Määrus 2023/1542

1. Käesoleva määrusega sätestatakse kestlikkus-, ohutus-, märgistus-, tähistus- ja teabe esitamise nõuded, mille alusel võib patareisid ja akusid liidus turule lasta ja kasutusele võtta. Samuti sätestatakse sellega miinimumnõuded laiendatud tootjavastutuse, patarei- ja akujäätmete kogumise ja töötlemise ning aruandluse kohta. 2. Käesoleva määrusega kehtestatakse patareide ja akudega seotud hoolsuskohustused ettevõtjatele, kes lasevad patareisid ja akusid turule või võtavad neid kasutusele. Samuti sätestatakse sellega nõuded keskkonnahoidlike riigihangete kohta patareide ja akude või selliste toodete hankimisel, millesse patareid ja akud on paigaldatud. 3. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi patareide ja akude kategooriate suhtes, eelkõige kantavate patareide ja akude, käivitus-, valgustus- või süüteakude (mootorsõidukiakude), kergtranspordivahendite akude, elektrisõidukiakude ning tööstuslike patareide ja akude suhtes olenemata nende kujust, mahust, kaalust, disainist, koostismaterjalidest, patarei- või akukeemiast, kasutusest või otstarbest. Seda kohaldatakse ka patareidele ja akudele, mis on paigaldatud muudesse toodetesse või on nendele lisatud või mis on spetsiaalselt projekteeritud muude toodete jaoks või neile lisamiseks. Kui turule lastud patareid või akut võib käsitada rohkem kui ühte kategooriasse kuuluvana, loetakse need II peatüki kohaldamisel kuuluvat selle kategooria alla, milles suhtes kehtivad kõige rangemaid nõudeid. 4. Juhul kui elemendid või patarei- või akumoodulid tehakse lõppkasutuseks turul kättesaadavaks ilma neid suuremasse patarei- või akupakki või patareisse ja akusse lisamata või koondamata, käsitatakse neid käesoleva määruse kohaldamisel patarei või akuna turule lastud toodetena ning kohaldatakse kõige sarnasema patarei- või akukategooria suhtes sätestatud nõudeid. Kui võib järeldada, et sellised elemendid või patarei- või akumoodulid kuuluvad rohkem kui ühte patarei- või akukategooriasse, loetakse need kuuluvat selle kategooria alla, milles suhtes kehtivad kõige rangemad nõuded. 5. Käesolevat määrust ei kohaldata patareide ja akude suhtes, mis on paigaldatud või mis on spetsiaalselt projekteeritud paigaldamiseks: a) seadmetesse, mis on seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsega, relvadesse, sõjamoona ja sõjatarvikutesse, välja arvatud tooted, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks, ning b) seadmetesse, mis on ette nähtud kosmosesse saatmiseks. 6. Käesoleva määruse III ja VIII peatükki ei kohaldata seadmete suhtes, mis on spetsiaalselt projekteeritud tuumaseadmete ohutuse tagamiseks, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (42) artiklis 3.

Käesoleva määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu tõhusale toimimisele, ühtlasi vältides ja vähendades patareide ja akude kahjulikku mõju keskkonnale, ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, vältides või vähendades patarei- ja akujäätmete tekitamise ja käitlemise kahjulikku mõju.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „patarei või aku“ – seade, mis annab keemilise energia muundamisest vahetult saadavat elektrienergiat, mis on sisemise või välise salvestusega ja mis koosneb ühest või mitmest mittelaetavast või laetavast elemendist, moodulist või nende pakist, ning sisaldab patareid või akut, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud, kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud või mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud; 2) „patarei- või akupakk“ – rühm elemente või mooduleid, mis on omavahel ühendatud või kaetud välisümbrisega nii, et moodustub terviklik üksus, mis ei ole ette nähtud lõppkasutaja poolt osadeks võtmiseks või avamiseks; 3) „patarei- või akumoodul“ – omavahel ühendatud või välismõju eest kaitsmiseks välisümbrisega kaetud elementide rühm, mis on ette nähtud kasutamiseks kas eraldi või koos teiste moodulitega; 4) „element“ – patarei või aku funktsionaalne põhiüksus, mis koosneb elektroodidest, elektrolüüdist, mahutist, klemmidest ja, kui see on kohaldatav, separaatoritest ning sisaldab aktiivseid materjale, mille reaktsioon tekitab elektrienergiat; 5) „aktiivne materjal“ – materjal, mis reageerib keemiliselt, et tekitada elektrienergiat elemendi tühjenemisel või salvestada elektrienergiat, kui akut laetakse; 6) „patarei“ – keemiline vooluallikas, mis ei ole projekteeritud uuesti laadimiseks; 7) „aku“ – keemiline vooluallikas, mis on projekteeritud uuesti laadimiseks; 8) „välise salvestusega aku“ – aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud energia salvestamiseks üksnes ühes või mitmes ühendatud välises seadmes; 9) „kantav patarei või aku“ – suletud, kuni 5 kg kaaluv patarei või aku, mis ei ole spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks ning mis ei ole ei elektrisõidukiaku, kergtranspordivahendi aku ega mootorsõidukiaku; 10) „üldkasutatav kantav patarei või aku“ – kantav patarei või aku, mis on laetav või mittelaetav ning spetsiaalselt projekteeritud koostalitlusvõimelisena ja millel on järgmised levinud formaadid: 4,5 volti (3R12), nööpelement, D, C, AA, AAA, AAAA, A23, 9 volti (PP3); 11) „kergtranspordivahendi aku“ – suletud, kuni 25 kg kaaluv aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud elektritoite andmiseks ja veojõu tekitamiseks ratassõiduki puhul, mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos, kaasa arvatud tüübikinnitusega L-kategooria sõidukid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 (43) tähenduses, ning mis ei ole elektrisõidukiaku; 12) „käivitus-, valgustus- või süüteaku“ ehk „mootorsõidukiaku“ – aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet käivituse, valgustuse või süüte jaoks ning mida võib samuti kasutada abi- või varuotstarbel sõidukites, muudes transpordivahendites või masinates; 13) „tööstuslik patarei või aku“ – patarei või aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks, patarei või aku, mis on ette nähtud tööstuslikuks kasutuseks pärast kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist või kasutusotstarbe muutmist, või mis tahes muu patarei või aku, mis kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole elektrisõidukiaku, kergtranspordivahendi aku ega mootorsõidukiaku; 14) „elektrisõidukiaku“ – aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet veojõu tekitamiseks määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud L-kategooria hübriid- või elektrisõidukites ning mis kaalub rohkem kui 25 kg, või aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet veojõu tekitamiseks määruses (EL) 2018/858 sätestatud M-, N- või O-kategooria hübriid- või elektrisõidukites; 15) „paikne akupõhine energiasalvestussüsteem“ – sisemise salvestusega tööstuslik aku, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektrienergia salvestamiseks võrgust ja ülekandmiseks võrku või elektrienergia salvestamiseks ja lõppkasutajatele ülekandmiseks sõltumata sellest, kus seda akut kasutatakse ja kes on kasutaja; 16) „turule laskmine“ – patarei või aku esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine; 17) „turul kättesaadavaks tegemine“ – kaubandustegevuse käigus patarei või aku tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule turustamise või kasutamise eesmärgil; 18) „kasutuselevõtt“ – varasemalt turule laskmata patarei või aku esmakordne ettenähtud otstarbel kasutamine liidus; 19) „patarei- või akumudel“ – patarei või aku versioon, mille kõigil üksustel on samad tehnilised omadused, mis on olulised käesoleva määruse kohaste kestlikkus- ja ohutusnõuete ning märgistus-, tähistus- ja teabe esitamise nõuete seisukohast, ning sama mudelitähis; 20) „ohtlik patarei või aku“ – patarei või aku, millel võib olla inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale kahjulik mõju, mis on suurem kui see, mida peetakse mõistlikuks ja vastuvõetavaks seoses patarei või aku ettenähtud otstarbega või selle tavapäraste ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste, sealhulgas patarei või aku kasutusaja ja, kui see on kohaldatav, kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete korral; 21) „süsinikujalajälg“ – kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa tootesüsteemis, väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina ja tuginedes toote keskkonnajalajälje uuringule, milles ainus mõjukategooria on kliimamuutused; 22) „ettevõtja“ – valmistaja, volitatud esindaja, importija, turustaja või ekspediitorteenuse osutaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kehtivad kohustused seoses patareide või akude valmistamise, nende korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmise või taastamisega, nende turul kättesaadavaks tegemise või turule laskmisega, kaasa arvatud interneti vahendusel turule laskmine, või patareide või akude kasutuselevõtmisega vastavalt käesolevale määrusele; 23) „sõltumatu ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on valmistajast ja tootjast sõltumatu ning otseselt või kaudselt seotud patareide või akude remondi, hoolduse või kasutusotstarbe muutmisega, sealhulgas jäätmekäitlejad, remonditöökojad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade valmistajad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, kontrolli- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad, alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite seadmete paigaldajatele, valmistajatele ja remonditöökodadele koolitust pakkuvad ettevõtjad; 24) „ruutkood“ – masinloetav maatrikskood, mis juhatab käesoleva määruse kohaselt nõutava teabeni; 25) „akuhaldussüsteem“ – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid aku seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta, mis on esitatud VII lisas, ning suhtleb sõiduki, kergtranspordivahendi või seadmega, millesse aku on paigaldatud, või avaliku või erasektori laadimistaristuga; 26) „seade“ – direktiivi 2012/19/EL artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud elektri- või elektroonikaseade, mis täielikult või osaliselt saab või võib saada toite patareilt või akult; 27) „laetustase“ – aku kasutatav energia, mida väljendatakse protsendina valmistaja poolt teatatud nimimahutavusest; 28) „seisukord“ – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga; 29) „korduskasutamiseks ettevalmistamine“ – korduskasutamiseks ettevalmistamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 16; 30) „kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamine“ – toiming, millega patarei- või akujäätmed või nende osad valmistatakse ette nii, et neid saab kasutada muul eesmärgil või muuks rakenduseks kui see, milleks patarei või aku algselt projekteeriti; 31) „kasutusotstarbe muutmine“ – toiming, mille tulemusena patareid või akut, mis ei ole patarei- või akujääde, või selle osi kasutatakse muul eesmärgil või muuks rakenduseks kui see, milleks patarei või aku algselt projekteeriti; 32) „taastamine“ – kasutatud patarei või akuga tehtav tehniline toiming, mis hõlmab kõigi selle elementide ja moodulite lahtivõtmist ja hindamist ning teatava arvu uute, kasutatud või jäätmetest taaskasutusse võetud elementide ja moodulite või muude patarei- või akukomponentide kasutamist, et taastada patarei või aku mahutavus vähemalt 90 %ni patarei või aku algsest nimimahutavusest, ning mille puhul kõigi üksikute elementide seisukord ei erine rohkem kui 3 %, ning mille tulemusena kasutatakse patareid või akut samal eesmärgil või samaks rakenduseks kui see, milleks patarei või aku algselt projekteeriti; 33) „valmistaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab patarei või aku või laseb patarei või aku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda patareid või akut oma nime või kaubamärgi all või võtab selle kasutusele enda tarbeks; 34) „tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded; 35) „harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud standard; 36) „CE-märgis“ – märgis, millega valmistaja kinnitab, et patarei või aku vastab märgise tootele kinnitamist sätestavate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele; 37) „akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine; 38) „riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus; 39) „vastavushindamine“ – protsess, mille käigus hinnatakse, kas on täidetud käesolevas määruses sätestatud kestlikkus-, ohutus-, märgistus-, teabe esitamise ja hoolsuskohustuse nõuded; 40) „vastavushindamisasutus“ – asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimine, katsetamine, sertifitseerimine ja kontroll; 41) „teada antud asutus“ – V peatüki kohaselt teada antud vastavushindamisasutus; 42) „patarei või akuga seotud hoolsuskohustus“ – ettevõtja, sealhulgas asjaomaseid toiminguid tegevate tarneahelas osalevate tarnijate, nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate kohustused, mis on seotud juhtimissüsteemi, riskijuhtimise, teada antud asutuste tehtavate kolmandate isikute kontrollide ja järelevalve ning teabe avalikustamisega, et teha kindlaks patareide või akude valmistamiseks vajalike toorainete ja teisese toorme hankimise, töötlemise ja nendega kauplemisega seotud tegelikud ja võimalikud sotsiaalsed ja keskkonnariskid, neid vältida ja nendega tegeleda; 43) „tütarettevõtja“ – juriidiline isik, kelle kaudu toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (44) artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud kontrollitava ettevõtja tegevus; 44) „emaettevõtja“ – äriühing, mis kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat; 45) „konflikti- ja riskipiirkonnad“ – määruse (EL) 2017/821 artikli 2 punktis f määratletud konflikti- ja riskipiirkonnad; 46) „kauglepingud“ – direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingud; 47) „tootja“ – valmistaja, importija või turustaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingute kasutamisest, kas: a) on asutatud liikmesriigis ja valmistab patareisid või akusid oma nime või kaubamärgi all või kes laseb patareisid või akusid oma nime all projekteerida või valmistada ning tarnib patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, esimest korda oma nime või kaubamärgi all selle liikmesriigi territooriumil; b) on asutatud liikmesriigis ja müüb selle liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all edasi patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, mis ei kanna nende valmistaja nime ega kaubamärki; c) on asutatud liikmesriigis ja tarnib selles liikmesriigis kutsealaselt esimest korda teisest liikmesriigist või kolmandast riigist pärit patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, või d) müüb liikmesriigis patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, kauglepingute alusel otse lõppkasutajatele, kes on kas kodumajapidamised või muud kui kodumajapidamised, ja on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis; 48) „laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud liikmesriigis, kus tootja laseb turule patareisid või akusid ja mis ei ole tootja asutamiskoha liikmesriik, ning kelle tootja on määranud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 5 kolmanda lõiguga täitma kõnealuse tootja käesoleva määruse VIII peatükist tulenevaid kohustusi; 49) „tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes korraldab rahaliselt või rahaliselt ja tegevuslikult laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel; 50) „patarei- või akujäätmed“ – patareid või akud, mis on jäätmed vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletule; 51) „patareide ja akude tootmisjäätmed“ – patarei või aku tootmisprotsessi käigus kõrvale jäetud materjalid või esemed, mida ei saa taaskasutada sama protsessi lahutamatu osana ja mis tuleb ringlusse võtta; 52) „ohtlik aine“ – määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 3 kohaselt ohtlikuks klassifitseeritud aine; 53) „töötlemine“ – patarei- ja akujäätmetega tehtav mis tahes toiming pärast nende üleandmist sortimise, korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise, ringlussevõtuks ettevalmistamise või ringlussevõtuga tegelevale ettevõttele; 54) „ringlussevõtuks ettevalmistamine“ – patarei- ja akujäätmete töötlemine enne ringlussevõtuprotsessi, hõlmates muu hulgas patarei- ja akupakkide ladustamist, käitlemist ja demonteerimist või selliste osade eraldamist, mis ei ole patarei või aku osad; 55) „vabatahtlik kogumispunkt“ – mittetulunduslik, kaubanduslik või muu ettevõte või avalik-õiguslik asutus, kes omal algatusel osaleb kantavate patareide ja akude jäätmete ja kergtranspordivahendite akude jäätmete liigiti kogumises, kogudes kokku enda või teiste lõppkasutajate tekitatud jäätmed, enne kui need patarei- ja akujäätmed antakse üle tootjale, tootjavastutusorganisatsioonile või jäätmekäitlejale järgnevaks töötlemiseks; 56) „jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb kutsealaselt patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise või töötlemisega; 57) „loa saanud käitluskoht“ – asutus või ettevõtja, millele on direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt antud luba patarei- ja akujäätmete töötlemiseks; 58) „ringlussevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes teostab loa saanud käitluskohas ringlussevõttu; 59) „kasutusiga“ – ajavahemik, mis algab patarei või aku valmistamisega ja lõpeb patarei või aku jäätmeteks muutumisega; 60) „ringlussevõtu määr“ – protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse ringlussevõtuprotsessi väljundfraktsioonide massi jagamisel patarei- ja akujäätmetest koosneva sisendfraktsiooni massiga; 61) „liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi; 62) „riiklik ametiasutus“ – tüübikinnitusasutus või muu ametiasutus, mis on liikmesriigis kaasatud patareide ja akudega seotud turujärelevalvesse ning vastutab selle eest; 63) „volitatud esindaja“ – liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad valmistajale IV ja VI peatüki kohaselt pandud kohustustest; 64) „importija“ – liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule kolmandast riigist toodud patarei või aku; 65) „turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb patarei või aku turul kättesaadavaks. 66) „kordumatu tunnus“ – kordumatu märgijada, mis võimaldab tuvastada patarei või aku ja anda veebilingi akupassile; 67) „digiplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud digiplatvorm; 68) „turuosaline“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/943 (45) artikli 2 punktis 25 määratletud turuosaline. 2. Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kohaldatakse järgmisi mõisteid: a) mõistete „jäätmed“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus“, „vältimine“, „kogumine“, „liigiti kogumine“, „laiendatud tootjavastutuse süsteem“, „korduskasutamine“ ja „ringlussevõtt“ puhul kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud määratlusi; b) mõistete „turujärelevalve“, „turujärelevalveasutus“, „ekspediitorteenuse osutaja“, „parandusmeetmed“, „lõppkasutaja“, „tagasivõtmine“ ja „turult kõrvaldamine“ puhul ning käesoleva määruse I, IV, VI, VII ja IX peatükis ning V, VIII ja XIII lisas sätestatud nõuetega seoses mõiste „oht“ puhul kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklis 3 sätestatud määratlusi; c) mõistete „sõltumatu energiavahendaja“ ja „energia salvestamine“ puhul kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 2 sätestatud määratlusi.

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate patareide ja akude turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõttu käesoleva määrusega hõlmatud patareide ja akude kestlikkus-, ohutus-, märgistus- ja teabe esitamise nõuetega seotud põhjustel. 2. Liikmesriigid ei takista käesolevale määrusele mittevastavate patareide ja akude näitamist messidel, näitustel, tootetutvustustel või muudel sarnastel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt märgitud, et asjaomane patarei või aku ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja et seda ei tehta turul kättesaadavaks ega võeta kasutusele enne, kui see on viidud vastavusse käesoleva määrusega. Selliste patareide ja akude demonstreerimise ajal võtab asjaomane ettevõtja piisavad meetmed inimeste ohutuse tagamiseks.

1. Patareisid või akusid võib turule lasta või kasutusele võtta ainult juhul, kui need vastavad järgmistele nõuetele: a) artiklites 6–10 ja 12 sätestatud kestlikkus- ja ohutusnõuetele ning b) III peatükis sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuetele. 2. II ja III peatükiga hõlmamata aspektides ei tohi lõike 1 kohaselt turule lastud või kasutusele võetud patareid või akud kujutada endast ohtu inimeste tervisele, inimeste ohutusele, varale ega keskkonnale.

1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas ja direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud piirangutele, ei tohi patareid ja akud sisaldada aineid, mille suhtes on kehtestatud piirang käesoleva määruse I lisas, välja arvatud juhul, kui need vastavad kõnealuse piirangu tingimustele. 2. Kui inimeste tervisele või keskkonnale tekib vastuvõetamatu oht, mis tuleneb aine kasutamisest patareide või akude valmistamisel või sellist ainet sisaldavate patareide või akude turule laskmisel või mis tekib patareide või akude järgmistes olelusringi etappides, sealhulgas patarei- või akujäätmete kasutusotstarbe muutmise või töötlemise käigus, ning mida ei ole piisavalt kontrollitud ja millega tuleb tegeleda liidu tasandil, võtab komisjon kooskõlas artiklis 89 osutatud menetlusega vastu delegeeritud õigusakti, et muuta I lisas esitatud piiranguid kooskõlas artiklites 86, 87 ja 88 sätestatud menetlusega. 3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud piiranguid ei kohaldata aine kasutamise suhtes patareide või akudega seotud teaduslikus uurimis- ja arendustegevuses, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 23. 4. Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud piirangut ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 22 määratletud toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse suhtes, täpsustatakse see erand ja erandi alla kuuluva aine maksimumkogus käesoleva määruse I lisas. 5. Komisjon, keda abistab määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel asutatud Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“), koostab 31. detsembriks 2027 aruande patareides ja akudes sisalduvate või nende valmistamisel kasutatud probleemsete ainete kohta, eelkõige ainete kohta, millel on kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale või mis takistab ohutu ja kvaliteetse teisese toorme ringlussevõttu. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades üksikasjalikud järeldused, ning kaalub asjakohaste järelmeetmete võtmist, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist.

