Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-25-4566 22. juuni 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Julia Laffranque OÜ Warren Safety kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni
2.detsembri 2025. a otsuse tühistamiseks ning Transpordiameti kohustamiseks viima riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027–2031“ alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla Kaebaja (vaidlustaja) OÜ Warren Safety, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) Transpordiamet, esindajad Ege Stiina Järvmägi, Monika Pihlak ja Gertrud Suve Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2026. a otsus OÜ Warren Safety kassatsioonkaebus Transpordiameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada OÜ Warren Safety kassatsioonkaebus.
2.Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 2. detsembri 2025. a otsus, Tallinna Halduskohtu
26.jaanuari 2026. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2026. a otsus osas, milles jäi rahuldamata OÜ Warren Safety vaidlustus riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027–2031“ (viitenumber 299816) hankelepingu projekti lisa 26 punktis 4.4 nimetatud tööde ja teenuste osas. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2026. a otsus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa jõusse, kuid muuta ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Warren Safety kaebus ning tuvastada, et riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027–2031“ (viitenumber 299816) hankelepingu projekti lisa 26 on punktis 4.4 tellitavate tööde ja teenuste osas õigusvastane, ning kohustada Transpordiametit viima see kooskõlla kehtiva õigusega.
5.Mõista Transpordiametilt OÜ Warren Safety kasuks välja menetluskulud 15 000 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet avaldas 12. septembril 2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026–2031“ (alates
3-25-4566
11.juunist 2026 „Ida-Harju hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027–2031“) (viitenumber 299816) hanketeate ning tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (RHAD).
17.oktoobril 2025 täiendas hankija riigihanke alusdokumente selliselt, et lisas hankelepingu projekti juurde lisa 26 „Veneküla (Koplimetsa) ja Väo parklate hooldustööd. Tehniline kirjeldus“.
2.Hankelepingu projekti lisa 26 punkt 4 sätestas, et hankelepingu täitja peab Veneküla parklas tegema järgmisi töid: (i) parkla väliterritooriumi ja hoonete heakord perioodil 1. oktoober 2026 – 30. september 2031 (p 4.1), sh veoautode parkla territoorium, haljastuse ja hoonete heakord (p 4.1.1); (ii) parkla valveteenus, sh dispetšeriteenus perioodil 1. november 2026 – 30. september 2031 (p 4.2); (iii) parkla elektrikäit perioodil 1. november 2026 – 30. september 2031 (p 4.3); (iv) parkla reoveemahuti tühjendus, sh õli- ja liivapüüduri hooldus perioodil 1. jaanuar 2029 – 30. september 2031 (p 4.4); (v) parkla hoonete ventilatsioonisüsteemide hooldus perioodil 1. november 2026 – 30. september 2031 (p 4.5); (vi) parkla hoonete kliimaseadmete hooldus perioodil 1. november 2026 – 30. september 2031 (p 4.6). Üksikasjalikud nõuded hankelepingu projekti lisa 26 punktis 4 nimetatud töödele kehtestas hankija vastavalt „Veneküla (Koplimetsa) ja Väo parklate hooldustööd. Tehniline kirjeldus“ lisades 1–6.
3.OÜ Warren Safety esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse riigihanke alusdokumentide peale. Vaidlustaja hinnangul on riigihanke alusdokumendid õigusvastased osas, milles need kohustavad hankelepingu täitjat tegema Veneküla parklas hoonete väli- ja sisekoristust, osutama valve- ja dispetšeriteenust, tagama elektrikäitu, tühjendama reoveemahutit koos õli- ja liivapüüduri hooldusega ning hooldama parkla hoonete ventilatsioonisüsteeme ja kliimaseadmeid. Need ülesanded väljuvad teede korrashoiuga seotud tavapärastest ülesannetest. Hankija nõuab tegevuslubasid, pädevusi ja vahendeid, mida maanteede hooldustööde valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel tavapäraselt ei ole. Hankelepingu eseme laiendamine mõjutab riigihanke avatust konkurentsile, kuivõrd potentsiaalsete pakkujate arv on lisanõuete tõttu oluliselt vähenenud.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 2. detsembri 2025. a otsusega vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustaja vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. Kuigi hankija ei ole põhjendanud, miks vaidlusalused tööd hankelepingu esemesse lisati, on tal õigus määrata hankelepingu ese oma vajadusest lähtuvalt. Hankijal on õigus valida, kuidas korraldada riigiteede koosseisu kuuluvate parklate korrashoid. Hankija valikute majanduslikku põhjendatust ja otstarbekust vaidlustuskomisjon ei kontrolli.
