Waypoint Ventures OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamiseks ning Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks otsustama Waypoint Ventures OÜ-le muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa andmine viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest
Menetlusosalised
Kaebaja – Waypoint Ventures OÜ, esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Merlin Suurna Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.04.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Waypoint Ventures OÜ-le (kaebaja) on majandustegevuse registris (MTR) väljastatud 04.11.2020 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000275.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) 15.03.2022 jõustunud muudatustega täiendati oluliselt nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujatele. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt olid seni virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba omavad ettevõtjad kohustatud oma tegevuse ja seda reguleerivad sisemised dokumendid viima RahaPTS-i uute nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. RahaPTS § 1183 lg 4 nägi ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja eeltoodud kohustust tähtajaks ei täida, tunnistab Rahapesu Andmebüroo (RAB) tema tegevusloa kehtetuks.
3.Kaebaja esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu tegevusloa muutmise taotluse.
4.Rahapesu Andmebüroo (RAB/vastustaja) edastas kaebajale 03.08.2022, 14.11.2022, 19.12.2022 teated erinevate kõrvaldamist vajavate puuduste kohta ning 06.01.2023 täiendavad küsimused. RAB teavitas 11.01.2023 ja 19.01.2023 kaebajat, et tal tuleb esitada ka audiitorettevõtjaga 1(10)
sõlmitud leping. RAB edastas kaebajale 20.03.2023 uue puuduste kõrvaldamise teate ning 21.03.2023 kaebaja juhatuse liikmele Martin Gasmanile kutse vestlusele ilmumiseks. Juhatuse liige ei ilmunud vestlusele 03.04.2023 ega uue ajana pakutud 06.04.2023. Suuline vestlus M. Gasmaniga viidi läbi 13.04.2023. RAB teavitas kaebajat 17.04.2023, et RAB on tuvastanud ettevõtte poolt edastatud dokumentide, vestluse ja teiste tõendite analüüsimise käigus, et ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis, mistõttu ettevõte ei vasta RahaPTS nõuetele. RAB esitas 20.04.2023 kirjaga kaebajale meeldetuletuse seisukoha esitamiseks. Kaebaja kirjale ei vastanud. Kaebaja uus juhatuse liige Andrus Arbeiter esitas 12.09.2023 RAB-ile teate, et kaebaja vastab seadusele ega kavatse virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloast loobuda. Kaebaja teavitas RAB-i 16.10.2023, et leidis endale uue kontaktisiku Diana Itinski-Leensoni. RAB vastas 17.10.2023, et D. Itinski-Leenson ei sobi kontaktisikuks, kuna tal puudub seoses Holdtech OÜ-ga laitmatu maine.
5.Kaebaja esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 01.12.2023 määrusega menetlusse Rahapesu Andmebüroo kohustamise nõudes kaebaja muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa andmise otsustamiseks viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.RAB tegi 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1, millega otsustas MSÜS § 25 lg 1 p 2 ja MSÜS § 33 lg 1 alusel keelduda Waypoint Ventures OÜ (registrikood 14421900) tegevusloa muutmisest ning tunnistas MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel kehtetuks Waypoint Ventures OÜ tegevusloa nr FVT000275 ja sellega seotud majandustegevuse registri andmed, kuna ettevõtte tegevus ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 4, § 725 lg 7 ja § 72 lg 11 p 2 sätestatud kontrollieseme asjaolule (otsuse p 6.1.). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpetas RAB ka Waypoint Ventures OÜ 15.06.2022 esitatud tegevusloa muutmise menetluse (otsuse p 6.2.).
7.Otsuses tuginetakse kokkuvõtvalt asjaolule, et kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ning ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis.
8.Kaebaja esitas 10.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse tervikteksti, milles soovis tervikuna asendada varasema kaebuse. Kaebaja taotles RAB-i 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamist.
