seotud, kontrollib makse saaja makseteenuse pakkuja enne makse saaja maksekonto krediteerimist või makse saajale raha kättesaadavaks tegemist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud makse saajat käsitleva teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal, piiramata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklites 83 ja 84 kehtestatud nõuete kohaldamist. 4. Kuni 1 000 euro suuruste rahaülekannete puhul, mis ei näi olevat seotud muude rahaülekannetega, mis koos kõnealuse rahaülekandega ületavad 1 000 eurot, ei pea makse saaja makseteenuse pakkuja kontrollima makse saajat käsitleva teabe õigsust, välja arvatud juhul, kui makse saaja makseteenuse pakkuja: a) teeb ülekantud raha väljamakse sularahas või anonüümses e-rahas või b) tal on mõjuv põhjus kahtlustada rahapesu või terrorismi rahastamist. 5. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud kontroll loetakse toimunuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) makse saaja isikusamasust on kontrollitud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 13 ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 40, b) makse saaja suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 14 lõiget 5.

1. Makse saaja makseteenuse pakkuja rakendab tõhusaid riskipõhiseid protseduure, sealhulgas protseduure, mis põhinevad riskitundlikkusel, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 13, et otsustada, kas teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav teave maksja ja makse saaja kohta puudub, ning et võtta asjakohased järelmeetmed. Kui makse saaja makseteenuse pakkuja tuvastab rahaülekande saamisel, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 4 lõike 2 punktides a ja b, artikli 5 lõikes 1 või artiklis 6 osutatud teave puudub või on puudulik, või see teave ei ole esitatud kooskõlas artikli 7 lõikes 1 osutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisenditega, teeb ta riskitundlikkusest lähtudes järgmist: a) lükkab ülekande tagasi või b) küsib enne või pärast makse saaja maksekonto krediteerimist või makse saajale raha kättesaadavaks tegemist nõutavat teavet maksja ja makse saaja kohta. 2. Kui makseteenuse pakkuja jätab nõutud teabe maksja või makse saaja kohta korduvalt esitamata, teeb makse saaja makseteenuse pakkuja järgmist: a) võtab meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatuste esitamises ja tähtaegade seadmises, enne tagasilükkamist, piiramist või lõpetamist vastavalt punktile b, kui nõutud teavet ei ole ikka esitatud, või b) lükkab kohe tagasi kõik edasised rahaülekanded sellelt makseteenuse pakkujalt või piirab oma ärisuhteid selle makseteenuse pakkujaga või lõpetab need. Makse saaja makseteenuse pakkuja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest pädevat asutust, kes vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate sätete järgimise seire eest.

Hinnates seda, kas rahaülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab makse saaja makseteenuse pakkuja ühe tegurina arvesse seda, kas maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub või on puudulik.

Makseteenuse vahendaja tagab, et maksjat ja makse saajat käsitlevat kogu teavet, mis edastatakse koos neile laekuva rahaülekandega, säilitatakse koos sellega.

1. Makseteenuse vahendaja rakendab tõhusaid protseduure, et teha kindlaks, kas rahaülekandeks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis on maksjat ja makse saajat käsitleva teabe väljad täidetud kooskõlas selles süsteemis kasutatavate tähemärkide või sisenditega. 2. Makseteenuse vahendaja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul seiret pärast ülekande tegemist või selle ajal, et teha kindlaks, kas järgnev maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub: a) artiklis 5 osutatud teave rahaülekannete puhul, kui maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad on asutatud liidus; b) artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave maksja ja makse saaja kohta rahaülekannete puhul, kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu; c) maksejuhiste kogumi puhul maksejuhiste kogumit puudutav artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud teave, kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu.

1. Makseteenuse vahendaja seab sisse tõhusad riskipõhised protseduurid, et otsustada, kas teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav teave maksja ja makse saaja kohta puudub, ning et võtta asjakohased järelmeetmed. Kui makseteenuse vahendaja tuvastab rahaülekande saamisel, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 4 lõike 2 punktides a ja b, artikli 5 lõikes 1 või artiklis 6 osutatud teave puudub või see teave ei ole esitatud kooskõlas artikli 7 lõikes 1 osutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisenditega, teeb ta riskitundlikkusest lähtudes järgmist: a) lükkab ülekande tagasi või b) küsib enne või pärast rahaülekande edastamist nõutavat teavet maksja ja saaja kohta. 2. Kui makseteenuse pakkuja jätab nõutud teabe maksja või makse saaja kohta korduvalt esitamata, teeb makseteenuse vahendaja järgmist: a) võtab meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatuste esitamises ja tähtaegade seadmises, enne tagasilükkamist, piiramist või lõpetamist vastavalt punktile b, kui nõutud teavet ei ole ikka esitatud, või b) lükkab kohe tagasi kõik edasised rahaülekanded sellelt makseteenuse pakkujalt või piirab oma ärisuhteid selle makseteenuse pakkujaga või lõpetab need. Makseteenuse vahendaja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest pädevat asutust, kes vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate sätete järgimise seire eest.