1. Elektrisõidukiakude, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude ja kergtranspordivahendite akude osas koostatakse iga akumudeli ja tootmisettevõtte kohta süsinikujalajälje deklaratsiooni neljandas lõigus osutatud rakendusakti kohaselt, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: a) haldusteave valmistaja kohta; b) teave akumudeli kohta; c) teave aku valmistanud tehase geograafilise asukoha kohta; d) aku süsinikujalajälg, arvutatuna CO2 ekvivalentkilogrammides ühe kWh kohta kogu energiast, mida aku annab oma eeldatava kasutusea jooksul; e) aku süsinikujalajälg olelusringi etapi põhjal eristatult, nagu on kirjeldatud II lisa punktis 4; f) aku ELi vastavusdeklaratsiooni identifitseerimisnumber; g) veebilink, mis annab juurdepääsu punktides d ja e osutatud süsinikujalajälje väärtusi kinnitava uuringu avalikule versioonile. Süsinikujalajälje deklaratsiooni kohaldatakse: a) elektrisõidukiakude puhul alates 18. veebruarist 2025 või pärast 12 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; b) tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, alates 18. veebruarist 2026 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; c) kergtranspordivahendite akude puhul alates 18. augustist 2028 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; d) välise salvestusega tööstuslike akude puhul alates 18. augustist 2030 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kuni süsinikujalajälje deklaratsioon on artikli 13 lõikes 6 osutatud ruutkoodi kaudu kättesaadav, peab see olema akuga kaasas. Komisjon võtab hiljemalt 18. veebruariks 2024 elektrisõidukiakude puhul, 18. veebruariks 2025 tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on välise salvestusega, 18. veebruariks 2027 kergtranspordivahendite akude puhul ja 18. veebruariks 2029 välise salvestusega tööstuslike akude puhul vastu: a) delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 89, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades metoodika esimese lõigu punktis d osutatud aku süsinikujalajälje arvutamiseks ja kontrollimiseks kooskõlas II lisas esitatud oluliste elementidega; b) rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud süsinikujalajälje deklaratsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Elektrisõidukiakudel, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikel akudel ja kergtranspordivahendite akudel peab olema nähtav, selgesti loetav ja kustumatu märgis, millel on näidatud lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud aku süsinikujalajälg ja deklareeritud süsinikujalajälje tulemusklass, millele tootmisettevõtte asjaomane akumudel vastab. Esimeses lõigus osutatud akude puhul tuleb VIII lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis näidata, et deklareeritud süsinikujalajälg ja sellega seotud liigitus süsinikujalajälje tulemusklassi on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 1 neljanda lõigu punkti a ja käesoleva lõike neljanda lõigu punkti a kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides. Esimeses lõigus sätestatud süsinikujalajälje tulemusklassi nõudeid kohaldatakse: a) elektrisõidukiakude puhul alates 18. augustist 2026 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; b) tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, alates 18. augustist 2027 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; c) kergtranspordivahendite akude puhul alates 18. veebruarist 2030 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; d) välise salvestusega tööstuslike akude puhul alates 18. veebruarist 2032 või pärast 18 kuu möödumist vastavalt kas neljanda lõigu punktis a osutatud delegeeritud õigusakti või punktis b osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Komisjon võtab hiljemalt 18. veebruariks 2025 elektrisõidukiakude puhul, 18. augustiks 2026 tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, 18. augustiks 2028 kergtranspordivahendite akude puhul ja 18. augustiks 2030 välise salvestusega tööstuslike akude puhul vastu: a) delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 89, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades esimeses lõigus osutatud süsinikujalajälje tulemusklassid. Kõnealuse delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse II lisa punktis 8 esitatud tingimusi; b) rakendusakti, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud märgistuse vormingud ja selles lõigus osutatud süsinikujalajälje tulemusklassi deklaratsiooni vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon vaatab vastavalt II lisa punktis 8 esitatud tingimustele iga kolme aasta järel läbi tulemusklasside arvu ja nendevahelised piirväärtused ning võtab asjakohasel juhul kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid tulemuskasside arvu ja nendevaheliste piirväärtuste muutmiseks, et need oleksid vastavuses turuolukorra ja turu eeldatava arenguga. 3. Elektrisõidukiakude, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude ja kergtranspordivahendite akude puhul peab VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon näitama, et aku olelusringi süsinikujalajälje deklareeritud väärtus on tootmisettevõtte asjaomase mudeli puhul väiksem kui kolmanda lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud maksimaalne piirväärtus. Esimeses lõigus osutatud olelusringi maksimaalse süsinikujalajälje piirväärtuse nõuet kohaldatakse: a) elektrisõidukiakude puhul alates 18. veebruarist 2028 või pärast 18 kuu möödumist kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; b) tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, alates 18. veebruarist 2029 või pärast 18 kuu möödumist kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; c) kergtranspordivahendite akude puhul alates 18. augustist 2031 või pärast 18 kuu möödumist kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; d) välise salvestusega tööstuslike akude puhul alates 18. augustist 2033 või pärast 18 kuu möödumist kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Komisjon võtab hiljemalt 18. augustiks 2026 elektrisõidukiakude puhul, 18. veebruariks 2028 tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on välise salvestusega, 18. veebruariks 2030 kergtranspordivahendite akude puhul ja 18. veebruariks 2032 välise salvestusega tööstuslike akude puhul kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks esimeses lõigus osutatud olelusringi maksimaalse süsinikujalajälje piirväärtuse. Kõnealuse delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse II lisa punktis 9 esitatud asjaomaseid tingimusi. Olelusringi maksimaalse süsinikujalajälje piirväärtuse kehtestamine toob vajaduse korral kaasa lõikes 2 osutatud süsinikujalajälje tulemusklasside ümberklassifitseerimise. 4. Komisjon hindab 31. detsembriks 2030, kas on võimalik laiendada käesolevas artiklis sätestatud nõudeid kantavatele patareidele ja akudele ning lõikes 3 sätestatud nõuet tööstuslikele akudele, mille mahutavus on 2 kWh või vähem. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning kaalub asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist. 5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata aku suhtes, mida on korduskasutamiseks ette valmistatud, mida on kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud või mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, kui aku on enne sellist toimingut juba turule lastud või kasutusele võetud.

1. Alates 18. augustist 2028 või pärast 24 kuu möödumist kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peab üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, ning elektrisõidukiakude ja mootorsõidukiakude puhul, mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, olema kaasas dokumentatsioon, mis sisaldab teavet selle kohta, milline on aktiivsetes materjalides sisalduva akude tootmisjäätmetest või tarbimisjärgsetest jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, liitiumi või nikli protsentuaalne osakaal ning akus sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud plii protsentuaalne osakaal iga akumudeli osas aasta ja tootmisettevõtte kaupa. Esimest lõiku kohaldatakse alates 18. augustist 2033 kergtranspordivahendite akude suhtes, mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit. Komisjon võtab hiljemalt 18. augustiks 2026 vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 89, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades esimeses ja teises lõigus osutatud akude aktiivsetes materjalides sisalduva akude tootmisjäätmetest või tarbimisjärgsetest jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, liitiumi või nikli protsentuaalse osakaalu ning akudes sisalduva jäätmetest taaskasutusse võetud plii protsentuaalse osakaalu arvutamise ja kontrollimise metoodika ning dokumentatsiooni vormi. 2. Alates 18. augustist 2031 peab üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, ning elektrisõidukiakude ja mootorsõidukiakude puhul, mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon iga tootmisettevõtte iga akumudeli kohta aastapõhiselt näitama, et kõnealuste akude aktiivsetes materjalides moodustab akude tootmisjäätmetest või tarbimisjärgsetest jäätmetest taaskasutusse võetud koobalt, liitium või nikkel vähemalt järgmise protsentuaalse osa ning et akus moodustab jäätmetest taaskasutusse võetud plii vähemalt järgmise protsentuaalse osa: a) koobaltist 16 %; b) pliist 85 %; c) liitiumist 6 %; d) niklist 6 %. 3. Alates 18. augustist 2036 peab üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude puhul, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, ning elektrisõidukiakude, kergtranspordivahendite akude ja mootorsõidukiakude puhul, mis sisaldavad aktiivsetes materjalides koobaltit, pliid, liitiumi või niklit, VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon iga tootmisettevõtte iga akumudeli kohta aastapõhiselt näitama, et kõnealuste akude aktiivsetes materjalides moodustab akude tootmisjäätmetest või tarbimisjärgsetest jäätmetest taaskasutusse võetud koobalt, liitium või nikkel järgmise protsentuaalse osa ning et akus moodustab jäätmetest taaskasutusse võetud plii vähemalt järgmise protsentuaalse osa: a) koobaltist 26 %; b) pliist 85 %; c) liitiumist 12 %; d) niklist 15 %. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata akude suhtes, mida on korduskasutamiseks ette valmistatud, mida on kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, kui akud on enne sellist toimingut juba turule lastud või kasutusele võetud. 5. Pärast lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva ja hiljemalt 31. detsembriks 2028 hindab komisjon, kas lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärgid on asjakohane läbi vaadata jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli olemasoleva ning 2030. ja 2035. aastaks prognoositava kättesaadavuse või nende puuduse tõttu ning võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut. Kui see on põhjendatud ja asjakohane esimese lõigu kohaselt tehtud hinnangu alusel või muude oluliste muudatuste tõttu patarei- ja akutehnoloogias, mis mõjutavad taaskasutusse võetavate materjalide liiki, võtab komisjon hiljemalt 18. augustiks 2029 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud sihttasemeid. 6. Kui see on põhjendatud ja asjakohane patarei- või akukeemiaga seotud turusuundumuste tõttu, mis mõjutavad sellist liiki materjale, mida saab taaskasutusse võtta, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, lisades käesoleva artikli lõigetesse 2 ja 3 muud materjalid peale koobalti, plii, liitiumi ja nikli ning ringlussevõetud materjali konkreetse minimaalse osakaalu iga konkreetse materjali kohta.

1. Alates 18. augustist 2028 või pärast 24 kuu möödumist lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peavad üldkasutatavad kantavad patareid ja akud, välja arvatud nööpelemendid, vastama III lisas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtustele, mis on sätestatud lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. 2. Komisjon võtab hiljemalt 18. augustiks 2027 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades III lisas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite kohustuslikud miinimumväärtused üldkasutatavatele kantavatele patareidele ja akudele, välja arvatud nööpelementidele peavad saavutama. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte esimeses lõigus osutatud miinimumväärtuste muutmiseks või III lisas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite lisamiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti ettevalmistamisel kaalub komisjon vajadust vähendada, sealhulgas kantavate patareide ja akude ressursitõhususe suurendamise abil, üldkasutatavate kantavate patareide ja akude olelusringi keskkonnamõju ning võtab arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja märgistussüsteeme. Samuti tagab komisjon, et esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud sätted ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju kõnealuste patareide ja akude või neid sisaldavate seadmete, kergtranspordivahendite või muude sõidukite ohutusele ja funktsionaalsusele, samuti taskukohasusele ja kuludele lõppkasutajate jaoks ning tööstuse konkurentsivõimele. 3. Komisjon hindab 31. detsembriks 2030 olelusringi hindamise metoodika alusel selliste meetmete teostatavust, millega kõrvaldataks järk-järgult kasutuselt üldkasutatavad kantavad patareid, et minimeerida nende keskkonnamõju ning pidades silmas lõppkasutajate jaoks toimivaid alternatiive. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning kaalub asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist kas järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks või ökodisaini nõuete kehtestamiseks.

1. Alates 18. augustist 2024 peab üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikel akudel, kergtranspordivahendite akudel ja elektrisõidukiakudel olema kaasas dokument, mis sisaldab IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetreid. Esimeses lõigus osutatud akude puhul peab VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldama selgitusi tehniliste kirjelduste, standardite ja tingimuste kohta, mida kasutatakse elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite väärtuste mõõtmiseks, arvutamiseks või hindamiseks. Selgitus peab sisaldama vähemalt IV lisa B osas esitatud elemente. 2. Kas alates 18. augustist 2027 või pärast 18 kuu möödumist lõike 5 esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peavad üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikud akud, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, vastama IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtustele, mis on sätestatud lõike 5 esimese lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. 3. Kas alates 18. augustist 2028 või pärast 18 kuu möödumist lõike 5 teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peavad kergtranspordivahendite akud vastama IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtustele, mis on sätestatud lõike 5 teise lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata aku suhtes, mida on korduskasutamiseks ette valmistatud, kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, kui ettevõtja, kes selle aku turule laseb või kasutusele võtab, tõendab, et see aku on enne sellise toimingu tegemist turule lastud või kasutusele võetud enne kuupäeva, mil nimetatud kohustusi hakati kohaldama kooskõlas kõnealuste lõigetega. 5. Komisjon võtab hiljemalt 18. veebruariks 2026 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades IV lisa A osas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtused, mille üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikud akud, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, peavad saavutama. Komisjon võtab hiljemalt 18. veebruariks 2027 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades IV lisa A osas esitatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtused, mille kergtranspordivahendite akud peavad saavutama. Esimeses ja teises lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel arvestab komisjon vajadust vähendada üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike akude, välja arvatud need, mis on üksnes välise salvestusega, ja kergtranspordivahendite akude olelusringi keskkonnamõju ning tagab, et nendes sätestatud nõuded ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju kõnealuste akude või neid sisaldavate seadmete, kergtranspordivahendite või muude sõidukite funktsionaalsusele, taskukohasusele ja tööstuse konkurentsivõimele. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte IV lisas sätestatud elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetrite muutmiseks, et võtta arvesse turu ning teaduse ja tehnika arengut, muu hulgas eriti seoses tehniliste kirjeldustega, mille on koostanud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni mitteametlik elektrisõidukite ja keskkonna töörühm.

1. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on paigaldatud kantav patarei või aku, peab tagama, et selline patarei või aku on toote kasutusea jooksul lõppkasutaja poolt igal ajal kergesti eemaldatav ja asendatav. Seda kohustust kohaldatakse üksnes patareide või akude kui terviku suhtes, mitte üksikute elementide või muude nendesse patareidesse või akudesse kuuluvate osade suhtes. Kantavat patareid või akut tuleks pidada lõppkasutaja poolt kergesti eemaldatavaks, kui seda on võimalik tootest eemaldada kaubanduslikult kättesaadavate tööriistade abil, ilma et oleks vaja kasutada spetsiaalseid tööriistu, välja arvatud juhul, kui neid pakutakse tasuta koos tootega, omandiõigusega kaitstud töövahendeid, soojusenergiat või lahusteid toote koost lahti võtmiseks. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on paigaldatud kantav patarei või aku, peab tagama, et nende toodetega on kaasas juhised ja ohutusteave patareide või akude kasutamise, eemaldamise ja asendamise kohta. Kõnealused juhised ja ohutusteave tehakse üldsusele kättesaadaval veebisaidil alaliselt kättesaadavaks lõppkasutajatele kergesti arusaadaval viisil. Käesolev lõige ei piira selliste direktiivi 2012/19/EL artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud elektri- ja elektroonikaseadmeid käsitlevas liidu õiguses sätestatud erisätete kohaldamist, millega tagatakse keskkonna ja inimeste tervise parem kaitse seoses kantavate patareide ja akude lõppkasutajate poolse eemaldatavuse ja asendatavusega. 2. Erandina lõikest 1 võib järgmisi kantavaid patareisid või akusid sisaldavaid tooteid projekteerida nii, et patarei või aku oleks eemaldatav ja asendatav ainult sõltumatute spetsialistide poolt: a) seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud töötama peamiselt keskkonnas, kus puututakse regulaarselt kokku pritsiva veega, veevooluga või veesolekuga, ning mida võib pesta või loputada; b) määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktis 1 määratletud professionaalsed piltdiagnostika ja kiiritusravi seadmed ning määruse (EL) 2017/746 artikli 2 punktis 2 määratletud in vitro diagnostikameditsiiniseadmed. Käesoleva lõike punktis a sätestatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui erand on vajalik kasutaja ja seadme ohutuse tagamiseks. 3. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata, kui on vaja järjepidevat energiavarustust ning toote ja vastava kantava patarei või aku vahel on vaja püsivat ühendust, et tagada kasutaja ja seadme ohutus, või kui toodete puhul, mille põhifunktsioon on andmete kogumine ja edastamine, on see vajalik andmeterviklusega seotud põhjustel. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 2 muutmiseks, lisades uusi tooteid, mis vabastatakse eemaldatavuse ja asendatavuse nõuetest, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1. Sellised delegeeritud õigusaktid võetakse vastu üksnes turu arengut ning tehnika ja teaduse arengut arvesse võttes ning tingimusel, et on olemas teaduslikult põhjendatud kahtlused seoses kantavat patareid või akut eemaldavate või asendavate lõppkasutajate ohutusega, või juhul, kui on risk, et patarei või aku eemaldamine või asendamine lõppkasutajate poolt on vastuolus kohaldatavas liidu õiguses sätestatud tooteohutusnõuetega. 5. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on paigaldatud kergtranspordivahendite akud, peab tagama, et need akud ning akupakis sisalduvad üksikud elemendid on toote kasutusea jooksul sõltumatu spetsialisti poolt igal ajal kergesti eemaldatavad ja asendatavad. 6. Lõigete 1 ja 5 kohaldamisel peetakse kantavat patareid või akut või kergtranspordivahendi akut kergesti asendatavaks, kui selle saab pärast seadmest või kergtranspordivahendist eemaldamist asendada samalaadse kantava patarei või akuga, ilma et see mõjutaks seadme või kergtranspordivahendi toimimist, toimivust või ohutust. 7. Iga füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule tooteid, millesse on paigaldatud kantavad patareid või akud või kergtranspordivahendite akud, peab tagama, et need patareid või akud on nende poolt toidetavate seadmete varuosadena kättesaadavad vähemalt viis aastat pärast mudeli viimase seadme turulelaskmist ning sõltumatute spetsialistide ja lõppkasutajate jaoks mõistliku ja mittediskrimineeriva hinnaga. 8. Tarkvara ei tohi kasutada selleks, et mõjutada kantava patarei või aku või kergtranspordivahendi aku või nende põhikomponentide asendamist muu ühilduva patarei või aku või põhikomponendiga. 9. Komisjon avaldab suunised, et hõlbustada käesoleva artikli ühtlustatud kohaldamist.

1. Turule lastud või kasutusele võetud paiksed akupõhised energiasalvestussüsteemid peavad olema nende tavapärase töö ja kasutamise ajal ohutud. 2. Hiljemalt 18. augustiks 2024 peab VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon: a) tõendama, et paiksed akupõhised energiasalvestussüsteemid vastavad lõikele 1, ning sisaldama tõendeid selle kohta, et neid on edukalt katsetatud V lisas esitatud ohutusparameetrite suhtes, kasutades selleks tipptasemel katsemeetodeid. Ohutusparameetreid kohaldatakse üksnes juhul, kui vastav oht asjaomasele paiksele akupõhisele energiasalvestussüsteemile on olemas, kui seda kasutatakse valmistaja poolt ettenähtud tingimustel; b) sisaldama hinnangut paikse akupõhise energiasalvestussüsteemi võimalike ohutusriskide kohta, mida ei ole käsitletud V lisas; c) sisaldama tõendeid selle kohta, et punktis b osutatud riske on edukalt maandatud ja nende suhtes on läbi viidud katsed, kasutades selleks tipptasemel katsemeetodeid; d) sisaldama juhendeid riskide maandamiseks juhul, kui tekkida võivad kindlakstehtud riskid, näiteks tulekahju või plahvatus. Tehniline dokumentatsioon vaadatakse läbi, kui aku valmistatakse ette korduskasutamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks või see taastatakse või selle kasutusotstarvet muudetakse. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte V lisas esitatud ohutusparameetrite muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.

1. Alates 18. augustist 2026 või pärast 18 kuu möödumist lõikes 10 osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, tähistatakse patareid ja akud märgisega, mis sisaldab VI lisa A osas esitatud üldist teavet patareide ja akude kohta. 2. Alates 18. augustist 2026 või pärast 18 kuu möödumist lõikes 10 osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, tähistatakse kantavad akud, kergtranspordivahendite akud ning mootorsõidukiakud märgisega, mis sisaldab teavet nende mahutavuse kohta. 3. Alates 18. augustist 2026 või pärast 18 kuu möödumist lõikes 10 osutatud rakendusakti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, tähistatakse kantavad patareid märgisega, mis sisaldab teavet selle kohta, milline on nende minimaalne keskmine kestvus konkreetsetes rakendustes, ning märgisega „mittelaetav“. 4. Alates 18. augustist 2025 tähistatakse kõik patareid ja akud sümboliga, mis viitab nende liigiti kogumisele (edaspidi „liigiti kogumise sümbol“), nagu on näidatud VI lisa B osas. Liigiti kogumise sümbol katab vähemalt 3 % patarei või aku suurima külje pinnast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. Silindriliste elementide puhul katab liigiti kogumise sümbol vähemalt 1,5 % patarei või aku pindalast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. Kui patarei või aku suurus on selline, et liigiti kogumise sümbol oleks väiksem kui 0,47 × 0,47 cm, ei pea patareid või akut selle sümboliga tähistama. Selle asemel trükitakse pakendile liigiti kogumise sümbol mõõtmetega vähemalt 1 × 1 cm. 5. Kõik patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi üle 0,002 % või pliid üle 0,004 %, tähistatakse asjaomase metalli keemilise sümboliga: Cd või Pb. Raskmetallisisaldust näitav asjaomane keemiline sümbol trükitakse liigiti kogumise sümboli alla ja see katab pinna, mille suurus on vähemalt üks neljandik kõnealuse sümboli suurusest. 6. Alates 18. veebruarist 2027 tähistatakse kõik patareid ja akud ruutkoodiga, nagu on kirjeldatud VI lisa C osas. Ruutkood võimaldab juurdepääsu järgmisele: a) kergtranspordivahendite akude, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude puhul akupass kooskõlas artikliga 77; b) muude patareide ja akude puhul, asjakohane teave, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1–5, artiklis 18 osutatud vastavusdeklaratsiooniga, artikli 52 lõikes 3 osutatud aruandega ning teabega patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta, mis on sätestatud artikli 74 lõike 1 punktides a–f; c) mootorsõidukiakude puhul jäätmetest taaskasutusse võetud koobalti, plii, liitiumi või nikli kogus, mis sisaldub patarei või aku aktiivsetes materjalides ning mida arvutatakse kooskõlas artikliga 8. See teave peab olema täielik, ajakohane ja täpne. 7. Lõigetes 1–6 osutatud märgised ja ruutkood trükitakse või graveeritakse patareile või akule nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. Kui patarei või aku laadi või suuruse tõttu ei ole see võimalik või otstarbekas, kinnitatakse märgised ja ruutkood pakendile ja patarei või akuga kaasas olevatesse dokumentidesse. 8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et ruutkoodi asemel või sellele lisaks näha ette alternatiivsed arukate märgiste liigid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut. 9. Patareid või akud, mida on ette valmistatud korduskasutamiseks, ette valmistatud kasutusotstarbe muutmiseks, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, tähistatakse vastavalt käesolevale artiklile uute märgiste või tähistustega, mis sisaldavad teavet nende staatuse muutumise kohta vastavalt XIII lisa punktile 4, mis on kättesaadav ruutkoodi abil. 10. Komisjon võtab hiljemalt 18. augustiks 2025 vastu rakendusaktid, et kehtestada käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud märgistusnõuete ühtlustatud kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Alates 18. augustist 2024 peavad paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemide, kergtranspordivahendite akude ja elektrisõidukiakude akuhaldussüsteemi olema lisatud VII lisas ette nähtud ajakohased andmed akude seisukorra ja eeldatava kasutusea määramise parameetrite kohta. 2. Patarei või aku seaduslikult ostnud füüsilisele või juriidilisele isikule, sealhulgas sõltumatule ettevõtjale või jäätmekäitlejale või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule antakse igal ajal lõikes 1 osutatud akuhaldussüsteemi kaudu mittediskrimineerivatel tingimustel kirjutuskaitstud juurdepääs VII lisas esitatud parameetrite andmetele, austades seejuures aku valmistaja intellektuaalomandi õigusi, selleks et: a) teha patarei või aku energia salvestamise kaudu kättesaadavaks sõltumatutele energiavahendajatele või turuosalistele; b) hinnata patarei või aku jääkväärtust või järelejäänud kasutusiga ning kõlblikkust edasiseks kasutamiseks, tuginedes patarei või aku seisukorra hindamisele; c) hõlbustada patarei või aku ettevalmistamist korduskasutamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks või selle kasutusotstarbe muutmist või taastamist. 3. Akuhaldussüsteemis peab olema tarkvara lähtestamise funktsioon selliseks juhuks, kui korduskasutamiseks ettevalmistamist, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist, kasutusotstarbe muutmist või taastamist teostavatel ettevõtjatel on vaja laadida üles teistsugune akuhaldussüsteemi tarkvara. Tarkvara lähtestamise funktsiooni kasutamisel ei võeta algset valmistajat vastutusele patarei või aku ohutuse või funktsionaalsuse mis tahes rikkumise eest, mida võiks seostada akuhaldussüsteemi tarkvaraga, mis on üles laaditud pärast patarei või aku turule laskmist. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta VII lisas esitatud parameetreid akude seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramiseks, pidades silmas turu arengut ning tehnika ja teaduse arengut, ning tagada koostoime elektrisõidukite akude vastupidavust käsitlevas ÜRO üldises tehnilises normis nr 22 esitatud parameetritega, võttes nõuetekohaselt arvesse akude valmistaja intellektuaalomandi õigusi. 5. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse lisaks sõidukite tüübikinnitust käsitlevas liidu õiguses sätestatule.

