C-424/23

EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 16. jaanuar 2025 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Ehitustööde riigihanked – Direktiiv 2014/24/EL – Artikkel 42 – Tehniline kirjeldus – Sõnastus – Artikli 42 lõikes 3 esitatud loetelu ammendavus – Hange, milles nõutakse kanalisatsioonitööde teostamist keraamiliste ja betoonist torudega – Plasttorude välistamine – Artikli 42 lõige 4 – Viide liigile või teatavale tootmisviisile – Juhud, mil viitele tuleb lisada märge „või samaväärne“ Kohtuasjas C‑424/23, mille ese on ELTL artikli 267 alusel ondernemingsrechtbank Gent, afdeling Genti (Genti kaubanduskohus, Genti kohtumaja, Belgia) 28. juuni 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. juulil 2023, menetluses DYKA Plastics NV versus Fluvius System Operator CV, EUROOPA KOHUS (neljas koda), koosseisus: Euroopa Kohtu president K. Lenaerts neljanda koja presidendi ülesannetes, kolmanda koja president C. Lycourgos (ettekandja), kohtunikud S. Rodin, D. Gratsias ja O. Spineanu-Matei, kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona, kohtusekretär: ametnik A. Lamote, arvestades kirjalikku menetlust ja 30. mai 2024. aasta kohtuistungil esitatut, arvestades seisukohti, mille esitasid: – DYKA Plastics NV, esindajad: advocaten S. Van Garsse ja S. Verhoeven, – Fluvius System Operator CV, esindajad: advocaten E. Gypen ja G. Laenen, – Tšehhi valitsus, esindajad: L. Halajová, M. Smolek ja J. Vláčil, – Austria valitsus, esindajad: J. Schmoll ja C. Pesendorfer, – Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara ja G. Wils, olles 12. septembri 2024. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise kohtuotsuse 1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65) artiklit 42. 2 Taotlus on esitatud DYKA Plastics NV (edaspidi „DYKA“) ja Fluvius System Operator CV (edaspidi „Fluvius“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimase poolt korraldatud kanalisatsioonitööde riigihankeid, mille raames ta nõuab keraamiliste ja betoonist kanalisatsioonitorude kasutamist. Õiguslik raamistik Liidu õigus 3 Direktiivi 2014/24 põhjendustes 74 ja 92 on märgitud: „(74) Avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel, ning pakkumusi, mis on koostatud olelusringi ning ehitustööde, asjade ja teenuste tootmisprotsessi jätkusuutlikkusega seotud tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal. Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest. Funktsionaalsed ja kasutusomadustega seotud nõuded on samuti sobilikud vahendid innovatsiooni soodustamiseks riigihangetes ja neid peaks kasutama võimalikult ulatuslikult. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. […] […] […] (92) Parima hinna ja kvaliteedi suhte hindamisel peaksid avaliku sektori hankijad kehtestama lepingu esemega seotud majanduslikud ja kvalitatiivsed kriteeriumid, mida nad sellel eesmärgil kasutama hakkavad. Need kriteeriumid peaksid seega võimaldama võrdlevalt hinnata iga pakkuja pakkumust lepingu eseme täitmise seisukohast, nagu on määratletud tehnilistes nõuetes. […] […]“. 4 Direktiivi artikli 1 „Reguleerimisese ja kohaldamisala“ lõikes 2 on sätestatud: „Hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ehitustööde, asjade või teenuste hankimist riigihankelepingu alusel avaliku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt, olenemata sellest, kas kõnealused ehitustööd, asjad või teenused teenivad avalikke huve.“ 5 Direktiivi artikli 18 „Riigihanke üldpõhimõtted“ lõikes 1 on sätestatud: „Avaliku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna.“ 6 Direktiivi artiklis 42 „Tehniline kirjeldus“ on sätestatud: „1. VII lisa punktis 1 määratletud tehniline kirjeldus esitatakse hankedokumentides. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused. Selliste omaduste kirjeldamisel võib käsitleda ka tellitavate ehitustööde tegemise, asjade tootmise või teenuste osutamise teatavat protsessi või meetodit või spetsiifilist protsessi nende olelusringi muu etapi jaoks, isegi kui need tegurid ei ole nende oluliseks osaks, tingimusel et need on seotud lepingu sisuga ning on proportsionaalsed selle väärtuse ja eesmärkide suhtes. […] 2. Tehniline kirjeldus peab võimaldama kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu hankemenetlusele ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 3. Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: a) kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, sh keskkonnanäitajaid, tingimusel et parameetrid on piisavalt täpsed, et pakkujad saaksid kindlaks teha hankelepingu eseme ning et avaliku sektori hankijad saaksid lepingu sõlmida; b) viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne“; c) kirjeldades punktis a osutatud kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, viidates punktis b osutatud tehnilisele kirjeldusele kui kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile, või d) viidates teatavate näitajate puhul punktis b osutatud tehnilisele kirjeldusele ja muude näitajate puhul punktis a osutatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele. 4. Tehnilises kirjelduses ei nimetata kindlat marki ega allikat või eri protsessi, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid, ega kaubamärki, patenti, liiki, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada, välja arvatud juhul, kui see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Erandkorras lubatakse sellist nimetamist, kui lepingu reguleerimiseset ei ole lõike 3 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne“. […]“. 7 Direktiivi 2014/24 VII lisas „Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused“ on ette nähtud: „Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „tehniline kirjeldus“ – […] a) ehitustööde hankelepingute puhul eelkõige hankedokumentides sisalduv tehniliste ettekirjutuste kogum, millega määratletakse materjali, toote või asja omadused, mis võimaldavad neid kasutada avaliku sektori hankija kavandatud viisil; nende omaduste hulka kuuluvad keskkonnaohutuse ja kliimanäitajad, universaalnõuetele (sealhulgas puudega inimeste juurdepääs) vastav projekt ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, sealhulgas kvaliteedi tagamise kord, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, pakendamine, märgistus ja tähistus, kasutusjuhendid, tootmisprotsessid ja -meetodid ehitustööde olelusringi mis tahes etapi jaoks; ühtlasi hõlmavad nimetatud omadused ehitustööde projekti ja maksumusega seotud ettekirjutusi, samuti katsetamise, järelevalve ja vastuvõtmise tingimusi ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat ja kõiki muid tehnilisi tingimusi, mida avaliku sektori hankija võib kehtestada vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde või nende puhul kasutatavate materjalide või nende osadega; […]“. Belgia õigus 8 17. juuni 2016. aasta riigihangete seaduse (wet inzake overheidsopdrachten) (Belgisch Staatsblad, 14.7.2016, lk 44219) artikli 4 esimeses lõigus on ette nähtud: „Avaliku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt.“ 9 Selle seaduse artikli 5 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Avaliku sektori hankija ei tohi riigihanke kavandamisel lähtuda eesmärgist jätta see käesoleva seaduse kohaldamisalast välja või konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid eelistada või ebasoodsasse olukorda panna. […]“. 10 Nimetatud seaduse artikli 53 lõigetes 2–4 on sätestatud: „2. Tehniline kirjeldus peab võimaldama kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu hankemenetlusele ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 3. Ilma et see piiraks kohustuslike riigisiseste tehniliste eeskirjade kohaldamist, kui need on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: 1) kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, sh keskkonnanäitajaid, tingimusel et need on piisavalt täpsed, et pakkujad saaksid kindlaks teha hankelepingu eseme ning et avaliku sektori hankijad saaksid lepingu sõlmida; 2) viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta. Igale viitele lisatakse märge „või samaväärne“; 3) ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete kaudu, nagu on märgitud punktis 1, viitega punktis 2 mainitud spetsifikatsioonidele kui vahendile, mis eeldab asjaomaste ekspluatatsiooniliste või funktsionaalsete nõuete täitmist; 4) viidates teatavate näitajate puhul punktis 2 nimetatud kirjeldustele ja muude näitajate puhul punktis 1 nimetatud kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele. 4. Tehnilises kirjelduses ei nimetata kindlat marki ega allikat või eri protsessi, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid, ega kaubamärki, patenti, liiki, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada. Nimetamine on erandkorras lubatud üksnes juhul, kui: 1. lepingu reguleerimiseset ei ole võimalik lõike 3 kohaselt piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada; 2. see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Teise lõigu punktis 1 nimetatud juhul lisatakse viitele sõna „või samaväärne“. […]“. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 11 Fluvius on Belgia õiguse alusel asutatud äriühing, kelle ülesanne on Flandria piirkonnas mitme kommunaalvõrgu, sealhulgas kanalisatsioonivõrgu ehitamine, haldamine ja hooldamine. 