Hinnates seda, kas rahaülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab makseteenuse vahendaja ühe tegurina arvesse seda, kas maksjat või makse saajat käsitlev teave puudub.

1. Algataja krüptovarateenuse osutaja tagab, et krüptovaraülekandes edastatakse algataja kohta järgmine teave: a) algataja nimi; b) algataja hajusraamatu aadress, kui krüptovaraülekanne on registreeritud hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat kasutavas võrgus, ning algataja krüptovarakonto number, kui selline konto on olemas ja seda kasutatakse tehingu töötlemiseks; c) algataja krüptovarakonto number, kui krüptovaraülekanne ei ole registreeritud hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat kasutavas võrgus; d) algataja aadress, sealhulgas riigi nimi, ametliku isikut tõendava dokumendi number ning kliendinumber või teise võimalusena algataja sünniaeg ja -koht, ning e) algataja kehtiv LEI või selle puudumise korral muu kättesaadav võrdväärne ametlik tunnus, kui asjaomases sõnumivormingus on olemas vajalik väli ja kui algataja on selle oma krüptovarateenuse osutajale esitanud. 2. Algataja krüptovarateenuse osutaja tagab, et krüptovaraülekandes edastatakse saaja kohta järgmine teave: a) saaja nimi; b) saaja hajusraamatu aadress, kui krüptovaraülekanne on registreeritud hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat kasutavas võrgus, ning saaja krüptovarakonto number, kui selline konto on olemas ja seda kasutatakse tehingu töötlemiseks; c) saaja krüptovarakonto number, kui krüptovaraülekanne ei ole registreeritud hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat kasutavas võrgus, ning d) kehtiv LEI või selle puudumise korral saaja muu kättesaadav võrdväärne ametlik tunnus, kui asjaomases sõnumivormingus on olemas vajalik väli ja kui algataja on selle oma krüptovarateenuse osutajale esitanud. 3. Krüptovaraülekande puhul, mis ei ole registreeritud hajusraamatu tehnoloogiat või sarnast tehnoloogiat kasutavas võrgus ning mis ei ole tehtud krüptovarakontole või krüptovarakontolt, peab algataja krüptovarateenuse osutaja erandina lõike 1 punktist c ja lõike 2 punktist c tagama, et krüptovaraülekandes edastatakse kordumatu tehingutunnus. 4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave esitatakse enne krüptovaraülekande tegemist või sellega samal ajal või paralleelselt, turvalisel viisil ning kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe vahetut liitmist või lisamist krüptovaraülekandele ei nõuta. 5. Kui krüptovaraülekanne tehakse isehallatavale aadressile, kogub ja hoiab algataja krüptovarateenuse osutaja lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ning tagab, et krüptovaraülekannet on võimalik individuaalselt tuvastada. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2015/849 artikli 19b kohaselt võetud riskimaandamise erimeetmete kohaldamist, võtab algataja krüptovarateenuse osutaja juhul, kui isehallatavale aadressile kantakse üle suurem summa kui 1 000 eurot, asjakohased meetmed, et hinnata, kas kõnealune aadress kuulub algatajale või ta kontrollib seda. 6. Enne krüptovara ülekandmist kontrollib algataja krüptovarateenuse osutaja lõikes 1 osutatud teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. 7. Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kontroll loetakse toimunuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) algataja isikusamasust on kontrollitud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 13 ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 40, b) algataja suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 14 lõiget 5. 8. Algataja krüptovarateenuse osutaja ei luba ühtegi krüptovaraülekannet algatada ega teha seda enne, kui on tagatud käesoleva artikli täielik järgimine.

Ühe ja sama algataja krüptovara maksejuhiste kogumi edastamise puhul ei kohaldata artikli 14 lõiget 1 kogumisse koondatud üksikülekannete suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab artikli 14 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet, seda teavet on kontrollitud kooskõlas artikli 14 lõigetega 6 ja 7 ning üksikülekannetel on artikli 14 lõike 2 punkti b kohaldumisel algataja hajusraamatu aadress, artikli 14 lõike 2 punkti c kohaldumisel algataja krüptovarakonto number või artikli 14 lõike 3 kohaldumisel kordumatu tehingutunnus.