5.OÜ Warren Safety esitas 11. detsembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 2. detsembri 2025. a otsus. Kaebaja palus teha asjas uus otsus, millega vaidlustus rahuldatakse.
5.1.Riigihanke alusdokumendid on õigusvastased osas, milles need sisaldavad hankelepingu projekti lisas 26 nimetatud töid (vt käesoleva otsuse p 3). Vaidlusaluste tööde hankimine on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-dega 1, 2, 3 ja 5. Lisa 26 ei ole siiski õigusvastane osas, milles see kohustab hankelepingu täitjat tegema Veneküla ja Väo parklas väliseid heakorratöid (hankelepingu lisa 26 lisa 1 p-d 3.1–3.4 ja 3.7).
5.2.Vaidlusalused tööd ei seostu hankelepingu esemega (teehooldus) ning hankija pole neid varem koos riigiteede korrashoiutöödega tellinud. Hankija korraldab paralleelselt vaidlusaluse riigihankega 2(9)
3-25-4566 veel kahte riigihanget: „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“ (viitenumber 300381), mille raames hangib hankija turvateenust ka Veneküla parklale, ja „Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026–2028“ (viitenumber 299569), mille raames hangib hankija elektrikäitu ka Veneküla parklale.
5.3.Hankija ei tohi kehtestada tingimust, mis piirab pakkuja õigust otsustada, kas ta täidab hanke ise või alltöövõtjate abil. Riigiteede hooldajaid sunnitakse vahendama alltöövõttu, ilma et neil oleks vahendid ja pädevus alltöövõtu objektiks olevate tööde juhtimiseks ja kontrollimiseks.
5.4.Hankija on vaidlusalused tingimused riigihangete alusdokumentide hulka lisanud üksnes enda mugavusest lähtudes. Sellisel kaalutlusel tegutsemine ei ole lubatav. Isegi kui töid tohiks hankida ühe hankega, on hankija rikkunud RHS § 27 lg-s 2 ettenähtud põhjendamiskohustust.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 26. jaanuari 2026. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2). Halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsuse osas, milles vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse rahuldamata hankelepingu projekti lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste osas ning milles vaidlustuskomisjon jättis vaidlustusmenetluse kulud tervikuna kaebaja kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus tegi uue otsuse, milles tuvastas, et hankelepingu projekti lisa 26 on punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste osas vastuolus õigusaktidega, ning kohustas vastustajat need õigusaktidega vastavusse viima (resolutsiooni p 4). Lisaks mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2950 eurot, millest vaidlustusmenetluse kulud on 1450 eurot ja kohtumenetluse kulud on 1500 eurot (resolutsiooni p 5). Halduskohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
6.1.Hankelepingu projekti lisa 26 on osaliselt vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2, 3 ja 5. Vastuolu seisneb selles, et hankija hangib töid ja teenuseid, mille jaoks on ta juba korraldanud paralleelsed hankemenetlused ning mille tegemiseks on ta sõlminud ka kehtivad hankelepingud. Kusjuures juba sõlmitud hankelepingute perioodid kattuvad hankelepingu projekti lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud perioodidega. Kuigi hankija on pidanud võimalikuks olemasolevad hankelepingud üles öelda, ei pruugi see realiseeruda.
6.2.Riigihange peab lähtuma reaalsest, objektiivselt olemasolevast hankevajadusest. Ettevõtjad, kes soovivad käesoleva vaidluse esemeks olevas hankemenetluses pakkumuse esitada, ei saa olla kindlad, et teenuse osutamine on võimalik. See mõjutab pakkumuse hinda: pakkujatel pole võimalik mõistlikult hinnata lepingu tegelikku mahtu, väärtust, riske ja vastutuse jaotust. Võib juhtuda, et hankija tegevuse tõttu peab pakkuja sõlmitud lepinguid muutma või tasuma näiteks leppetrahvi. Selline olukord mõjutab pakkumusi ja nende võrreldavust ning rikub selgelt RHS § 3 p-de 1 ja 5 põhimõtteid.