9.Kohus nõustus oma 14.12.2023 määruses kaebuse muutmisega ja otsustas lugeda, et kaebus on esitatud Rahapesu Andmebüroo 08.12.2023 otsuse nr 6-1/108-1 tühistamiseks ning Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks otsustama Waypoint Ventures OÜ-le muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusloa andmine viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 10.1 Kaebaja asukoht on Eestis ja kaebajal on eesmärk Eestis tegutseda. Seda tõendab mh järgnev: kontor Tallinnas, Parda tn, sh serverid ja vajalikud seadmed; juhatuse liige Andrus Arbeiter Eestis; 2 töötajat Eestis: kontaktisik Diana Itinski-Leenson ja sekretär K.P.; koostööleping Eesti äriühinguga OÜ-ga Fiupliant vastavus- ja õigusteenuse saamiseks; koostöölepingud muude Eestis paiknevate teenuseosutajatega (raamatupidamisteenus, finants- ja siseaudiitorid); RAB-il on võimalus kaebajalt igal ajal küsida infot, dokumente ning teha kohapealseid kontrolle, kaebaja ei ole jätnud RAB-le teavet või dokumente saatmata; Eestis olemasolevad kliendid; äriplaani kohaselt on eesmärk leida Eestis lähiaastatel kliente. 10.2 Ei ole aru saada mida soovib RAB väita tulenevalt väljavõtetest vestlusega juhatuse liikmega ja miks on keelatud, et isik kasutab kaubamärki Exhange Point, mis erineb ärinimest. Ei ole aru saadav, miks ei ole tavapärane välismaise suunakoodi kasutamine. RAB-il on olemas kaebaja Eestis asuvad kontaktid ja RAB on kaebaja soovi korral telefoni teel alati kätte saanud ning äriregistrisse jäänud vana telefoninumber ei ole seda takistanud. 2(10)
10.3 Kaebajal ei ole ka teistes riikides töötajaid, st 100% kaebaja töötajatest asuvad Eestis. Kuigi suur osa teenustest ostetakse töötajate tööle võtmise asemel sisse, siis asub suur osa teenusepakkujatest Eestis. RAB ei ole välja toonud, et klient oleks jäänud nõuetekohaselt tuvastamata või et töötajad ei oleks suutnud täita oma kohustusi. RAB ei ole arvestanud, et kaebaja ärimudel on koostöö teiste ettevõtetega selliselt, et kogu tööd ei tee ära palgalised töötajad. Kaebajal on lisaks töötajatele teenuse osutamise leping OÜ-ga Fiupliant vastavusteenuse ja õigusteenuse osutamiseks. Viimane on virtuaalvääringu teenust pakkuvate ettevõtete inkubaator ja tema klientideks on alustavad ettevõtted. 10.4 I kaitseliini teenus (KYC) on sisse ostetud Serbias asuvalt teenusepakkujalt BS Solutions ning tegemist on kaasaegse ja suuresti automatiseeritud teenusega. KYC teenuse asukohale ei ole õigusaktidega kehtestatud mingeid tingimusi. Kaebajale jääb jätkuvalt põhivastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks. Kahtluse korral selgitab kaebaja ise välja andmed klientide ja tehingute kohta. AML meeskond ehk teine kaitseliin (mis koosneb RAB kontaktisikust ja sisseostetud AML teenusest ning sisseostetud õigusteenusest AML toeks) asub ja on alati asunud Eestis. 10.5 Suurem osa kaebaja kliente jäävad alla kõrgendatud hoolsusmeetmete määra ehk enamjaolt on tegemist automaatkontrolli ning seejärel seire korras kontrollitavate isikutega. Kaebaja kasutab BS Solutions teenust, mida kontrollivad kaks Eestis asuvat kaitseliini. Täiendavalt on ettevõttel ka finants- ja siseaudiitorid, kes kontrollivad ettevõtte vastavust kõigile nõuetele ja hoolsusmeetmetele. Käesoleva hetke seisuga on kaebajal ligi 240 klienti, st RAB ei ole lähtunud otsuse tegemisel õigetest andmetest. 10.6 RAB ei too välja ühtegi konkreetset puudust kaebaja tegevuses, vaid teeb üksnes järeldusi, et selline teistsugune struktuur ei maanda riske. Kaebaja on viimastel aastatel kordades oma meetmeid tugevdanud. RAB etteheited on oletuslikud. OÜ Fiupliant toetab lihtsamate teenuste pakkumist, mida ei ole mõistlik täies mahus endale võtta. See tähendab ka et K. P. töötab ühel suurel kontoripinnal, kus ta teenindab 7-15 klienti ning töötab täiendavalt ka OÜ-s Fiupliant. Oma tööaja sees ajab sekretär üldisi kontori halduse asju ning täidab ka spetsiifiliste ettevõtete töötajate ülesandeid. OÜ Fiupliant teenus on virtuaalvääringu turul unikaalne ja väga paindlik. K. P. on Parda 8 kontoris alaliselt olemas. 10.7 Vaidlustatud otsuses ega mujal ei ole kaebajale selgitatud, miks puudub Diana ItsinskiLeensonil RAB hinnangul laitmatu maine. Isik töötas 11.02.2020-07.06.2022 Hodltech kontaktisikuna ning oli juhatuse liige. Ettevõttel oli virtuaalvääringu teenuse osutamiseks luba, millest ettevõte vabatahtlikult 15.06.2022 loobus. Ühtegi ettekirjutust ettevõttele tehtud ei ole. Ettevõte kustutati äriregistrist 25.11.2022. Pärast seda töötas Diana Itsinski-Leenson Transcrypt OÜ kontaktisikuna, kus tema töösuhe 11.07.2023 lõpetati, kuna RAB teatas, et Diana sellele positsioonile ei sobi. RAB ei ole talle selgitusi edastanud. 