1. Saaja krüptovarateenuse osutaja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul seiret nii ülekande ajal kui ka pärast seda, et teha kindlaks kas artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave algataja ja saaja kohta on edastatud krüptovaraülekandes või krüptovara maksejuhiste kogumis või järgneb sellele. 2. Kui krüptovaraülekanne tehakse isehallatavalt aadressilt, kogub ja hoiab saaja krüptovarateenuse osutaja artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ning tagab, et krüptovaraülekannet on võimalik individuaalselt tuvastada. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2015/849 artikli 19b kohaselt võetud riskimaandamise erimeetmete kohaldamist, võtab saaja krüptovarateenuse osutaja juhul, kui isehallatavalt aadressilt kantakse üle suurem summa kui 1 000 eurot, asjakohased meetmed, et hinnata, kas kõnealune aadress kuulub saajale või ta kontrollib seda. 3. Enne krüptovara saajale kättesaadavaks tegemist kontrollib saaja krüptovarateenuse osutaja artikli 14 lõikes 2 osutatud saajat käsitleva teabe õigsust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. 4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kontroll loetakse toimunuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) saaja isikusamasust on kontrollitud vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 13 ja selle kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 40, b) saaja suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 14 lõiget 5.

1. Saaja krüptovarateenuse osutaja rakendab tõhusaid riskipõhiseid protseduure, sealhulgas neid, mis põhinevad riskitundlikkusel, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 13, et otsustada, kas teha, lükata tagasi, saata tagasi või peatada krüptovaraülekanne, mille puhul puudub nõutav täielik teave algataja ja saaja kohta, ning et võtta asjakohased järelmeetmed. Kui saaja krüptovarateenuse osutaja tuvastab, et artikli 14 lõikes 1 või 2 või artiklis 15 osutatud teave puudub või on puudulik, teeb ta riskitundlikkusest lähtudes ja põhjendamatu viivituseta järgmist: a) lükkab ülekande tagasi või saadab ülekantud krüptovara tagasi algataja krüptovarakontole või b) küsib enne krüptovara saajale kättesaadavaks tegemist nõutavat teavet algataja ja saaja kohta. 2. Kui krüptovarateenuse osutaja jätab nõutud teabe algataja või saaja kohta korduvalt esitamata, teeb saaja krüptovarateenuse osutaja järgmist: a) võtab meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatuste esitamises ja tähtaegade seadmises, enne krüptovaraülekande tagasilükkamist või ärisuhete piiramist või lõpetamist vastavalt punktile b, kui nõutud teavet ei ole ikka esitatud, või b) lükkab kohe tagasi kõik edasised krüptovaraülekanded sellelt krüptovarateenuse osutajalt või osutajale või piirab oma ärisuhteid selle krüptovarateenuse osutajaga või lõpetab need. Saaja krüptovarateenuse osutaja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest pädevat asutust, kes vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate sätete järgimise seire eest.

Hinnates seda, kas krüptovaraülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab saaja krüptovarateenuse osutaja ühe tegurina arvesse seda, kas algatajat või saajat käsitlev teave puudub või on puudulik.

Krüptovarateenuse vahendaja tagab, et kogu krüptovaraülekandega kaasnev teave, mis on saadud algataja ja saaja kohta, edastatakse koos ülekandega ning et see teave säilitatakse ja tehakse taotluse korral pädevatele asutustele kättesaadavaks.

Krüptovarateenuse vahendaja rakendab tõhusaid protseduure, sealhulgas asjakohasel juhul seiret pärast ülekande tegemist või selle ajal, et teha kindlaks, kas artikli 14 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 14 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud teave algataja või saaja kohta on esitatud enne krüptovara maksejuhiste kogumi edastamist, sellega samal ajal või paralleelselt, sealhulgas juhul, kui ülekanne tehakse isehallatavale aadressile või isehallatavalt aadressilt.

1. Krüptovarateenuse vahendaja kehtestab tõhusad riskipõhised protseduurid, sealhulgas riskitundlikkusel põhinevad protseduurid, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 13, et otsustada, kas teha, lükata tagasi, saata tagasi või peatada krüptovaraülekanne, mille puhul nõutav teave algataja ja saaja kohta puudub, ning et võtta järelmeetmeid. Kui krüptovarateenuse vahendaja tuvastab krüptovaraülekande saamisel, et artikli 14 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 14 lõike 2 punktides a, b ja c või artikli 15 lõikes 1 osutatud teave puudub või on puudulik, teeb ta riskitundlikkusest lähtudes ja põhjendamatu viivituseta järgmist: a) lükkab krüptovaraülekande tagasi või saadab ülekantud krüptovara tagasi või b) küsib enne krüptovaraülekande edastamist nõutavat teavet algataja ja saaja kohta. 2. Kui krüptovarateenuse osutaja jätab nõutud teabe algataja või saaja kohta korduvalt esitamata, teeb krüptovarateenuse vahendaja järgmist: a) võtab meetmeid, mis võivad esialgu seisneda hoiatuste esitamises ja tähtaegade seadmises enne krüptovaraülekande tagasilükkamist, ärisuhte piiramist või lõpetamist vastavalt punktile b, kui nõutud teavet ei ole ikka esitatud, või b) lükkab kohe tagasi kõik edasised krüptovaraülekanded sellele krüptovarateenuse osutajale või sellelt osutajalt või piirab oma ärisuhteid selle krüptovarateenuse osutajaga või lõpetab need. Krüptovarateenuse vahendaja teavitab teabe esitamata jätmisest ja võetud meetmetest pädevat asutust, kes vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate sätete järgimise seire eest.