6.3.Õigusvastasuse ületamine võib olla võimalik siis, kui hankija muudab punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud teenuste osutamise algusaega ning seab selle sõltuvusse riigihangete „Transpordiameti hoonete ja rajatiste turvateenus“ (viitenumber 300381) ja „Transpordiameti hoonete elektripaigaldiste käidukorraldusteenus 2026–2028“ (viitenumber 299569) raames sõlmitud hankelepingute täitmise tähtaegadest.
6.4.Riigihanke alusdokumendid ei ole õigusvastased hankelepingu projekti lisa 26 punktides 4.1 ja 4.4–4.6 nimetatud tööde osas. Hankijal on hanketingimuste ja hanke struktuuri määramisel avar kaalutlusruum. Potentsiaalsetel pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda teenuste eraldi hankimist või riigihanke osadeks jagamist, kui hankijal on hangete koondamiseks asjakohane ja mõistlik põhjus.
3(9)
3-25-4566
6.5.Lisa 26 on proportsionaalne hankija eesmärgiga, milleks on hankida kõiki teenuseid ühelt lepingupartnerilt. See ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet ega välista konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Hankija ei riku ka säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtet. Vaidlusalused tööd ja teenused võivad küll konkreetse hankelepingu raames olla kallimad, ent ühe lepingu põhimõte võimaldab maandada riske, mis mitme erineva lepingupartneri korral võivad esile tõusta.
6.6.Kuigi hankija ei ole RHAD-is põhjendanud, miks ta otsustas pärast riigihanke väljakuulutamist liita riigihankesse vaidlusalused tööd ja teenused, ei ole kohtul alust kohustada hankijat RHAD-i selles osas muutma. Seda on möönnud ka kaebaja, et kaebuse eesmärgiks pole see, et hankija täidaks RHS § 27 lg-s 2 toodud põhjendamiskohustuse.
6.7.Hankija on vaidlustus- ja kohtumenetluses põhjendanud vaidlusaluste tööde ja teenuste lisamist RHAD-i sellega, et kompleksteenuse hankimine on tehnilis-majanduslikult soodsam ning ka teede kasutajate huvides on, et kogu hooldepiirkonna teedevõrk, sh ka parkla ning seal asuvad rajatised, vastavad kõigile heakorranõuetele. Lisaks tõi hankija välja, et ühe lepingupartneri puhul on võimalik vähendada vastutuslünkasid. Need põhjendused on asjakohased ja piisavad ega ole meelevaldsed. Kohus ei kontrolli hankija otsuse majanduslikku põhjendatust või otstarbekust.
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse osas. Kaebaja palus muuta ka halduskohtu otsuse põhjendusi.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11. märtsi 2026. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus tühistas riigihangete vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu otsused osas, milles vaidlustus jäi rahuldamata hankelepingu projekti lisa 26 punktides 4.1, 4.5 ja 4.6 tellitavate tööde ja teenuste osas, ning menetluskulude osas (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt ning tuvastas, et hankelepingu projekti lisa 26 on ka punktides 4.1, 4.5 ja 4.6 tellitavate tööde ja teenuste osas vastuolus õigusaktidega, ning kohustas Transpordiametit viima need õigusaktidega vastavusse (resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluse ning esimese ja teise kohtuastme menetluskulud 5385 eurot (resolutsiooni p 5). Ringkonnakohus põhjendas oma otsust järgmiselt.
8.1.Halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, s.o hankelepingu projekti lisa 26 punktides 4.2 ja 4.3 tellitavate tööde ja teenuste osas. Õige on halduskohtu seisukoht, et need punktid olid õigusvastased seetõttu, et hankija oli punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud tööde ja teenuste osutamiseks juba sõlminud kehtivad hankelepingud. Seejuures kattus sõlmitud lepingute kehtivusaeg osaliselt käesoleva hankemenetluse tulemusel sõlmitava hankelepingu kehtivusajaga.
