C-412/22

EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda) 4. oktoober 2024 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Dumping – Teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide import – Teatavate Malaisiast lähetatud rauast või terasest kinnitusdetailide import – Rakendusmäärus (EL) 2016/278 – Määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamine – Kehtetuks tunnistamise jõustumine – Jõustumisest varasem import – Dumpinguvastase tollimaksu tollivormistusjärgne sissenõudmine Kohtuasjas C‑412/22, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Supremo Tribunal Administrativo (Portugali kõrgeim halduskohus) 18. mai 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. juunil 2022, menetluses Autoridade Tributária e Aduaneira versus NT, EUROOPA KOHUS (üheksas koda), koosseisus: koja president O. Spineanu-Matei, kohtunikud S. Rodin (ettekandja) ja L. S. Rossi, kohtujurist: A. M. Collins, kohtusekretär: A. Calot Escobar, arvestades kirjalikku menetlust, arvestades seisukohti, mille esitasid: – NT, esindajad: advogados A. Côrte-Real Neves, C. Vieira Peres ja J. Vieira Peres, – Portugali valitsus, esindajad: P. Barros da Costa, A. Rodrigues ja N. Vitorino, – Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braga da Cruz ja G. Luengo, arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta, on teinud järgmise kohtuotsuse 1 Eelotsusetaotlus puudutab komisjoni 26. veebruari 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/278, millega tunnistatakse kehtetuks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida on laiendatud Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte (ELT 2016, L 52, lk 24; edaspidi „rakendusmäärus 2016/278“), artikli 2 tõlgendamist. 2 Eelotsusetaotlus esitati Autoridade Tributária e Aduaneira (maksu- ja tolliamet, Portugal) (edaspidi „toll“) ja NT vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide Euroopa Liitu impordilt dumpinguvastase tollimaksu, tollimaksu ja käibemaksu koos tasandusintressiga tollivormistusjärgset sissenõudmist. Õiguslik raamistik 3 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT 1994, L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks Marrakechis 15. aprillil 1994 alla kirjutatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu ning selle lepingu lisades 1–3 olevad kokkulepped, mille hulgas on 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (EÜT 1994, L 336, lk 11) ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping (EÜT 1994, L 336, lk 103; edaspidi „WTO dumpinguvastane leping“). 4 Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2009 vastu määruse (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT 2009, L 29, lk 1). 5 18. juulil 2011 võttis nõukogu vastu rakendusmääruse (EL) nr 723/2011, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte (ELT 2011, L 194, lk 6), mida hiljem muudeti nõukogu 25. juuli 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 693/2012 (ELT 2012, L 203, lk 23). 6 28. juulil 2011 võttis WTO vaidluste lahendamise organ (edaspidi „VLO“) vastu apellatsioonikogu aruande ja vaekogu aruande, mida oli muudetud apellatsioonikogu aruandega, juhtumi kohta „Euroopa Ühendused: lõplik dumpinguvastane meede teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide kohta“ (WT/DS 397) (edaspidi „VLO 28. juuli 2011. aasta otsus“). Nimetatud aruannetes tuvastati eelkõige, et Euroopa Liit ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu teatavate artiklitega. 7 Pärast VLO 28. juuli 2011. aasta otsust võttis nõukogu 4. oktoobril 2012 vastu rakendusmääruse (EL) nr 924/2012, millega muudetakse määrust nr 91/2009 (ELT 2012, L 275, lk 1), eeskätt vähendades viimati nimetatud määruses sätestatud dumpinguvastast tollimaksu. 