Hinnates seda, kas krüptovaraülekanne või sellega seotud tehing on kahtlane ja kas direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt tuleb sellest teatada rahapesu andmebüroole, võtab krüptovarateenuse vahendaja ühe tegurina arvesse seda, kui algatajat või saajat käsitlev teave puudub.

Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad kehtestavad ettevõttesisesed põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et tagada liidu ja liikmesriikide piiravate meetmete rakendamine raha ja krüptovara ülekandmisel käesoleva määruse alusel. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) annab hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised, milles täpsustatakse käesolevas artiklis osutatud meetmeid.

Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad vastavad täielikult ja viivitamata, sealhulgas keskse kontaktpunkti kaudu vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõikele 9, kui selline kontaktpunkt on määratud, üksnes oma asukohaliikmesriigis või asjakohasel juhul oma registrijärgse asukoha liikmesriigis asuvate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest vastutavate pädevate asutuste teabenõuetele, mis puudutavad käesoleva määruse alusel nõutavat teavet, kooskõlas selle liikmesriigi õiguses sätestatud menetlusnõuetega.

1. Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Kui käesoleva määruse kohaselt töötleb isikuandmeid komisjon või EBA, kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725. 2. Käesoleva määruse alusel võivad makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad töödelda isikuandmeid üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ning neid andmeid ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemine ärilistel eesmärkidel on keelatud. 3. Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad esitavad uutele klientidele enne nendega ärisuhte loomist või juhutehingu tegemist määruse (EL) 2016/679 artiklis 13 nõutud teabe. See teave esitatakse kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 12 ning eelkõige sisaldab see üldist teadet makseteenuse pakkujate ja krüptovarateenuse osutajate käesoleva määruse kohaste õiguslike kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil. 4. Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad tagavad igal ajal, et rahaülekandega või krüptovaraülekandega seotud isikute isikuandmed edastatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Euroopa Andmekaitsenõukogu annab pärast EBAga konsulteerimist välja suunised andmekaitsenõuete praktilise rakendamise kohta isikuandmete edastamisel kolmandatele riikidele krüptovaraülekannete kontekstis. EBA annab välja suunised sobivate menetluste kohta, et teha kindlaks, kas krüptovaraülekanne tuleks teha, tagasi lükata, tagasi saata või peatada, kui isikuandmete edastamisel kolmandatele riikidele ei ole võimalik tagada andmekaitsenõuete järgimist.

1. Teavet maksja ja makse saaja või algataja ja saaja kohta ei tohi säilitada kauem, kui see on rangelt vajalik. Maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad säilitavad artiklites 4–7 osutatud teavet ning algataja ja saaja krüptovarateenuse osutajad säilitavad artiklites 14–16 osutatud teavet viis aastat. 2. Lõikes 1 osutatud säilitamistähtaja möödumisel tagavad makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad, et isikuandmed kustutatakse, välja arvatud juhul, kui teisiti on ette nähtud riigisiseses õiguses, millega määratakse kindlaks, millistel asjaoludel makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad võivad andmeid pikemalt säilitada või peavad neid pikemalt säilitama. Liikmesriigid võivad lubada või nõuda andmete pikemaajalist säilitamist üksnes pärast seda, kui nad on põhjalikult hinnanud sellise pikendamise vajalikkust ja proportsionaalsust ning kui nad peavad seda rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise jaoks vajalikuks. Andmete pikem säilitamistähtaeg ei tohi ületada viit aastat. 3. Kui liikmesriigis on 25. juunil 2015 pooleli kohtumenetlus seoses kahtlustatavarahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise, uurimise või selle eest vastutusele võtmisega ning kui makseteenuse pakkuja valduses on kõnealuse poolelioleva menetlusega seotud teavet või dokumente, võib makseteenuse pakkuja seda teavet või neid dokumente säilitada kooskõlas riigisisese õigusega viis aastat alates 25. juunist 2015. Liikmesriik võib poolelioleva kriminaaluurimise ja kohtumenetluse suhtes kohaldatavate tõendeid reguleerivate riigisiseste kriminaalõiguse normide kohaldamist piiramata lubada või nõuda sellise teabe või dokumentide säilitamist veel viie aasta jooksul, kui on kindlaks tehtud, et selline pikemaajalisem säilitamine on vajalik ja proportsionaalne kahtlustatava rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks.

Käesoleva määruse kohase teabevahetuse suhtes pädevate asutuste vahel ja asjaomaste kolmandate riikide asutustega kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849.