1. Selleks et tagada patareide ja akude vastavus artiklites 9, 10, 12, 13, 14 ja 78 sätestatud nõuetele ja kontrollida nõuetele vastavust, viiakse läbi katsed, mõõtmised ja arvutused, kasutades usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tipptasemel meetodeid ja mille mõõtmisviga peetakse väikeseks, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud standardites, mille viited on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. 2. Harmoneeritud standardite eesmärk on võimalikult täpselt jäljendada tegelikke kasutustingimusi, säilitades seejuures standardsed katsed. 3. Patareid ja akud, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 9, 10, 12, 13, 14 ja 78 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on hõlmatud kõnealuste harmoneeritud standardite või nende osadega, ning asjakohasel juhul niivõrd, kuivõrd saavutatakse nende nõuete jaoks kehtestatud miinimumväärtused vastavalt artiklitele 9 ja 10.

1. Komisjon võib erandjuhtudel võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse artiklites 9, 10, 12, 13, 14 ja 78 sätestatud nõuete või artikli 15 lõikes 1 osutatud katsete jaoks ühtsed kirjeldused, kui: a) kõnealused nõuded või katsed ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; b) komisjon on palunud ühel või mitmel Euroopa standardiorganisatsioonil koostada kõnealuste nõuete või katsete jaoks harmoneeritud standard ning c) täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: i) ükski Euroopa standardiorganisatsioon ei ole komisjoni taotlust vastu võtnud; ii) komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi taotletud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või iii) Euroopa standardiorganisatsioon on andnud välja standardi, mis ei vasta täielikult komisjoni taotlusele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Ühtseid kirjeldusi kehtestava rakendusakti eelnõu ettevalmistamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste asutuste või eksperdirühma seisukohti ning konsulteerib nõuetekohaselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega. 2. Patareid ja akud, mis vastavad ühtsetele kirjeldustele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 9, 10, 12, 13, 14 ja 78 sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd need nõuded on hõlmatud kõnealuste ühtsete kirjelduste või nende osadega, ning asjakohasel juhul niivõrd, kuivõrd saavutatakse nende nõuete jaoks kehtestatud miinimumväärtused vastavalt artiklitele 9 ja 10. 3. Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab harmoneeritud standardi vastu ja esitab selle komisjonile, et avaldada selle viide Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui viide harmoneeritud standardile avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks lõikes 1 osutatud rakendusaktid või nende osad, mis hõlmavad samu nõudeid või katseid, millele on osutatud lõikes 1.

1. Patareide ja akude vastavust artiklites 6, 9, 10, 12, 13 ja 14 sätestatud nõuetele hinnatakse ühe järgmise menetluse kohaselt: a) seeriana valmistatud patareide ja akude puhul: i) „Moodul A – Tootmise sisekontroll“, mis on esitatud VIII lisa A osas, või ii) „Moodul D1 – Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine“, mis on esitatud VIII lisa B osas; b) patareide ja akude puhul, mida ei valmistata seeriana: i) „Moodul A – Tootmise sisekontroll“, mis on esitatud VIII lisa A osas, või ii) „Moodul G – Üksiktoote vastavustõendamisel põhinev vastavus“, mis on esitatud VIII lisa C osas. 2. Patareide ja akude vastavust artiklites 7 ja 8 sätestatud nõuetele hinnatakse ühe järgmise menetluse kohaselt: a) seeriana valmistatud patareide ja akude puhul „Moodul D1 – Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine“, mis on esitatud VIII lisa B osas, või b) patareide ja akude puhul, mida ei toodeta seeriana, „Moodul G – Üksiktoote vastavustõendamisel põhinev vastavus“, mis on esitatud VIII lisa C osas. 3. Selliste patareide ja akude täiendav vastavushindamine, mida on korduskasutamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud või mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, toimub vastavalt VIII lisa A osas esitatud menetlusele „Moodul A – Tootmise sisekontroll“, võttes arvesse artiklites 6, 9, 10, 12, 13 ja 14 sätestatud nõudeid. 4. Patareide ja akude vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus vastavushindamismenetlusi korraldav teada antud asutus on asutatud, või ühes või mitmes selle asutuse poolt aktsepteeritud keeles.

1. ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et artiklites 6–10 ning artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud nõuded on täidetud. 2. ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama IX lisas esitatud näidisele, sisaldama VIII lisas esitatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse. See koostatakse elektrooniliselt ja taotluse korral esitatakse see paberkandjal. 3. Kui patarei- või aku suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviited. 4. ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab valmistaja endale vastutuse patarei või aku vastavuse eest käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 5. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib ühtne ELi vastavusdeklaratsioon koosneda ühest või mitmest eraldi ELi vastavusdeklaratsioonist, mis on juba koostatud kooskõlas mõne muu liidu õigusaktiga, et vähendada ettevõtjate halduskoormust.

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

1. CE-märgis kinnitatakse patareile või akule nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole patarei või aku laadist tingituna võimalik või otstarbekas, siis kinnitatakse märgis pakendile ja patarei või akuga kaasas olevatesse dokumentidesse. 2. CE-märgis kinnitatakse enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu. 3. CE-märgisele järgneb teada antud asutuse identifitseerimisnumber, kui see on nõutav VIII lisa kohaselt. Teada antud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi valmistaja või tema volitatud esindaja. 4. CE-märgisele ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbrile võib järgneda, kui see on kohaldatav, piktogramm või muu märgis, mis osutab patarei või aku kasutamise, ladustamise, töötlemise või veoga seotud erilisele riskile, kasutusviisile või mis tahes ohule. 5. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ja võtavad märgise ebaõige kasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike vastavushindamisasutustest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teada antud asutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 27 sätestatud nõuete täitmise eest. 2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruses (EÜ) nr 765/2008 määratletud riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas nimetatud määruse sätetega. 3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusüksus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama mutatis mutandis artiklis 23 sätestatud nõuetele ning ta peab olema korraldanud oma tegevusest tulenevate kohustuste katmise. 4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

1. Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega. 2. Teavitava asutuse töö korraldatakse ja seda juhitakse nii, et tagatud on asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole osalenud artikli 28 kohaselt teavitamist taotlevate vastavushindamisasutuste hindamises. 4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega osutada nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel. 5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse. Siiski vahetab ta teavet teada antud asutuste kohta komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitavate asutuste ning muude asjaomaste riiklike ametiasutustega. 6. Teavitaval asutusel peab olema oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid ja piisav rahastus.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma menetlustest seoses vastavushindamisasutuste hindamise ja nendest teavitamisega ning teada antud asutuste järelevalvega ning neis menetlustes tehtud muudatustest. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

1. Teavitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus peab olema asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt ning olema juriidiline isik. 3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu äriühingutest ja tema hinnatavate patareide või akudega seonduvast, eelkõige patarei- ja akuvalmistajatest, patarei- ja akuvalmistajate kaubanduspartneritest, patarei- ja akuvalmistajate tehastes osalust omavatest investoritest ja teistest teada antud asutustest ning teada antud asutuste äriühendustest, emaettevõtjatest või tütarettevõtjatest. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate patareide või akude projekteerija, valmistaja, tarnija, importija, turustaja, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. Kõnealune keeld ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hindamise läbinud patareide või akude kasutamist ega selliste patareide või akude kasutamist isiklikul otstarbel. Vastavushindamisasutus, selle kõrgem juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud asjaomaste patareide ja akude projekteerimise, tootmise, turustamise, impordi, tarnimise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse või usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutus tagab, et tema ema- või sõsarettevõtjate, tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta tema vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutus ja selle töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma kõiki VIII lisas talle määratud vastavushindamisülesandeid, viima läbi artikli 48 lõike 2 kohaseid korralisi auditeid ja artikli 51 kohast kolmanda isiku poolset kontrolli, millega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ülesandeid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide VIII lisas sätestatud vastavushindamismenetluste, artikli 48 lõike 2 kohaste korraliste auditite ja artikli 51 kohase kolmanda isiku poolse kontrolli ning iga patareide või akude kategooria jaoks, millega seoses temast on teavitatud: a) vajalik arv töötajaid, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks; b) vajalikud menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad nende menetluste läbipaistvuse ja kordamise võimaluse; c) asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, et eristada toiminguid, mida ta teeb teada antud asutusena, ja muid ülesandeid; d) vajalikud menetlused vastavushindamisülesannete täitmiseks, milles võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase patarei- või akutehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Vastavushindamisasutusel on vahendid, mis on vajalikud vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, ning juurdepääs kogu vajalikule teabele ja kõikidele vajalikele katseseadmetele või -rajatistele. See hõlmab sisemenetluste, üldiste tegevuspõhimõtete, tegevusjuhendite või muude sisereeglite kehtestamist ja järelevalvet, töötajate määramist konkreetsete ülesannete täitmiseks ja vastavushindamisotsuse tegemist, delegeerimata neid alltöövõtjale või tütarettevõtjale. 7. Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on: a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teada antud; b) piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamiste nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamisi läbi viia; c) asjakohased teadmised ja arusaam artiklites 6–10 ja artiklites 12, 13 ja 14 ning artiklites 48–52 sätestatud nõuetest ja kohustustest, artiklis 15 osutatud kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja artiklis 16 osutatud ühtsetest kirjeldustest ning liidu ühtlustamisõigusaktide ja liikmesriigi õiguse asjakohastest sätetest; d) oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad vastavushindamiste tegemist. 8. Tagatakse vastavushindamisasutuse, selle kõrgema juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse kõrgema juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud vastavushindamiste arvust ega nende hindamiste tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul kui vastutus kuulub teavitava liikmesriigi õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe osas, mis on saadud VIII lisa kohaselt täidetud vastavushindamisülesannete, artikli 48 lõike 2 kohaste korraliste auditite läbiviimise või artikli 51 kohase kolmanda isiku poolse kontrolli käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi teavitava asutuse ja riiklike ametiasutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse. 11. Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja vastavalt artiklile 37 loodud teada antud asutuste valdkondliku koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tööst teadlikud, ning rakendab nimetatud rühma koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse, et ta vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

1. Kui teada antud asutus kasutab vastavushindamisega seotud eriülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele. 2. Teada antud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asutamise kohast. 3. Teada antud asutus võib alltöövõtjat või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teada antud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt artikli 48 lõike 2 ja artikli 51 ning VIII lisa kohaselt tehtud tööd.

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, kus ta on asutatud. 2. Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, kus kirjeldatakse vastavushindamisasutuse toiminguid, VIII lisas sätestatud vastavushindamismoodulit või -mooduleid või artikli 48 lõikes 2 ja artiklis 51 sätestatud menetlusi ning patareisid või akusid, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning asjakohasel juhul riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 25 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa käesoleva artikli lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mis on vajalikud artiklis 25 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks, tunnustamiseks ja korrapäraseks järelevalveks, sealhulgas asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et vastavushindamisasutus on artikli 25 lõike 3 tähenduses sõltumatu.

1. Teavitav asutus võib teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 25 sätestatud nõuetele. 2. Teavitav asutus saadab komisjonile ja teiste liikmesriikide teavitavatele asutustele iga lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuse kohta teavituse, kasutades komisjoni välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest või artikli 48 lõikes 2 ja artiklis 51 sätestatud menetlustest ja patarei- ja akukategooriatest ning asjakohast pädevuse kinnitust. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud kord, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning jätkuv vastavus artiklis 25 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane vastavushindamisasutus teeb teada antud asutuse toiminguid üksnes juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest, kui teavitus sisaldab artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul alates teavitamisest, kui teavitus sisaldab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud dokumentaalseid tõendeid. Ainult sellist vastavushindamisasutust käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel teada antud asutusena. 6. Teavitav asutus teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist hilisematest muudatustest lõikes 2 osutatud teavituses.

1. Komisjon määrab igale teada antud asutusele identifitseerimisnumbri. Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse liidu mitme erineva õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva määruse kohaste teada antud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja vastavushindamistoiminguid, mille tegemiseks neist on teada antud, ning ajakohastab seda nimekirja.

1. Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teada antud asutus ei vasta enam artiklis 25 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis teavitav asutus piirab teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 2. Kui teavitust piiratakse või kui see peatatakse või tühistatakse vastavalt lõikele 1 või kui teada antud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav asutus vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teada antud asutus või et need oleksid taotluse korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, eelkõige ettevõtjate ja muude asjakohaste sidusrühmade poolt, et teada antud asutus ei ole enam pädev või ei vasta enam nõuetele või ei täida enam talle pandud ülesandeid. 2. Teavitav asutus esitab komisjonile taotluse korral kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teada antud asutuse pädevuse säilimise kohta. 3. Komisjon tagab, et uurimise käigus saadud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena. 4. Kui komisjon teeb kindlaks, et teada antud asutus ei vasta või ei vasta enam teavitamise aluseks olevatele nõuetele, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 74 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Teada antud asutus teostab vastavushindamisi kooskõlas artikli 48 lõikes 2, artiklis 51 või VIII lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega, nagu on kindlaks määratud artikli 29 kohaselt esitatud teavituse kohaldamisalaga. 2. Teada antud asutus teostab vastavushindamisi proportsionaalselt, vältides ettevõtjatele tarbetu koormuse tekitamist ning võttes nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, ettevõtja struktuuri, hinnatava patarei või aku keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Teada antud asutus järgib siiski sellist rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada patarei või aku ja ettevõtjate vastavus käesoleva määruse nõuetele. 3. Kui teada antud asutus leiab, et artiklites 6–10 ja artiklites 12, 13, 14, 49 ja 50 sätestatud kohaldatavaid nõudeid, artiklis 15 osutatud vastavaid harmoneeritud standardeid, artiklis 16 osutatud ühtseid kirjeldusi või muid tehnilisi kirjeldusi ei ole järgitud, nõuab ta, et valmistaja või mõni teine asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid enne teist ja lõplikku vastavushindamist, välja arvatud juhul, kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, ei väljasta teada antud asutus vastavussertifikaati ega kinnitusotsust. 4. Kui pärast kinnitusotsuse väljastamist avastab teada antud asutus nõuetele vastavuse järelevalve käigus, et nõuetele vastavust enam ei eksisteeri, siis nõuab ta valmistajalt või asjakohasel juhul artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab kinnitusotsuse või tunnistab kinnitusotsuse kehtetuks. 5. Kui lõikes 4 osutatud parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teada antud asutus vastavalt vajadusele kas piirab kinnitusotsust, peatab selle või tunnistab selle kehtetuks.

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teada antud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

1. Teada antud asutus annab teavitavale asutusele teavet järgmise kohta: a) kõik vastavussertifikaadi väljaandmisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumise, vastavussertifikaadi või kinnitusotsuse piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise juhtumid; b) teavituse kohaldamisala ja tingimusi mõjutavad asjaolud; c) kõik turujärelevalveasutustelt saadud teabetaotlused vastavushindamistoimingute kohta; d) taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida teavitusega hõlmatud valdkonnas on tehtud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teada antud asutus esitab teistele teada antud asutustele, kes tegelevad sarnaste samu patarei- ja akukategooriaid hõlmavate vastavushindamistoimingutega, asjakohase teabe: a) negatiivsete ja taotluse korral positiivsete vastavushindamiste kohta ning b) kinnitusotsuse piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta.

Komisjon korraldab kogemuste ja heade tavade vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate ametiasutuste vahel.

Komisjon tagab, et teada antud asutuste vahel on kehtestatud asjakohane koordineerimine ja koostöö ning see toimub nõuetekohaselt teada antud asutuste valdkondliku koordineerimisrühma vormis. Teada antud asutused osalevad valdkondliku koordineerimisrühma töös otse või määratud esindajate vahendusel.

1. Patarei või aku turule laskmisel või kasutusele võtmisel, sealhulgas valmistaja enda tarbeks, tagavad valmistajad, et patarei või aku: a) on projekteeritud ja valmistatud kooskõlas artiklitega 6–10 ning artiklitega 12 ja 14 ning sellega on kaasas selged, arusaadavad ja loetavad juhised ja ohutusteave, mis on esitatud lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles või keeltes, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või kasutusele võetakse, ning b) on märgistatud või tähistatud vastavalt artiklile 13. 2. Enne patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu koostavad valmistajad VIII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. 3. Kui artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetlusega on tõendatud patarei või aku vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad valmistajad kooskõlas artikliga 18 ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad kooskõlas artiklitega 19 ja 20 tootele CE-märgise. 4. Valmistajad hoiavad IX lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni riiklikele ametiasutustele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist või kasutuselevõttu. 5. Valmistajad tagavad, et seeriatootmises olevate patareide ja akude puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Seejuures võtavad valmistajad nõuetekohaselt arvesse muudatusi tootmisprotsessis või patarei või aku disainis või omadustes ning muudatusi artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites, artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille alusel patarei või aku vastavust deklareeritakse või mille alusel selle vastavust kontrollitakse. 6. Valmistajad tagavad, et nende poolt turule lastavatel patareidel või akudel on mudeli identifitseerimis- ja partii- või seerianumber või tootenumber või muu märge, mis võimaldab neid identifitseerida. Kui patarei või aku suurus või laad seda ei võimalda, tuleb nõutav teave esitada patarei või aku pakendil või sellega kaasas olevas dokumendis. 7. Valmistajad märgivad patareile või akule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, nende postiaadressi, märkides ära ühtse kontaktpunkti, ja interneti- ning e-posti aadressi, kui see on olemas. Kui see ei ole võimalik, esitatakse nõutav teave patarei või aku pakendil või patarei või akuga kaasas olevas dokumendis. Sellised kontaktandmed esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles või keeltes, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse või kasutusele võetakse, ning need on selged, arusaadavad ja loetavad. 8. Valmistajad võimaldavad juurdepääsu VII lisas sätestatud parameetrite andmetele, mis sisalduvad artikli 14 lõikes 1 osutatud akuhaldussüsteemis, vastavalt nimetatud artiklis sätestatud nõuetele. 9. Valmistajad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turule lasknud või kasutusele võtnud, ei vasta artiklites 6–10 ning artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud ühele või mitmele kohaldatavale nõudele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku nõuetega vastavusse, see turult kõrvaldada või tagasi võtta. Kui patarei või aku on ohtlik, teavitavad valmistajad sellest viivitamata selle liikmesriigi turujärelevalveasutust, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 10. Valmistajad esitavad riiklikule ametiasutusele selle põhjendatud taotlusel kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja, et tõendada patarei või aku vastavust artiklites 6–10 ning artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud nõuetele, tehes seda keeles või keeltes, mis on kõnealusele riiklikule ametiasutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberkandjal. Valmistajad teevad riikliku ametiasutusega viimase taotluse korral koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada nende poolt turule lastud või kasutusele võetud patarei või aku põhjustatud riskid. 11. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse valmistajatena ettevõtjaid, kes tegelevad patareide ja akude korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmise või taastamisega ning kes lasevad turule või võtavad kasutusele mõne nimetatud toimingu läbinud patarei või aku.

Aku ja -patareielementide ja -moodulite tarnijad esitavad valmistajale aku ja -patareielementide või -moodulite tarnimisel käesoleva määruse kohaste nõuete täitmiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni. Seda teavet antakse tasuta.

1. Valmistaja võib kirjaliku volitusega nimetada volitatud esindaja. Volitatud esindaja volitused kehtivad üksnes siis, kui volitatud esindaja on need kirjalikult heaks kiitnud. 2. Artikli 38 lõikes 1 ja artiklites 48–52 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 3. Volitatud esindaja täidab valmistajalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitatud esindajal peavad olema vajalikud vahendid volituses kindlaks määratud ülesannete täitmiseks. Volitatud esindaja esitab taotluse korral turujärelevalveasutusele volituse koopia selle ametiasutuse poolt kindlaks määratud liidu keeles. Volitus hõlmab vähemalt järgmisi ülesandeid: a) säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni, tehnilist dokumentatsiooni ning artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliaruannet ja kinnitamisotsust ning artikli 48 lõikes 2 osutatud auditiaruandeid riiklikele ametiasutustele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist või kasutusele võtmist; b) esitada riikliku ametiasutuse põhjendatud taotluse korral talle kogu teave ja dokumentatsioon, mida on vaja, et tõendada patarei või aku vastavust. Kõnealune teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberkandjal; c) teha riiklike ametiasutustega nende nõudmisel koostööd seoses kõigi meetmetega, mille eesmärk on kõrvaldada volitatud esindaja volitustega hõlmatud patareide ja akude põhjustatud riskid. 4. Kui patarei või aku on ohtlik, teavitavad volitatud esindajad sellest viivitamata turujärelevalveasutusi.