12 Kanalisatsioonitorude paigaldamis- või vahetustööde hanketeate avaldamisel nõuab Fluvius, et reovee äravoolusüsteemides kasutataks keraamilisi torusid ja vihmavee äravoolusüsteemides kasutataks betoonist torusid. Muude materjalide kasutamine on lubatud üksnes erilistel tehnilistel asjaoludel. 13 Plastist kanalisatsioonitorude tootja ja turustaja DYKA leiab, et tema kõrvalejätmine Fluviuse korraldatud hankemenetlustest rikub riigihangete põhimõtteid, mis on sätestatud riigihangete seaduse artiklites 4, 5 ja 53, millega rakendatakse direktiivi 2014/24 artikleid 18 ja 42. 14 DYKA palus 4. juunil 2020 Fluviust kohandada oma hankeid nii, et nende raames saaks pakkuda plastist kanalisatsioonitorusid. 15 Lisaks palus DYKA 7. oktoobril 2020 Fluviusel täpsustada Beringeni (Belgia) omavalitsusüksuses kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise hankemenetluse dokumentides põhjuseid, miks plasttorud sellest hankemenetlusest välja jäeti. 16 Fluvius kinnitas oma 15. oktoobri 2020. aasta vastuses, et reovee ärajuhtimiseks on lubatud ainult keraamilised torud ja vihmavee ärajuhtimiseks betoonist torud. Ta leiab, et ta ei pea materjalide valikut rohkem põhjendama. 17 DYKA pöördus eelotsusetaotluse esitanud kohtu, ondernemingsrechtbank Gent, afdeling Genti (Genti kaubanduskohus, Genti kohtumaja, Belgia) poole, paludes kohtul kohustada Fluviust seda tegevust lõpetama ja mõista temalt välja hüvitis. 18 Nimetatud kohtus väidab Fluvius, et eelkõige vastupidavuse seisukohast on õiguspärane teha vaikimisi, st eriliste tehniliste asjaolude puudumisel, valik keraamiliste ja betoonist torude kasuks. Ta leiab sisuliselt, et niisugune nõue ei riku direktiivi 2014/24 artiklites 18 ja 42 sätestatud põhimõtteid. 19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivi 2014/24 artiklist 42 tuleneb, et tehniline kirjeldus tuleb koostada nii, et vältida konkurentsi kunstlikku piiramist. Nagu nähtub selle direktiivi artikli 42 lõikest 3 koostoimes selle direktiivi põhjendusega 74, võimaldab kasutusomadustest ja funktsionaalsetest nõuetest lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine üldiselt kõige paremini saavutada konkurentsile avatuse eesmärki. 20 See kohus ei välista, et direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et avaliku sektori hankija on kohustatud koostama tehnilise kirjelduse ühel selles sättes loetletud viisidest. Näib aga, et Fluviuse kasutatud sõnastus, mis seisneb viites keraamilistele ja betoonist torudele, ei kuulu ühegi loetletud viisi alla ning lisaks välistab see teatud ettevõtjad või teatavad tooted, mis võiks kuuluda selle direktiivi artikli 42 lõikes 4 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Sellest võib tuleneda, et rikutud on selle direktiivi artikli 18 lõikes 1 ja artikli 42 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid. 21 Neil asjaoludel otsustas ondernemingsrechtbank Gent, afdeling Gent (Genti kaubanduskohus, Genti kohtumaja) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: „1. Kas [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles osutatud tehnilise kirjelduse sõnastamise viiside loetelu on ammendav ja seega on avaliku sektori hankija kohustatud sõnastama hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse ühel viidatud sättes nimetatud viisil? 2. Kas [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses sisalduvaid viiteid keraamilistele ja betoonist torudele (olenevalt konkreetse kanalisatsioonisüsteemi tüübist) tuleb pidada üheks või mitmeks selles sättes loetletud viiteks, näiteks viiteks teatud tüüpi torudele või ka torude teatud tootmisviisile? 3. Kas [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses sisalduvad viited üheleainsale tootele, näiteks keraamilistele ja betoonist torudele (olenevalt konkreetse kanalisatsioonisüsteemi tüübist) kui teatud tehnilistele lahendustele, toovad kaasa viidatud sättes ette nähtud tagajärje (nimelt „[võivad] teatud ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada“), kuna kõnealustest viidetest tulenevalt välistatakse selliste ettevõtjate osalemine, kes pakuvad kirjeldatud tootele alternatiivseid lahendusi, ja seatakse need ettevõtjad ebasoodsamasse olukorda, olgugi et kirjeldatud toodet suudavad pakkuda mitu konkureerivat ettevõtjat, või võimaldavad nimetatud toote, näiteks keraamiliste ja betoonist torude (olenevalt konkreetse kanalisatsioonisüsteemi tüübist) puhul välistada konkurentsi, mistõttu ei saa tegemist olla nimetatud tagajärjega, sest asjaomane toode on seotud konkreetse ettevõtjaga, kes ainsana seda toodet turul pakub? 