8.2.Halduskohus on samas jätnud tähelepanuta, et ka ülejäänud vaidlusaluste tööde ja teenuste osas on hankija juba sõlminud kehtivad hankelepingud. Kusjuures ei ole tähtsust, kas hankemenetlused toimusid samal ajal või olid hankelepingud sõlmitud juba enne praeguses asjas vaieldava hanke korraldamist. Kaebaja on asjas esitanud tõendid, mille järgi hankes viitenumbriga 297130 hankis hankija Veneküla parkla koristust, sh parkla hoonete sise- ja välikoristust, hankeleping on sõlmitud ja kehtib 1. juulist 2026 – 1. juulini 2029; hankes viitenumbriga 285474 hankis hankija Veneküla parkla ventilatsioonisüsteemide hooldust, hankeleping on sõlmitud ja kehtib
1.jaanuarist 2025 - 31. detsembrini 2027; hankes viitenumbriga 286495 hankis hankija Veneküla parkla kliimaseadmete hooldust, hankeleping on sõlmitud ja kehtib
1.jaanuarist 2025 - 31. detsembrini 2027. Hankija ei vaielnud nendele tõenditele vastu. Seega on ka hankelepingu projekti lisa 26 punktid 4.1, 4.5 ja 4.6 riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. Punkti 4.4 osas vastuolu ei esine: eelneva samasisulise riigihanke leping kehtib kuni 4(9)
3-25-4566
31.detsembrini 2028 ja praegu 1. jaanuar 2029 - 30. september 2031.
hangib
hankija
teenust
perioodiks
8.3.Kompleksteenuse hankimine on õiguspärane. Parkla on tee osa ning riigitee korrashoid on olemuslikult seotud riigitee osaks oleva parkla korrashoiuga. Parkla korrashoid seostub omakorda seal asuvate teenindushoonete ja tehnosüsteemide korrashoiuga. Koosmõjus aitavad need teenused tagada liiklusohutust. Asjaolust, et seni on hankija vastavaid teenuseid hankinud eraldi, ei tulene õiguspärast ootust, et see peaks nii edasi kestma ka tulevikus. Hankija on veenvalt põhjendanud, et parkla opereerimisega seotud teenuste hankimine koos teehooldusteenusega tagab teenuste stabiilsema ja kvaliteetsema osutamise ning vähendab vastutuse hajumise võimalusi. Need põhjendused on piisavad ja välistavad hankija meelevaldse tegutsemise. Puudub kahtlus, et hankija lähtus nendest kaalutlustest juba RHAD-i koostamisel, mistõttu saab neid seisukohti arvestada ka kohtumenetluses.
8.4.On usutav, et pelgalt teehooldusega tegeleval pakkujal on vaidlusaluses hankes pakkumuse esitamine töömahukam ja ebamugavam, kui see oleks üksnes teehoolduse hanke puhul. Pakkuja mugavus pole aga RHS-iga kaitstav õigushüve. Alltöövõtu kaasamine on hangetel tavapärane. Hankija on märkinud, et hanke vastu on suur huvi (tavapärase 2–7 pakkuja asemel on 14 huvilist), mis viitab, et hanke sellisel viisil korraldamine ei ole mõjunud konkurentsi pärssivalt.