1. Importijad lasevad turule üksnes sellise patarei või aku, mis vastab artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14. 2. Enne patarei või aku turule laskmist kontrollib importija, et: a) on koostatud VIII lisas osutatud ELi vastavusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon ning et valmistaja on viinud läbi artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse; b) patarei või aku kannab artiklis 19 osutatud CE-märgist ja on märgistatud ja tähistatud vastavalt artiklile 13; c) patarei või akuga on kaasas dokumendid, mis on nõutavad artiklite 6–10 ning artiklite 12, 13 ja 14 kohaselt, ning juhised ja ohutusteave lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles või keeltes, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus patarei või aku turul kättesaadavaks tehakse, ning d) valmistaja on täitnud artikli 38 lõigetes 6 ja 7 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et patarei või aku ei vasta artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14, ei lase importija seda patareid või akut turule enne, kui see on nende artiklitega vastavusse viidud. Kui patarei või aku on ohtlik, teavitab importija sellest valmistajat ja turujärelevalveasutusi, esitades üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 3. Importijad märgivad patareile või akule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, nende postiaadressi, märkides ära ühtse kontaktpunkti, ja interneti- ning e-posti aadressi, kui see on olemas. Kui see ei ole võimalik, esitatakse nõutav teave patarei või aku pakendil või patarei või akuga kaasas olevas dokumendis. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles või keeltes, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus patarei või aku turul kättesaadavaks tehakse, ning need on selged, arusaadavad ja loetavad. 4. Importijad tagavad, et sel ajal, kui patarei või aku on nende vastutuse all, ei ohusta ladustamis- või veotingimused patarei või aku vastavust artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14. 5. Kui seda peetakse patareist või akust tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, teevad importijad inimeste tervise ja tarbijate ohutuse kaitsmiseks turustatavate patareide ja akude pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, mittevastavate patareide ja akude ning patareide või akude tagasivõtmiste kohta, ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest. 6. Importijad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turule lasknud, ei vasta artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku nende artiklitega vastavusse, see turult kõrvaldada või tagasi võtta. Kui patarei või aku on ohtlik, teavitavad importijad sellest viivitamata selle liikmesriigi turujärelevalveasutust, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 7. Importijad hoiavad kümne aasta jooksul pärast patarei või aku turule laskmist ELi vastavusdeklaratsiooni koopia riiklikele ametiasutustele kättesaadavana ja tagavad, et VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon tehakse nimetatud ametiasutustele taotluse korral kättesaadavaks. 8. Importijad esitavad riikliku ametiasutuse põhjendatud taotlusel sellele ametiasutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja, et tõendada patarei või aku vastavust artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14, tehes seda keeles või keeltes, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberkandjal. Importijad teevad riikliku ametiasutusega viimase taotluse korral koostööd seoses kõigi meetmetega, mis on võetud eesmärgiga kõrvaldada nende poolt turule lastud patareide või akude põhjustatud riskid.

1. Patareid või akut turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad hoolikalt järgima käesoleva määruse nõudeid. 2. Enne patarei või aku turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja, et: a) tootja on registreeritud artiklis 55 osutatud tootjate registris; b) patarei või aku kannab artiklis 19 osutatud CE-märgist ja on märgistatud ja tähistatud vastavalt artiklile 13; c) patarei või akuga on kaasas artiklite 6–10 ning artiklites 12, 13 ja 14 kohaselt nõutavad dokumendid ning juhised ja ohutusteave lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles või keeltes, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus patarei või aku turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse, ning d) valmistaja ja importija on täitnud vastavalt artikli 38 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 41 lõikes 3 sätestatud nõuded. 3. Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et patarei või aku ei vasta artiklitele 6–10 või artiklitele 12, 13 või 14, ei tee turustaja patareid või akut turul kättesaadavaks enne, kui see on nende artiklitega vastavusse viidud. Lisaks, kui patarei või aku on ohtlik, teavitab turustaja sellest valmistajat või importijat ja turujärelevalveasutusi. 4. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui patarei või aku on nende vastutuse all, ei ohusta ladustamis- või veotingimused patarei või aku vastavust artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14. 5. Turustajad, kes arvavad või kel on põhjust uskuda, et patarei või aku, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta artiklitele 6–10 või artiklitele 12, 13 või 14, tagavad nad, et võetakse parandusmeetmeid, mida on vaja, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune patarei või aku nimetatud artiklitega vastavusse, see turult kõrvaldada või tagasi võtta. Kui patarei või aku on ohtlik, teavitavad turustajad sellest viivitamata nende liikmesriikide turujärelevalveasutusi, mille turul nad patarei või aku kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta. 6. Turustajad esitavad riiklikule ametiasutusele selle põhjendatud taotluse korral kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja, et tõendada patarei või aku vastavust artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14, tehes seda keeles või keeltes, mis on kõnealusele riiklikule ametiasutusele kergesti arusaadav. Kõnealune teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberkandjal. Turustajad teevad riikliku ametiasutusega viimase taotluse korral koostööd seoses kõigi meetmetega, mis on võetud eesmärgiga kõrvaldada nende poolt turul kättesaadavaks tehtud patareide või akude põhjustatud riskid.

Ekspediitorteenuse osutajad tagavad, et nende poolt käideldavate patareide ja akude ladustamis-, pakendamis-, adresseerimis- või saatmistingimused ei ohusta patareide ja akude vastavust artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14. Ilma et see piiraks asjaomaste ettevõtjate kohustusi, mis on sätestatud käesolevas peatükis, täidavad ekspediitorteenuse osutajad lisaks esimeses lõigus osutatud nõudele ka artikli 40 lõike 3 punktis c ja artikli 40 lõikes 4 sätestatud ülesandeid.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat valmistajana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 38 tulenevaid valmistaja kohustusi, juhul kui kehtib üks järgmistest tingimustest: a) patarei või aku lastakse turule või võetakse kasutusele asjaomase importija või turustaja enda nime või kaubamärgi all; b) asjaomane importija või turustaja muudab juba turule lastud või kasutusele võetud patareid või akut selliselt, et see võib mõjutada vastavust käesoleva määruse asjakohastele nõuetele või c) asjaomane importija või turustaja muudab juba turule lastud või kasutusele võetud patarei või aku kasutusotstarvet.

1. Ettevõtjad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele patareisid ja akusid, mida on ette valmistatud korduskasutamiseks, ette valmistatud kasutusotstarbe muutmiseks, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, tagavad, et kõnealuste patareide ja akude ning selliste patareide ja akude osade, mille suhtes on kohaldatud mõnda nimetatud toimingutest, uurimine, jõudluse katsetamine, pakendamine ja vedu toimub kooskõlas asjakohaste kvaliteedikontrolli- ja ohutusjuhistega. 2. Ettevõtjad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele patareisid ja akusid, mida on ette valmistatud korduskasutamiseks, ette valmistatud kasutusotstarbe muutmiseks, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, tagavad, et patarei või aku vastab käesoleva määruse nõuetele ning muus liidu õiguses sätestatud asjakohastele toote-, keskkonna- ja inimeste tervise kaitse ja transpordi ohutusnõuetele, võttes arvesse asjaolu, et nende toimingute tulemusena võib patarei või aku kuuluda teise patarei- või akukategooriasse. Taastamistoimingute puhul esitavad sellised ettevõtjad turujärelevalveasutustele taotluse korral dokumendid, mida on vaja selle tõendamiseks, et patarei või aku on käesoleva määruse kohaselt taastatud.

1. Riikliku ametiasutuse taotlusel annavad ettevõtjad turujärelevalveasutustele järgmist teavet: a) iga neile patarei või aku tarninud ettevõtja isik; b) iga ettevõtja isik, kellele nad on patarei või aku tarninud, samuti kogus ja täpsed mudelid. 2. Ettevõtjad tagavad, et nad on võimelised esitama lõikes 1 osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui patarei või aku neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise patarei või aku tarnisid.

Käesolevat peatükki ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kelle netokäive eelmisele majandusaastale eelnenud majandusaastal oli alla 40 miljoni euro ja kes ei kuulu kontserni, mis koosneb ema- ja tütarettevõtjatest ning mille konsolideeritud netokäive ületab piirmäära 40 miljonit eurot. Käesolevat peatükki ei kohaldata ettevõtjate suhtes selliste patareide või akude turule laskmisel või kasutusele võtmisel, mida on korduskasutamiseks ette valmistatud, mida on kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud või mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, kui sellised patareid või akud on enne sellist toimingut juba turule lastud või kasutusele võetud. Käesoleva peatüki kohaldamine ei piira konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide ja metallidega seotud hoolsuskohustust käsitleva liidu õiguse sätete kohaldamist.

1. Alates 18. augustist 2025 peavad patareisid ja akusid turule laskvad või neid kasutusele võtvad ettevõtjad täitma käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 49, 50 ja 52 sätestatud hoolsuskohustusi ning kehtestavad selleks patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtted ja rakendavad neid. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjate patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtteid kontrollib teada antud asutus kooskõlas artikliga 51 (edaspidi „kolmanda isiku poolne kontroll“) ja kõnealune teada antud asutus auditeerib neid korrapäraselt, et tagada patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtete järgimine ja kohaldamine kooskõlas artiklitega 49, 50 ja 52. Teada antud asutus esitab auditeeritavale ettevõtjale auditiaruande. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjad säilitavad dokumente, mis tõendavad nende vastavust artiklites 49, 50 ja 52 sätestatud kohustustele, sealhulgas artiklis 51 osutatud kontrolliaruannet ja kinnitusotsust ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud auditiaruandeid, kümne aasta jooksul pärast seda, kui lasti turule viimane asjaomaste patarei või akuga seotud hoolsuskohustuse põhimõtete kohaselt valmistatud patarei või aku. 4. Ilma et see piiraks ettevõtjate individuaalset vastutust oma patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtete eest, võivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjad artiklites 48, 49, 50 ja 52 sätestatud nõuete täitmiseks teha koostööd teiste osalejatega, sealhulgas käesoleva määruse alusel tunnustatud hoolsuskohustuse süsteemide kaudu. 5. Hiljemalt 18. veebruariks 2025 avaldab komisjon juhised artiklites 49 ja 50 sätestatud hoolsuskohustuse nõuete kohaldamiseks seoses X lisa punktis 2 osutatud riskidega ning eelkõige kooskõlas X lisa punktides 3 ja 4 osutatud rahvusvaheliste instrumentidega. 6. Selleks et anda ettevõtjatele teavet ja tuge käesolevast määrusest tulenevate hoolsuskohustuste täitmisel, võivad liikmesriigid luua eraldi või ühiselt spetsiaalsed veebisaidid, platvormid või portaalid ja neid käitada. 7. Komisjon võib liikmesriikide lõikes 6 osutatud toetusmeetmeid täiendada, tuginedes olemasolevatele liidu meetmetele, millega toetatakse hoolsuskohustuse täitmist liidus ja kolmandates riikides, ning töötada välja uusi meetmeid, et aidata ettevõtjatel täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. 8. Komisjon hindab korrapäraselt vajadust ajakohastada X lisas esitatud toorainete ja riskikategooriate loetelu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et: a) muuta X lisa punktis 1 esitatud toorainete ja X lisa punktis 2 esitatud riskikategooriate loetelusid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut patareid ja akude valmistamise ning patarei- ja akukeemia valdkonnas ning määruse (EL) 2017/821 muudatusi; b) muuta X lisa punktis 3 esitatud rahvusvaheliste instrumentide loetelu vastavalt arengutele asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad hoolsuskohustuse põhimõtete ning keskkonnakaitse ja sotsiaalsete õiguste kaitsega seotud standardeid; c) muuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatele artiklites 49 ja 50 sätestatud kohustusi, arvestades määruse (EL) 2017/821 muudatusi, ning muuta X lisa punktis 4 esitatud rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse instrumentide loetelu.

1. Iga artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja: a) võtab vastu äriühingu patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtted seoses X lisa punktis 1 loetletud toorainetega ning X lisa punktis 2 loetletud seonduvate sotsiaalsete ja keskkonnariskide kategooriatega ning teavitab nendest selgelt tarnijaid ja üldsust; b) lisab oma patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtetesse standardid, mis on kooskõlas X lisa punktis 4 loetletud rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse instrumentides ette nähtud standarditega; c) ehitab oma sisemised juhtimissüsteemid üles nii, et need toetaksid tema patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtete järgimist, tehes patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtete järgimise järelevalve ülesandeks oma kõrgemale juhtkonnale, ning säilitab kõnealuseid süsteeme käsitlevaid andmeid vähemalt kümme aastat; d) loob tarneahela kontrolli ja läbipaistvuse süsteemi, mis hõlmab järelevalveahelat või tarneahela jälgitavuse süsteemi või tarneahelas, tehes kindlaks tarneahelas eespool tegutsejad, ning rakendab seda süsteemi; e) lisab oma patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtted, sealhulgas riskijuhtimismeetmed, tarnijatega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse; f) kehtestab kaebuste esitamise korra, sealhulgas riskiteadlikkusega seotud varajase hoiatamise süsteemi ja heastamismeetmete korra, või loob sellised mehhanismid koostöös teiste ettevõtjate või organisatsioonidega või hõlbustab väliseksperdi või välise organi, näiteks ombudsmani poole pöördumist; sellised mehhanismid põhinevad ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetel. 2. Lõike 1 punktis d osutatud süsteemi toetavad dokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet: a) tooraine kirjeldus, sealhulgas selle kaubanimi ja liik; b) selle tarnija nimi ja aadress, kes tarnis patareides või akudes sisalduvat toorainet ettevõtjale, kes kõnealust toorainet sisaldavad patareid või akud turule laseb; c) tooraine päritoluriik ja turutehingud alates tooraine kaevandamisest kuni patareid või akut turule laskva ettevõtja vahetu tarnijani; d) turule lastavas patareis või akus sisalduva tooraine kogused, väljendatuna protsentides või massina; e) teada antud asutuse koostatud kolmanda isiku poolse kontrolli aruanded tarnijate kohta, nagu on osutatud artikli 50 lõikes 3; f) kui punktis e osutatud aruanded puuduvad ja kui tooraine pärineb konflikti- ja riskipiirkondadest, siis täiendav teave kooskõlas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevates OECD hoolsuskohustuse suunistes esitatud konkreetsete soovitustega tarneahelas eespool tegutsevatele ettevõtjatele, kui see on asjakohane, näiteks päritolukaevandus, kohad, kus tooraineid koondatakse, nendega kaubeldakse ja neid töödeldakse, ning kus on tasutud maksud, tasud ja litsentsitasud. Esimese lõigu punktis e osutatud kolmanda isiku poolse kontrolli aruanded tehakse artikli 50 lõikes 3 osutatud tarnija poolt kättesaadavaks tarneahela järgmise etapi ettevõtjatele.

1. Artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja: a) teeb oma juhtimiskava osana kindlaks X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriatega seotud kahjuliku mõju riski oma tarneahelas ja hindab seda, sealhulgas artikli 49 kohaselt esitatud teabe ja muu asjakohase teabe alusel, mis on kas avalikult kättesaadav või mille sidusrühmad on esitanud, lähtuvalt oma patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtetest; b) töötab välja ja viib ellu kindlakstehtud riskidele reageerimise strateegia, et hoida ära, leevendada ja muul viisil käsitleda kahjulikku mõju, tehes järgmist: i) esitades oma riskihindamise tulemused artikli 49 lõike 1 punkti c kohaselt määratud kõrgemale juhtkonnale; ii) võttes riskijuhtimismeetmeid, mis on kooskõlas X lisa punktis 4 loetletud rahvusvaheliselt tunnustatud hoolsuskohustuse instrumentidega, võttes arvesse oma võimet mõjutada tarnijaid, sealhulgas nende tütarettevõtjaid ja alltöövõtjaid, kes suudavad kindlakstehtud riski kõige tulemuslikumalt ära hoida või maandada, ning astudes vajaduse korral samme nende survestamiseks; iii) töötades välja ja rakendades riskijuhtimiskava, seirates ja jälgides riskimaandamismeetmete tulemuslikkust, andes aru artikli 49 lõike 1 punkti c kohaselt määratud ettevõtja kõrgemale juhtkonnale ning kaaludes tarnija või selle tütarettevõtja ja alltöövõtjaga koostöö peatamist või lõpetamist pärast ebaõnnestunud leevendamiskatseid, tuginedes artikli 49 lõike 1 punktis e osutatud asjakohastele lepingutele ja kokkulepetele; iv) hinnates maandamist vajavate riskide puhul või pärast asjaolude muutumist täiendavalt fakte ja riski. 2. Kui artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja kasutab riskimaandamismeetmeid ning jätkab samal ajal kauplemist või peatab kauplemise ajutiselt, peab ta konsulteerima tarnijate ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja riikide valitsusasutustega, rahvusvaheliste või kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõjutatud kolmandate isikutega, näiteks kohalike kogukondadega, enne kui ta koostab käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis iii osutatud riskijuhtimiskavasse kuuluva mõõdetava riski maandamise strateegia. 3. Artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja teeb kindlaks oma tarneahelas X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriates avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja hindab seda. See ettevõtja teeb riskid oma tarneahelas kindlaks ja hindab neid oma riskijuhtimissüsteemi raames. Ettevõtja laseb oma hoolsuskohustusahelate suhtes teha teada antud asutuse tehtava kolmanda isiku poolse kontrolli kooskõlas artikliga 51. Ettevõtja võib kasutada artikli 51 lõike 2 kohaselt teada antud asutuse koostatud kolmanda isiku kontrolliaruandeid, mis käsitlevad käesoleva peatüki kohaselt kõnealuses tarneahelas olevate tarnijate rakendatud patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtteid. Ettevõtja võib kasutada kõnealuseid kolmanda isiku kontrolliaruandeid ka, et asjakohasel juhul hinnata kõnealuste tarnijate nõuetekohase hoolsuse tavasid. 4. Artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja esitab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riskihindamise tulemused oma kõrgemale juhtkonnale, kellele on pandud kohustus kooskõlas artikli 49 lõike 1 punktiga c, ning rakendab käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud strateegiat.

1. Teada antud asutus teostab kolmanda isiku poolse kontrolli. Kõnealune kolmanda isiku poolne kontroll: a) hõlmab kõiki tegevusi, protsesse ja süsteeme, mida ettevõtjad kasutavad oma hoolsuskohustuse nõuete täitmiseks kooskõlas artiklitega 49, 50 ja 52; b) on ette nähtud selleks, et teha kindlaks, kas patareisid või akusid turule laskvate ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise tavad vastavad artiklitele 49, 50 ja 52; c) hõlmab asjakohasel juhul ettevõtjate kontrollimist ja selle käigus kogutakse sidusrühmadelt teavet; d) teeb kindlaks valdkonnad, milles patareisid või akusid turule laskvad ettevõtjad võiksid parandada oma hoolsuskohustuse täitmise tavasid; e) järgib konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevates OECD hoolsuskohustuse suunistes esitatud selliseid auditeerimispõhimõtteid nagu sõltumatus, pädevus ja aruandekohustus. 2. Teada antud asutus väljastab kontrolliaruande, mis kajastab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 läbi viidud tegevust ja selle tulemusi. Kui artiklis 48 osutatud patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtted vastavad artiklites 49, 50 ja 52 sätestatud kohustustele, väljastab teada antud asutus kinnitusotsuse.

1. Artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja teeb liikmesriikide turujärelevalveasutustele või riiklikele ametiasutustele taotluse korral kättesaadavaks artikli 51 kohaselt väljastatud kontrolliaruande ja kinnitusotsuse, artikli 48 lõikes 2 osutatud auditiaruanded ja kättesaadavad tõendid, mis kinnitavad vastavust hoolsuskohustuse süsteemile, mida komisjon on artikli 53 kohaselt tunnustanud. 2. Artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja avalikustab temale tarneahelas vahetult järgnevatele ostjatele kogu asjakohase teabe, mis on saadud ja mida säilitatakse vastavalt tema patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtetele, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi. 3. Artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja vaatab igal aastal läbi oma patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse põhimõtteid käsitleva aruande ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas internetis. See aruanne sisaldab lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadaval ning asjaomast patareid või akut selgelt eristaval viisil andmeid ja teavet meetmete kohta, mida ettevõtja on võtnud artiklites 49 ja 50 sätestatud nõuete täitmiseks, sealhulgas X lisa punktis 2 loetletud riskikategooriates leitud märkimisväärse kahjuliku mõju kohta ning selle kohta, kuidas sellega on tegeletud, samuti sisaldab see artikli 51 kohaselt tehtud kolmanda isiku poolsete kontrollide kokkuvõtvat aruannet, sealhulgas teada antud asutuse nime, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi. Kui see on asjakohane, hõlmab kõnealune aruanne ka juurdepääsu teabele, üldsuse osalemist otsuste tegemises ning õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaküsimustes seoses patareides ja akudes oleva toorainete hankimise, töötlemise ja nendega kauplemisega. 4. Kui artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja saab tõendada, et patareis või akus sisalduvad X lisa punktis 1 loetletud toorained on saadud ringlussevõetud allikatest, avalikustab ta oma järeldused mõistliku üksikasjalikkusega, võttes nõuetekohaselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsiga seotud kaalutlusi.