4. Kas [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõike 3 ja/või [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõike 4 tuvastatud rikkumine, mis seisneb selles, et hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses on õigusvastaselt kasutatud viiteid (näiteks keraamilistele ja betoonist torudele olenevalt konkreetse kanalisatsioonisüsteemi tüübist), tähendab seda, et rikutud on ka [direktiivi 2014/24] artikli 42 lõiget 2 ja sellega seotud [direktiivi 2014/24] artikli 18 lõiget 1?“ Eelotsuse küsimuste analüüs Sissejuhatavad märkused 22 Sissejuhatuseks tuleb märkida, et Euroopa Komisjonil on oma kirjalikes seisukohtades tekkinud küsimus kohaldatava direktiivi kohta. 23 Euroopa Kohus on mitu korda märkinud, et eelotsuse küsimust tuleb analüüsida, võttes arvesse aluslepingute ja teisese õiguse kõiki sätteid, mis võivad tõstatatud probleemi lahendamisel olla asjakohased. Asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on eelotsuse küsimuse sõnastuses viidanud vaid liidu õiguse teatud sätetele, ei takista Euroopa Kohut esitamast sellele kohtule kogu tõlgenduslikku teavet, mis võib viimati nimetatul aidata menetletavat kohtuasja lahendada, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus on neile aspektidele oma küsimustes viidanud või mitte (16. juuni 2022. aasta kohtuotsus Obshtina Razlog, C‑376/21, EU:C:2022:472, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika). 24 Fluvius tegeleb kanalisatsioonivõrkude paigaldamise, haldamise ja hooldamisega. Selle tegevusega seotud töid reguleeritakse üldiselt direktiiviga 2014/24 vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikele 2. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT 2014, L 94, lk 243), artikli 10 lõikes 1 on ette nähtud, et selle direktiivi kohaldamisalasse jäävad tegevused, mis on seotud joogivee transpordi ja jaotamisega või joogivee tarnimisega. Direktiivi 2014/25 artikli 10 lõike 2 punktis b on sellega seoses täpsustatud, et seda direktiivi kohaldatakse ka selliste hankelepingute või ideekonkursside suhtes, mida sõlmivad või korraldavad selle artikli 10 lõikes 1 osutatud tegevusi teostavad võrgustiku sektori hankijad ja mis on seotud reovee ärajuhtimise või puhastamisega. 26 Eelotsusetaotlus ei võimalda kindlaks teha, kas Fluviuse kui avaliku sektori hankija tegevus on seotud joogivee transpordi, jaotamise või tarnimisega. Samas kinnitas kohtuistungil Fluvius, keda toetasid komisjon ja DYKA, et ta ei tegutse selles valdkonnas. Seega näib – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et käesolevas asjas on kohaldatav direktiiv 2014/24. 27 Igal juhul tuleb märkida, et tehnilisi kirjeldusi puudutavas osas on direktiivi 2014/24 ja direktiivi 2014/25 sätted sisuliselt samad. Esimene küsimus 28 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes toodud tehniliste kirjelduste sõnastamise viiside loetelu on ammendav. 29 Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 kohaselt sõnastatakse tehnilised kirjeldused vastavalt selle sätte punktile a, kirjeldades kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid, või vastavalt nimetatud sätte punktile b, viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele hinnangutele, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta, või hoopis vastavalt selle sätte punktidele c ja d neid kahte viisi omavahel kombineerides. Artikli 42 lõike 3 punktides a–d loetletud tehniliste kirjelduste sõnastamise viiside vahel puudub hierarhia (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C‑413/17, EU:C:2018:865, punktid 26 ja 28). 30 Nagu tuleneb punktidele a–d eelnevast lausest „[tehniline kirjeldus] sõnastatakse […] ühel järgmisel viisil“, peab avaliku sektori hankija sõnastama tehnilise kirjelduse vastavalt ühele nimetatud punktidest ja mitte mõnd muud viisi kasutades. Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 44 sisuliselt märkis, tuleb direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 3 mõista nii, et hankedokumentides esitatavate tehniliste kirjelduste sõnastamise viisid on selles ammendavalt loetletud. Nimelt, kui seadusandja oleks tahtnud lubada täiendavaid viise, oleks ta väljendanud oma tahet, kasutades selleks vastavat väljendit, nagu „võib sõnastada“. 31 Seda tõlgendust ei lükka ümber direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 alguses esitatud täpsustus, mille kohaselt „[ei piira see säte] kohustuslike riigisiseste tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas“. See täpsustus võib küll liikmesriigi tehnilise eeskirja olemasolu korral viia olukordadeni, kus hankijad võivad artikli 42 lõikes 3 sätestatud reeglist kõrvale kalduda, kuid see ei muuda iseenesest selle normi tähendust. Kui „kohustuslikele riigisisestele tehnilistele eeskirjadele“ ei tugineta – nagu käesoleval juhul –, tuleb tehnilised kirjeldused sõnastada vastavalt ühele selle direktiivi artikli 42 lõike 3 punktides a–d ette nähtud viisidest, kui nimetatud artikli 42 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti. 32 Nimetatud tõlgendust ei lükka ümber ka direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 4 teises lauses sisalduv märge, mille kohaselt võib esineda juhtumeid, „kui lepingu reguleerimiseset ei ole [artikli 42] lõike 3 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada“. 