8 Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51), artikli 11 lõike 2 alusel toimunud meetme aegumise läbivaatamise järel võttis Euroopa Komisjon 26. märtsil 2015 vastu rakendusmääruse (EL) 2015/519, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte (ELT 2015, L 82, lk 78), millega ta jättis täiendavaks viieaastaseks perioodiks kehtima dumpinguvastase tollimaksu, mis asjaomaste kaupade impordi suhtes oli kehtestatud määrusega nr 91/2009 ja mida oli muudetud rakendusmäärusega nr 924/2012. 9 VLO võttis oma 12. veebruari 2016. aasta otsusega vastu uued aruanded, milles esitati järeldus, et meetmed, mille liit võttis määrusega nr 924/2012, ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu teatavate sätetega (edaspidi „VLO 12. veebruari 2016. aasta otsus“). 10 Pärast VLO 12. veebruari 2016. aasta otsust võttis komisjon 26. veebruaril 2016 vastu rakendusmääruse 2016/278. 11 Rakendusmääruse 2016/278 artikliga 1 tunnistati kehtetuks dumpinguvastane tollimaks, mis oli kehtestatud määrusega nr 91/2009, mida oli muudetud rakendusmäärusega nr 924/2012 ja mis oli jäetud kehtima rakendusmäärusega 2015/519. 12 Rakendusmääruse 2016/278 artiklis 2 oli sätestatud, et artiklis 1 osutatud dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamine jõustub selle määruse jõustumise kuupäeval ning selle alusel ei saa tagasi maksta enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimaksu. Rakendusmääruse 2016/278 artiklis 3 oli sätestatud, et see määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, st 28. veebruaril 2016. 13 Rakendusmäärus 2016/278 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/476 meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (ELT 2015, L 83, lk 6), alusel. 14 Määruse (EL) 2015/476 artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et kui VLO võtab vastu aruande, mis käsitleb liidu dumpinguvastaste õigusaktide alusel vastu võetud liidu meedet, võib komisjon olenevalt olukorrast vaidlustatud meetme tühistada või seda muuta või võtta vastu mis tahes muu erimeetme, mida ta peab asjakohaseks. 15 Selle määruse artiklis 3 on sätestatud, et „[k]õiki käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid kohaldatakse alates nende jõustumise kuupäevast ja nende alusel ei saa hüvitada enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimakse, kui ei ole sätestatud teisiti“. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 16 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja OLAFi nõudel Malaisia ametiasutuste poolt läbi viidud uurimise tulemusel, mis puudutas Hiinast pärit kauba ümberlaadimist Malaisias eesmärgiga vältida dumpinguvastase tollimaksu tasumist (OLAF CASE OF/2010/0697, AAA 2010/016‑(2012)S01), millest teavitati liikmesriike vastastikuse abi mehhanismi raames, tuvastati, et teatavad kaubad, nimelt terasest kinnitusdetailid, mis eksporditi liitu 3. ja 24. aprillil 2010, olid Hiina mittesooduspäritoluga. 17 Selgitati välja, et mainitud kauba saaja (importija) on Portugali õiguse alusel asutatud äriühing Inemer Lda. Asjaomased 12. mai ja 9. juuni 2010. aasta impordideklaratsioonid esitas Inemeri eest viimase kaudse esindajana põhikohtuasja kostja NT kui protseduuri pidaja. 18 Neis Leixõesi tollibüroole (Portugal) esitatud deklaratsioonides oli märgitud, et imporditud kaup on Malaisia päritolu, ehkki selles etapis tollimaksu tasumist ei nõutud. 19 Pärast seda, kui toll maksukontrolli menetluse tulemusel tuvastas, et päritoludeklaratsioonid on valed, kuna Hiina asemel oli neis märgitud Malta, otsustas ta esiteks, et asjaomase impordi suhtes ei saa kohaldada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), artikli 20 lõike 3 punktis e nimetatud tariifseid soodusmeetmeid, ja teiseks, et kohaldada tuleb määrust nr 91/2009, milles asjaomaste tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäeva seisuga oli ette nähtud sellise Hiina päritolu kauba suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kohaldamine. 20 Seega kohustati Inemeri ja NT-d tollivormistusjärgse sissenõudmise menetluses tehtud 20. märtsi 2018. aasta maksuotsusega tasuma dumpinguvastase tollimaksu, tollimaksu ja tasandusintressi kokku 106997,60 euro suuruses summas. 