1. Valitsused, tööstusliidud ja huvitatud organisatsioonide ühendused, kes on välja töötanud hoolsuskohustuse süsteemid ja teostavad nende üle järelevalvet (edaspidi „süsteemiomanikud“), võivad taotleda, et komisjon tunnustaks nende hoolsuskohustuse süsteeme. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuded teabele, mida tunnustamise taotlus peab sisaldama. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Kui komisjon teeb käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud tõendite ja teabe põhjal kindlaks, et selles lõikes osutatud hoolsuskohustuse süsteem võimaldab ettevõtjatel täita artiklites 48, 49, 50 ja 52 sätestatud nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, millega tunnustatakse kõnealuse süsteemi samaväärsust käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Enne kõnealuse rakendusakti vastuvõtmist konsulteeritakse OECD vastutustundliku ettevõtluse keskusega. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Hoolsuskohustuse süsteemi tunnustamise kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse süsteemiga hõlmatud erinevaid tööstustavasid ja hindab süsteemi riskipõhist lähenemist ja meetodit, mida süsteem kasutab riskide tuvastamiseks. 3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse kriteeriumid ja metoodika, mille alusel komisjon otsustab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, kas hoolsuskohustuse süsteemid võimaldavad ettevõtjatel täita artiklites 48, 49, 50 ja 52 sätestatud nõudeid. Asjakohasel juhul kontrollib komisjon ka korrapäraselt, kas hoolsuskohustuse süsteemid, mida ta on tunnustanud, vastavad jätkuvalt kriteeriumidele, mis võimaldasid teha käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud samaväärsuse tunnustamise otsuse. 4. Lõike 2 kohaselt samaväärsena tunnustatud hoolsuskohustuse süsteemi omanik teatab komisjonile viivitamata kõigist süsteemi muudatustest või ajakohastamistest. Komisjon hindab, kas sellised muudatused või ajakohastamised mõjutavad kõnealuse süsteemi samaväärsuse tunnustamist, ja võtab asjakohaseid meetmeid. 5. Kui on tõendeid korduvate või oluliste juhtumite kohta, mil käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tunnustatud süsteemi rakendavad ettevõtjad ei ole täitnud artiklites 48, 49, 50 ja 52 sätestatud nõudeid, uurib komisjon tunnustatud hoolsuskohustuse süsteemi omanikuga konsulteerides, kas need juhtumid osutavad puudustele süsteemis. 6. Kui komisjon tuvastab artiklites 48, 49, 50 ja 52 sätestatud nõuete täitmata jätmise või puudused tunnustatud hoolsuskohustuse süsteemis, võib ta anda süsteemi omanikule sobiva tähtaja parandusmeetmete võtmiseks. 7. Kui süsteemi omanik ei võta või keeldub võtmast vajalikke parandusmeetmeid ja kui komisjon on jõudnud järeldusele, et käesoleva artikli lõikes 6 osutatud täitmata jätmised või puudused seavad ohtu süsteemi rakendava, artikli 48 lõikes 1 osutatud ettevõtja suutlikkuse täita artiklites 48, 49, 50 ja 52 sätestatud nõudeid või kui süsteemi rakendavate ettevõtjate korduva või olulise nõuete mittetäitmise põhjuseks on süsteemi puudused, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega tühistab süsteemi samaväärsuse tunnustamise. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 8. Komisjon loob tunnustatud hoolsuskohustuse süsteemide registri ja ajakohastab seda. Register tehakse internetis üldsusele kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva peatüki kohaste kohustuste eest, eelkõige selle järelevalve ja kontrollimise eest, et tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma käesoleva peatüki kohaseid kohustusi. 2. Iga liikmesriik võib määrata lõikes 1 osutatud pädevate asutuste hulgast ka ühe kontaktpunkti lõike 4 kohaseks komisjoniga suhtlemiseks. 3. Liikmesriigid kehtestavad pädeva asutuse või pädevate asutuste töökorralduse ja tegevuse üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetlusnormid, et tagada: a) tootjate registreerimine vastavalt artiklile 55; b) tootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele loa andmine vastavalt artiklile 58; c) järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle vastavalt artiklile 57; d) patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevate andmete kogumine vastavalt artiklile 75; e) teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt artiklile 76. 4. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 18. novembriks 2025 komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta nende pädevate asutuste nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

1. Liikmesriigid loovad tootjate registri, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust käesoleva peatüki nõuetele. 2. Tootjad registreerivad end käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registris. Selleks esitavad nad registreerimistaotluse igas liikmesriigis, kus nad teevad patarei või aku esimest korda turul kättesaadavaks. Tootjad esitavad registreerimistaotluse artikli lõike 9 punktis a osutatud elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu. Tootjad teevad patareid või akud, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareid või akud, liikmesriigi turul kättesaadavaks üksnes juhul, kui tootjad või loa olemasolu korral nende laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindajad on selles liikmesriigis registreeritud. 3. Registreerimistaotlus peab sisaldama järgmist teavet: a) tootja nimi ja kaubamärgid (kui need on olemas), mida tootja liikmesriigis tegutsedes kasutab, ning tootja aadress, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, kui see on olemas, internetiaadress ja e-posti aadress, märkides ära ühtse kontaktpunkti; b) tootja riiklik tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber ja Euroopa või riiklik maksukohustuslasena registreerimise number; c) nende patareide või akude kategooria või kategooriad, mida tootja kavatseb liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teha, eelkõige kantavad patareid või akud, tööstuslikud patareid või akud, kergtranspordivahendite akud, elektrisõidukiakud või mootorsõidukiakud, ning patarei- või akukeemia; d) teave selle kohta, kuidas tootja täidab artiklis 56 sätestatud kohustusi ja vastavalt artiklites 59, 60 ja 61 sätestatud nõudeid: i) kantavate patareide ja akude või kergtranspordivahendite akude puhul tuleb punkti d nõuete täitmiseks esitada: — kirjalik teave meetmete kohta, mis tootja on kehtestanud artiklis 56 sätestatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, artikli 59 lõikes 1 või artikli 60 lõikes 1 sätestatud eraldi kogumise kohustuste täitmiseks seoses tootja poolt liikmesriigi turul kättesaadavaks tehtavate patareide ja akude kogusega, ning süsteemi kohta, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatavate andmete usaldusväärsus; — kui see on kohaldatav, selle tootjavastutusorganisatsiooni, kelle tootja on artikli 57 lõigete 1 ja 2 kohaselt määranud täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi, nimi ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, internetiaadress ja e-posti aadress ning riiklik tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, ning tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riiklik maksukohustuslasena registreerimise number, ning esindatava tootja volitus; ii) mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide või akude ning elektrisõidukiakude puhul tuleb punkti d nõuete täitmiseks esitada: — kirjalik teave meetmete kohta, mis tootja on kehtestanud artiklis 56 sätestatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, artikli 61 lõikes 1 sätestatud kogumiskohustuste täitmiseks seoses tootja poolt liikmesriigi turul kättesaadavaks tehtavate patareide või akude kogusega, ning süsteemi kohta, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatavate andmete usaldusväärsus; — kui see on kohaldatav, selle tootjavastutusorganisatsiooni, kelle tootja on artikli 57 lõigete 1 ja 2 kohaselt määranud täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi, nimi ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, internetiaadress ja e-posti aadress ning riiklik tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber, ning tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riiklik maksukohustuslasena registreerimise number, ning esindatava tootja volitus; e) tootja või asjakohasel juhul laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindaja või artikli 57 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsiooni avaldus, milles kinnitatakse, et esitatud teave on tõene. 4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, esitatakse kõnealuse lõike punktis d sätestatud teave kas käesoleva artikli lõike 3 kohases registreerimistaotluses või artikli 58 kohases loataotluses. Selline loataotlus peab sisaldama vähemalt teavet laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse või kollektiivse täitmise kohta. 5. Liikmesriigid võivad vajaduse korral nõuda lisateavet või -dokumente, et tootjate registrit tõhusalt kasutada. 6. Kui tootja on määranud tootjavastutusorganisatsiooni vastavalt artikli 57 lõikele 1, täidab see organisatsioon käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi mutatis mutandis, kui liikmesriik ei ole sätestanud teisiti. 7. Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi võib tootja nimel täita laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindaja. Kui käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi täidab tootja nimel laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindaja, kes esindab rohkem kui ühte tootjat, esitab volitatud esindaja lisaks lõikes 3 nõutud teabele eraldi iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed. 8. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli kohane registreerimismenetlus ja artikli 58 kohane loamenetlus kujutavad endast ühtset menetlust, tingimusel et taotlus vastab käesoleva artikli lõigetes 3–7 sätestatud nõuetele. 9. Pädev asutus: a) teeb oma veebisaidil elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu kättesaadavaks teabe taotlusprotsessi kohta; b) annab registreerimise ja registreerimisnumbri hiljemalt 12 nädala jooksul alates kogu lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutava teabe esitamisest; 10. Pädev asutus võib: a) kehtestada registreerimisnõuete ja -protsessiga seotud korra, lisamata sisulisi nõudeid lisaks lõigetes 2ja 3 sätestatud nõuetele; b) nõuda tootjatelt lõikes 2 osutatud taotluste menetlemise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid. 11. Pädev asutus võib tootja registreerimisest keelduda või selle tühistada, kui lõikes 3 osutatud teave ja sellega seotud dokumentaalsed tõendid ei ole esitatud või kui need ei ole piisavad või kui tootja ei vasta enam lõike 3 punktis d sätestatud nõuetele. Pädev asutus tühistab tootja registreeringu, kui tootja on tegevuse lõpetanud. 12. Tootja või asjakohasel juhul laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindaja või määratud tootjavastutusorganisatsioon nende tootjate nimel, keda ta esindab, teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta kõigist muudatustest registreeringus sisalduvas teabes ning akude või patareide, millele on registreeringus osutatud, liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tegemise mis tahes alalisest lõpetamisest. 13. Kui tootjate registris olev teave ei ole avalikult kättesaadav, tagavad liikmesriigid, et digiplatvormide pakkujatele, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, antakse tasuta juurdepääs registris sisalduvale teabele.

1. Tootjatel on laiendatud tootjavastutus patareide ja akude eest, mille nad liikmesriigi territooriumil turul esmakordselt kättesaadavaks teevad. Sellised tootjad peavad vastama direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a ning käesoleva peatüki nõuetele. 2. Ettevõtjat, kes teeb liikmesriigi territooriumil turul esmakordselt kättesaadavaks patareisid või akusid, mis on saadud korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmise või taastamise käigus, käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel selliste patareide või akude tootjana ja tal on laiendatud tootjavastutus. 3. Artikli 3 punkti 47 alapunktis d määratletud tootja määrab laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja igas liikmesriigis, kus ta patareisid või akusid müüb. Selline määramine toimub kirjaliku volitusega. 4. Tootja tehtavad rahalised sissemaksed katavad järgmised kulud seoses tootja poolt asjaomase liikmesriigi turul kättesaadavaks tehtavate toodetega: a) patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise ja nende hilisema transpordi ja töötlemise kulud, võttes arvesse korduskasutamiseks ettevalmistamisest või kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamisest või ringlussevõetud patarei- ja akujäätmetest saadud teisese toorme väärtusest saadavat tulu; b) kogutud segaolmejäätmete koostise uuringu korraldamise kulud vastavalt artikli 69 lõikele 5; c) teabe esitamise kulud patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta vastavalt artiklile 74; d) kulud seoses andmete kogumise ja pädevatele asutustele esitamisega vastavalt artiklile 75. 5. Kui tehakse kättesaadavaks patareisid ja akusid, mis on ette valmistatud korduskasutamiseks, ette valmistatud kasutusotstarbe muutmiseks, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, võivad nii algsete patareide ja akude tootjad kui ka nende toimingute tulemusel turule lastud patareide ja akude tootjad kehtestada kulude jagamise mehhanismi, mis põhineb kulude tegelikul jaotamisel eri tootjate vahel, et jagada lõike 4 punktides a, c ja d osutatud kulusid, ning seda mehhanismi kohandada. Kui lõikes 2 osutatud patarei või aku suhtes kehtib rohkem kui üks laiendatud tootjavastutus, ei kanna esimene tootja, kes teeb selle patarei või aku turul kättesaadavaks, sellisest kulude jagamise mehhanismist tulenevaid lisakulusid. Komisjon hõlbustab selliste kulude jagamise mehhanismidega seotud teabevahetust ja parimate tavade jagamist liikmesriikide vahel.

1. Tootjad võivad anda määrata artikli 58 kohaselt loa saanud tootjavastutusorganisatsiooni täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et muuta tootjavastutusorganisatsiooni määramine kohustuslikuks. Sellised meetmed peavad olema põhjendatud turule lastud antud kategooria patareide ja akude eriomadustega ja nendega seotud jäätmekäitlusomadustega. 2. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral tagavad tootjavastutusorganisatsioonid, et tootjaid koheldakse võrdselt olenemata nende päritolust või suurusest, tekitamata ebaproportsionaalselt suurt koormust väikeste patarei- ja akukoguste tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Samuti tagavad nad, et tootjate poolt neile: a) tehtavaid makseid kohandatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 4 punktile b vähemalt patarei- ja akukategooria ning patarei- ja akukeemia järgi, võttes asjakohasel juhul arvesse patareide ja akude laetavust, valmistamisel kasutatava ringlussevõetud materjali osakaalu ning kas patarei või aku on korduskasutamiseks ette valmistatud, kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud, selle kasutusotstarvet on muudetud või see on taastatud, ja nende süsinikujalajälge, ning b) tehtavaid makseid kohandatakse, et võtta arvesse tootjavastutusorganisatsioonide tulusid patarei- ja akujäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamisest või kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamisest või nende ringlussevõtmisest saadud teisese toorme väärtusest. 3. Kui liikmesriigis on mitmel tootjavastutusorganisatsioonil luba täita tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tagavad nad kogu liikmesriigi territooriumil artikli 59 lõikes 1, artikli 60 lõikes 1 ja artikli 61 lõikes 1 osutatud tegevuste katvuse. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või nimetavad sõltumatu kolmanda isiku järelevalve teostamiseks selle üle, et tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma kohustusi koordineeritult. 4. Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav üksikute tootjate või nende laiendatud tootjavastutuse jaoks määratud volitatud esindajatega. 5. Lisaks teabele, millele on osutatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis e, avaldavad tootjavastutusorganisatsioonid oma veebisaitidel vähemalt igal aastal järgmise teabe, kui äri- ja tööstussaladustest ei tulene teisiti: patarei- ja akujäätmete liigiti kogumise määr, ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide määrad, mis on saavutatud tootjavastutusorganisatsiooni määranud tootjate poolt. 6. Lisaks lõikes 5 osutatud teabele teevad tootjavastutusorganisatsioonid üldsusele kättesaadavaks teabe lõike 8 kohaselt valitavate jäätmekäitlejate valimise korra kohta. 7. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaldamise kriteeriumid, kui see on vajalik siseturu moonutuste vältimiseks. Kõnealune rakendusakt ei käsitle maksete taseme täpset kindlaksmääramist ning see võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 8. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid kohaldavad jäätmekäitlusettevõtjatele läbipaistvatel hindamiskriteeriumidel põhinevat mittediskrimineerivat valikumenetlust, mis ei pane väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

1. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral taotleb tootja ja laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral taotlevad määratud tootjavastutusorganisatsioonid pädevalt asutuselt luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmiseks. 2. Luba antakse üksnes juhul, kui tõendatakse: a) et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktides a–d sätestatud nõuded on täidetud ning tootja või tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud meetmed on piisavad käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmiseks seoses selliste patareide ja akude kogusega, mille tootja või tootjad, kelle nimel tootjavastutusorganisatsioon tegutseb, liikmesriigi territooriumil turul esimest korda kättesaadavaks teevad, ning b) dokumentaalsete tõendite esitamisega, et artikli 59 lõigetes 1 ja 2 või artikli 60 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuded on täidetud ning et on kehtestatud kord, mis võimaldab saavutada vastavalt vähemalt artikli 59 lõikes 3 ja artikli 60 lõikes 3 osutatud kogumiseesmärki ja seda püsivalt säilitada. 3. Liikmesriigid lisavad oma meetmetesse, millega kehtestatakse artikli 54 lõike 3 punktis b osutatud haldus- ja menetlusnormid, loamenetluse üksikasjad, mis võivad erineda sõltuvalt sellest, kas see on seotud laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse või kollektiivse täitmisega, ning tootjate või tootjavastutusorganisatsioonide vastavuse kontrollimise korra, sealhulgas teabe, mille tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid peavad sel eesmärgil esitama. Loamenetlus sisaldab nõuet kontrollida artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 60 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks kehtestatud korda ning selliseks kontrollimiseks ette nähtud tähtaegu, mis ei tohi ületada 12 nädalat alates täieliku taotlustoimiku esitamisest. Kontrolli võib teha sõltumatu ekspert, kes väljastab kontrolli tulemuste kohta kontrolliaruande. 4. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid teatavad pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta kõigist loas sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud muudatustest või tegevuse alalisest lõpetamisest. 5. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis d sätestatud enesekontrolli mehhanismi rakendatakse korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta järel, et kontrollida, kas kõnealuse punkti sätted on täidetud ja kas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon esitab taotluse korral enesekontrolliaruande ja vajaduse korral parandusmeetmete kava projekti pädevale asutusele. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud pädevust, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid enesekontrolliaruande ja parandusmeetmete kava projekti kohta ning edastab kõnealused tähelepanekud tootjale või tootjavastutusorganisatsioonile. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon koostab parandusmeetmete kava, mi põhineb kõnealustel tähelepanekutel, ja rakendab seda. 6. Pädev asutus võib otsustada loa tühistada, kui artikli 59 lõikes 3 või artikli 60 lõikes 3 sätestatud kogumiseesmärgid ei ole täidetud või kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon ei vasta enam patarei- ja akujäätmete kogumise ja töötlemise korraldamise nõuetele või ei esita pädevale asutusele aruannet või ei teavita teda loa tingimustega seotud muudatustest või on tegevuse lõpetanud. 7. Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitab tootja ja laiendatud tootjavastutuse kollektiivse täitmise korral esitavad määratud tootjavastutusorganisatsioonid tagatise, mis on ette nähtud tootja või tootjavastutusorganisatsiooni jäätmekäitlustoimingutega seotud kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmata jätmise korral, sealhulgas tegevuse alalise lõpetamise või maksejõuetuse korral. Liikmesriik võib kehtestada sellisele tagatisele lisanõudeid. Riiklikult juhitava tootjavastutusorganisatsiooni puhul võib sellise tagatise anda keegi teine peale organisatsiooni enda ning see võib olla tootjatasudest rahastatava riikliku fondi kujul, mille eest vastutab solidaarselt organisatsiooni juhtiv liikmesriik.

1. Kantavate patareide ja akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, tagavad, et kõigi kantavate patareide ja akude jäätmed, olenemata nende olemusest, keemilisest koostisest, seisukorrast, tootemargist või päritolust, kogutakse eraldi selle liikmesriigi territooriumil, kus nad teevad kantavad patareid ja akud esimest korda turul kättesaadavaks. Selleks teevad nad järgmist: a) loovad kantavate patareide ja akude jäätmete tagasivõtu- ja kogumissüsteemi; b) pakuvad kantavate patareide ja akude jäätmete tasuta kogumist lõike 2 punktis a osutatud üksustele ning näevad ette kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise kõigilt üksustelt, kes seda pakkumist on kasutanud (edaspidi „kantavate patareide ja akude jäätmete ühendatud kogumispunktid“); c) näevad ette kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise ja transpordi praktilise korralduse, sealhulgas pakuvad kantavate patareide ja akude jäätmete ühendatud kogumispunktidele tasuta sobivaid kogumis- ja transpordimahuteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (46) nõuetele; d) koguvad tasuta kantavate patareide ja akude jäätmete ühendatud kogumispunktides kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete sagedusega, mis on proportsionaalne kaetud territooriumi ning kõnealuste kogumispunktide kaudu tavaliselt kogutavate kantavate patareide ja akude jäätmete mahu ja ohtlikkusega; e) koguvad tasuta elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest eemaldatud kantavate patareide ja akude jäätmete sagedusega, mis on proportsionaalne kantavate patareide ja akude jäätmete mahu ja ohtlikkusega; f) tagavad, et jäätmekäitleja töötleb kantavate patareide ja akude jäätmete ühendatud kogumispunktidest kogutud ning elektri- ja elektroonikaseadmete romudest eemaldatud kantavate patareide ja akude jäätmeid loa saanud käitluskohas kooskõlas artikliga 70. 2. Kantavate patareide ja akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, tagavad, et kantavate patareide ja akude jäätmete tagasivõtu- ja kogumissüsteem: a) koosneb kogumispunktidest, mis nad on rajanud koostöös ühe või mitme järgmise osalejaga: i) turustajatega vastavalt artiklile 62; ii) direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate romusõidukite töötlemiskohtadega; iii) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 66; iv) vabatahtlike kogumispunktidega vastavalt artiklile 67; v) direktiivile 2012/19/EL kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete romude töötlemiskohtadega ning b) hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja rahvastikutihedust, kantavate patareide ja akude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lähedust lõppkasutajatele, ning ei piirdu piirkondadega, kus kantavate patareide ja akude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kasumlik. 3. Kantavate patareide ja akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, peavad saavutama vähemalt järgmised kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise eesmärgid: a) 45 % 31. detsembriks 2023; b) 63 % 31. detsembriks 2027; c) 73 % 31. detsembriks 2030. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, arvutavad käesolevas lõikes osutatud kogumismäära vastavalt XI lisale. 4. Lõppkasutajatel on võimalik viia kantavate patareide ja akude jäätmed lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktidesse ja neilt ei võeta tasu ega kohustata neid ostma uut patareid või akut, või kantavat patareid või akut kogumispunktid rajanud tootjatelt. 5. Lõike 2 punkti a alapunktide i, iii ja iv kohaselt rajatud kogumispunktide suhtes ei kohaldata direktiivi 2008/98/EÜ kohaseid registreerimis- või loanõudeid. 6. Liikmesriik võib võtta meetmeid, millega nõutakse, et käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktid võivad kantavate patareide ja akude jäätmeid koguda üksnes juhul, kui nad on sõlminud lepingu tootjatega või tootjavastutusorganisatsioonidega, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1. 7. Võttes arvesse turu eeldatava arengu ning kantavate patareide ja akude eeldatava kasutusea pikenemise tõttu ning selleks, et paremini kindlaks teha kogumiseks kättesaadavate kantavate patareide ja akude jäätmete tegelikku kogust, on komisjonil õigus võtta hiljemalt 18. augustiks 2027 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XI lisas sätestatud kantavate patareide ja akude kogumise määra arvutamise metoodikat ja muuta käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kogumise eesmärki, et kohandada kõnealuse kogumise eesmärki uue metoodikaga, säilitades samal ajal võrdväärsed eesmärgid ja tähtajad.