10.8 RahaPTS-st ei tulene, et RAB-il on tegevusloa muutmise menetluses õigus hinnata, kas kaebaja kliendid asuvad Eestis. RAB-poolne õigusnormi sisustamine on vale, sest ükski õigusakt ei sätesta kriteeriume, kui palju kliente peab virtuaalvääringu teenuse pakkujal Eestis olema. Kohtupraktika kohaselt ei ole Eestis tegevusloa säilitamine välistatud isegi juhul, kui tegevusloa omajal ei ole Eestis mitte ühtegi klienti (Tallinna Ringkonnakohtu määrused asjades 3-23-1625 ja 3-23-1553). Kaebaja äritegevuse sisuks on virtuaalvaluuta vahetusteenus, mis toimub virtuaalselt. Virtuaalvaluutat ei ole füüsiliselt olemas ja äriühingul ei saa olla füüsilist „poodi“ või kohta, kuhu kliendid füüsiliselt kohale tulevad virtuaalvaluutat vahetama. Teenuse sisust tulenevalt ei saa see olla suunatud vaid Eesti klientidele, vaid klientidele üle maailma. Kaebaja jaoks on äriliselt oluline, et teenust saaks pakkuda klientidele üle maailma. Seisukoht, et Eestis virtuaalvääringu tegevusluba omav isik peaks pakkuma teenuseid üksnes või eelkõige Eesti klientidele oleks vastuolus ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)2023/1113, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937. Kaebajal on lähiaastatel ka plaanis pöörata suuremat 3(10)
tähelepanu klientide leidmisele Euroopa Majanduspiirkonnas ja ka eraldi Eestis. Nimetatu nähtub kaebaja äriplaanist. 10.9 Kaebaja on kõik seaduses sätestatud kohustused täitnud ning teinud selleks suuri investeeringuid. Toimunud haldusmenetluse põhjal oleks RAB pidanud tegema otsuse kaebaja tegevusloa uuendamise, mitte selle kehtetuks tunnistamise kohta. Kuna RAB ei ole talle seaduses sätestatud tähtaegu järginud, palub kaebaja kohtul kohustada RAB-i 5 päeva jooksul arvates kohtuotsusest teha uus otsus tegevusloa uuendamise kohta. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja leiab, et RAB on õigesti tuvastanud, et kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis ning ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis. 11.1 Kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis, ei ole RAB-il võimalik teostada järelevalvet ja RAB ei saaks täita RahaPTS § 54 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustust, siis kaebaja ei täida RahaPTS-s toodud kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid. 11.2 Tegevuskoha nõue on keskne küsimus tegevusloa saamisel ja kehtimisel. Nõue kehtib juba alates 10.03.2020. Tegevuskoha tuvastamine RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõttes ei ole kaalutlusõiguse teostamine, vaid faktilise asjaolu tuvastamine. Kaebaja esitatud selgituste ja dokumentidega ei leia kinnitust, et ettevõte on kavandanud oma äritegevust sellisena, et tema tegevuskoha saaks lugeda Eestis asuvaks. 11.3 Haldusmenetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et ettevõttel on Eestis ainult 2 töötajat ning muud teenused ostetakse sisse, seega on ettevõtte seos Eestiga olematu. Lisaks juhatuse liikmele Martin Gasmanile (alates 08.09.2023 juhatuse liige Andrus Arbeiter) töötab ettevõttes sekretär K. P. 0,2 töökoormusega. Neli tundi nädalas on ilmselgelt vähe aega, et täita ametikohale seatud ülesandeid ja abistada kaebaja eesmärkide saavutamist. Kui teenust Eestis osutataks, ei ole võimalik ette määrata, millal klient ettevõtte poole pöördub. Seega on tõenäoline, et K. P. ettevõttes tegelikkuses tööülesandeid ei täida, vaid on võetud ettevõttesse tööle näiliselt RAB jaoks Eestis tegutsemise mulje loomiseks. 11.4 RAB on tuvastanud, et sama sekretäri teenuseid on kasutanud ka teised virtuaalvääringu ettevõtted, kes ühtlasi on seotud sama asukoha aadressiga Pärnu mnt 139D Tallinn. Kõnealused ettevõtted, sh kaebaja asuvad nüüd Parda 8 kontoris ühel suurel kontori pinnal. Sekretär teenindab 7-15 klienti ning töötab ka täiendavalt Fiupliant OÜ-s. RAB hinnangul on selline kokkusattumus ebatõenäoline ning viitab pigem sellele, et nendes tegevuskohtades virtuaalvääringu teenuse pakkujad ei asu. 11.5 Eesti Ekspressis avaldatud artiklist nähtub, et 2017. aasta lõpust kuni 2022. aasta lõpuni sai virtuaalvääringu loa 1644 firmat. Viidatud artiklist selgub, kuidas on püütud saada tegevusluba, mida sageli isegi ei kasutatud Eesti turul teenuse pakkumiseks. RAB-il on kohustus reageerida, kui ettevõtted ei vasta RahaPTS nõuetele. Kui ettevõttel on Eestis vaid paar töötajat, siis ettevõtte seos Eestiga on olematu, sh ettevõttel puudub eesmärk tegutseda Eestis ja pakkuda teenust Eesti tarbijatele. Kaebaja väide, et 100% kaebaja töötajatest asuvad Eestis on RahaPTS § 72 lg 11 p 2 sisustamisel eksitav, kuna kaebaja esitatud andmetest selgub, et tegelikult peale Eestis asuva juhatuse liikme ja osaliselt sekretäri ülesandeid täitva töötaja ei ole märkimisväärseid seoseid Eestiga. Kaebaja sisuliselt ei täida RahaPTS-i kohustuslikke nõudeid tegevusloa muutmiseks. 11.6 Asjaolu, et kaebaja on menetluse jooksul juhatuse liiget vahetanud, ei muuda olematuks fakte ja seletusi, mis on kaebaja poolt antud. RAB leiab, et juhatuse liige rääkis ettevõtte reaalsest olukorrast. 11.7 Kuna kaebaja I kaitseliin ei asu Eestis, siis ei ole RAB-il võimalik teha kontrollkäike ja küsida vahetult kaitseliini töötajatelt, kuidas nad RahaPTS-i reegleid rakendavad. Kuivõrd I kaitseliini teenus on delegeeritud Serbiasse, ei ole RAB-il võimalik teostada tõhusat järelevalvet. 4(10)
RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõte ei ole tagada, et RAB saaks kontrollida, kas kontaktisik ja vastutav liige täidavad RahaTPS §-st 17 tulenevaid kohustusi, vaid kas tegelikult täidetakse RahaPTS nõueid. RAB leiab, et kaebaja ei vasta kontrollieseme asjaolule, kuna I kaitseliin asub Serbias. Eestis ei ole ettevõtte üle järelevalve teostamine võimalik, või on see oluliselt raskendatud, seega RahaPTS § 72 lg 1 p 4 nõuded ei ole täidetud. Kogu tegevus teenuse pakkumise mõttes toimub mujal ja see tekitab küsimuse vajadusest taotleda Eestis tegevusluba. 11.8 Kaebajal puudub kontaktisik, kelle ülesanne on teostada II kaitseliini funktsioone. Ainuüksi kontaktisiku toetavat funktsiooni täitvast teenusepakkujast ei piisa. On kahtlus, et Martin Gasman oma ülesandeid ei täitnud. RAB-le 13.04.2023 antud ütlused viitavad sellele, et Martin Gasman ei teadnud, milliseid ülesandeid nimetatud isikud täitma peavad. Martin Gasman lahkus 12.09.2023 kaebaja juhatuse liikme, kontaktisiku ja finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku kohalt, kuid kaebaja sellest RAB-i ei teavitanud. RAB-il ei ole õigust avaldada Diana ItinskiLeensoni kohta kogutud andmeid. 11.9 RahaPTS § 72 lg 11 p 2 nõuab virtuaalvääringu tegevusloa omajalt ärisidemete olemasolu Eestis. Kaebaja esitatud vastavus- ja õigusteenuse leping OÜ-ga Fiupliant on täielikult inglise keeles või inglise ja eesti keeles. Ei ole aru saada, miks kasutatakse inglise keelt. Nimetatud lepingud ei tõenda kaebaja seost Eestiga. Pigem nähtub materjalidest, et Eesti turg ja kliendid on sisse toodud formaalsuse täitmiseks. Kaebaja esindaja ei ole suutnud selgitada välismaiste (Küprose, Ühendkuningriigi) telefoninumbrite sisulise kasutamise vajadust. Sidevahendite numbrid osutavad kaebaja tegevuskohale, mis ei ole Eestis. Lisaks ei ole kaebaja klientidel võimalik kaebaja kodulehel teenustega eesti keeles tutvuda. Infot saab inglise keeles. Nimetatu kinnitab, et teenus ei ole suunatud Eesti turule. 11.10 Kaebaja ei ole alustav ettevõte. Kaebaja äriplaanis väidetu pöörata rohkem tähelepanu klientide leidmisele Euroopa Majanduspiirkonnas ja Eestis on sisutühi. Kaebaja juhatuse liikmega 13.04.2023 läbi viidud vestlusest ilmneb, et ettevõttel on kõige enam kliente Kanadast, Austraaliast, Suurbritanniast, mis kinnitab, et kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Ettevõte ei ole teinud Eesti klientidele suunatud reklaami. 11.11 Kuigi RAB on saanud teadlikuks, et kaebajal puudub kontaktisik, ei pea RAB võimalikuks ettekirjutuse koostamist uue kontaktisiku määramiseks, kuivõrd RAB tuvastas, et ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis. Sellises olukorras ei pea RAB enam muude puuduste kõrvaldamist põhjendatuks. 11.12 RAB ei ole õigusvastaselt menetlusega viivitanud. Kaebaja esitas taotluse 15.06.2022, kuid ei esitanud kõiki nõutud dokumente ning pidi korduvalt puudusi kõrvaldama. RAB püüdis leppida kaebaja juhatuse liikmega kokku kohtumisi. 05.09.2023 teatas kaebaja, et muutis juhatuse liiget. Kaebaja on ise jätnud nõuded õigeaegselt täitmata. Kuna kaebaja ei vasta kontrollieseme asjaoludele ei ole oluline menetluse kestvus.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt antakse ettevõttele tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks muu hulgas, kui RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis. RahaPTS § 72 lg 11 p 2 sätestab, et kui ettevõtja esitatud andmetest selgub, et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis või tema äritegevusel ei ole seoseid Eestiga või tema äritegevusel ei ole peale Eesti tegevuskoha ning Eestis asuvate juhatuse liikmete märkimisväärseid sidemeid Eestiga, on RAB-il õigus keelduda virtuaalvääringu alase tegevusloa andmisest. RahaPTS § 1183 lg 1 alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima RahaPTS 2022. aasta 15. märtsil jõustunud redaktsiooni loetletud sätetega kooskõlla hiljemalt 2022. aasta 5(10)
15.juuniks. RahaPTS § 1183 lg 4 kohaselt kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ette nähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks.