8.5.Kuna osas, mis puudutab riigihanke põhimõttelist korraldamist kompleksteenuse hankena, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, ei ole põhjust muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
9.Ringkonnakohtu otsusele lisati eriarvamus. Eriarvamuse järgi ei tulene RHS § 3 p-dest 1, 3 ja 5 sellist põhimõtet või keeldu, mis keelaks hankijal korraldada hankemenetlust olukorras, kus hankija on teise isikuga sama teenuse osutamiseks juba sõlminud kehtiva hankelepingu. Viidatud normid ei kaitse juba olemasolevate ja kehtivate hankelepingute täitmist, vaid on mõeldud kaitsma võimalike pakkujate huve hankemenetluses. Praegusel juhul on kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele tagatud ühetaoline võimalus osaleda hankemenetluses ja oma pakkumus esitada. Hankijal lasub risk, et ta peab mõlema lepingu poole ees oma kohustused täitma. Viidatud normid on mõeldud kaitsma potentsiaalsete pakkujate huve ning pakkuja ei saa asuda kaitsma seda, et hankija kasutaks maksumaksjalt saadud raha säästlikult või otstarbekalt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning osas, milles ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 5385 eurot. Kaebaja palub muuta haldus- ja ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
10.1.Vaidlusalused teenused ei ole osa riigiteede hooldamisest. Riigiteede korrashoidu ei mõjuta mingil moel veoautojuhtidele teenuseid pakkuva parkla hoonete korrashoid. Isegi kui mingi seos esineks, ei oleks see piisav. Lisaks algab iga üksiku teenuse osutamine erineval ajal, mistõttu ei moodusta vaidlusalused tööd ja teenused isegi parkla osas tervikteenust. Hankija ei ole selgitanud, miks ta ei saa Veneküla parkla opereerija leidmiseks korraldada eraldi riigihanget või jagada käesolevat hanget osadeks. Pole mingit põhjust eeldada, et hankija on üldse kaalunud, kas jagada hange osadeks.
10.2.Hankele registreerunud isikute arv ei võimalda järeldada, et hanke vastu on vaidlusaluste tingimuste lisamise tõttu tavapärasest suurem huvi. Tegelikku konkurentsi näitab esitatud pakkumuste arv. Riigiteede hooldajad on sunnitud kasutama alltöövõttu ning alltöövõtjad võivad küsida turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda.
5(9)
3-25-4566
10.3.Kaebaja eesmärk ei olnud vaidlusaluste tööde osutamise aja edasilükkamine, vaid RHAD-i muutmine selliselt, et pakkumuse esitamisel poleks vaja vaidlusaluseid töid üldse pakkuda. Sellel, et kohtud on pidanud õigusvastasuse ületamist võimalikuks tööde algusaja edasilükkamise teel, on iseseisev mõju kaebaja õigustele. Efektiivse õiguskaitse põhimõttega pole kooskõlas olukord, kus kaebaja peab uuesti pöörduma kohtusse, vaidlustades täpselt samad tingimused samadel argumentidel. Sellise vaidlustuse esitamine poleks ka lubatav.
10.4.Vaidlustus rahuldati viie hanketingimuse osas ja jäeti rahuldamata ühe hanketingimuse osas. Seega rahuldati vaidlustus 5/6 osas. Ringkonnakohus on pidanud põhjendatud menetluskuluks üksnes kolmandikku kõikidest kantud kuludest. Põhjendamatu on proportsioonide leidmisel riigilõivude ja menetluskulude liitmine.
10.5.Asjakohane võib olla Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemine küsimustes, kas hankija võib RHS § 27 lg 2 kohased põhjendused esitada alles kohtumenetluses ning milline on hankija diskretsioon hankelepingu eseme määramisel.
11.Vastustaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on hankija kaalutlusõiguse ulatust õigesti hinnanud. Vastustaja on korduvalt selgitanud, miks ta on valinud just sellise hankestrateegia ja kuidas vaidlusalused tööd ja teenused on funktsionaalselt seotud riigiteede võrgustikus oleva parklaga. Kõige suurema osa Veneküla parklaga seotud töödest ja teenustest moodustavad otseselt teehooldusega seotud tööd. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, et ringkonnakohus on jätnud käsitlemata asjaolu, et iga üksiku vaidlusaluse teenuse osutamine algab erineval ajal. Kehtiva RHAD-i kohaselt vastutab 2029. aastaks kogu parkla eest teehooldaja, mis tähendab, et hankija saavutab soovitud terviklahenduse ajal, mil lepingu täitmine on veel poole peal. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine pole vajalik, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta tõlgendus on kaebaja esitatud küsimuste puhul ilmselge. Kaebaja peamine eesmärk on jäänud kõikides kohtuastmetes saavutamata.
12.Vastustaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, ning jätta jõusse halduskohtu otsus.