1. Ilma et see piiraks õigust näha ette ja mõista kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid selliseid halduskaristusi ja -meetmeid käsitlevad õigusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused ja meetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 VI peatüki 4. jaos sätestatud karistustega. Liikmesriigid võivad otsustada mitte sätestada halduskaristusi või -meetmeid käsitlevaid norme käesoleva määruse sätete rikkumise eest, mille puhul riigisiseses õiguses kohaldatakse kriminaalkaristusi. Sellisel juhul edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse normid. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui kohustusi kohaldatakse makseteenuse pakkujate ja krüptovarateenuse osutajate suhtes, võib käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldada karistusi või meetmeid riigisisese õiguse kohaselt asjaomase teenusepakkuja või teenuseosutaja juhtorgani liikmete ja kõigi teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on riigisisese õiguse alusel rikkumise eest vastutavad. 3. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud õigusnormid teatavaks komisjonile ning määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikes 7 osutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalisele sisekomiteele. Liikmesriigid annavad komisjonile ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalisele sisekomiteele viivitamata teada kõigist nende hilisematest muudatustest. 4. Kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 58 lõikega 4 on pädevatel asutustel kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Halduskaristuste määramise ja haldusmeetmete võtmise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et halduskaristused või -meetmed annavad soovitud tulemuse, ja koordineerimaks oma tegevust piiriülestel juhtudel. 5. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid on võimalik võtta vastutusele artiklis 29 osutatud õigusrikkumiste eest, mille pani nende kasuks toime isik, kes tegutses üksinda või juriidilise isiku organi osana ja kellel on juriidilises isikus juhtiv positsioon tulenevalt mis tahes järgmisest alusest: a) õigus esindada juriidilist isikut, b) õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel, c) õigus kontrollida juriidilist isikut. 6. Lisaks tagavad liikmesriigid, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele juhul, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev füüsiline isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime mõne artiklis 29 osutatud õigusrikkumise. 7. Pädevad asutused kasutavad oma halduskaristuste määramise ja haldusmeetmete võtmise volitusi kooskõlas käesoleva määrusega järgmiselt: a) vahetult, b) koostöös teiste asutustega, c) omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele, d) suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele. Halduskaristuste määramise ja haldusmeetmete võtmise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et need halduskaristused või -meetmed annavad soovitud tulemuse, ja koordineerimaks oma tegevust piiriülestel juhtudel.

Liikmesriigid tagavad, et halduskaristused ja -meetmed hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 sätestatud halduskaristusi ja -meetmeid, mida kohaldatakse järgmiste käesoleva määruse rikkumiste eest: a) makseteenuse pakkuja jätab korduvalt või süstemaatiliselt rahaülekandes edastamata maksjat või makse saajat käsitleva nõutava teabe, rikkudes artiklit 4, 5 või 6, või krüptovarateenuse osutaja jätab korduvalt või süstemaatiliselt krüptovaraülekandes edastamata algatajat ja saajat käsitleva nõutava teabe, rikkudes artiklit 14 või 15; b) makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja rikub korduvalt, süstemaatiliselt või oluliselt andmete säilitamise kohustust, rikkudes artiklit 26; c) makseteenuse pakkuja ei rakenda tõhusaid riskipõhiseid protseduure, rikkudes artiklit 8 või 12, või krüptovarateenuse osutaja ei rakenda tõhusaid riskipõhiseid protseduure, rikkudes artiklit 17; d) makseteenuse vahendaja rikub oluliselt kohustust järgida artiklit 11 või 12 või krüptovarateenuse vahendaja kohustust järgida artiklit 19, 20 või 21.

Pädevad asutused avaldavad kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 60 lõigetega 1, 2 ja 3 käesoleva määruse artiklites 28 ja 29 osutatud juhtudel määratud halduskaristused ja võetud haldusmeetmed põhjendamatu viivituseta, esitades õigusrikkumise liigi ja laadi ning õigusrikkumise eest vastutavate isikute andmed, kui see on vajalik ja proportsionaalne pärast iga konkreetse juhtumi hindamist.

1. Halduskaristuste või -meetmete liigi ja rahaliste halduskaristuste suuruse määramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 60 lõikes 4 loetletud asjaolusid. 2. Käesoleva määruse kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud haldusmeetmete suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artiklit 62.

1. Liikmesriigid kehtestavad tõhusa korra, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse rikkumistest. Kõnealused mehhanismid hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 61 lõikes 2 osutatud mehhanisme. 2. Makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad kehtestavad koostöös pädevate asutustega asjakohased siseprotseduurid, et võimaldada oma töötajatel või võrreldavas olukorras olevatel isikutel teatada õigusrikkumistest üksusesiseselt turvalise, sõltumatu, spetsiaalse ja anonüümse kanali kaudu, mis on proportsionaalne asjaomase makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja laadi ja suurusega.

1. Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi tegema tulemuslikku seiret ja võtma vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse täitmine ning ergutada tõhusate mehhanismide kaudu käesoleva määruse sätete rikkumistest pädevatele asutustele teatamist. 2. Hiljemalt 31. detsembriks 2026 ja edaspidi iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande VI peatüki kohaldamise kohta, käsitledes eelkõige piiriüleseid juhtumeid.