21 NT esitas selle maksuotsuse peale vaide, väites, et määruse nr 91/2009 alusel ei saa enam nõuda dumpinguvastase tollimaksu tasumist pärast seda, kui see määrus rakendusmääruse 2016/278 artiklite 1 ja 2 kohaselt kehtetuks tunnistati. 22 Pärast otsust see vaie rahuldamata jätta esitas NT selle otsuse peale kaebuse Tribunal Administrativo e Fiscal de Portole (Porto haldus- ja maksukohus, Portugal), kes kaebuse 17. detsembri 2021. aasta otsusega rahuldas. 23 Toll kaebas viimati nimetatud otsuse edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Supremo Tribunal Administrativole (Portugali kõrgeim halduskohus), väites, et selles otsuses oli seoses tuvastusega, et rikutud on rakendusmäärust 2016/278 ja eiratud on sellega kehtetuks tunnistamise tagajärgi, õigusnorme valesti kohaldatud. 24 Eelotsusetaotluse esitanud kohtus väidab toll eelkõige, et vastupidi esimese astme kohtu otsuses tõdetule ei tähenda määruse nr 91/2009 rakendusmäärusega 2016/278 kehtetuks tunnistamine seda, et kehtetuks tunnistamise tingis õigusvastasus, mistõttu on määrus nr 91/2009 kehtetu ex tunc, vaid kehtetuks tunnistamine jõustub rakendusmääruse 2016/278 jõustumise kuupäeval, mistõttu liidu finantshuvide kaitsmise kaalutlusel on vaja tagada, et enne seda kuupäeva sissenõutavaks muutunud dumpinguvastane tollimaks on endiselt sissenõutav. 25 NT väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et olenemata asjaomase impordi kuupäevast, ei olnud Portugali ametiasutustel vastupidi alates rakendusmääruse 2016/278 jõustumisest enam võimalik dumpinguvastast tollimaksu määruse nr 91/2009 alusel sisse nõuda, kuna sellel tollimaksul ei olnud enam õiguslikku alust. 26 Rakendusmääruse 2016/278 põhjendustest nähtub nimelt, et määruse nr 91/2009 kehtetuks tunnistamise põhjus oli VLO tuvastatud vastuolu WTO dumpinguvastase lepingu teatavate sätetega, mistõttu kehtetuks tunnistamine on olemuselt tühistamine, mis põhineb tuvastatud algusest peale kehtetusel ja millel on mõju ex tunc. 27 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul tuleb kindlaks teha rakendusmäärusest 2016/278 tuleneva kehtetuks tunnistamise sisu ja ulatus, mis tähendab, et tuleb välja selgitada, kas vaatamata sellele, et selle määrusega kehtetuks tunnistamine jõustus 28. veebruaril 2016, võib kehtetuks tunnistatud määruse nr 91/2009 õiguslikku regulatsiooni ehk selles ette nähtud dumpinguvastast tollimaksu kohaldada impordi suhtes, mis toimus 2010. aasta mais ja juunis, st ajal, mil viimati nimetatud määrus veel kehtis, kuid mille osas tehti otsus dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmise kohta alles 2018. aasta märtsis, mil see määrus oli juba kehtetuks tunnistatud. 28 Neil asjaoludel otsustas Supremo Tribunal Administrativo (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: „1. Kas [rakendusmääruse 2016/278] artiklit 2 võib tõlgendada nii, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtetuks tunnistamine – lisaks sellele, et sellel on mõju alates 28. veebruarist 2016 – mõjutab ka kinnitusdetailide importi, mis toimus kuni 27. veebruarini 2016, kuid mille osas (dumpinguvastase tollimaksu ja muude maksude) sissenõudmine toimus pärast 28. veebruari 2016 (tollivormistusjärgne sissenõudmine)? 2. Kas vastus esimesele küsimusele oleks erinev, kui lugeda tollivormistusjärgse sissenõudmise aluseks […] tõendatud väljavõte uurimistoimikust kriminaalasjas, mis oli algatatud tõendite alusel, mis [OLAFilt] saadi seoses uurimismenetlusega OLAF CASE OF/2010/0697, AAA 2010/016‑(2012)S01, mille tulemusel tuvastati, et konteinerites […] ja […] 3. aprillil 2010 ning konteinerites […] ja […] 24. aprillil 2010 Euroopa Ühendusse eksporditud kaubal oli Hiina mittesooduspäritolu?