14.RAB tuvastas, et kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ning ettevõtte eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Vaidlusaluses otsuses on tuginetud järgnevale: a) ettevõtte kontaktnumbriteks on märgitud erinevad Küprose suunakoodiga numbrid. Ettevõtte kodulehelt nähtub, et küsimuste korral saab ühendust võtta Ühendkuningriigis asuva numbri kaudu; b) ettevõttel on Eestis 2 töötajat, sh 0,2 koormusega sekretär K. P., kes täidab sama ülesannet veel üheksas virtuaalvääringu teenust pakkuvas ettevõttes. Väga mitmed teenuseid ostetakse sisse; c) ettevõtte I kaitseliin ei asu Eestis. Kaebaja on delegeerinud I kaitseliini ülesanded Serbias asuvale BC Solutions`le. Kaebaja juhatus asub küll Eestis aga ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest vastutav meeskond Serbias; d) ettevõttel puudub Eestis kontaktisik, kelle ülesandeks on teostada II kaitseliini funktsioone; e) ettevõttel on üksikud kliendid Eestis. Kliendid saavad kodulehel tutvuda informatsiooni pakkuvate teenustega vaid inglise keeles.
15.Kaebaja RAB käsitlusega ei nõustu ning leiab, et tema asukoht on Eestis, ning kaebajal on eesmärk Eestis tegutseda ning seda tõendab mh: a) kontor Tallinnas Parda tn, sh serverid ja vajalikud seadmed; b) juhatuse liige Andrus Arbeiter asub Eestis; c) 2 töötajat on Eestis: kontaktisik Diana Itsinski-Leenson ja sekretär K. P.; d) koostööleping Eesti äriühinguga OÜ-ga Fiupliant vastavus- ja õigusteenuse saamiseks; e) koostööleping muude Eestis paiknevate teenuseosutajatega (raamatupidamisteenus OÜ-ga Oblicity, finants- ja siseaudiitorid); f) RAB-il on võimalik igal ajal küsida infot ja dokumente ning teha kontrolle; g) Eestis olemas olevad kliendid; h) äriplaani kohaselt on eesmärk leida Eestist lähiaastatel uusi kliente.
16.Sisuline vaidlusküsimus poolte vahel ongi selles, kas kaebaja tegevuskoht on Eestis ja kas kaebaja eesmärk on tegutseda Eestis. Nimetatud asjaolu tuvastamine RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõistes ei ole kaalutlusõiguse teostamine, vaid faktilise asjaolu tuvastamine. Seega, kui ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis ja ettevõttel ei ole eesmärk tegutseda Eestis, siis ei tohi tegevusluba väljastada ning olemasolev tegevusluba tuleb tunnistada kehtetuks ja RAB-il puudub kaalutlusõigus.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 2 järgi on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS § 725 lg 7 kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht võimaldama virtuaalvääringu teenuse pakkumist ja tema asu- või tegevuskoha kaudu peab olema igal ajal võimalik tagada järelevalvevõi uurimisasutuse esindajale juurdepääsu kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Tallinna Ringkonnakohus on oma 25.03.2022 otsuses nr 3-20-2008 (p 14) selgitanud, et: “RahaPTS § 72 lg 1 p 4 ei piirdu selle nõudmisega, et alaliselt töötaks Eestis vastutav juhatuse liige, vaid nõuab, et Eestis oleks nii ettevõtja tegevuskoht kui ka juhatuse asukoht. Arvestades RahaPTS eesmärki, ei piisa asukoha määramiseks sellest, kuidas ettevõtja ise on tahtnud asukohta suhetes teiste isikute ja riigiga määratleda. Oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis ja kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab igapäevast juhtimist.“. Samuti selgitas ringkonnakohus, et: „ RahaPTS eesmärk on eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostamise üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõte ei ole tagada, seda, et RAB saaks kontrollida, kas kontaktisik ja vastutav liige täidavad enda RahaPTS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, vaid seda, kas virtuaalvääringu teenuse pakkumisel järgitakse RahaPTS nõudeid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ka praegu. Selleks, et oleks võimalik ettevõtja tegevuse üle tõhusalt järelevalvet teha, ei piisa seega, et Eestis viibib vaid see kaebaja juhatuse liige, kelle ainus ülesanne on vastutada RahaPTS nõuete täitmise eest.“. Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2021 otsuse nr 3-20-1659 punktis 12 selgitanud, et: 6(10)
„Peakontor on finantsvaldkonna ettevõtja juhatuse füüsiline asukoht, kus täidetakse valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse kriitiliste funktsioonide jätkuvus“.
18.Eeltoodust tulenevalt saab ettevõtte tegevuskoha nõuet tõlgendada vaid osaliselt läbi juhatuse asukoha. Juhatus on see, kes läbi oma tegevuse võimaldab virtuaalvääringu teenust pakkuda ja kelle kaudu on võimalik saada järelevalve- või uurimisasutustel juurdepääs vajalikele andmetele. Samas ei ole ainult juhatus see, kes tagab virtuaalvääringu teenuse pakkumist. Virtuaalvääringu teenuse osutamine eeldab kliendi käsundi vastu võtmist ja selle täitmist, samuti kliendiga suhtlemist ja informatsiooni edastamist, ehk teenuse pakkumine on kõik see, mis eelneva tagab. Selleks on näiteks töötajate olemasolu ja nende asukoht, serverite asukoht, reaalne koht, kus käsund täidetakse, koht kus kliendi kaebused ja päringud vastu võetakse ja kus neile vastatakse jne. Võib esineda olukordi, kus Eestis asub vaid juhatuse liige ja muu tugi Eestis puudub. Sellisel juhul saab järeldada, et ettevõttel ei ole lisaks tegevuskoha puudumisele ka soovi Eestis tegutseda RahaPTS § 72 lg 11 p 2 mõttes.