1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Komisjon võib anda liikmesriigile loa sõlmida kolmanda riigiga või territooriumiga, mis jääb väljapoole Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 355 osutatud Euroopa Liidu lepingu ja ELi toimimise lepingu territoriaalset kohaldamisala (edaspidi „asjaomane riik või territoorium“), lepinguid, millega tehakse erandid käesolevast määrusest, et asjaomase riigi või territooriumi ja liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitada kõnealuse liikmesriigi siseste rahaülekannetena. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: a) asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu; b) makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil osalevad otse või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis; c) asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid samu nõudeid, nagu on kehtestatud käesoleva määrusega. 2. Kui liikmesriik soovib sõlmida lõikes 1 osutatud lepingu, saadab ta komisjonile taotluse koos kogu vajaliku teabega taotluse hindamiseks. 3. Pärast seda, kui komisjon on taotluse kätte saanud, käsitatakse rahaülekandeid liikmesriigi ja asjaomase riigi või territooriumi vahel ajutiselt rahaülekannetena liikmesriigis, kuni võetakse vastu otsus vastavalt käesolevale artiklile. 4. Kui kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest komisjon leiab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet taotluse hindamiseks, võtab ta ühendust asjaomase liikmesriigiga ja täpsustab, millist lisateavet veel vaja on. 5. Ühe kuu jooksul alates taotluse hindamiseks kogu vajaliku teabe kättesaamisest teavitab komisjon taotluse esitanud liikmesriiki ja edastab taotluse koopiad teistele liikmesriikidele. 6. Kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavitamisest teeb komisjon artikli 34 lõike 2 kohaselt rakendusaktiga otsuse, kas lubada asjaomasel liikmesriigil sõlmida taotluses osutatud leping. Komisjon teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse igal juhul 18 kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

EBA annab välja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt pädevatele asutustele ja makseteenuste pakkujatele adresseeritud suunised käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete kohta, eelkõige seoses käesoleva määruse artiklite 7, 8, 11 ja 12 rakendamisega. EBA annab hiljemalt 30. juuniks 2024 välja pädevatele asutustele ja krüptovarateenuse osutajatele adresseeritud suunised meetmete kohta, mida tuleb võtta seoses käesoleva määruse artiklite 14–17 ja 19–22 rakendamisega. EBA annab välja suunised, milles täpsustatakse käesoleva määruse otsekorralduste suhtes kohaldamise tehnilised aspektid ning meetmed, mida direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 18 määratletud makse algatamise teenuse pakkujad peavad käesoleva määruse alusel võtma, võttes arvesse, et nende roll maksetehingutes on piiratud. EBA annab välja pädevatele asutustele adresseeritud suunised, mis käsitlevad krüptovarateenuse osutajate järelevalve suhtes kohaldatavat riskipõhist käsitust ja sellise järelevalve tegemisel võetavaid meetmeid. EBA tagab korrapärase dialoogi sidusrühmadega tehniliste koostalitlusvõimeliste lahenduste väljatöötamise üle, et hõlbustada käesolevas määruses sätestatud nõuete rakendamist.

1. Hiljemalt 12 kuu möödumisel finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist käsitleva määruse jõustumisest vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ja esitab asjakohasel juhul muudatusettepanekud, et tagada järjepidev käsitus ning vastavusse viimine määrusega, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. 2. Komisjon esitab pärast EBAga konsulteerimist hiljemalt 1. juuliks 2026 aruande, milles hinnatakse riske, mida põhjustavad ülekanded isehallatavatele aadressidele või isehallatavatelt aadressidelt või üksustele, mis ei ole asutatud liidus, või sellistelt üksustelt, samuti hinnatakse aruandes vajadust võtta nende riskide maandamiseks erimeetmeid; asjakohasel juhul teeb komisjon ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. 3. Hiljemalt 30. juuniks 2027 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise kohta, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Esimeses lõigus osutatud aruanne hõlmab järgmisi elemente: a) hinnang selle kohta, kui mõjusad on käesolevas määruses sätestatud meetmed ning kas makseteenuse pakkujad ja krüptovarateenuse osutajad järgivad käesolevat määrust; b) hinnang, milles käsitletakse tehnoloogilisi lahendusi, mis on krüptovarateenuse osutajatele vajalikud käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas kõige uuemaid käesoleva määruse järgimiseks vajalikke tehnoloogiliselt usaldusväärseid ja koostalitlusvõimelisi lahendusi ning hajusraamatu tehnoloogia analüütiliste vahendite kasutamist krüptovaraülekannete päritolu ja sihtkoha kindlakstegemiseks ning hindamiseks põhimõttel „tunne oma tehingut“; c) hinnang rahaülekannetega seotud miinimumkünniste mõjususe ja sobivuse kohta, eelkõige seoses kohaldamisala ja ülekannetega kaasneva teabe kogumiga, ning hinnang selliste künniste alandamise või kaotamise vajaduse kohta; d) hinnang kulude ja tulude kohta, mis tulenevad miinimumkünnise kehtestamisest krüptovaraülekannetega koos edastatava teabe kogumile, sealhulgas hinnang sellega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski kohta; e) analüüs, mis käsitleb suundumusi seoses isehallatavate aadresside kasutamisega ülekannete tegemiseks ilma kolmanda isiku osaluseta, koos hinnanguga sellega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide ja täiendavate leevendusmeetmete kasutamise vajaduse, mõjususe ja kohaldatavuse kohta, näiteks riist- ja tarkvararahakoti pakkujate konkreetsete kohustuste ja isehallatavate aadressidega seotud ülekannete piiramise, kontrolli ja keelamise kohta. Aruandes võetakse arvesse uusi arengusuundi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, samuti selles valdkonnas asjassepuutuvaid hinnanguid ja aruandeid, mille on koostanud rahvusvahelised organisatsioonid ja standardite kehtestajad, õiguskaitse- ja luureasutused, krüptovarateenuse osutajad või muud usaldusväärsed allikad.

Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 2 lõike 1 punkti 3 alapunktid g ja h jäetakse välja. 2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt: „g) krüptovarateenuse osutajad;“; b) punkt 8 asendatakse järgmisega: „8) „korrespondentsuhe“ – a) pangateenuste osutamine ühe panga („korrespondentpank“) poolt teisele pangale („respondentpank“), sealhulgas arvelduskonto või muu passivakonto ning seonduvate teenuste osutamine, nagu rahahaldus, rahvusvahelised rahaülekanded, tšekkide lunastamine, laiendatud kasutusõigusega kontod ja valuutavahetusteenused; b) suhted krediidi- ja finantseerimisasutuste vahel, sealhulgas need, mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid, ning suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks;“; c) punktid 18 ja 19 asendatakse järgmisega: „18) „krüptovara“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (*1) artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, välja arvatud juhul, kui see kuulub kõnealuse määruse artikli 2 lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud kategooriatesse või kvalifitseerub muul viisil rahaks; 19) „krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja, kes osutab üht või mitut kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud krüptovarateenust, välja arvatud krüptovara kohta nõu andmine, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h; (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40).“;" d) lisatakse järgmine punkt: „20) „isehallatav aadress“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 (*2) artikli 3 punktis 20 määratletud isehallatav aadress. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1).“ " 3) Artiklisse 18 lisatakse järgmised lõiked: „5. EBA annab hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised riskimuutujate ja riskitegurite kohta, mida krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma ärisuhete loomisel või krüptovaratehingute tegemisel. 6. EBA selgitab eelkõige, kuidas krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma III lisas loetletud riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel isikute ja üksustega, kes ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud. Selleks pöörab EBA erilist tähelepanu toodetele, tehingutele ja tehnoloogiatele, mis võivad soodustada anonüümsust, näiteks privaatsust tagavad rahakotid, mikserid ja segistid. Suurema riskiga olukordade tuvastamise korral nähakse lõikes 5 osutatud suunistes ette tõhustatud hoolsusmeetmed, mille kohaldamist peavad kohustatud isikud selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas asjakohaste protseduuride kehtestamine krüptovara päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks.“ 4) Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 19a 1. Liikmesriigid nõuavad, et krüptovarateenuse osutajad teeksid kindlaks ja hindaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mis on seotud isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärinevate krüptovaraülekannetega. Selleks kehtestavad krüptovarateenuse osutajad sisemised põhimõtted, protseduurid ja kontrollid. Liikmesriigid nõuavad, et krüptovarateenuse osutajad kohaldaksid tuvastatud riskidega vastavuses olevaid leevendusmeetmeid. Need leevendusmeetmed hõlmavad ühte või mitut järgmist meedet: a) riskipõhised meetmed, et teha kindlaks isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärineva ülekande algataja või saaja isikusamasus ja seda kontrollida või teha kindlaks sellise algataja või saaja tegeliku tulusaaja isikusamasus ja seda kontrollida, sealhulgas kasutades kolmandate isikute abi; b) täiendava teabe nõudmine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta; c) nende tehingute üle pideva tõhustatud seire tegemine; d) muud meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks ja juhtimiseks, samuti sihipäraste finantssanktsioonide ja massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise riski maandamiseks ja juhtimiseks. 