“ Eelotsuse küsimuste analüüs 29 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, sisuliselt teada, kas rakendusmääruse 2016/278 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaselt dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamisega on vastuolus see, kui pärast kõnealuse määruse jõustumise kuupäeva toimuva tollivormistusjärgse sissenõudmise raames nõutakse sisse dumpinguvastane tollimaks ja vajaduse korral muud maksud seoses asjaomase dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud kauba impordiga, mis toimus enne nimetatud kuupäeva. Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas vastus sellele küsimusele oleks erinev, kui tollivormistusjärgse sissenõudmise alus on OLAFilt saadud tõenditele tuginedes algatatud kriminaalasja toimiku väljavõte. 30 Neile küsimustele vastamiseks tuleb kõigepealt meenutada, et määruse nr 2913/92 artikli 201 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et tollivõlg impordil tekib eeskätt siis, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse, kusjuures tollivõlg tekib asjasse puutuva tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal. 31 Käesoleval juhul tuleb märkida, et nagu nähtub eelotsusetaotlusest, toimus põhikohtuasjas kõne all olev kinnitusdetailide import – ja seejärel selle tollile deklareerimine – 2010. aasta mais ja juunis ning seega ajavahemikus, mil selle impordi suhtes oli kohaldatav määrus nr 91/2009, millega oli kehtestatud asjaomane dumpinguvastane tollimaks. 32 Seega on selge, et kõnealuse impordi tõttu kuulusid määrusega nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ja muud sellega seotud tollimaksud tasumisele, ehkki esialgu neid makse kindlaks ei määratud ega nõutud sisse tollideklaratsioonides esitatud andmete tõttu, mis hiljem osutusid imporditud kauba päritolu osas valeks. 33 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimuste abil sisuliselt selgust saada, kas määrusega nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu rakendusmääruse 2016/278 artikli 2 kohaselt kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei saa tollivormistusjärgse sissenõudmise teel enam kohustada seda dumpinguvastast tollimaksu tasuma. 34 Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et rakendusmääruse 2016/278 artiklis 2 sätestatu kohaselt jõustus selle määruse artiklis 1 osutatud dumpinguvastase tollimaksu – sh määrusega nr 91/2009 kehtestatud tollimaksu – kehtetuks tunnistamine selle määruse jõustumise kuupäeval ning välistati selle alusel enne kõnealust kuupäeva sisse nõutud tollimaksu tagasimaksmine. 35 Sellisest sõnastusest ei tulene kuidagi, et kõnealuse määruse artiklis 1 ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamine on kohaldatav tagasiulatuvalt. Nagu Euroopa Kohus on juba tõdenud, on rakendusmääruse 2016/278 artiklis 2 vastupidi ette nähtud selle tollimaksu kehtivuse lõppemine alates selle määruse jõustumise kuupäevast ja välistatud on igasugune tagasiulatuv jõud (18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Internacional de Productos Metálicos vs. komisjon, C‑145/17 P, EU:C:2018:839, punkt 57). 36 Eriti ei saa – vastupidi NT väidetele – kõnealuses artiklis 2 sisalduvat täpsustust, mille kohaselt ei saa asjaomase dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamine olla enne selle määruse jõustumist sisse nõutud tollimaksu tagasimaksmise alus, mõista nii, et sellega kehtestatakse üksik erand kehtetuks tunnistamise tagasiulatuvast jõust. Nimelt kinnitab see täpsustus tegelikult tagasiulatuva jõu puudumist. 37 Lisaks tuleb tagasi lükata NT väide, et arvestades määruse nr 91/2009 vastuolu WTO lepingutega, nagu see tuvastati VLO 28. juuli 2011. aasta ja 12. veebruari 2016. aasta otsustes, on asjaomase dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamine tegelikkuses õigusvastasuse tõttu ex tunc tühistamine. Nimelt tuleb ühelt poolt märkida, et Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus sedastada, et määruse nr 91/2009 kehtivust ei saa hinnata WTO asutamislepingu lisades 1–3 sisalduvate lepingute ja täpsemalt VLO otsuste alusel. (vt selle kohta 18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Rotho Blaas, C‑207/17, EU:C:2018:840, punkt 56, ja 11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Eurobolt jt vs. komisjon ja Stafa Group, C‑517/22 P, EU:C:2024:9, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika). 