12.1.Ringkonnakohtu otsus väljub kaebuse raamidest. Kaebaja on kinnitanud, et kaebuse eesmärk ei olnud lükata edasi vaidlusaluste tööde algusaega. Ringkonnakohus on eksinud ka tõendite hindamisel, mistõttu pole ringkonnakohtu otsus hankijale täies ulatuses täidetav. Vastustaja ei ole sõlminud Veneküla parklaga seotud hankelepingut riigihanke „Transpordiameti hoonete sise- ja välikoristus“ (viitenumber 297130) tulemusel. Veneküla parkla hoolduskoristuseks on hankija sõlminud hankelepingu hoopis riigihanke „Veneküla ja Väo veoautode parkla hoolduskoristus“ (viitenumber 268232) tulemusel ning selle lepingu täitmise tähtaeg on 10. juuli 2026. Hankelepingu projekti lisa 26 punktis 4.1 nimetatud töid tuleb aga osutama hakata alates 1. oktoobrist 2026. Vastustaja ei pidanud apellatsioonimenetluses vajalikuks igale hankelepingule vastuväiteid esitada.
12.2.RHAD ei ole riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et tal on võimalik juba sõlmitud hankelepinguid muuta. Kui kehtiva lepingu teine pool ei peaks lepingu muutmisega nõustuma, on hankijal õigus leping üles öelda ning lepingu täitja võib nõuda võlaõigusseaduse § 655 lg 1 alusel tasu. Põhjendatud ei ole kehtivate lepingute lõpetamine enne käesoleva hankemenetluse tulemuste selgumist. Juhul kui hankija oleks etteruttavalt lõpetanud varasemad lepingud, peaks hankija praegu korraldama uusi hankemenetlusi, sest on ilmselge, et käesoleva hankemenetluse tulemusena ei ole võimalik alustada töödega tähtaegselt. See ei oleks proportsionaalne saadava teenuse ja hanke korraldamiseks tehtava töö mahu mõttes ning tooks kaasa avalike vahendite ja ressursi ebaotstarbeka kulutamise.
6(9)
3-25-4566
13.Kaebaja vaidleb vastustaja kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on jõustunud osas, millega on tuvastatud hankelepingu projekti lisa 26 punktide 4.2 ja 4.3 õigusvastasus. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud kaebaja põhjendustega, on kohus siiski jäänud kaebuse piiridesse. Vastustaja etteheited, mis puudutavad tõendite hindamist, on põhjendamatud olukorras, kus vastustaja on nende tõendite osas jätnud teadlikult seisukohad esitamata. Ühte teenust ei saa samal ajal osutada kaks pakkujat. RHS-i eesmärk on kaitsta pakkujaid hankija meelevaldse tegevuse eest. Paralleelsed lepingud ei ole hankija, vaid pakkuja risk. RHS § 3 p-ga 5 ei ole kooskõlas, kui riigiasutus maksab ühe ja sama teenuse osutamise eest korraga kahele pakkujale, kellest üks teenust ei osuta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kaebaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis tuvastamata hankelepingu projekti lisa 26 punkti 4.4 õigusvastasuse. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 5385 eurot. Kolleegium teeb nimetatud osas uue otsuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5). Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus jõusse, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste muutmise tõttu tuleb muuta ka halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 230 lg 5 p 6).
15.Kaebaja vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, milles kohus jättis tuvastamata hankelepingu projekti lisa 26 punkti 4.4 õigusvastasuse. Samuti taotleb kaebaja kassatsioonkaebuses nii halduskohtu kui ringkonnakohtu otsuse põhjenduste muutmist. Vastustaja on vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse tervikuna. Kuna halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles halduskohus tuvastas hankelepingu projekti lisa 26 punktide 4.2 ja 4.3 õigusvastasuse ning kohustas hankijat need õigusaktidega kooskõlla viima, on kassatsiooniastmes vaidluse esemeks hankelepingu projekti lisa 26 punktide 4.1 ja 4.4–4.6 õiguspärasus. Vaidluse all on ka nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse põhjenduste õigsus.
16.Esmalt käsitleb kolleegium seda, kas hankija võib vaidlusaluseid töid ja teenuseid ühe riigihanke raames kompleksteenusena hankida, ning võtab seejärel seisukoha küsimuses, kas vaidlusalused hanketingimused on kooskõlas kehtiva õigusega. Lõpetuseks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused.