33 Selle direktiivi artikli 42 lõike 4 teise ja kolmanda lause kohaselt võib avaliku sektori hankija niisugusel juhul erandkorras nimetada teatavat tootmisviisi või kindlat päritolu, eri protsessi või mõnd muud selle artikli 42 lõike 4 esimeses lauses nimetatud konkreetset elementi, millele on lisatud märge „või samaväärne“. 34 Kui seda erandit kohaldatakse seetõttu, et lepingu reguleerimiseset ei ole direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 kohaselt võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada, on avaliku sektori hankijal lubatud lisada tehnilisse kirjeldusse viide elementidele, mille nimetamine on selle direktiivi artikli 42 lõike 4 esimese lausega põhimõtteliselt keelatud, tingimusel et sellisele viitele on lisatud märge „või samaväärne“. 35 Lisaks, kuna direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 4 esimeses lauses on täpsustatud, et selles sättes nimetatud viidete kasutamise keeldu ei kohaldata, kui niisugune viide on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud, siis tuleb asuda seisukohale, et see juhtum, nagu on ette nähtud asjaomase direktiivi artikli 42 lõike 4 teises lauses, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktides 32–34, kaldub kõrvale üksnes nimetatud direktiivi artikli 42 lõikes 3 loetletud tehnilise kirjelduse sõnastamise viiside kohaldamisest. 36 Samas tuleb artikli 42 lõike 3 punktides a–d loetletud tehnilise kirjelduse sõnastamise viiside loetelu pidada ammendavaks, välja arvatud sama direktiivi artikli 42 lõikes 4 nimetatud juhtudel ja juhul, kui puuduvad kohustuslikud riigisisesed tehnilised eeskirjad direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 tähenduses. 37 Nagu nähtub kõigest eeltoodust, kehtib käesoleva kohtuotsuse punktis 30 esitatud tõlgendus, mis tuleneb selgelt direktiivi 2014/24 artikli 42 lõikes 3 sisalduvast väljendist „sõnastatakse […] ühel järgmisel viisil“, põhimõtteliselt ehk piiramata ühelt poolt selle sätte alguses sisalduvat täpsustust ja teiselt poolt selle direktiivi artikli 42 lõikes 4 sisalduvat täpsustust. Lähtudes Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, mille kohaselt ei saa Euroopa Kohus juhul, kui liidu õigusnormi tähendus on sätte sõnastuse järgi üheselt mõistetav, sellest kõrvale kalduda (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Agentsia po vpisvaniyata, C‑200/23, EU:C:2024:827, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika), ei ole vaja selle artikli 42 lõike 3 ulatust põhjalikumalt analüüsida. 38 Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tehnilise kirjelduse sõnastamise viiside loetelu selles sättes on ammendav, ilma et see piiraks niisuguste kohustuslike riigisiseste tehniliste eeskirjade kohaldamist, mis on kooskõlas liidu õigusega nimetatud sätte tähenduses, ja ilma et see piiraks selle direktiivi artikli 42 lõike 4 kohaldamist. Teine ja kolmas küsimus 39 Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et avaliku sektori hankijad võivad ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses täpsustada, millistest materjalidest peavad pakkujate pakutud tooted olema valmistatud. 40 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et ehitustööde riigihankemenetluses on tehnilise kirjelduse sõnastuse eesmärk vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 42 lõikele 1 määratleda „ehitustöö nõutavad omadused“. Mis puudutab nende omaduste kindlaksmääramist, siis nagu nähtub selle direktiivi põhjendusest 92, on tehnilises kirjelduses määratletud riigihankelepingu ese. 41 Tehnilise kirjelduse hulka võivad nimetatud direktiivi VII lisa punkti 1 alapunkti a kohaselt kuuluda muu hulgas „toote või asja omadused, mis võimaldavad neid kasutada avaliku sektori hankija kavandatud viisil“. Need tunnused hõlmavad muu hulgas kõiki „tehnilisi tingimusi, mida avaliku sektori hankija võib kehtestada vastavalt üldistele või erinormidele, mis seonduvad valmistööde või nende puhul kasutatavate materjalide või nende osadega“. 