1. Kergtranspordivahendite akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, tagavad, et kõigi kergtranspordivahendite akude jäätmete, olenemata nende olemusest, keemilisest koostisest, seisukorrast, tootemargist või päritolust, kogutakse eraldi selle liikmesriigi territooriumil, kus nad teevad akud esimest korda turul kättesaadavaks. Selleks teevad nad järgmist: a) loovad kergtranspordivahendite akude jäätmete tagasivõtu- ja kogumissüsteemi; b) pakuvad kergtranspordivahendite akude jäätmete tasuta kogumist lõike 2 punktis a osutatud üksustele ning näevad ette kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumise kõigilt üksustelt, kes seda pakkumist on kasutanud (edaspidi „kergtranspordivahendite akude jäätmete ühendatud kogumispunktid“); c) näevad ette kergtranspordivahendite akude kogumise ja transpordi praktilise korralduse, sealhulgas pakuvad kergtranspordivahendite akude jäätmete ühendatud kogumispunktidele tasuta sobivaid kogumis- ja transpordimahuteid, mis vastavad direktiivi 2008/68/EÜ nõuetele; d) tagavad kergtranspordivahendite akude jäätmete ühendatud kogumispunktides kogutud kergtranspordivahendite akude jäätmete tasuta kogumise sagedusega, mis on proportsionaalne kaetud territooriumi ning kõnealustes kogumispunktides tavaliselt kogutavate kergtranspordivahendite akude jäätmete mahu ja ohtlikkusega; e) tagavad elektri- ja elektroonikaseadmete romudest eemaldatud kergtranspordivahendite akude jäätmete tasuta kogumise sagedusega, mis on proportsionaalne kergtranspordivahendite akude jäätmete mahu ja ohtlikkusega; f) tagavad, et jäätmekäitleja töötleb kergtranspordivahendite akude jäätmete ühendatud kogumispunktidest kogutud ning elektri- ja elektroonikaseadmete romudest eemaldatud kergtranspordivahendite akude jäätmeid loa saanud käitluskohas kooskõlas artikliga 70. 2. Kergtranspordivahendite akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, tagavad, et kergtranspordivahendite akude jäätmete tagasivõtu- ja kogumissüsteem: a) koosneb kogumispunktidest, mis nad on rajanud koostöös ühe või mitme järgmise osalejaga: i) turustajatega vastavalt artiklile 62; ii) direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate romusõidukite töötlemiskohtadega; iii) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 66; iv) vabatahtlike kogumispunktidega vastavalt artiklile 67; v) direktiivi 2012/19/EL kohaldamisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete romude töötlemiskohtadega ning b) hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja rahvastikutihedust, kergtranspordivahendite akude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lähedust lõppkasutajatele, ning ei piirdu piirkondadega, kus kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kasumlik. 3. Kergtranspordivahendite akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, peavad saavutama vähemalt järgmised kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumise eesmärgid ning säilitama neid eesmärke püsivalt: a) 51 % 31. detsembriks 2028; b) 61 % 31. detsembriks 2031. Kergtranspordivahendite akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, arvutavad käesolevas lõikes osutatud kogumismäära vastavalt XI lisale. 4. Kergtranspordivahendite akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, peavad: a) rajama lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktid sobiva kogumistaristuga kergtranspordivahendite akude jäätmete liigiti kogumiseks, mis vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele, ning katma vajalikud kulud, mis nendel kogumispunktidel seoses tagasivõtmisega tekivad; selliste akujäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks kogumispunktides kasutatavad mahutid peavad sobima nende kogumispunktide kaudu tõenäoliselt kogutavate kergtranspordivahendite akude jäätmete kogusele ja ohtlikkusele; b) koguma lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktidest kergtranspordivahendite akude jäätmeid sagedusega, mis on proportsionaalne liigiti kogumise taristu ladustamismahuga ning nende kogumispunktide kaudu tavaliselt kogutavate akujäätmete koguse ja ohtlikkusega, ning c) korraldama käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktidest kogutud kergtranspordivahendite akude jäätmete üleandmise loa saanud käitluskohale kooskõlas artiklitega 70 ja 73. 5. Lõppkasutajatel on võimalik viia kergtranspordivahendi akude jäätmed lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktidesse ja neilt ei võeta tasu ega kohustata neid ostma uut akut või kergtranspordivahendi akut kogumispunktid rajanud tootjatelt. 6. Lõike 2 punkti a alapunktide i, iii ja iv kohaselt rajatud kogumispunktide suhtes ei kohaldata direktiivi 2008/98/EÜ kohaseid registreerimis- või loanõudeid. 7. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, millega nõutakse, et käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud kogumispunktid võivad kergtranspordivahendite akude jäätmeid koguda üksnes juhul, kui nad on sõlminud lepingu tootjatega või tootjavastutusorganisatsioonidega, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1. 8. Võttes arvesse turu eeldatava arengu ning kergtranspordivahendite akude eeldatava kasutusea pikenemise tõttu ning selleks, et paremini kindlaks teha kogumiseks kättesaadavate kergtranspordivahendite akude jäätmete tegelikku kogust, on komisjonil õigus võtta hiljemalt 18. augustiks 2027 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XI lisas sätestatud kergtranspordivahendite akude kogumise määra arvutamise metoodikat ja muuta käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kogumise eesmärki, et kohandada kogumise eesmärki uue metoodikaga, säilitades samal ajal võrdväärsed eesmärgid ja tähtajad.

1. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, võtavad tasuta tagasi kõik selliste mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude jäätmed, mis kuuluvad vastavasse kategooriasse, mille nad on asjaomase liikmesriigi territooriumil turul esimest korda kättesaadavaks teinud, olenemata nende olemusest, keemilisest koostisest, seisukorrast, tootemargist või päritolust, ja tagavad nende liigiti kogumise, kohustamata lõppkasutajat ostma uut patareid või akut ning tingimuseta, et patarei või aku peab olema ostetud neilt, ning tagavad, et kõnealused patareide ja akude jäätmed kogutakse eraldi. Selleks nõustuvad nad võtma vastu mootorsõidukiakude jäätmeid, tööstuslike patareide ja akude jäätmeid ning elektrisõidukiakude jäätmeid lõppkasutajatelt või tagasivõtu- ja kogumissüsteemidelt, mis hõlmavad kogumispunkte, mille nad on rajanud koostöös: a) mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude turustajatega vastavalt artikli 62 lõikele 1; b) ettevõtjatega, kes tegelevad mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude taastamise või kasutusotstarbe muutmisega; c) elektri- ja elektroonikaseadmete romude ning romusõidukite töötlemis kohtadega, millele on osutatud artiklis 65, nende tegevusest tulenevate mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete osas; d) ametiasutuste või nende nimel jäätmekäitlusega tegelevate kolmandate isikutega vastavalt artiklile 66. Liikmesriik võib võtta meetmeid, millega nõutakse, et esimese lõigu punktides a–d osutatud üksused võivad mootorsõidukiakude jäätmeid, tööstuslike patareide ja akude jäätmeid ning elektrisõidukiakude jäätmeid koguda üksnes juhul, kui nad on sõlminud lepingu tootjatega või tootjavastutusorganisatsioonidega, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1. Kui tööstuslike patareide ja akude jäätmed on vaja eraisikutest mitteäriliste kasutajate valdustes eelnevalt demonteerida, ei kaasne tootja kohustusega nende patareide ja akude jäätmed tagasi võtta selliste kulude kandmine nende kasutajate poolt, mis tulenevad nende patarei- ja akujäätmete demonteerimisest ja kogumisest. 2. Lõike 1 kohaselt kehtestatud tagasivõtukord hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja rahvastikutihedust, mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lähedust lõppkasutajatele, ning see ei piirdu piirkondadega, kus mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumine ja hilisem käitlemine on kasumlik. 3. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1: a) varustavad lõikes 1 osutatud tagasivõtu- ja kogumissüsteemid sobiva kogumistaristuga mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete liigiti kogumiseks, mis vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele, ning katavad vajalikud kulud, mis nendel tagasivõtu- ja kogumissüsteemidel seoses tagasivõtmisega tekivad; selliste patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks tagasivõtu- ja kogumissüsteemides kasutatavad mahutid peavad sobima nende kogumispunktide kaudu tõenäoliselt kogutavate mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete kogusele ja ohtlikkusele; b) koguvad lõikes 1 osutatud tagasivõtu- ja kogumissüsteemidest mootorsõidukiakude jäätmeid, tööstuslike patareide ja akude jäätmeid ning elektrisõidukiakude jäätmeid sagedusega, mis on proportsionaalne liigiti kogumise taristu ladustamismahuga ning nende tagasivõtu- ja kogumissüsteemide kaudu tavaliselt kogutavate patarei- ja akujäätmete koguse ja ohtlikkusega, ning c) näevad ette lõppkasutajatelt ja lõikes 1 osutatud tagasivõtu- ja kogumissüsteemidest kogutud mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete viimise loa saanud töötlemis kohtadesse vastavalt artiklitele 70 ja 73. 4. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–d osutatud üksused võivad kogutud mootorsõidukiakude jäätmed, tööstuslike patareide ja akude jäätmed ning elektrisõidukiakude jäätmed anda üle jäätmekäitlejatele, kes on valitud kooskõlas artikli 57 lõikega 8, nende töötlemiseks kooskõlas artikliga 70. Sellistel juhtudel loetakse käesoleva artikli lõike 3 punkti c kohane tootjate kohustus täidetuks.

1. Turustajad võtavad patarei- ja akujäätmeid lõppkasutajalt tagasi tasuta ja kehtestamata lõppkasutajale kohustust osta või olla eelnevalt ostnud uus patarei või aku, olenemata nende jäätmete keemilisest koostisest, tootemargist või päritolust, järgmisel viisil: a) kantavate patareide ja akude jäätmed turustaja jaemüügipunktis või selle vahetus läheduses; b) kergtranspordivahendite akude jäätmed, mootorsõidukiakude jäätmed, tööstuslike patareide ja akude jäätmed ning elektrisõidukiakude jäätmed turustaja jaemüügipunktis või selle läheduses. 2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtmiskohustus: a) ei kehti patareisid ja akusid sisaldavate toodete jäätmete suhtes; b) piirdub sellisesse kategooriasse kuuluvate patareide ja akude jäätmetega, millele vastavaid patareisid või akusid turustaja pakub või on pakkunud, ning kantavate patareide ja akude jäätmete puhul kogusega, mille mittekutselised lõppkasutajad tavaliselt ära viskavad. 3. Turustajad annavad patarei- ja akujäätmed, mille nad on tagasi võtnud, üle tootjatele või tootjavastutusorganisatsioonidele, kes vastutavad kõnealuste patareide ja akude jäätmete kogumise eest vastavalt artiklitele 59, 60 ja 61, või kooskõlas artikli 57 lõikega 8 valitud jäätmekäitlejale töötlemiseks kooskõlas artikliga 70. 4. Käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi kohaldatakse mutatis mutandis turustajate suhtes, kes tarnivad patareisid ja akusid lõppkasutajatele kauglepingute alusel. Kõnealused turustajad tagavad piisava arvu kogumispunkte, mis hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi, võttes arvesse elanikkonna suurust ja rahvastikutihedust, kantavate patareide ja akude jäätmete, kergtranspordivahendite akude jäätmete, mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete eeldatavat mahtu, ligipääsetavust ja lähedust lõppkasutajatele, mis võimaldab lõppkasutajatel patareid ja akud tagastada. 5. Tarnimisega müügi korral pakuvad turustajad kantavate patareide ja akude jäätmete, kergtranspordivahendite akude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete, mootorsõidukiakude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete tasuta tagasivõtmist lõppkasutajale tarnimise kohas või kohalikus kogumispunktis. Patarei või aku tellimisel teavitatakse lõppkasutajat patarei- või akujäätmete tagasivõtmise korrast. 6. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 30 lõike 1 punktide d ja e järgimiseks peavad nimetatud määruse III peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvate digiplatvormide pakkujad, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, saama tootjatelt, kes pakuvad liidus asuvatele tarbijatele patareisid ja akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid ja akusid, järgmise teabe: a) üksikasjad artiklis 55 osutatud tootjate registri kohta ja tootja registrinumber (-numbrid) selles registris; b) tootja enesesertifitseerimise kinnitus, millega ta kohustub pakkuma üksnes patareisid ja akusid, kaasa arvatud seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareid ja akud, mille puhul on täidetud artikli 56 lõigetes 1, 2, 3 ja 4, artikli 57 lõikes 1 ning artikli 58 lõigetes 1, 2 ja 7 osutatud laiendatud tootjavastutuse nõuded.

Komisjon hindab 31. detsembriks 2027 patareide ja akude, eelkõige üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jaoks tagatisrahasüsteemide loomise teostatavust ja võimalikku kasu. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning kaalub asjakohaste meetmete võtmist, sealhulgas seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist.

1. Lõppkasutajad viskavad patarei- ja akujäätmed ära teistest jäätmevoogudest, sealhulgas segaolmejäätmetest eraldi. 2. Lõppkasutajad viivad patarei- ja akujäätmed spetsiaalsetesse liigiti kogumise punktidesse, mis on sisse seatud tootja või tootjavastutusorganisatsiooni poolt või temaga kokku lepitud erikorra kohaselt vastavalt artiklitele 59, 60 ja 61.

1. Direktiivide 2000/53/EÜ või 2012/19/EL kohaldamisalasse kuuluvate töötlemiskohtade käitajad annavad romusõidukite või elektri- ja elektroonikaseadmete romude töötlemise tulemusel saadud patareid ja akud üle asjaomase kategooria patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele tootjavastutusorganisatsioonidele, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, või artikli 57 lõike 8 kohaselt valitud jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks kooskõlas artikliga 70. 2. Lõikes 1 osutatud töötlemiskohtade käitajad peavad nende üleandmistehingute kohta arvestust.

1. Eraisikutest mitteäriliste lõppkasutajate patarei- ja akujäätmeid võib viia jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste loodud liigiti kogumise punktidesse. 2. Jäätmekäitluse eest vastutavad ametiasutused tagavad, et kogutud patarei- ja akujäätmeid töödeldakse vastavalt artiklile 70 nii, et: a) annavad need üle asjakohase kategooria patareide või akude tootjatele või tootjavastutusorganisatsioonidele, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, või artikli 57 lõike 8 kohaselt valitud jäätmekäitlejatele, või b) töötlevad kogutud patarei- ja akujäätmeid ise kooskõlas artikli 68 lõikega 2.

1. Kantavate patareide ja akude jäätmete vabatahtlikud kogumispunktid annavad kogutud kantavate patareide ja akude jäätmed üle kantavate patareide ja akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, sealhulgas tootjavastutusorganisatsioonidele, või artikli 57 lõike 8 kohaselt valitud jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks vastavalt artiklile 70. 2. Kergtranspordivahendite akude jäätmete vabatahtlikud kogumispunktid annavad kogutud kergtranspordivahendite akude jäätmed üle kergtranspordivahendite akude tootjatele või nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, sealhulgas tootjavastutusorganisatsioonidele, või artikli 57 lõike 8 kohaselt valitud jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks vastavalt artiklile 70.

1. Liikmesriigid võivad piirata turustajate, artiklis 65 osutatud jäätmete töötlemiskohtade käitajate, artiklis 66 osutatud jäätmekäitluse eest vastutavate ametiasutuste ja artiklis 67 osutatud vabatahtlike kogumispunktide võimet anda kogutud kantavate patareide ja akude jäätmed ning kergtranspordivahendite akude jäätmed üle kas tootjatele või tootjavastutusorganisatsioonidele või jäätmekäitlejatele nende töötlemiseks vastavalt artiklile 70. Liikmesriigid tagavad, et sellised piirangud ei avalda kahjulikku mõju ei kogumis- ega ringlussevõtusüsteemidele. 2. Liikmesriigid võivad samuti võtta meetmeid, mis võimaldavad artiklis 66 osutatud jäätmekäitluse eest vastutavatel ametiasutustel jäätmeid ise töödelda kooskõlas artikliga 70.

1. Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, saavutaksid artikli 59 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud kogumise eesmärgid kantavate patareide ja akude jäätmete kohta ning artikli 60 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kogumise eesmärgid kergtranspordivahendite akude jäätmete kohta. 2. Eelkõige jälgivad liikmesriigid korrapäraselt, vähemalt kord aastas, tootjate või tootjavastutusorganisatsioonide, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, kogumismäärasid, et kontrollida, et nad on võtnud piisavaid meetmeid, et saavutada artikli 59 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud kogumise eesmärgid kantavate patareide ja akude jäätmete kohta ning artikli 60 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kergtranspordivahendite akude jäätmete kohta. Selline jälgimine põhineb eelkõige artikli 75 kohaselt pädevatele asutustele esitatud teabel ja hõlmab selle teabe õigsuse kontrollimist ning selle kontrollimist, kas tootja on järginud XI lisas sätestatud arvutusmetoodikat ja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud koostise uuringu tulemusi, ning muu liikmesriigile kättesaadava teabe õiguse kontrollimist. 3. Kui liikmesriik leiab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud jälgimise põhjal, et tootja või tootjavastutusorganisatsioon, kui see on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, ei ole võtnud meetmeid, mis on kooskõlas eesmärgiga saavutada artikli 59 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud kogumise eesmärgid kantavate patareide ja akude jäätmete kohta või artikli 60 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kogumise eesmärgid kergtranspordivahendite akude jäätmete kohta, nõuab asjaomase liikmesriigi pädev asutus vastavalt tootjalt või tootjavastutusorganisatsioonilt asjakohaste parandusmeetmete võtmist tagamaks, et ee suudab saavutada emmas-kummas kohaldatavas artiklis sätestatud kogumise eesmärgid. 4. Ilma et see piiraks artikli 58 lõikes 5 osutatud enesekontrollimehhanismi, esitab tootja või tootjavastutusorganisatsioon, kui see on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, pädevale asutusele parandusmeetmete kava projekti kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pädeva asutuse taotluse saamisest. Vastav pädev asutus võib esitada kava projekti kohta tähelepanekuid ning edastab sellised tähelepanekud tootjale või tootjavastutusorganisatsioonile ühe kuu jooksul alates parandusmeetmete kava projekti kättesaamist. Kui pädev asutus edastab oma tähelepanekud parandusmeetmete kava projekti kohta, koostab tootja või tootjavastutusorganisatsioon ühe kuu jooksul alates nende tähelepanekute saamisest parandusmeetmete kava, võttes neid tähelepanekuid arvesse, ja rakendab seda nendele vastavalt. Hindamisel, kas artiklis 55 sätestatud registreerimistingimused ja asjakohasel juhul artiklis 58 sätestatud loa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud, võetakse arvesse parandusmeetmete kava sisu ja tootja või tootjavastutusorganisatsiooni vastavust sellele. 5. Liikmesriigid korraldavad 1. jaanuariks 2026 ja seejärel iga viie aasta järel kogutud segaolmejäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude jäätmevoo koostise uuringu eelnenud kalendriaasta kohta, et määrata kindlaks kantavate patareide ja akude jäätmete ning kergtranspordivahendite akude jäätmete osakaal selles jäätmevoos. Nende uuringute käigus saadud teabe põhjal võivad pädevad asutused nõuda, et kantavate patareide ja akude tootjad, kergtranspordivahendite akude tootjad või vastav tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, võtaksid parandusmeetmeid ühendatud kogumispunktide võrgustiku laiendamiseks ja viiksid läbi teavituskampaaniaid vastavalt artikli 74 lõikele 1.

1. Kogutud patarei- ja akujäätmeid ei kõrvaldata ega kasutata energia taaskasutamise toimingutes. 2. Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL kohaldamist, tagavad loa saanud käitluskohad, et patarei- ja akujäätmete töötlemine vastab vähemalt käesoleva määruse XII lisa A osale ning direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 10 määratletud parimale võimalikule tehnikale. 3. Kui patareisid ja akusid kogutakse nii, et see on endiselt seadme romu, kergtranspordivahendi romu või romusõiduki osa, eemaldatakse patareid ja akud seadme romust, kergtranspordivahendi romust või romusõidukist vastavalt direktiivis 2000/53/EÜ või direktiivis 2012/19/EL sätestatud nõuetele, kui see on asjakohane. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XII lisa A osas esitatud patarei- ja akujäätmete töötlemis nõudeid, võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut ning uusi tehnoloogiaid jäätmekäitluses. 5. Liikmesriigid võivad kehtestada stimuleerimiskavad ettevõtjatele, kes saavutavad XII lisa B ja C osas sätestatud eesmärkidest suuremad ringlussevõtu tulemuslikkuse ja materjalide taaskasutusse võtmise määrad.

1. Iga loa saanud käitluskoht tagab, et kõik sellele kohale kättesaadavaks tehtud patarei- ja akujäätmed võetakse vastu ja need läbivad korduskasutamiseks ettevalmistamise või kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise või võetakse ringlusse. 2. Ringlussevõtjad tagavad, et ringlussevõtul saavutatakse ringlussevõtu määra eesmärgid ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärgid, mis on esitatud vastavalt XII lisa B ja C osas. 3. Ringlussevõtu määrad ja materjali taaskasutusse võtmise määrad arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile. 4. Komisjon võtab hiljemalt 18. veebruariks 2025 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades ringlussevõtu määrade ja materjalide taaskasutusse võtmise määrade arvutamise ja kontrollimise metoodika kooskõlas XII lisa A osaga, ning dokumentatsiooni vormi. 5. Hiljemalt 18. augustiks 2026 ja seejärel vähemalt iga viie aasta järel hindab komisjon, kas turusuundumuste tõttu, eelkõige seoses patarei- ja akutehnoloogiatega, mis mõjutavad taaskasutusse võetud materjalide liiki ning koobalti, vase, plii, liitiumi või nikli olemasolevat ja prognoositavat kättesaadavust või nende puudumist, ning tehnika ja teaduse arengut silmas pidades on asjakohane läbi vaadata XII lisa B ja C osas esitatud ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärgid. Kui see on kõnealuse hinnangu põhjal põhjendatud ja asjakohane, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta XII lisa B ja C osas esitatud ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärke. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte XII lisa C osa muutmiseks, lisades täiendavaid materjale ja kehtestades iga materjali puhul konkreetse materjali taaskasutusse võtmise eesmärgi, ja XII lisa B osa muutmiseks, lisades täiendavaid patareide ja akude keemilisi koostiseid koos konkreetsete ringlussevõtu määrade eesmärkidega, kui see on asjakohane selliste turusuundumuste tõttu, mis mõjutavad nende materjalide liiki, mida saab taaskasutusse võtta, ja võttes arvesse tehnika ja teaduse arengut, sealhulgas uusi tehnoloogiaid jäätmekäitluses.

1. Töötlemine võib toimuda väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool liitu, tingimusel et patarei- ja akujäätmete või nende osade vedu on kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1013/2006 ja (EÜ) nr 1418/2007. 2. Kasutatud patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete eristamiseks võivad liikmesriikide pädevad asutused kontrollida selliste kasutatud patareide ja akude saadetisi, mille puhul kahtlustatakse, et need on patarei- ja akujäätmed, et teha kindlaks, kas need vastavad XIV lisas sätestatud miinimumnõuetele, ja kõnealuseid saadetisi vastavalt jälgida. Kui liikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et kavandatud kasutatud patareide ja akude saadetis koosneb patarei- ja akujäätmetest, võib kasutatud patareide ja akude, mis arvatakse olevat patarei- ja akujäätmed, asjakohase analüüsi, kontrolli ja ladustamise kulud sisse nõuda vastava kategooria patareide või akude tootjatelt, nende nimel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt või muudelt saadetist korraldavatelt isikutelt. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse XIV lisas sätestatud miinimumnõudeid, eelkõige seoses seisukorraga, et teha vahet kasutatud patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete saadetistel. 3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt liidust eksporditud patarei- ja akujäätmeid või nende osi võetakse artiklites 70 ja 71 sätestatud kohustuste, määrade ja eesmärkide täitmisel arvesse üksnes juhul, kui patarei- ja akujäätmete või nende osade eksportija esitab sihtkoha pädeva asutuse poolt heaks kiidetud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töötlemine toimus tingimustes, mis on samaväärsed käesolevas määruses nõutud tingimustega ning kooskõlas muu inimeste tervise ja keskkonna kaitset käsitleva liidu õigusega. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 3 sätteid täiendavad üksikasjalikud normid, sätestades samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumid.