17.Hankelepingu projekti lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.6 näevad ette, et hankelepingu täitja peab tagama Veneküla parkla territooriumil olevate hoonete heakorra (p 4.1), tühjendama parkla reoveemahutit, sh hooldama õli- ja liivapüüdurit (p 4.4) ning hooldama parkla hoonete ventilatsioonisüsteeme (p 4.5) ja kliimaseadmeid (p 4.6).
18.Vaidlusalused tingimused on osa tehnilisest kirjeldusest. Tehnilises kirjelduses määratakse kindlaks hangitava ehitustöö, teenuse või asja nõutavad omadused (direktiivi 2014/24 art 42 lg 1; RHS § 87 lg 1) ning see on mõeldud eelkõige hankelepingu eseme ja seeläbi ka hankija vajaduste kirjeldamiseks.
19.Tehnilise kirjelduse koostamisel ning ühtlasi hankelepingu eseme määramisel peab hankija silmas pidama, et tehniline kirjeldus võimaldaks kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu hankemenetlusele ega tekitaks põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (direktiivi 2014/24 art 42 lg 2; RHS § 88 lg 7). Hankija peab tehnilise kirjelduse koostamisel lähtuma ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, mille järgi peavad avaliku sektori hankijad kohtlema ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsema läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Lähtuda ei tohi eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget 7(9)
3-25-4566 kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna (direktiivi 2014/24 art 18 lg 1; RHS § 3 p-d 1–3).
20.Seda, et hankija käitub riigihanke alusdokumentide koostamisel kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, aitab muu hulgas tagada hankija kohustus kaaluda, kas põhjendatud võib olla riigihanke ühe menetluse raames osadeks jaotamine (direktiivi 2014/24 art 46; RHS § 27). Sellest tuleb eristada hankija võimalust jaotada riigihange eraldi riigihangeteks (RHS § 28).
21.Riigihanke osadeks jaotamise eesmärk on lihtsustada väikeste ja keskmiste ettevõtete ligipääsu riigihankelepingutele ning seeläbi konkurentsi suurendamine (direktiivi 2014/24 põhjenduspunkt 78). Kuigi avaliku sektori hankijal on lai kaalutlusruum otsustamaks, kas riigihange osadeks jaotada, peab ta osadeks jaotamata jätmisel esitama asjakohased põhjendused (RHS § 27 lg 2; direktiivi 2014/24 art 46 lg 1). RHS § 27 lg 2 kohased põhjendused tuleb esitada juba hanketeates, välja arvatud juhul, kui see teave on esitatud üksikaruandes (direktiivi 2014/24 lisa V, C osa „Hanketeates avaldatav teave“ p 14; art 49).
22.Käesoleval juhul on hankija selgitanud hanketeates riigihanke osadeks jaotamata jätmise kohta järgmist: „osadeks mittejaotamise põhjendus on toodud riigihanke alusdokumendis“ (hanketeate p 2.1.4). Riigihanke alusdokumendis on hankija täpsustanud, et „hankija hangib erinevatel aegadel riigiteede korrashoidu 16 erinevas piirkonnas eraldi riigihangetena, seega hankija on jaganud hankeid osadeks“ (p 1.7).
23.Võttes arvesse, et hankija lisas hankelepingu esemesse 17. oktoobril 2025 Veneküla parklaga seotud tööd, mis pole olemuslikult teehooldusega seotud ning mida siiamaani on hankija hankinud eraldi riigihangetega, pidi hankija hankelepingu eseme laiendamisel kaaluma, kas on põhjendatud Veneküla parklaga seostuvate tööde hankimine riigihanke eraldi osana. Selle kaalumise tulemus oleks pidanud kajastuma hanketeates (vt ka RHS § 81 lg 1). Kuna vaidlusaluste teenustega seotud teenuste osutamise turul tegutsevad ettevõtjad võivad sageli erineda teehoolduse turul tegutsevatest ettevõtjatest, ei pruugi nende teenuste ühes riigihankes hankimisel olla konkurents ära kasutatud parimal võimalikul viisil. Selge eelise võivad saada need pakkujad, kes juba osutavad mõlemat liiki teenust. Kuigi hankija on kohtumenetluse käigus selgitanud, miks ta vaidlusalust hanget eraldi osadeks ei jaotanud, ei asenda kohtumenetluse käigus esitatud põhjendused praegusel juhul põhjendusi, mis oleks tulnud esitada hanketeates. Seejuures on hankija selgitused vaidlustus- ja kohtumenetluse käigus muutunud, mistõttu ei ole kohtul võimalik veenduda, millistest esitatud põhjendustest juhinduti juba vaidlusaluste teenuste hankelepingu esemesse lisamisel (vrd RKHKo 3-19-292/72, p 17).