42 Kuigi avaliku sektori hankijatel on selles osas ulatuslik kaalutlusõigus, mis on põhjendatud asjaoluga, et nad teavad kõige paremini, milliseid tarneid nad vajavad ja milliseid nõudeid tuleb soovitud tulemuste saavutamiseks täita, on direktiivis 2014/24 siiski sätestatud teatavad piirangud, mida nad peavad järgima. Nad peavad vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 42 lõikele 2 koostoimes selle direktiivi artikli 18 lõikega 1 tagama, et tehniline kirjeldus võimaldaks kõigile ettevõtjatele võrdse võimaluse hankemenetluses osaleda ega tekitaks põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C‑413/17, EU:C:2018:865, punktid 29–33). 43 Samamoodi tuleneb selle direktiivi põhjendusest 74, et riigihankelepingu sõlmimiseks koostatud tehniline kirjeldus peab võimaldama riigihanke avatust konkurentsile ja seega võimaldama esitada pakkumusi, mis kajastavad eelkõige turul olevate tehniliste lahenduste mitmekesisust (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C‑413/17, EU:C:2018:865, punkt 36, ja 24. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Obshtina Pleven, C‑513/23, EU:C:2024:917, punkt 36). 44 Samas põhjenduses 74 on täpsustatud, et funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine aitab üldiselt kõige paremini saavutada konkurentsile avatuse eesmärki ning seetõttu tuleks riigihangetes innovatsiooni soodustavat sõnastamisviisi kasutada võimalikult ulatuslikult. 45 Direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 punktis a ette nähtud tehnilise kirjelduse selline sõnastamine võimaldab nimelt igal ettevõtjal, kelle tooted vastavad avaliku sektori hankija kehtestatud kasutusomadustele ja funktsionaalsetele nõuetele, esitada pakkumus, sõltumata muu hulgas tema toodete valmistamisel kasutatud protsessist ja materjalist, millest need tooted on valmistatud. 46 Et ka direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 punktis b ette nähtud sõnastusviis tagaks piisava avatuse konkurentsile, nägi liidu seadusandja ette, et selle viisi kohaselt sõnastatud tehnilisele kirjeldusele peab olema lisatud märge „või samaväärne“. 47 Kuna konkurentsile avatus on seega tagatud juhul, kui kasutatakse ühte direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 punktides a ja b nimetatud viisidest, on see tagatud ka direktiivi artikli 42 lõike 3 punktides c ja d nimetatud juhtudel, mis seisnevad nende kahe meetodi kombinatsioonis. 48 Selle direktiivi artikli 42 lõike 4 alusel ei ole aga tehnilises kirjelduses lubatud nimetada „kindlat marki ega allikat või eri protsessi, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid“ või „kaubamärki, patenti, liiki, kindlat päritolu ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada“. 49 Niisugused viited, mis ei aita kaugeltki kaasa riigihanke avatusele konkurentsile, piiravad nimelt konkurentsi. 50 Samas võib avaliku sektori hankija erandkorras lisada tehnilist kirjeldust sisaldavatesse hankedokumentidesse direktiivi 2014/24 artikli 42 lõikes 4 osutatud viite, tingimusel et – nagu selle sätte teises lauses on sisuliselt ette nähtud – selle direktiivi artikli 42 lõike 3 punkti a kohaselt nimetatud kasutusomadused või funktsionaalsed nõuded, nimetatud direktiivi artikli 42 lõike 3 punktis b viidatud tehnilised kirjeldused või nende kahe kombinatsioon ei võimalda iseenesest esitada lepingu eseme piisavalt täpset ja arusaadavat kirjeldust. Niisugusel juhul peab avaliku sektori hankija vastavalt sama direktiivi artikli 42 lõike 4 kolmandale lausele lisama sellele viitele märke „või samaväärne“. 51 Nagu nähtub direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 4 esimeses lauses sisalduvast väljendist „välja arvatud juhul, kui see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud“, võib selles sättes nimetatud viiteid teha ka juhul, kui see on lepingu eseme seisukohast õiguspärane. Arvestades selle paigutust lõike 4 alguses ja sõnade „välja arvatud“ kasutamist, tuleb seda olukorda, mis erineb artikli 42 lõike 4 teises lauses sätestatust, mõista kui asjaolu, mis võimaldab avaliku sektori hankijal jätta kohaldamata lõike 4 normatiivse sisu, mis sisaldab nimetatud lõike esimeses lauses sätestatud põhimõttelist keeldu, selle lõike teises lauses ette nähtud erandit sellest keelust ja kolmandas lauses ette nähtud nõuet lisada erandi kohaldatavuse korral märge „või samaväärne“. 52 Järelikult, kui niisugune viide, nagu on nimetatud direktiivi 2014/24 artikli 42 lõikes 4, on lepingu eseme seisukohast põhjendatud, võib selle lisada tehnilisele kirjeldusele, ilma et selle sätte esimeses lauses sätestatud keeld või selle sätte teises ja kolmandas lauses ette nähtud tingimused oleksid kohaldatavad. 