19.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-1625 tehtud määruses selgitanud, et seaduse nõuded ei ole kaebaja tegevuskoha osas sama ranged kui juhatuse asukoha osas. Kaebaja tegevuskoht saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute hoiustamine on veebipõhine ning ka klientide värbamine ei eelda äriühingu töötajate viibimist klientidega samas riigis. Kui ettevõtja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis, on siin ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §16 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553, p 13).
20.Kohus leiab, et RAB-i poolt kaebaja tegevusloa muutmise taotluse menetluses tuvastatud asjaolusid arvestades on RAB õigesti leidnud, et kaebaja tegelikuks tegevuskohaks ei saa lugeda Eestit ja kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis.
21.RAB tuvastas menetluses ja kaebaja ei ole vastu vaielnud, et lisaks juhatuse liikmele (Martin Gasman kuni 07.09.2023 ja alates 08.09.2023 Andrus Arbeiter) töötab ettevõttes sekretär K. P., kelle koormus on 0,2 ja kes lisaks kaebajale töötab sekretärina veel üheksas virtuaalvääringu teenust pakkuvas ettevõttes ning on ühes ettevõttes juhtimis- ja kontrolliorgani liige. Seega on kaebajal Eestis 2 töötajat, kellest üks töötab väga väikese koormusega. Kaebaja on kaebuses ise kinnitanud, et K. P. töötab ühel suurel kontoripinnal, kus ta teenindab 7-15 klienti ning töötab täiendavalt ka OÜ-s Fiupliant. Seega, ehkki formaalselt asuvad kõik kaebaja töötajad Eestis, on kaebaja ise kinnitanud, et valdava osa oma tegevuseks vajalikust teenusest ostab kaebaja sisse, st ei teosta funktsioone oma töötajate kaudu, kuivõrd selliselt toimimine on kaebaja jaoks mõistlik lahendus. Kaebaja on selgitanud, et suur osa teenustest ostetakse töötajate tööle võtmise asemel sisse, tuues välja ettevõtted OÜ Fiupliant ja Oblicity OÜ. OÜ Fiupliant nõustab virtuaalvääringuga seotud ettevõtteid tagamaks, et kõik protseduurireeglid ja muu dokumentatsioon on vastavuses nõuetega. Nagu nähtub kaebaja poolt OÜ-ga Fiupliant 01.06.2022 sõlmitud käsunduslepingust (dtl 165-177), siis on kaebaja delegeerinud OÜ-le Fiupliant mistahes nõustamise kaebaja ettevõtte põhitegevusega seotud valdkonnas, kaebajale on lepingu alusel tagatud juurdepääs kaebaja partnerite poolt pakutavatele teenustele ja kõigile muudele tugiteenustele. Käsundisaaja garanteerib kaebajale muu hulgas rahapesu tõkestamise spetsialisti teenuse summeeritud tööaja arvestuse järgi 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaebaja on volitanud käsundisaajat end esindama seoses teenuse osutamisega riigi ka kolmandate isikute ees. Seega nähtub lepingust, et kaebaja on delegeerinud teenuse osutajale valdava osa ülesandeid, mida tavapäraselt täidab ettevõtte juht. Iseenesest ei ole selles, et ettevõte ostab teenust sisse tõepoolest midagi keelatut, kuid olukorras, kus valdav osa ettevõtte toimimiseks olulist tähtsust omavad teenused ostetakse sisse, tekib küsimus, kas ettevõtte töötajatena registreeritud töötajad ka tõepoolest töötavad ettevõtte heaks. Olukorras, kus ettevõttel on tööl vaid juhatuse liige ja 0,2 osakoormusega sekretär, on põhjendatud RAB seisukoht, mille kohaselt on kaebaja väide, et 100% kaebaja töötajatest asuvad Eestis RahaPTS § 72 lg 11 p 2 sisustamisel eksitav. Kaebaja enda poolt 7(10)
esitatust selgub, et tegelikult peale Eestis asuva juhatuse liikme ja osaliselt sekretäri ülesandeid täitva töötaja ei ole kaebajal märkimisväärseid seoseid Eestiga.