2. EBA annab hiljemalt 30. detsembriks 2024 välja suunised, et täpsustada käesolevas artiklis osutatud meetmeid, sealhulgas kriteeriume ja vahendeid isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärineva ülekande algataja või saaja isikusamasuse kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, eelkõige kolmandate isikute abil, võttes arvesse uusimat tehnoloogilist arengut. Artikkel 19b 1. Erandina artiklist 19, mis puudutab piiriüleseid korrespondentsuhteid, mis hõlmavad määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16, välja arvatud nimetatud punkti alapunkt h, määratletud krüptovarateenuste osutamist respondentüksusega, kes ei ole asutatud liidus ja osutab sarnaseid teenuseid, sealhulgas krüptovaraülekandeid, nõuavad liikmesriigid lisaks käesoleva direktiivi artiklis 13 sätestatud kliendi suhtes rakendatavatele hoolsusmeetmetele, et krüptovarateenuse osutajad peavad sellise üksusega ärisuhte loomisel: a) tegema kindlaks, kas respondentüksusel on tegevusluba või kas ta on registreeritud; b) koguma piisavat teavet respondentüksuse kohta, et täielikult mõista tema tegevuse laadi ja et hinnata avalikult kättesaadava teabe põhjal asjaomase üksuse mainet ja järelevalve kvaliteeti; c) hindama respondentüksuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontrolle; d) saama kõrgemalt juhtkonnalt eelneva heakskiidu uue korrespondentsuhte loomiseks; e) dokumenteerima korrespondentsuhte igale poolele kuuluvad kohustused; f) laiendatud kasutusõigusega krüptovarakontode puhul veenduma, et respondentüksus on kontrollinud korrespondentüksuse kontodele otsest juurdepääsu omavate klientide isikusamasust ning on võtnud nende suhtes pidevalt hoolsusmeetmeid ning suudab taotluse korral korrespondentüksusele esitada asjakohased kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete andmed. Kui krüptovarateenuse osutajad otsustavad lõpetada korrespondentsuhted rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikaga seotud põhjustel, dokumenteerivad ja registreerivad nad oma otsuse. Krüptovarateenuse osutajad ajakohastavad korrespondentsuhtega seotud hoolsusmeetmeid käsitlevat teavet korrapäraselt või juhul, kui seoses respondentüksusega ilmnevad uued riskid. 2. Liikmesriigid tagavad, et krüptovarateenuse osutajad võtavad arvesse lõikes 1 osutatud teavet, et määrata riskitundlikkusest lähtudes kindlaks asjakohased meetmed, mida tuleb võtta respondentüksusega seotud riskide maandamiseks. 3. EBA annab hiljemalt 30. juuniks 2024 välja suunised, et täpsustada kriteeriumid ja elemendid, mida krüptovarateenuse osutajad peavad lõikes 1 osutatud hindamisel ja lõikes 2 osutatud riskimaandamismeetmete puhul arvesse võtma, sealhulgas miinimummeetmed, mida krüptovarateenuse osutajad peavad võtma juhul, kui respondentüksus ei ole registreeritud või tal ei ole tegevusluba.“ 5) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 24a EBA annab 1. jaanuariks 2024 välja suunised, milles täpsustatakse, kuidas kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud kliendi suhtes rakendatavaid tõhustatud hoolsusmeetmeid, kui kohustatud isikud osutavad määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16, välja arvatud nimetatud punkti alapunkt h, määratletud krüptovarateenuseid ja teevad määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 punktis 10 määratletud krüptovaraülekandeid. Eelkõige täpsustab EBA, kuidas ja millal saavad kõnealused kohustatud isikud täiendavat teavet tehingu algataja ja saaja kohta.“ 6) Artikli 45 lõige 9 asendatakse järgmisega: „9. Liikmesriigid võivad nõuda, et direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 3 määratletud e-raha väljastajad, direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkujad ning nende territooriumil muul kujul kui filiaalina asutatud krüptovarateenuse osutajad, kelle peakontor asub teises liikmesriigis, määraksid nende territooriumil keskse kontaktpunkti. Selline keskne kontaktpunkt tagab piiriüleselt tegutseva ettevõtja nimel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide täitmise ning hõlbustab järelevalve tegijate tööd, sealhulgas esitab neile taotluse korral dokumendid ja teabe.“ 7) Artikli 47 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid tagavad, et valuutavahetusasutused ja tšekkide sularahaks vahetamise asutused ning usaldushalduse- või äriühingute teenuste pakkujatel on tegevusluba või nad on registreeritud ning et hasartmänguteenuste pakkujad on reguleeritud.“ 8) Artiklisse 67 lisatakse järgmine lõige: „3. Liikmesriigid võtavad artikli 2 lõike 1 punkti 3, artikli 3 punkti 2 alapunkti g, artikli 3 punktide 8, 18, 19 ja 20, artikli 19a lõike 1, artikli 19b lõigete 1 ja 2, artikli 45 lõike 9 ja artikli 47 lõike 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 30. detsembriks 2024. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 30. detsembrist 2024 sisalduva määruse kohaldamise alguskuupäev].“

Määrus (EL) 2015/847 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 30. detsembrist 2024.