1. Selleks et dokumenteerida, et kergtranspordivahendite akude jäätmed, tööstuslike patareide või akude jäätmed ning elektrisõidukiakude jäätmed, mida valmistatakse ette korduskasutamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks, ei ole enam jäätmed, tõendab patarei või aku valdaja pädeva asutuse nõudmisel: a) tõendid liikmesriigis läbiviidud seisukorra hindamise või seisukorra kontrollimise kohta dokumendi koopiana, mis kinnitab, et pärast korduskasutamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist on patareil või akul selle kasutamiseks vajalik jõudlus; b) korduskasutamiseks ette valmistatud või kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud patarei või aku edasise kasutamise dokumenteeritust arvega või patarei või aku müügi või omandi üleandmise lepinguga; c) nõuetekohast kaitset kahjustuste eest vedamise ning peale- ja mahalaadimise ajal, sealhulgas piisava pakendamise ja koorma nõuetekohase virnastamise abil. 2. Lõike 1 punktis a osutatud teave tehakse lõppkasutajatele ja nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele võrdsetel tingimustel kättesaadavaks osana dokumentatsioonist, mis on lõikes 1 osutatud patarei või akuga kaasas selle turule laskmisel või kasutusele võtmisel. 3. Teabe andmine lõigete 1 ja 2 alusel ei piira kohustust säilitada tundliku äriteabe konfidentsiaalsusvastavalt asjakohasele liidu ja liikmesriigi õigusele. 4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud tehnilised ja kontrollinõuded, millele kergtranspordivahendite akude jäätmed, tööstuslike patareide ja akude jäätmed või elektrisõidukiakude jäätmed peavad vastama, et need lakkaksid olemast jäätmed. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikes 2 osutatud teabele teevad tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, lõppkasutajatele ja turustajatele kättesaadavaks järgmise teabe patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta seoses nende patarei- ja akukategooriatega, mida nad liikmesriigi territooriumil tarnivad: a) lõppkasutaja roll jäätmetekke vältimisse panustamisel, sealhulgas teavitades headest tavadest ja soovitustest, mis on seotud patareide ja akude kasutamisega, mille eesmärk on pikendada kasutusetappi ning suurendada korduskasutamiseks ettevalmistamise, korduskasutamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmise ja taastamise võimalusi; b) lõppkasutajate roll patarei- ja akujäätmete liigiti kogumisele kaasaaitamises vastavalt nende artikli 64 kohastele kohustustele, et võimaldada nende töötlemist; c) patarei- ja akujäätmete puhul võimalik liigiti kogumine, tagasivõtu- ja kogumispunktid, korduskasutamiseks ettevalmistamine, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamine ja töötlemine; d) vajalikud ohutusjuhised patarei- ja akujäätmete käitlemiseks, sealhulgas seoses liitiumi sisaldavate patareide ja akude ning nende käitlemisega seotud riskidega; e) artikli 13 kohaselt patareidele ja akudele kantud või nende pakendile või patareide ja akudega kaasas olevatesse dokumentidesse trükitud märgiste ja sümbolite tähendus; ning f) patareides ja akudes sisalduvate ainete, eriti ohtlike ainete mõju keskkonnale ja inimeste tervisele või ohutusele, sealhulgas mõju, mis tuleneb patarei- ja akujäätmete sobimatust kasutuselt kõrvaldamisest, näiteks prügistamine või sortimata olmejäätmetena äraviskamine. See teave tehakse kättesaadavaks: a) korrapäraste ajavahemike järel iga patarei- ja akumudeli kohta alates hetkest, mil asjaomane patarei- või akumudel tehakse liikmesriigis esimest korda turul kättesaadavaks, vähemalt müügikohas nähtaval viisil ja digiplatvormide kaudu; b) lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles või keeltes, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus patarei või aku turule lastakse. 2. Tootjad teevad artiklites 62, 65 ja 66 osutatud turustajatele ja ettevõtjatele ning muudele jäätmekäitlejatele, kes tegelevad korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise või töötlemisega, kättesaadavaks teabe patarei- ja akujäätmete ladustamise ja kogumise suhtes kohaldatavate ohutus- ja kaitsemeetmete, sealhulgas tööohutuse kohta. 3. Alates hetkest, mil patarei või aku liikmesriigi territooriumile tarnitakse, teevad tootjad tasuta ja taotluse korral korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise või töötlemisega tegelevatele jäätmekäitlejatele kõnealuste tegevuste teostamiseks vajalikus ulatuses elektrooniliselt kättesaadavaks patarei- või akumudeliga seotud järgmise teabe patarei- ja akujäätmete nõuetekohase ja keskkonnaohutu töötlemise kohta: a) protsessid, millega tagatakse kergtranspordivahendite, sõidukite ja seadmete demonteerimine viisil, mis võimaldab nendesse paigaldatud patareide ja akude eemaldamist; b) patarei- ja akujäätmete ladustamise, transpordi ja töötlemise protsesside suhtes kohaldatavad ohutus- ja kaitsemeetmed, sealhulgas töö- ja tuleohutusega seotud meetmed. Esimese lõigu punktides a ja b osutatud teave hõlmab osi ja materjale ning kõigi ohtlike ainete asukohti patareis või akus, kui see on korduskasutamiseks ettevalmistamise, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamise või töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele vajalik, et võimaldada neil täita käesoleva määruse nõudeid. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks keeles või keeltes, mis on esimeses lõigus nimetatud ettevõtjatele kergesti arusaadav ja mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik, kelle turul patarei või aku turul kättesaadavaks tehakse. 4. Turustajad, kes tarnivad patareisid ja akusid lõppkasutajatele, esitavad alaliselt oma jaemüügiruumides patareide ja akude lõppkasutajate jaoks kergesti ligipääsetaval ja selgesti nähtaval viisil lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ning teabe selle kohta, kuidas lõppkasutajad saavad patarei- ja akujäätmeid tasuta tagastada vastavatesse jaemüügipunktides asuvatesse või digiplatvormi nimel loodud kogumispunktidesse. See kohustus piirdub selle kategooria patareide ja akudega, mida turustaja või jaemüüja pakub või on pakkunud uute patareide või akudena. Turustajad esitavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe ka siis, kui nad müüvad oma tooteid digiplatvormi kaudu, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepingu. 5. Tootja poolt artikli 56 lõike 4 punktide a-d kohaselt kaetavaid kulusid näidatakse lõppkasutajale eraldi uue patarei või aku müügikohas. 6. Asjakohase kategooria patareide või akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid korraldavad teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja pakuvad stiimuleid, et julgustada lõppkasutajaid patarei- ja akujäätmeid kasutuselt kõrvaldama viisil, mis on kooskõlas lõike 1 kohaselt lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud teabega patarei- ja akujäätmete vältimise ja käitlemise kohta. 7. Kui lõppkasutajatele antakse avalikult teavet käesoleva artikli alusel, kaitstakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsust kooskõlas asjakohase liidu ja liikmesriigi õigusega.

1. Kantavate patareide ja akude ning kergtranspordivahendite akude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, esitavad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patareide või akude või patarei- ja akujäätmete keemilise koostise ja kategooriate kaupa vähemalt järgmise teabe: a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud kantavate patareide ja akude ja kergtranspordivahendite akude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist; b) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud üldkasutatavate kantavate patareide ja akude kogus, välja arvatud üldkasutatavad kantavad patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist; c) artiklite 59 ja 60 kohaselt vastavalt kogutud kantavate patareide ja akude ja kergtranspordivahendite akude jäätmete kogus; d) kogumismäär, mille tootja või tootjavastutusorganisatsioon kantavate patareide ja akude ja kergtranspordivahendite akude jäätmete osas saavutas; e) kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete ja kergtranspordivahendite akude jäätmete kogus, mis viidi loa saanud käitluskohtadesse töötlemiseks; f) kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete ning kergtranspordivahendite akude jäätmete kogus, mis eksporditi kolmandatesse riikidesse töötlemiseks, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamiseks; g) kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete ning kergtranspordivahendite akude jäätmete kogus, mis on üle antud loa saanud käitluskohta korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamiseks. Kui jäätmekäitlejad, kes ei ole tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, koguvad kantavate patareide ja akude jäätmeid või kergtranspordivahendite akude jäätmeid turustajatelt või muudelt kantavate patareide ja akude jäätmete või kergtranspordivahendite akude jäätmete kogumispunktidelt, teatavad nad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta kogutud kantavate patareide ja akude jäätmete ja kergtranspordivahendite akude jäätmete kogused nende keemilise koostise kaupa. 2. Mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, esitavad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- ja akujäätmete keemilise koostise ning patarei- ja akujäätmete kategooriate kaupa järgmise teabe: a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõppkasutajatele müümist; b) selliste mootosrõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ja elektrisõidukiakude jäätmete kogus, mis on kogutud ja viidud loa saanud käitluskohta korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks; c) kogutud mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ja elektrisõidukiakude jäätmete kogus, mis on viidud loa saanud käitluskohta töötlemiseks; d) kolmandatesse riikidesse eksporditavate kogutud mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus, korduskasutamiseks ettevalmistamine, kasutusotstarbe muutmiseks või töötlemiseks ettevalmistamine. 3. Kui jäätmekäitlejad koguvad patarei- ja akujäätmeid turustajatelt või muudelt mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete kogumispunktidelt või lõppkasutajatelt, esitavad nad pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta patarei- ja akujäätmete keemilise koostise ning patarei- ja akujäätmete kategooriate kaupa järgmise teabe: a) kogutud mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete või elektrisõidukiakude jäätmete kogus; b) selliste mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ja elektrisõidukiakude jäätmete kogus, mis on kogutud ja viidud loa saanud käitluskohta korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks; c) kogutud mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ja elektrisõidukiakude jäätmete kogus, mis on viidud loa saanud käitluskohta töötlemiseks; d) kolmandatesse riikidesse eksporditavate kogutud mootorsõidukiakude jäätmete, tööstuslike patareide ja akude jäätmete ning elektrisõidukiakude jäätmete kogus, korduskasutamiseks ettevalmistamine, kasutusotstarbe muutmiseks või töötlemiseks ettevalmistamine. 4. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a–g osutatud teave hõlmab teavet sõidukitesse ja seadmetesse paigaldatud patareide ja akude kohta ning neist sõidukitest ja seadmetest kooskõlas artikliga 65 eemaldatud patarei- ja akujäätmeid. 5. Töötlemist teostavad jäätmekäitlejad ja ringlussevõtjad esitavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus patarei- ja akujäätmeid töödeldakse, iga kalendriaasta kohta ja nende liikmesriikide kaupa, kus patarei- ja akujäätmed koguti, järgmise teabe: a) töötlemiseks vastuvõetud patarei- ja akujäätmete kogus; b) patarei- ja akujäätmete kogus, mida hakati ette valmistama korduskasutamiseks, kasutusotstarbe muutmiseks või ringlussevõtu protsessideks; c) andmed patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määra ja taaskasutusse võetud materjali kohta ning lõplike väljundfraktsioonide sihtkoha ja saagise kohta. Ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalide kogused esitatakse kõigi ringlussevõtuetappide ja kõigi vastavate väljundfraktsioonide kohta. Kui ringlussevõtutoiminguid tehakse mitmes käitluskohas, vastutab teabe kogumise ja kõnealuse teabe pädevatele asutustele esitamise eest esimene ringlussevõtja. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus toimub patarei- ja akujäätmete töötlemine, esitab käesolevas lõikes osutatud teabe selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus patareid ja akud koguti, kui tegemist ei ole sama liikmesriigiga. Selliseid patarei- ja akujäätmeid puudutavaid andmeid, mis saadetakse teise liikmesriiki töötlemiseks selles teises liikmesriigis, võetakse arvesse ringlussevõtu määra ja taaskasutusse võetud materjali käsitlevate andmete puhul ning neid võetakse arvesse seoses XII lisas esitatud eesmärkidega liikmesriigis, kus need jäätmed koguti. 6. Kui lõikes 5 nimetamata jäätmevaldajad ekspordivad patareisid või akusid töötlemiseks, esitavad nad oma asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele andmed töötlemiseks eksporditud liigiti kogutud patarei- ja akujäätmete koguse kohta ning lõike 5 punktides b ja c osutatud andmed. 7. Käesolevas artiklis osutatud tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, jäätmekäitlejad ja jäätmevaldajad esitavad aruande kuue kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui jõustub rakendusakt, millega vastavalt artikli 76 lõikele 5 kehtestatakse komisjonile esitatava aruande vorm. 8. Pädevad asutused loovad elektroonilised süsteemid, mille kaudu neile andmeid edastatakse, ja täpsustavad kasutatavad vormingud. 9. Liikmesriik võib lubada pädevatel asutustel taotleda lisateavet, mida on vaja esitatud andmete usaldusväärsuse tagamiseks.

1. Liikmesriigid avalikustavad iga kalendriaasta kohta summeeritud kujul ja komisjoni poolt lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis kindlaks määratud vormis järgmised andmed kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, mootorsõidukiakude, tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kohta patarei- ja akukategooriate ning patareide ja akude keemilise koostise kaupa: a) liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud patareide ja akude kogus, välja arvatud patareid ja akud, mis viidi asjaomase liikmesriigi territooriumilt kõnealusel aastal välja enne lõpptarbijatele müümist, kuid kaasa arvatud patareid ja akud, mis on paigaldatud seadmetesse, sõidukitesse või tööstusseadmetesse; b) kogutud patarei- ja akujäätmete kogus vastavalt artiklitele 59, 60 ja 61 ning kogumismäärad, mis on arvutatud XI lisas sätestatud metoodika alusel; c) selliste tööstuslike patareide ja akude jäätmete või elektrisõidukiakude jäätmete kogus, mis on kogutud ja viidud loa saanud käitluskohta korduskasutamiseks ettevalmistamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks; d) XII lisa B osas osutatud ringlussevõtu määrade saavutatud väärtused ja XII lisa C osas osutatud materjali taaskasutusse võtmise määrade saavutatud väärtused asjaomases liikmesriigis kogutud patareide ja akude kohta. Liikmesriigid teevad need andmed kättesaadavaks 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Nad avalikustavad kõnealused andmed elektrooniliselt komisjoni poolt lõike 5 kohaselt kehtestatud vormis, kasutades kergesti juurdepääsetavaid andmeteenuseid. Andmed peavad olema masinloetavad, sorteeritavad ja otsitavad ning vastama kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui esimeses lõigus osutatud andmed kättesaadavaks tehakse. Esimeseks aruandlusperioodiks on esimene täiskalendriaasta pärast seda, kui jõustub rakendusakt, millega vastavalt lõikele 5 kehtestatakse komisjonile esitatava aruande vorm. Lisaks direktiividest 2000/53/EÜ ja 2012/19/EL tulenevatele kohustustele hõlmavad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a–d osutatud andmed sõidukitesse ja seadmetesse paigaldatud patareisid ja akusid ning neist sõidukitest ja seadmetest kooskõlas artikliga 65 eemaldatud patarei- ja akujäätmeid. 2. Lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud ringlussevõtu määrad ja taaskasutusse võetud materjalid esitatakse kõigi ringlussevõtuetappide ja kõigi vastavate väljundfraktsioonide kohta. 3. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne, mis esitatakse komisjoni poolt lõike 5 kohaselt kehtestatud vormis. 4. Komisjon kogub käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet ja vaatab selle läbi. Komisjon avaldab aruande, milles hinnatakse andmete kogumise korraldust, andmeallikaid ja liikmesriikides kasutatud metoodikat ning kõnealuste andmete täielikkust, usaldusväärsust, õigeaegsust ja järjepidevust. See hinnang võib sisaldada konkreetseid parandamissoovitusi. Aruanne koostatakse kuue kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel. 5. Komisjon võtab 18. augustiks 2025 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse komisjonile esitatavate andmete ja teabe vorm ning hindamismeetodid ja tegevustingimused, mis on seotud patarei- ja akujäätmete kogumise ja töötlemisega, käesoleva artikli lõigete 1 ja 4 kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Alates 18. veebruarist 2027 peab igal turule lastud või kasutusele võetud kergtranspordivahendi akul, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikul patareil või akul ning elektrisõidukiakul olema elektrooniline andmik („akupass“). 2. Patarei- või akupass sisaldab teavet patarei- või akumudeli kohta ning konkreetset teavet iga patarei või aku kohta, sealhulgas sellise patarei või aku kasutamisest tulenevat teavet, nagu on sätestatud XIII lisas. Akupassis sisalduv teave sisaldab järgmist: a) XIII lisa punkti 1 kohaselt üldsusele kättesaadav teave; b) teave, mis on kättesaadav ainult teada antud asutustele, turujärelevalveasutustele ja komisjonile vastavalt XIII lisa punktidele 2 ja 3, ning c) teave, mis on kättesaadav üksnes füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on õigustatud huvi sellele teabele juurde pääseda ja seda töödelda kolmanda lõigu punktides a ja b osutatud eesmärkidel kooskõlas XIII lisa punktidega 2 ja 4. Teise lõigu punktis c osutatud teabele juurdepääsemine ja selle töötlemine: a) puudutab patarei või aku demonteerimist, sealhulgas demonteerimise käigus võetavaid ohutusmeetmeid, ja patarei- või akumudeli üksikasjalikku koostist ning on oluline, et parandajad, taastajad, taaskasutajad ja ringlussevõtjad saaksid teostada oma majandustegevust kooskõlas käesoleva määrusega, või b) on iga patarei ja aku puhul oluline patarei või aku ostjale või ostja nimel tegutsevatele isikutele, et teha iga patarei või aku kättesaadavaks sõltumatutele energiavahendajatele või energiaturu osalistele. Teises lõigus osutatud teave lisatakse akupassi ulatuses, mis on asjakohane seoses asjaomase patarei või aku kategooria või alamkategooriaga. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta XIII lisa seoses teabega, mis tuleb lisada akupassi, arvestades teaduse ja tehnika arengut. 3. Akupass on kättesaadav artikli 13 lõikes 6 osutatud ruutkoodi kaudu, mis viitab kordumatule tunnusele, mille annab patareile või akule seda turule laskev ettevõtja. Ruutkood ja kordumatu tunnus peavad vastama ISO/IEC standarditele 15459–1:2014, 15459–2:2015, 15459–3:2014, 15459–4:2014, 15459–5:2014 ja 15459–6:2014 või nendega samaväärsetele standarditele. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike teist lõiku, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut, asendades nimetatud lõigus osutatud standardid või lisades muid Euroopa või rahvusvahelisi standardeid, millele ruutkood ja kordumatu tunnus peavad vastama. 4. Patareid või akut turule laskev ettevõtja tagab, et akupassis sisalduv teave on täpne, täielik ja ajakohastatud. Ta võib anda teisele ettevõtjale kirjaliku loa tema nimel tegutsemiseks. 5. Kogu akupassis sisalduv teave põhineb avatud standarditel ja on koostalitlusvõimelises vormingus, seda saab edastada avatud koostalitlusvõimelise andmevahetusvõrgu kaudu tarnijast sõltumata, see on masinloetav, struktureeritud ja võimaldab otsingut kooskõlas artiklis 78 sätestatud oluliste nõuetega. 6. Juurdepääsu akupassis sisalduvale teabele reguleeritakse vastavalt artiklis 78 sätestatud olulistele nõuetele. 7. Patarei või aku puhul, mis on korduskasutamiseks ette valmistatud, kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud, läheb vastutus täita käesoleva artikli lõike 4 kohaseid kohustusi üle ettevõtjale, kes on selle patarei või aku turule lasknud või kasutusele võtnud. Sellisel patareil või akul peab olema uus akupass, mis on seotud algse patarei või aku või patareide või akude akupassi või -passidega. Kui patarei või aku staatus muutub ja sellest saab patarei- või akujääde, läheb vastutus täita käesoleva artikli lõike 4 kohaseid kohustusi üle kas tootjale või tootjavastutusorganisatsioonile, kui see on määratud vastavalt artikli 57 lõikele 1, või artikli 57 lõike 8 kohaselt valitud jäätmekäitlejale. 8. Akupass kaotab kehtivuse pärast patarei või aku ringlussevõttu. 9. Hiljemalt 18. augustiks 2026 võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse, milliseid isikuid käsitatakse vastavalt XIII lisa punktides 2 ja 4 osutatud õigustatud huviga isikutena käesoleva artikli lõike 2 punkti c kohaldamisel ning millisele nimetatud punktides loetletud teabele neil on juurdepääs ning millises ulatuses nad saavad seda teavet alla laadida, jagada, avaldada ja taaskasutada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Lõike 2 punktis c osutatud isikute kindlaksmääramise kriteeriumid ning XIII lisa punktides 2 ja 4 osutatud teabe allalaadimise, jagamise, avaldamise ja taaskasutamise ulatuse kindlaksmääramise kriteeriumid on järgmised: a) vajadus sellise teabe järele, et hinnata patarei või aku seisundit ja jääkväärtust ning selle edasise kasutamise kõlblikkust; b) vajadus sellise teabe järele patarei või aku korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamiseks, kasutusotstarbe muutmiseks, taastamiseks või ringlussevõtuks või nende toimingute vahel valimiseks; c) vajadus tagada, et juurdepääs akupassis sisalduvale tundlikule äriteabele ja selle töötlemine piirdub sellega, mis on minimaalselt vajalik kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

Akupassi tehniline teostus ja käitamine peavad vastama järgmistele olulistele nõuetele: a) akupass on ökodisaini käsitleva liidu õigusega nõutavate muude digitaalsete tootepassidega otspunktside ja andmeedastuse tehniliste, semantiliste ja korralduslike aspektide poolest täiesti koostalitlusvõimeline; b) tarbijatel, ettevõtjatel ja muudel asjaomastel osalejatel on akupassile tasuta juurdepääs, mis põhineb nende vastavatel juurdepääsuõigustel, mis on esitatud XIII lisas ja artikli 77 lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis; c) akupassis sisalduvaid andmeid säilitab artikli 77 lõikes 4 või 7 sätestatud kohustuste täitmise eest vastutav ettevõtja või tema nimel tegutsev volitatud ettevõtja; d) kui akupassis sisalduvaid andmeid säilitavad või töötlevad muul viisil ettevõtjad, kes on volitatud tegutsema selle ettevõtja nimel, kes vastutab akupassiga seotud kohustuste täitmise eest vastavalt artikli 77 lõigetele 4 või 7, ei tohi need ettevõtjad selliseid andmeid tervikuna või osaliselt müüa, taaskasutada ega töödelda rohkem, kui on vaja asjaomaste salvestus- või töötlemisteenuste osutamiseks; e) akupass jääb kättesaadavaks pärast seda, kui artikli 77 lõikes 4 või 7 sätestatud kohustuste täitmise eest vastutavat ettevõtjat enam ei ole või see lõpetab oma tegevuse liidus; f) akupassis sisalduvale teabele juurdepääsu, teabe sisestamise, muutmise või ajakohastamise õiguseid piiratakse XIII lisas ja artikli 77 lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud juurdepääsuõiguste alusel; g) tagatakse andmete autentsus, usaldusväärsus ja terviklus; h) akupassid kavandatakse ja neid käitatakse viisil, millega tagatakse turvalisuse ja eraelu puutumatuse kõrge tase ning välditakse pettusi.