22.Kohtu hinnangul on RAB põhjendatult viidanud, et arusaamatuks jääb, miks olukorras, kus kaebaja tegutseb Eestis, on käsundusleping koostatud eesti ja inglise keeles ning leping Oblicity OÜ-ga üksnes inglise keeles. Kui poolte tahteks oli regiuleerida Eestis asuvate ettevõtete vahelisi suhteid, oleks asjakohane kasutada eesti keelt. Lepingute vormistamine inglise keeles viitab sellele, et lepingud on suunatud isikutele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning lepingud ei pruugi reguleerida Eesti ettevõtete vahelisi tegelikke ärisuhteid. Ei ole võimalik kontrollida, kas ettevõtted täidavad oma ülesandeid täielikult ise, või oma välisriikides olevate lepingupartnerite kaudu. Seega on RAB põhjendatult leidnud, et nimetatud lepingud ei tõenda kaebaja seost Eestiga ja eesmärki tegutseda Eestis. Kaebaja äriplaanist tulenevalt on usutav, et ettevõtet juhitakse tegelikkuses väljastpoolt Eestit S. S. poolt, kes on kaebaja 100% osade omanik, Rumeenia kodanik ja kes resideerub alaliselt Küprosel (dtl 186). Võrreldes ettevõtte äriplaanis kaebaja juhatuse liikme ülesandeid (dtl 186-187) teenuste mahuga, mida ostetakse sisse, sh arvestades, et kaebaja on volitanud käsundisaajat end esindama seoses teenuse osutamisega riigi ka kolmandate isikute ees, on põhjendatud RAB tähelepanek, mille kohaselt on juhatuse liikme peamine ülesanne olla vaid RAB kontaktisikuks, mitte ettevõtte tegelikuks juhiks. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole RAB arvestanud õigesti kaebaja töötajatega seotud asjaolusid. RAB on otsuses piisavalt analüüsinud kaebaja ärimudelit, kuid tuvastanud, et nimetatu ei tõenda kaebaja seotust Eestiga ega taga RahaPTS-is sätestatud nõuete täitmise üle tõhusat järelevalvet.
23.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et I kaitseliini teenus (KYC) on sisse ostetud Serbias asuvalt teenusepakkujalt BS Solutions. KYS teenuse asukohale ei ole tõepoolest õigusaktidega kehtestatud mingeid nõudeid, kuid RAB on nimetatud asjaolu analüüsides põhjendatult välja toonud, et olukorras, kus uue kliendi kontrolli teostab Serbias asuv ettevõte, ei ole RAB-il võimalik teostada kontrollkäike ja küsida vahetult kaitseliini töötajatelt, kuidas nad RahaPTS-i rakendavad ja kas nad on vastava regulatsiooniga kursis. I kaitseliini ülesandeks on tuvastada kliendi tegevuses kahtlastele või ebaharilikele tehingutele või mõistlikule majanduslikule eesmärgile mittevastavaid või sellistele asjaoludele viitavaid tehinguid, et suunata need II kaitseliinile edasiseks analüüsimiseks. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 eesmärgiks on võimaldada tõhusat ja operatiivset järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkuja põhitegevuse teostajate üle, kes puutuvad vahetult kokku klientide, andmete ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu rahastamisega. Koosmõjus eelmises alapunktis tooduga on sisutühi kaebaja väide, mille kohaselt jääb sõltumata ülesannete delegeeritusest tema kanda põhivastutus rahapesu ja terrorismi tõkestamise ärahoidmiseks. Kui kogu teenus pakkumise mõttes toimub väljaspool Eestit, siis ei ole reaalselt võimalik viia läbi järelevalvemenetlust, et veenduda, kas ettevõte täidab RahaPTS nõudeid.
24.Kaebaja on esile toonud, et kontaktisiku funktsioone teostab kaebaja väline juriidilise nõustamise büroo OÜ Fiupliant. Samas märgib kaebaja, et RahaPTS järgsed funktsioonid jäävad kaebajale alles, ning kahtluse korral selgitab kaebaja ise välja andmed klientide ja tehingute kohta. AML meeskond (II kaitseliin, mis koosneb RAB kontaktisikust ja sisseostetud AML teenusest) on alati asunud Eestis. RAB on põhjendatult seadnud kahtluse alla, kas Martin Gasman on kontaktisiku funktsioone reaalselt täitnud, kuna isik ei ole esitanud RAB-le ühtegi teadet. Ei ole usutav, et olukorras, kus kaebajal on märkimisväärne hulk kliente, ei oleks selleks kordagi vajadust esinenud. Seega on RAB seadnud põhjendatult kahtluse alla, et kontaktisik tegelikkuses ei täitnud RahaPTS § 17 lg-s 7 ja 8 toodud kohustusi. Martin Gasman oli märgitud II kaitseliini töötajaks kuni 12.09.2023, millele järgnevalt soovis uus juhatuse liige määrata kontaktisikuks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutavaks isikuks Diana Itinski-Leensoni, kelle osas RAB teatas 17.10.2023, et isik ei sobi kontaktisikuks, kuna tal puudub RAB hinnangul laitmatu maine. Nimetatust tulenevalt tuvastas RAB vaidlusaluse otsuse punktis 3.5.10 põhjendatult, et ettevõttel ei olnud enam II kaitseliini töötajat, kes seadusest tulenevaid ülesandeid 8(10)
täitma peaks. Sellises olukorras on RAB põhjendatult leidnud, et ei piisa üksnes kontaktisiku toetavat funktsiooni teostavast teenusepakkujast selleks, et lugeda RahaPTS-st tulenevad nõuded täidetuks. Kaebaja ei ole menetluses ka selgitanud, milline on juhatuse tegelik funktsioon ettevõtte igapäevases tegevuses. Kaebaja ei teavitanud ka RAB-i RahaPTS § 74 sätestatud korras kontaktisiku vahetumisest.