53 Seda juhtu, mida peetakse silmas väljendis „välja arvatud juhul, kui see on lepingu eseme seisukohast põhjendatud“, tuleb tõlgendada kitsalt, vastasel juhul kahjustataks riigihangete konkurentsile avatuse eesmärki, mistõttu hõlmab see üksnes olukordi, kus nõue kasutada teatavat liiki, kindlat päritolu või marki toodet või toodet, mis on saadud teatava patendi või tootmisviisi alusel, tuleneb vältimatult hankelepingu esemest. 54 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kõikidest eespool direktiivi 2014/24 artikli 42 ulatuse kohta esitatud täpsustustest lähtudes hindama, kas kanalisatsioonitööde riigihankelepingute sõlmimiseks sõnastatud tehniliste kirjeldustega võib Fluvius piirata need hanked ettevõtjatega, kes tarnivad reovee ärajuhtimiseks keraamilisi kanalisatsioonitorusid ja vihmavee ärajuhtimiseks betoonist torusid. 55 Kuigi üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kohaldada artiklis 42 sätestatud eeskirju, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, võib Euroopa Kohus siiski anda juhiseid, et teha kindlaks, mil määral saab neid eeskirju kohaldada niisuguse viite suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis seisneb „keraamiliste“ ja „betoonist“ torude kasutamise nõudmises. 56 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et materjali, millest toode koosneb, ei saa kvalifitseerida „kasutusomaduseks“ või „funktsionaalseks nõudeks“ direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 punkti a tähenduses. Nimelt, kuigi materjal võib aidata kaasa toote kasutusomadustele või selle võimele täita funktsionaalset nõuet, ei ole see iseenesest „kasutusomadus“ või „funktsionaalne nõue“. 57 Niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus asjaomases majandussektoris on tooteid, mis on tootmise ja eelkõige materjali järgi erinevad, tuleb teatavast materjalist koosnevate toodete kasutamise nõuet, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 72 ja 73, käsitada viitena „liigile“ või „teatavale tootmisviisile“, mis „võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada“, direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 4 esimese lause tähenduses, kui see viide viib selleni, et kõrvaldatakse need ettevõtjad, kes tarnivad tooteid, mis koosnevad muust materjalist kui nõutud materjal. 58 Teiseks tuleb märkida, et Euroopa Kohtu istungil teatas Fluvius vastuseks Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, et põhikohtuasjas kõne all olevale tehnilisele kirjeldusele, mille kohaselt peavad reovee ärajuhtimiseks mõeldud torud olema keraamilised ja vihmavee ärajuhtimiseks mõeldud torud betoonist, ei ole ta lisanud märget „või samaväärne“. 59 Kui see peaks nii olema – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, tuleneb sellest – ilma et oleks vaja analüüsida, kas direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 alusel on võimalik esitada iga põhikohtuasjas kõne all oleva hankelepingu eseme piisavalt täpne ja arusaadav kirjeldus –, et Fluvius ei saa tulemuslikult tugineda riigihangete seaduse artikli 53 lõike 4 teise lõigu punktis 1, millega võetakse Belgia õigusesse üle selle direktiivi artikli 42 lõike 4 teine lause, ette nähtud erandile, kuna asjaomase direktiivi artikli 42 lõike 4 kolmandas lauses, mis võeti Belgia õigusesse üle riigihangete seaduse artikli 53 lõike 4 kolmanda lõiguga, sõnastatud nõue ei ole täidetud. 60 Mis kolmandaks puudutab direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 4 – mida on tõlgendatud käesoleva kohtuotsuse punktides 51–53 ja mis on Belgia õigusesse üle võetud nimetatud seaduse artikli 53 lõike 4 teise lõigu punktiga 2 – alguses nimetatud olukorda, siis tuleb asuda seisukohale, et hanke või selle osa jaoks teatava materjali kasutamise nõue võib eelkõige tuleneda paratamatult lepingu esemest, kui see lähtub avaliku sektori hankija poolt taotletavast esteetilisest lahendusest või vajadusest sobitada ehitis oma keskkonda või kui selle direktiivi artikli 42 lõike 3 punkti a alusel sõnastatud kasutusomaduste või funktsionaalse nõude seisukohast on sellest materjalist valmistatud toodete kasutamine vältimatu. Nimelt ei ole niisugustes olukordades võimalik kasutada ühtegi alternatiivi, mis põhineks teistsugusel tehnilisel lahendusel. 61 Avaliku sektori hankija ei saa ilma märget „või samaväärne“ lisamata nõuda konkreetse materjali kasutamist, välja arvatud juhul, kui materjali kasutamine tuleneb vältimatult hankelepingu esemest. Seega peab ta tehnilistes kirjeldustes hoiduma nõudmast teatava materjali kasutamist, kas vältides hankedokumentides niisuguse materjali mainimist või viidates ühele või mitmele materjalile, lisades sinna märke „või samaväärne“. Seega peab avaliku sektori hankija vastavalt direktiiviga 2014/24 taotletavale konkurentsile avatuse eesmärgile kohaldama pakkumuste hindamise kriteeriume erinevatele pakkumustele, mis võivad hõlmata nii neid, kes pakuvad tooteid, mis koosnevad materjalist, mille kasutamine on asjaomases sektoris tavaline, kui ka neid, kes pakuvad tooteid, mis koosnevad vähem tavapärastest või isegi uuenduslikest materjalidest. Avaliku sektori hankija annab seega huvitatud ettevõtjatele võimaluse tõendada niisuguste materjalide samaväärsust. 