38 Teiselt poolt on Euroopa Kohus juba leidnud, et liidu õigusakti kehtetuks tunnistamist selle vastuvõtja poolt, nagu see toimus rakendusmäärusega 2016/278 määruse nr 91/2009 osas, ei saa samastada selle akti õigusvastasuse tuvastamisega, millel on ex tunc mõju, kuna sellisel kehtetuks tunnistamisel on mõju üksnes tulevikus (vt selle kohta 11. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Eurobolt jt vs. komisjon ja Stafa Group, C‑517/22 P, EU:C:2024:9, punktid 88 ja 89). 39 Järelikult ei saa määrusega nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamist nii, nagu on ette nähtud rakendusmääruse 2016/278 artiklites 1 ja 2, tõlgendada tühistamisena esimesena nimetatud määruse kehtivust mõjutava õigusvastasuse tõttu, mis võiks seetõttu mõjutada määruse kohaldamist kehtetuks tunnistamise jõustumisele eelnenud impordi suhtes, millega on tegemist põhikohtuasjas. 40 Kuna määruse nr 91/2009 kehtetuks tunnistamisel on õiguslikud tagajärjed üksnes impordi suhtes, mis toimus pärast rakendusmääruse 2016/278 jõustumise kuupäeva, siis järelikult ei mõjuta see määruse nr 91/2009 kehtivusajal enne seda kuupäeva toimunud impordiga seotud dumpinguvastase tollimaksu ja muude maksude osas tollivõla tekkimist ega nende maksude tollivormistusjärgset sissenõudmist, vaatamata asjaolule, et viimati nimetatud määrus ei ole sissenõudmise ajal enam kehtiv. 41 Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et eeskätt seoses põhikohtuasjas kõne all oleva dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmisega pärast selle kehtetuks tunnistamist ei oma selle dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamise ajalise mõju seisukohast iseenesest tähtsust ühelt poolt asjaolu, et tollivormistusjärgse sissenõudmise alus on kriminaalasja toimiku väljavõte, ja teiselt poolt asjaomases kriminaalmenetluses kasutatud tõendite päritolu. 42 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et rakendusmääruse 2016/278 artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaselt dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamisega ei ole vastuolus see, kui pärast kõnealuse määruse jõustumise kuupäeva toimuva tollivormistusjärgse sissenõudmise raames nõutakse sisse dumpinguvastane tollimaks ja vajaduse korral muud seotud maksud asjaomase dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud kauba impordilt, mis toimus enne nimetatud kuupäeva. Selle puhul ei oma mingit tähtsust asjaolu, et tollivormistusjärgse sissenõudmise alus on OLAFilt saadud tõenditele tuginedes algatatud kriminaalasja toimiku väljavõte. Kohtukulud 43 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab: Komisjoni 26. veebruari 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/278, millega tunnistatakse kehtetuks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida on laiendatud Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte, artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaselt dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks tunnistamisega ei ole vastuolus see, kui pärast kõnealuse määruse jõustumise kuupäeva toimuva tollivormistusjärgse sissenõudmise raames nõutakse sisse dumpinguvastane tollimaks ja vajaduse korral muud seotud maksud asjaomase dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud kauba impordilt, mis toimus enne nimetatud kuupäeva. Selle puhul ei oma mingit tähtsust asjaolu, et tollivormistusjärgse sissenõudmise alus on Euroopa Pettusevastaselt Ametilt saadud tõenditele tuginedes algatatud kriminaalasja toimiku väljavõte. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: portugali.