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/1020 artikli 19 kohaldamist, kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva määrusega hõlmatud patarei või aku kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, teostavad nad asjaomase patarei või aku hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena leiavad turujärelevalveasutused, et patarei või aku ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele (edaspidi „nõuetele mittevastav patarei või aku“), nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks turujärelevalveasutuste poolt ette nähtud mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses riski laadiga, kõik vajalikud parandusmeetmed patarei või aku nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teada antud asutust. 2. Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud. 3. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud nõuetele mittevastavate patareide või akude suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed. 4. Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, rakendavad turujärelevalveasutused kõiki sobivaid ajutisi meetmeid, et keelata või piirata nõuetele mittevastavate patareide või akude kättesaadavaks tegemist oma riigi turul või et kõnealused patareid või akud turult kõrvaldada või tagasi võtta. Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. 5. Lõike 4 teises lõigus osutatud teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava patarei või aku tuvastamiseks vajalikke andmeid, patarei või aku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused toovad eelkõige välja, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest: a) patarei või aku mittevastavus artiklitele 6–10 või artiklitele 12, 13 ja 14; b) puudused artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites; c) puudused artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes. 6. Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist võetud meetmetest ja igasugusest nende käsutuses olevast lisateabest asjaomase patarei või aku mittevastavuse kohta, samuti oma vastuväidetest, kui nad ei ole vastuvõetud riiklike meetmega nõus. 7. Kui teised liikmesriigid ega komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid turujärelevalveasutuste võetud ajutise meetme kohta, loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et nõuetele mittevastava patarei või aku suhtes võetakse viivitamata asjakohaseid piiravaid meetmeid, näiteks nõuetele mittevastava patarei või aku turult kõrvaldamine.

1. Kui artikli 79 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse turujärelevalveasutuste võetud meetme suhtes vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või ettevõtjatega ning hindab riiklikku meedet. Komisjon püüab hindamise lõpule viia ühe kuu jooksul. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjon adresseerib lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusakti kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjatele. Kui leitakse, et riiklik meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava patarei või aku kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riiklik meede ei ole põhjendatud, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks. 3. Kui leitakse, et riiklik meede on põhjendatud, ja patarei või aku nõuetele mittevastavuse põhjuseks peetakse puudusi käesoleva määruse artiklis 15 osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust. 4. Kui leitakse, et riiklik meede on põhjendatud, ja patarei või aku nõuetele mittevastavuse põhjuseks peetakse puudusi artiklis 16 osutatud ühtsetes kirjeldustes, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusakti, millega asjaomast ühtset kirjeldust muudetakse või tunnistatakse see kehtetuks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui liikmesriik leiab pärast artikli 79 lõike 1 kohast hindamist, et hoolimata vastavusest artiklitele 6–10 ning artiklitele 12, 13 ja 14 kujutab patarei või aku endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või vara või keskkonna kaitsele (edaspidi „nõuetele vastav ohtlik patarei või aku“), nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks turujärelevalveasutuste poolt ette nähtud mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses riski laadiga, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et nõuetele vastav patarei või aku, mis kujutab endast ohtu, turul kättesaadavaks tegemise ajal ei kujutaks endast enam ohtu, kõrvaldaks kõnealuse patarei või aku turult või võtaks selle tagasi. 2. Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt kogu liidu turul kättesaadavaks tehtud nõuetele vastavate ohtlike patareide või akude suhtes võetakse parandusmeetmeid. 3. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata lõikes 1 osutatud olukorra tekkimisest. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige nõuetele vastavate ohtlikute patareide või akude tuvastamiseks vajalikke andmeid, patareide või akude päritolu, tarneahelat, kaasneva ohu laadi ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust. 4. Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või ettevõtjatega ja hindab võetud riiklikke meetmeid. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral tehakse ettepanek asjakohaste meetmete võtmiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse kaitsega või vara või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 90 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti. 6. Komisjon adresseerib lõigetes 4 ja 5 osutatud rakendusakti kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjatele.

Turujärelevalveasutused võivad koos ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega viia ellu ühistegevusi. Ühistegevused võivad hõlmata patareide ja akude pädevuskeskuste loomist liikmesriikide või turujärelevalveasutuste poolt, et edendada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavus, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid seoses käesolevas määruses sätestatud nõuetega kooskõlas määruse (EL) 2019/1020 artikliga 9.

1. Ilma et see piiraks artikli 79 kohaldamist, kui liikmesriik jõuab ühele järgmistest järeldustest, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist: a) CE-märgise tootele kinnitamisel ei ole järgitud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva määruse artikli 20 nõudeid; b) CE-märgist ei ole tootele kinnitatud; c) teada antud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitamisel, kui see on VIII lisa kohaselt nõutav, ei ole järgitud artikli 20 nõudeid või asjaomast identifitseerimisnumbrit ei ole kinnitatud; d) ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või see ei ole koostatud õigesti; e) VIII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või see on puudulik; f) artikli 38 lõikes 7 või artikli 41 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või mittetäielik; g) mõni muu artiklis 38 või 41 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed patarei või aku turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab selle turult kõrvaldamise või tagasivõtmise.

1. Kui liikmesriik leiab, et ettevõtja ei täida artiklites 48, 49 ja 50 sätestatud hoolsuskohustusi, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja kõrvaldaks asjaomase mittevastavuse. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata ja kui mittevastavuse kõrvaldamiseks ei ole muid mõjusaid võimalusi, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata või keelata lõikes 1 osutatud ettevõtja poolt turul kättesaadavaks tehtud patareide või akude turul kättesaadavaks tegemist ja, kui mittevastavus on tõsine, tagada nende turult kõrvaldamine või tagasivõtmine.

1. Direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 või direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijad või direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 määratletud võrgustiku sektori hankijad võtavad patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete hankimisel nimetatud direktiividega hõlmatud olukordades arvesse kõnealuste patareide ja akude keskkonnamõju nende olelusringi jooksul, et tagada hangitud patareide ja akude võimalikult väike keskkonnamõju. 2. Pärast 12 kuu möödumist käesoleva artikli lõikes 3 osutatud esimese delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast, millega kehtestatakse pakkumuste hindamise kriteeriumid hankemenetluste jaoks, täidetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust sellega, et seda kohaldatakse nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumide suhtes. Kõigi artiklite 7–10 kohaldamisalasse jäävate hankemenetluste tehnilistes spetsifikatsioonides ja pakkumuste hindamise kriteeriumides, mille avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad korraldavad patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete ostmiseks, osutatakse nimetatud esimesele delegeeritud aktile, tagamaks et need patarei ja aku või patareisid või akusid sisaldavad tooted valitakse selliste patareide ja akude või toodete hulgast, mille keskkonnamõju on olelusringi jooksul oluliselt väiksem. 3. 12 kuud pärast artikli 7 lõike 2 neljanda lõigu punktis a, artikli 8 lõikes 1, artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktidest viimase vastuvõtmist võtab komisjon kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades patareide ja akude või patareisid või akusid sisaldavate toodete hankemenetlustes saadud pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis põhinevad artiklites 7–10 sätestatud kestlikkusnõuetel.

1. Kui komisjon on seisukohal, et aine kasutamine patareide või akude valmistamisel või aine sisaldumine patareides või akudes nende turule laskmise ajal või nende olelusringi järgmistes etappides, sealhulgas patarei- või akujäätmete kasutusotstarbe muutmise või töötlemise ajal, kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud ja millega tuleb tegeleda kogu liidus, palub ta ametil koostada piirangutoimiku, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa nõuetele. See piirangutoimik sisaldab sotsiaal-majanduslikku hinnangut, sealhulgas alternatiivide analüüsi. 2. 12 kuu jooksul alates komisjonilt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotluse saamisest ning kui ameti poolt kõnealuse lõike kohaselt koostatud piirangutoimikus tõendatakse, et vajalik on kogu liitu hõlmav tegevus, lisaks juba kehtestatud meetmetele, soovitab amet piiranguid, et algatada käesoleva artikli lõigetes 4–9 ning artiklites 87 ja 88 kirjeldatud menetlus. 3. Kui liikmesriik on seisukohal, et aine kasutamine patareide või akude tootmisel või aine sisaldumine patareides või akudes nende turule laskmise ajal või nende olelusringi järgmistes etappides, sealhulgas patarei- või akujäätmete kasutusotstarbe muutmise või töötlemise ajal, kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud ja millega tuleb tegeleda kogu liidus, teatab ta ametile, et ta teeb ettepaneku koostada piirangutoimik. Liikmesriik koostab piirangutoimiku. Piirangutoimik sisaldab sotsiaal-majanduslikku hinnangut, sealhulgas alternatiivide analüüsi. Kui piirangutoimikus tõendatakse, et on vajalik kogu liitu hõlmav tegevus, lisaks juba kehtestatud meetmetele, esitab liikmesriik ametile toimiku määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisas sätestatud vormis, et algatada menetlus, mida on kirjeldatud käesoleva artikli lõigetes 4–9 ning artiklites 87 ja 88. 4. Piirangutoimiku ja piirangute kehtestamise menetluse jaoks võtavad amet või liikmesriigid arvesse kõiki toimikuid, kemikaaliohutuse aruandeid ja riskihindamisi, mis on ametile või liikmesriigile esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel. Amet või liikmesriigid võtavad samuti arvesse kogu kättesaadavat teavet ja osutavad asjakohasele riskihindamisele, mis on esitatud seoses muu liidu õigusega, milles käsitletakse patareis või akus kasutatava aine olelusringi, kaasa arvatud jäätmeetappi. Selleks annavad teised liidu õiguse alusel asutatud ja samalaadseid ülesandeid täitvad asutused ametile või asjaomasele liikmesriigile taotluse korral teavet. 5. Käesoleva määruse artiklis 6 ja käesolevas artiklis määratletud ülesannete täitmiseks ameti valduses olevale teabele juurdepääsu suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklit 118. 6. Amet haldab loetelu ainetest, mille kohta kas amet või liikmesriik kavatsevad koostada või on koostamas käesoleva artikli kohast piirangutoimikut. 7. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti c kohaselt loodud riskihindamise komitee ja selle määruse artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt loodud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee kontrollivad, kas esitatud piirangutoimik vastab nimetatud määruse XV lisa nõuetele. 30 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest teavitab vastav komitee ametit või piirangute kehtestamist soovitanud liikmesriiki sellest, kas toimik on nõuetekohane. Kui toimik ei ole nõuetekohane, esitatakse ametile või liikmesriigile kirjalikult põhjendused 45 päeva jooksul alates toimiku kättesaamisest. Amet või liikmesriik viib toimiku nõuetega vastavusse 60 päeva jooksul alates asjaomase komitee põhjenduste kättesaamisest; vastasel korral käesoleva artikli kohane menetlus lõpetatakse. 8. Amet avaldab viivitamata komisjoni või liikmesriigi kavatsuse algatada aine suhtes käesoleva artikli kohane piirangute kehtestamise menetlus ning teavitab asjaomaseid sidusrühmi. 9. Amet teeb oma veebisaidil avalikkusele viivitamata kättesaadavaks piirangutoimiku, sealhulgas lõigete 2 ja 3 kohaselt soovitatud piirangud, märkides selgelt ära selle avaldamiskuupäeva. Amet kutsub kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles esitama individuaalselt või ühiselt nelja kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast järgmise: a) märkused piirangutoimiku ja soovitatud piirangute kohta; b) soovitatud piirangute sotsiaal-majanduslik analüüs, kaasa arvatud alternatiivide analüüs või teave, mis võib kaasa aidata kõnealusele analüüsile, milles käsitletakse soovitatud piirangute eeliseid ja puudusi. See analüüs peab vastama määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVI lisa nõuetele. 10. Artikli 6 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu üheksa kuu jooksul pärast artikli 87 lõikes 2 osutatud ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse saamist. Kui sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ei võta artikli 87 lõikes 2 või 5 sätestatud tähtajaks, nagu on asjakohane, arvamust vastu, võtab komisjon arvesse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas aine alternatiivide kättesaadavust, ning võtab artikli 87 lõikes 2 sätestatud tähtajaks vastu delegeeritud õigusakti. 11. Kui I lisa muutmise eelnõu erineb piirangutoimiku esialgsest ettepanekust, mis on koostatud käesolevas artiklis ning artiklites 87 ja 88 sätestatud korras, või kui selles ei võeta arvesse ameti arvamusi, lisab komisjon üksikasjaliku selgituse erinevuste põhjuste kohta.

1. 12 kuu jooksul alates artikli 86 lõikes 9 osutatud avaldamiskuupäevast võtab riskihindamise komitee piirangutoimiku asjakohaste osade põhjal vastu arvamuse selle kohta, kas soovitatud piirangud on asjakohased, et vähendada ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Kõnealuses arvamuses võetakse arvesse ameti poolt komisjoni taotlusel või liikmesriigi poolt koostatud piirangutoimikut ning artikli 86 lõike 9 punktis a osutatud huvitatud isikute seisukohti. 2. 15 kuu jooksul alates artikli 86 lõikes 9 osutatud avaldamiskuupäevast võtab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee soovitatud piirangute kohta vastu arvamuse, mis põhineb piirangutoimiku asjakohastel osadel ja sotsiaal-majanduslikul mõjul. Enne seda koostab komitee arvamuse kavandi soovitatud piirangute ja nende sotsiaal-majandusliku mõju kohta, võttes arvesse artikli 86 lõike 9 punkti b kohaseid analüüse või teavet, kui need on olemas. 3. Amet avaldab sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse kavandi viivitamata oma veebisaidil ja palub huvitatud isikutel esitada oma märkused arvamuse kavandi kohta hiljemalt 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. 4. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee võtab viivitamata vastu oma arvamuse, võttes asjakohasel juhul arvesse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtajaks saadud märkusi. Selles arvamuses võetakse arvesse artikli 86 lõike 9 punkti b ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud huvitatud isikute märkusi. 5. Kui riskihindamise komitee arvamus erineb oluliselt piirangutoimikus soovitatud piirangutest, lükkab amet sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamuse esitamise tähtpäeva kuni 90 päeva võrra edasi. 6. Kui riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee esitavad arvamuse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2, kasutavad nad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 87 sätestatud ettekandjaid kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud tingimustega.

1. Amet esitab komisjonile viivitamata riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused artikli 86 kohaselt soovitatud piirangute kohta. Kui riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused erinevad oluliselt soovitatud piirangutest, esitab amet komisjonile selgitava märkuse, milles selgitatakse üksikasjalikult selliste erinevuste põhjuseid. Kui üks või kumbki komitee ei võta oma arvamust vastu vastavalt artikli 87 lõikes 1 ja 2 sätestatud tähtpäevaks, teavitab amet sellest komisjoni ja esitab põhjused. 2. Amet avaldab kahe komitee arvamused viivitamata oma veebisaidil. 3. Amet esitab komisjonile või liikmesriigile taotluse korral kõik dokumendid ja tõendusmaterjalid, mis on ametile esitatud või mida ta on arvesse võtnud.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõigetes 1 ja 5, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 5 ja 6, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 8, artikli 14 lõikes 4, artikli 48 lõikes 8, artikli 53 lõikes 3, artikli 59 lõikes 7, artikli 60 lõikes 8, artikli 70 lõikes 4, artikli 71 lõigetes 4, 5 ja 6, artikli 72 lõikes 4, artikli 77 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 85 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. augustist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõigetes 1 ja 5, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 5 ja 6, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 3, artikli 13 lõikes 8, artikli 14 lõikes 4, artikli 48 lõikes 8, artikli 53 lõikes 3, artikli 59 lõikes 7, artikli 60 lõikes 8, artikli 70 lõikes 4, artikli 71 lõigetes 4, 5 ja 6, artikli 72 lõikes 4, artikli 77 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 85 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 8 lõigete 1 ja 5, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõigete 5 ja 6, artikli 11 lõike 4, artikli 12 lõike 3, artikli 13 lõike 8, artikli 14 lõike 4, artikli 48 lõike 8, artikli 53 lõike 3, artikli 59 lõike 7, artikli 60 lõike 8, artikli 70 lõike 4, artikli 71 lõigete 4, 5 ja 6, artikli 72 lõike 4, artikli 77 lõigete 2 ja 3 ning artikli 85 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee oma arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 4 lõikes 5 asendatakse tekst „(EL) 2016/42535 ja (EL) 2016/42636“ järgmisega: „(EL) 2016/425, (*1) (EL) 2016/426 (*2) ja (EL) 2023/1542 (*3) (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51)." (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99)." (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1).“ " 2) I lisa „Liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu“ punkt 21 asendatakse järgmisega: „21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1).“

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 (*4) artikli 2 punktis 1 määratletud patareide või akude puhul võtavad liikmesriigid hiljemalt 18. augustiks 2025 meetmed, millega tagatakse, et enne 4. juulit 2018 loodud tootja laiendatud vastutuse süsteemid vastavad käesolevale artiklile. (*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ (ELT L 191, 28.7.2023, lk 1).“ "

Hiljemalt 18. augustiks 2025 kehtestavad liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

1. Hiljemalt 30. juuniks 2031 vaatab komisjon käesoleva määruse ja koostab aruande, milles käsitletakse käesoleva määruse kohaldamist ning selle mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja siseturu toimimisele, ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. Võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilisi kogemusi, lisab komisjon oma aruandesse hinnangu käesoleva määruse järgmiste aspektide kohta: a) üldkasutatavate kantavate patareide ja akude määratluse alla kuuluvate levinud formaatide loetelu; b) II peatükis sätestatud kestlikkus- ja ohutusnõuded, sealhulgas võimalik vajadus kehtestada ekspordikeeld patareide ja akude suhtes, mis ei vasta I lisas sätestatud piirangutele; c) III peatükis sätestatud märgistus- ja teabe esitamise nõuded; d) artiklites 48–53 sätestatud patareide ja akudega seotud hoolsuskohustuse nõuded; e) VIII peatükis sätestatud meetmed seoses patarei- ja akujäätmete käitlemisega, sealhulgas võimalus kehtestada kaks alamkategooriat kantavate akude ja kantavate patareide jaoks, eelkõige laetavad ja mitte laetavad kantavad patareid ja akud, millel on kummalgi eraldi kogumiseesmärgid, ning kehtestada eraldi kogumiseesmärk üldkasutatavate kantavate patareide ja akude jaoks; f) IX peatükis sätestatud akupassi käsitlevad meetmed; g) rikkumised ning artiklis 93 sätestatud karistuste mõjusus, proportsionaalsus ja hoiatavus; h) analüüs käesoleva määruse mõju kohta patarei- ja akusektori konkurentsivõimele ja investeeringutele ning käesolevast määrusest tuleneva halduskoormuse kohta. Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks. 3. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmist, lisab komisjon oma aruandesse erihinnangu vajaduse kohta esitada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse artiklite 6, 86, 87 ja 88 muutmiseks. 4. Komisjon hindab, kas VII peatükki on vaja muuta, võttes arvesse selliste võimalike liidu õigusaktide vastuvõtmist, millega kehtestatakse äriühingute kestlikku üldjuhtimist ja hoolsuskohustust käsitlevad normid, sealhulgas äriühingute kohustused seoses inimõigustele avalduva kahjuliku mõju ja kahjuliku keskkonnamõjuga, mis tuleneb äriühingute enda tegevusest, nende tütarettevõtjate ja filiaalide tegevusest ning nende väärtusahela toimingutest. Komisjon avaldab sellise hindamise tulemusi sisaldava aruande 12 kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud seadusandliku akti jõustumise kuupäeva või hiljemalt 30. juuniks 2031, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Asjakohasel juhul lisab komisjon oma aruandele seadusandliku ettepaneku VII peatüki muutmiseks. 5. Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2031 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse artikli 3 punktis 11 esitatud kergtranspordivahendi aku määratluse kohaldamisala laiendamise teostatavust ja tehnilisi tagajärgi, eelkõige lisades ratasteta sõidukite akud. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. 6. Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2025, kuidas kõige paremini kehtestada ühtse laadija harmoneeritud standardid vastavalt kergtranspordivahendite jaoks ette nähtud akude ning direktiiviga 2012/19/EL hõlmatud teatava kategooria elektri- ja elektroonikaseadmetesse paigaldatud akude suhtes. Direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 4 kohastesse kategooriatesse ja klassidesse kuuluvate raadioseadmete laadimisseadmed jäetakse kõnealusest hindamisest välja.

Direktiiv 2006/66/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 18. augustist 2025. Siiski jätkatakse järgmiste sätete kohaldamist vastavalt allpool sätestatule: a) artikkel 11 kuni 18. veebruarini 2027; b) artikli 12 lõiked 4 ja 5 kuni 31. detsembrini 2025, välja arvatud sätted andmete komisjonile edastamise kohta, mille kohaldamist jätkatakse kuni 30. juunini 2027; c) artikli 21 lõige 2 kuni 18. augustini 2026. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Seda kohaldatakse alates 18. veebruarist 2024 vastavalt teises lõigus ja käesoleva määruse teistes sätetes kehtestatule. Järgmisi sätteid kohaldatakse järgmiselt: a) artikkel 11 alates 18. veebruarist 2027; b) artikkel 17 ja VI peatükk alates 18. augustist 2024, välja arvatud artikli 17 lõige 2, mida kohaldatakse alates 12 kuu möödumisest artikli 30 lõikes 2 osutatud loetelu esimese avaldamise kuupäevast; c) VIII peatükk alates 18. augustist 2025.