62 Eeltoodut arvestades tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et avaliku sektori hankijad ei või ilma ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses märget „või samaväärne“ lisamata täpsustada, millistest materjalidest peavad pakkujate pakutud tooted olema valmistatud, välja arvatud juhul, kui teatava materjali kasutamine tuleneb vältimatult hankelepingu esemest, sest ükski teistsugusel tehnilisel lahendusel põhinev alternatiiv ei ole mõeldav. Neljas küsimus 63 Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi artikli 18 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et viimati nimetatud sättes ette nähtud kohustust tagada ettevõtjatele võrdne võimalus riigihankemenetlustes osaleda ja keeldu tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile on tingimata rikutud juhul, kui tehnilise kirjeldusega, mis ei ole kooskõlas selle direktiivi artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirjadega, kõrvaldab avaliku sektori hankija teatavad ettevõtjad või tooted. 64 Direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 2 sõnastusest nähtub üheselt, et selle sätte eesmärk on tuletada tehnilise kirjelduse sõnastamisega seoses meelde teatavaid selle direktiivi artikli 18 lõikes 1 sätestatud eeskirju, nimelt esiteks kohustust kohelda ettevõtjaid võrdselt ja teiseks keeldu konkurentsi kunstlikult piirata (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C‑413/17, EU:C:2018:865, punktid 32 ja 33). 65 Direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 2 niisugust sisu täpsustavad omakorda artikli 42 lõiked 3 ja 4. Nagu nähtub esimese kuni kolmanda eelotsuse küsimuse analüüsist, põhinevad ka need lõiked – nagu on kinnitatud direktiivi 2014/24 põhjenduses 74 – nimetatud kohustusel ja keelul. 66 Järelikult, kui teatavad ettevõtjad või teatavad tooted jäetakse hankemenetlusest kõrvale tehnilise kirjelduse tõttu, mis ei ole kooskõlas direktiivi 2014/24 artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirjadega, rikub see väljajätmine tingimata artikli 42 lõikes 2 sätestatud kohustust tagada, et tehniline kirjeldus tagab võrdse võimaluse hankemenetluses osaleda ega piira põhjendamatult konkurentsi. 67 Seetõttu tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi artikli 18 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et viimati nimetatud sättes ette nähtud kohustust tagada ettevõtjatele võrdne võimalus riigihankemenetlustes osaleda ja keeldu tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile on tingimata rikutud juhul, kui tehnilise kirjeldusega, mis ei ole kooskõlas selle direktiivi artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirjadega, kõrvaldab avaliku sektori hankija teatavad ettevõtjad või tooted. Kohtukulud 68 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 42 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et tehnilise kirjelduse sõnastamise viiside loetelu selles sättes on ammendav, ilma et see piiraks niisuguste kohustuslike riigisiseste tehniliste eeskirjade kohaldamist, mis on kooskõlas liidu õigusega nimetatud sätte tähenduses, ja ilma et see piiraks selle direktiivi artikli 42 lõike 4 kohaldamist. 2. Direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et avaliku sektori hankijad ei või ilma ehitustööde riigihanke tehnilises kirjelduses märget „või samaväärne“ lisamata täpsustada, millistest materjalidest peavad pakkujate pakutud tooted olema valmistatud, välja arvatud juhul, kui teatava materjali kasutamine tuleneb vältimatult hankelepingu esemest, sest ükski teistsugusel tehnilisel lahendusel põhinev alternatiiv ei ole mõeldav. 3. Direktiivi 2014/24 artikli 42 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi artikli 18 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et viimati nimetatud sättes ette nähtud kohustust tagada ettevõtjatele võrdne võimalus riigihankemenetlustes osaleda ja keeldu tekitada põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile on tingimata rikutud juhul, kui tehnilise kirjeldusega, mis ei ole kooskõlas selle direktiivi artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirjadega, kõrvaldab avaliku sektori hankija teatavad ettevõtjad või tooted. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: hollandi.