25.Kohus nõustub kaebajaga selles, et ühestki õigusaktist ei tulene, kui palju peab Eesti virtuaalvääringu luba omaval ettevõttel olema kliente Eestis. Ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-1625 tehtud määruses selgitanud, et isiku tegevuskoht saab asuda Eestis ka siis, kui tema kliendid on välisriikides, sest virtuaalvääringute hoiustamine on veebipõhine ning ka klientide värbamine ei eelda äriühingu töötajate viibimist klientidega samas riigis. Samas rõhutab ringkonnakohus koos viitega varasemale lahendile asjas 3-23-1553, et kui ettevõtja olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis, on siin ka tema tegevuskoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §16 tähenduses. Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud lahendist, et olukorras, kus ettevõtja poolt muudest esitatud andmetest tuleneb, et tema tegevuskoht on Eestis, siis ei ole ainult Eestis klientide puudumine piisav selleks, et lugeda, et isiku tegevuskoht ei ole Eestis ja et tema eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Seega on RAB kohustatud hindama ettevõtja kohta kogutud andmeid kogumis, mida praegusel juhul on ka tehtud. Kaebajale ei ole jäetud tegevusluba andmata põhjusel, et kaebajal ei ole Eestis kliente, vaid nimetatud asjaolu on hinnatud koosmõjus teiste kogutud andmetega. Eestis klientide puudumine on vaid üks asjaolu, mis viitab sellele, et kaebajal puuduvad Eestiga sidemed ning ta ei tegutse Eestis. RahaPTS § 72 lg 11 p 2 kohaselt tuleb RAB-il kaaluda, kas ettevõtja eesmärk on tegutseda Eestis ja kas tema äritegevusel on seosed Eestiga. Seega on normi tähenduses oluline tuvastada ärisidemete olemasolu Eestiga. Ärisidemete olemasolule võib viidata märkimisväärne kliendibaas Eestis. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja tegevuse eesmärk ei ole suunatud Eesti turule ning eesmärk on leida kliente välisriikides. Kaebaja on oma äriplaanis määratlenud oma kliendina inglise keelt kõneleva isiku Euroopast (dtl 197). Kaebaja märgib äriplaanis, et kõige rohkem kliente on Suurbritanniast, järgneb Kanada ja Austraalia. Kõige suurema käibega riigid 2021. aastal olid Austraalia ja Kanada (dtl 198). Seega on RAB kaebaja sidemete tuvastamisel Eestiga põhjendatult võtnud arvesse kaebaja kliendibaasiga seonduva ning hinnanud andmeid koosmõjus teiste menetluses tuvastatud asjaoludega.
26.Muu hulgas on RAB viidanud asjaolule, et kaebaja on oma kontaktandmetena märkinud Küprose suunakoodiga numbrid ning klienditoe numbrina Ühendkuningriigi suunakoodiga numbri. Kohus nõustub, et välisriikide telefoninumbrite kasutamine annab aluse järeldada, et ettevõtte tegevuskoht ei ole Eestis ning tegelik eesmärk on tegutseda väljaspool Eestit. RAB ei sea seejuures kahtluse alla kaebaja õigust leida kliente kogu maailmas ega ole väitnud, et kaebaja peaks leidma kliente vaid Eestist.
27.Eeltoodud asjaoludest kogumis järeldub, et kõik kaebaja majandustegevuse aluseks olevad teenused ostetakse sisse, kaebaja I kaitseliin ei asu Eestis ning teenus on suunatud valdavalt välisriikides asuvatele klientidele. Kaebajal puudub RAB poolt aktsepteeritud kontaktisik ja rahvusvahelise finantssanktsioonide rakendamise eest vastutav isik. Kaebaja seotus Eestiga väljendub vaid läbi juhatuse liikme ja 0,2 koormusega töötava sekretäri. Seejuures on juhatuse liikme sisulised kohustused valdavas osas taas delegeeritud kaebaja koostööpartneritele. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid reaalseid ülesandeid juhatuse liige sellises olukorras igapäevaselt täidab. Sellises olukorras on RAB võimalused kaebaja tegevuse õiguspärasust kontrollida piiratud. RAB-il peab igal ajahetkel olema ligipääs kogutavatele ja säilitatavatele andmetele ning võimalus kontrollida kaebaja tegevust sisuliselt.
28.Ülaltoodud asjaoludest nähtuvalt on RAB kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et kaebaja tegevuskoht ei ole Eestis ja kaebaja eesmärk ei ole tegutseda Eestis. Kaebajal on Eestis vaid juhatuse liige ja 0,2 koormusega töötav sekretär, mis ei ole piisav. Seega ei vasta ettevõte 9(10)
RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4, § 725 lg-s 7 ning § 72 lg 11 p-s 2 sätestatud kontrollieseme asjaoludele ning MSÜS § 37 lg 2 p 2 alusel oli RAB-il õigus tunnistada ettevõtte tegevusluba kehtetuks.
29.Kohus nõustub kaebajaga selles, et RAB poolt läbi viidud menetlus on olnud ülemäära pikk (15.06.2022- 08.12.2023). Kuivõrd menetluses on tuvastatud, et kaebajale väljastatud tegevusluba tuleb tunnistada kehtetuks, siis ei ole menetluse pikkus iseenesest saanud mõjutada menetluse tulemust ega haldusakti õiguspärasust.
30.Kokkuvõttes leiab kohus, et RAB 08.12.2023 otsus nr 6-1/108-1 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.