24.Kuivõrd kohtul ei ole praegusel juhul põhjendamisvigade tõttu võimalik kontrollida, kas hankija tegutses vaidlusaluste teenuste hankelepingu esemesse lisamisel kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, on riigihanke alusdokumendid, täpsemalt hankelepingu projekti lisa 26 punktid 4.1 ja 4.4–4.6, õigusvastased.
25.Isegi kui hankija oleks nõuetekohaselt kaalunud vaidlusaluste teenuste lisamist hankelepingu esemesse, on kohtud õigesti leidnud, et õigusvastane on olukord, kus hankija hangib selliseid töid ja teenuseid, mille jaoks on ta kattuvaks perioodiks teiste riigihangete raames juba hankelepingud sõlminud. Samade teenuste paralleelne hankimine kattuvateks perioodideks ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige hankija kohustusega tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt (RHS § 3 p 1). Potentsiaalsel pakkujal peab olema võimalik prognoosida tööde tegelikku mahtu. Ei ole välistatud, et hankijal ei õnnestu juba sõlmitud lepinguid ennetähtaegselt üles öelda. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus hankija peab hoopis vaidlusaluse hanke tulemusel sõlmitud hankelepingu osaliselt ennetähtaegselt lõpetama. 8(9)
3-25-4566
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kaebaja kassatsioonkaebuse. Vaidlusalused tingimused on õigusvastased eelkõige seetõttu, et hankija pole kaalunud, kas riigihanke leping jaotada osadeks. Seetõttu tuleb muuta halduskohtu otsuse põhjendusi osas, milles halduskohus leidis, et tingimuste õigusvastasus võib olla ületatav seeläbi, kui hankija muudab teenuste osutamise algusaega ning seab selle sõltuvusse paralleelsete riigihangete hankelepingute täitmise tähtaegadest. Esmalt peab hankija kaaluma, kas vaidlusaluste tööde osas võib olla vajalik jaotada riigihange osadeks.
27.Vastustaja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus järeldas ekslikult, et vastustaja on hankelepingu projekti lisa 26 punktis 4.1 nimetatud tööde ja teenuste osas juba sõlminud kehtiva hankelepingu (RKHKm 3-17-2226/113, p 5; HKMS § 134 lg 1, lg 2 p 4 ja lg 3), on hankelepingu projekti lisa 26 punkt 4.1 igal juhul õigusvastane.
28.Kaebaja on viidanud vajadusele küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas hankija võib RHS § 27 lg-s 2 nimetatud põhjendused esitada alles kohtumenetluses ning milline on hankija diskretsioon hankelepingu eseme määramisel. Kolleegiumi hinnangul pole käesoleval juhul alust Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Euroopa Liidu õigus on selles küsimuses selge (acte clair). Mis puudutab hankija kaalutlusruumi ulatust hankelepingu eseme määramisel, siis on Euroopa Kohus seda küsimust juba lahendites C-424/23 DYKA Plastics ja C-413/17 Roche Lietuva käsitlenud (acte éclairé).
29.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigihangete vaidlustuskomisjonis oli kaebaja menetluskuluks 4353 eurot 40 senti (sh riigilõiv 1280 eurot). Halduskohtumenetluses oli kaebaja menetluskuluks 5715 eurot 40 senti (sh riigilõiv 1300 eurot) ning ringkonnakohtus oli kaebaja menetluskuluks 6080 eurot (sh riigilõiv 2560 eurot). Kassatsiooniastmes oli kaebaja menetluskuluks 5712 eurot 80 senti (sh riigilõiv 50 eurot). Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud täies mahus põhjendatud. Kolleegium peab põhjendatuks mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.