C-414/24

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 18. juuni 2026 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus (EL) 2016/679 – Artiklid 77 ja 79 – Õiguskaitsevahendid – Samaaegne kasutamine – Liikmesriigi järelevalveasutusele kaebuse ja kohtusse õiguskaitsevahendi esitamise vaheline seos – Vastuoluliste otsuste oht – Tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte – Liikmesriikide menetlusautonoomia – Tõhususe põhimõte – Võrdväärsuse põhimõte Kohtuasjas C‑414/24, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) 17. mai 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. juunil 2024, menetluses Datenschutzbehörde, Dr . G. S., menetluses osalesid: Bundesministerin für Justiz, D GmbH, EUROOPA KOHUS (esimene koda), koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtunikud I. Ziemele (ettekandja), A. Kumin, S. Gervasoni ja M. Bošnjak, kohtujurist: J. Richard de la Tour, kohtusekretär: A. Calot Escobar, arvestades kirjalikku menetlust, arvestades seisukohti, mille esitasid: – Datenschutzbehörde, esindajad: M. Schmidl ja E. Wagner, – dr G. S., esindaja: Rechtsanwältin S. Binder-Novak, – D GmbH, esindaja: Rechtsanwalt S. Korab, – Austria valitsus, esindajad: A. Posch, J. Schmoll ja C. Gabauer, – Itaalia valitsus, esindaja: S. Fiorentino, keda abistas avvocato dello Stato E. De Bonis, – Ungari valitsus, esindajad: Zs. Biró-Tóth ja M. Z. Fehér, – Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar, M. Heller ja H. Kranenborg, olles 4. septembri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise kohtuotsuse 1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1) (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikleid 77 ja 79. 2 Taotlus on esitatud dr. G. S‑i (edaspidi „GS“) ja Datenschutzbehörde (Austria andmekaitseasutus; edaspidi „andmekaitseasutus“) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et andmekaitseasutus jättis läbi vaatamata GSi kaebuse – mille GS esitas, väites, et tema õigust enda isikuandmete kaitsele on rikutud –, sest puudutatud isik oli varem esitanud sama esemega hagi, mis on jätkuvalt menetluses kohtus, kuhu pöörduti. Õiguslik raamistik Liidu õigus 3 Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendustes 10, 11, 129 ja 141 on märgitud: „(10) Selleks et tagada füüsiliste isikute järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse ning kõrvaldada takistused isikuandmete liikumisel [Euroopa L]iidus, peaks füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitse selliste andmete töötlemisel olema kõigis liikmesriikides samal tasemel. Isikuandmete töötlemisel tuleks tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eeskirjade järjekindel ja ühtne kohaldamine kogu liidus. […] (11) Tõhusaks isikuandmete kaitseks kogu liidus tuleb tugevdada ja täpsustada andmesubjektide õigusi ning isikuandmete töötlejate ja töötlemise üle otsustajate kohustusi […]. […] (129) Selleks et tagada kogu liidus ühtlane järelevalve käesoleva määruse üle ja selle ühtlane täitmine, peaksid järelevalveasutustel olema kõikides liikmesriikides samad ülesanded ja tõhusad volitused, sealhulgas uurimis-, parandus- ja karistuste kehtestamise volitused ning loaandmis- ja nõuandvad volitused, eelkõige füüsiliste isikute esitatud kaebuste puhul, ning ilma et see piiraks süüdistuse ettevalmistamise eest vastutava asutuse liikmesriigi õiguse kohaseid volitusi, õigus juhtida õigusasutuste tähelepanu käesoleva määruse rikkumistele ja volitused osaleda kohtumenetlustes. Need volitused peaksid hõlmama ka õigust kehtestada ajutine või alaline töötlemispiirang, sealhulgas töötlemiskeeld. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata muud käesoleva määruse kohased isikuandmete kaitsega seotud ülesanded. Järelevalveasutuste volitusi tuleks kasutada kooskõlas liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud asjakohaste menetluslike kaitsemeetmetega ning erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. Eelkõige peaks meede olema asjakohane, vajalik ja proportsionaalne käesoleva määruse järgimise tagamise seisukohast, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid; austama isiku õigust ärakuulamisele, enne kui teda kahjustada võiv meede vastu võetakse, ning vältima liigseid kulusid ja liigseid ebamugavusi asjaomastele isikutele. Ruumidele juurdepääsuga seotud uurimisvolitusi tuleks kasutada kooskõlas liikmesriigi menetlusõiguses kehtestatud konkreetsete nõuetega, nagu kohtu eelneva loa hankimise nõue. Järelevalveasutuse õiguslikult siduv meede peaks olema esitatud kirjalikult, olema selge ja ühemõtteline, selles peaks olema märgitud meetme esitanud järelevalveasutus ja meetme esitamise kuupäev ning järelevalveasutuse juhi või tema poolt volitatud liikme allkiri, selles tuleks esitada meetme põhjused ning osutada õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile. See ei tohiks välistada liikmesriigi menetlusnormidest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Selliste õiguslikult siduvate otsuste vastuvõtmine viitab võimalusele, et see võib otsuse vastu võtnud järelevalveasutuse liikmesriigis tuua kaasa kohtuliku kontrolli. […] (141) Igal andmesubjektil peaks olema õigus esitada kaebus ühele järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kooskõlas [Euroopa Liidu põhiõiguste] harta [(edaspidi „harta“)] artikliga 47, kui andmesubjekt on seisukohal, et tema käesoleva määruse kohaseid õigusi on rikutud või kui järelevalveasutus ei reageeri kaebusele, lükkab kaebuse osaliselt või täielikult tagasi või ei võta meetmeid juhul, kui need on vajalikud andmesubjekti õiguste kaitsmiseks. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult kontrollida. Järelevalveasutus peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul. […]“. 4 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 „Õigus andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“)“ lõike 1 punktis d on sätestatud: „Andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks järgmistest asjaoludest: […] d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult.“ 5 Isikuandmete kaitse üldmääruse VI peatükk „Sõltumatud järelevalveasutused“ sisaldab artikleid 51–59. 6 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 57 „Ülesanded“ lõike 1 punkt f on sõnastatud nii: „Ilma et see piiraks muude käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmist, teeb järelevalveasutus oma territooriumil järgmist: […] f) käsitleb andmesubjekti, asutuse, organisatsiooni või ühenduse poolt artikli 80 kohaselt esitatud kaebusi, uurib asjakohasel määral kaebuste sisu ning teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise järelevalveasutusega.“ 7 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 58 „Volitused“ lõikes 2 on sätestatud: „Järelevalveasutusel on järgmised parandusvolitused: a) hoiatada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesoleva määruse sätteid; b) teha vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale noomitusi, kui isikuandmete töötlemise toimingud on rikkunud käesoleva määruse sätteid; c) anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja rahuldaks andmesubjekti taotlused seoses tema käesoleva määruse kohaste õiguste kasutamisega; d) anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse käesoleva määruse sätetega; e) anda korraldus, et vastutav töötleja teavitaks andmesubjekti tema isikuandmetega seotud rikkumisest; f) kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld; g) anda korraldus isikuandmeid parandada või need kustutada või isikuandmete töötlemist piirata artiklite 16, 17 ja 18 alusel ning teavitada nimetatud meetmetest vastuvõtjaid, kellele isikuandmed on artikli 17 lõike 2 ja artikli 19 kohaselt avaldatud; h) võtta sertifikaat tagasi või anda sertifitseerimisasutusele korraldus võtta tagasi artiklite 42 ja 43 alusel väljastatud sertifikaat või anda sertifitseerimisasutusele korraldus jätta sertifikaat väljastamata, kui sertifitseerimise nõuded ei ole täidetud või ei ole enam täidetud; i) määrata artikli 83 kohaselt trahve lisaks käesolevas lõikes osutatud meetmetele või nende asemel, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest; j) anda korraldus peatada kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog.“ 8 Isikuandmete kaitse üldmääruse VIII peatükk „Õiguskaitsevahendid, vastutus ja karistused“ sisaldab artikleid 77–84. 9 Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 77 „Õigus esitada järelevalveasutusele kaebus“ on ette nähtud: „1. Ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub käesolevat määrust. 2. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitatakse, teavitab kaebuse esitajat kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest, sealhulgas artikli 78 kohasest õiguskaitsevahendi kasutamise võimalusest.“ 10 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 78 „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile järelevalveasutuse vastu“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud: „1. Ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsuse vastu, mis teda puudutab. 2. Ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui artiklite 55 ja 56 kohaselt pädev järelevalveasutus ei käsitle kaebust või ei teavita andmesubjekti kolme kuu jooksul artikli 77 kohaselt esitatud kaebuse menetlemise käigust või tulemustest.“ 11 Määruse artiklis 79 „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu“ on sätestatud: „1. Ilma et see piiraks mis tahes kättesaadava haldusliku kaitsevahendi või kohtuvälise heastamisvahendi kohaldamist, sealhulgas õigust esitada järelevalveasutusele artikli 77 kohaselt kaebus, on igal andmesubjektil õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, kui ta leiab, et tema käesolevast määrusest tulenevaid õigusi on rikutud tema isikuandmete tema isikuandmete sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust. 2. Vastutava töötleja või volitatud töötleja vastu algatatakse menetlus selle liikmesriigi kohtus, kus vastutav töötleja või volitatud töötleja asub. Menetluse võib algatada ka selle liikmesriigi kohtus, kus asub andmesubjekti alaline elukoht, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on liikmesriigi avalikku võimu teostav avaliku sektori asutus.“ 12 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 81 „Menetluse peatamine“ lõigetes 2 ja 3 on sätestatud: „2. Kui teise liikmesriigi kohtus toimub sama vastutava töötleja või volitatud töötleja töötlemistegevusega seoses samasisuline menetlus, võib pädev kohus, välja arvatud kohus, kuhu pöörduti esimesena, oma menetluse peatada. 3. Kui menetlus toimub esimese astme kohtus, võib kohus, välja arvatud kohus, kuhu pöörduti esimesena, ühe menetlusosalise taotlusel ka pädevusest keelduda, kui kohus, kuhu pöörduti esimesena, on kõnealustes asjades pädev ja kui asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab neid kohtuasju liita.“ Austria õigus 13 2. jaanuaril 1930 taasavaldatud föderaalse põhiseaduse (Bundes-Verfassungsgesetz; BGBl. 1/1930) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis on § 94 lõikes 1 ette nähtud: „Kohtuvõim on haldusest kõigis astmetes lahutatud“. 14 17. augusti 1999. aasta föderaalseaduse füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel (Bundesgesetz zum Schutz natürlicher Personen bei der Verarbeitung personenbezogener Daten (Datenschutzgesetz, DSG); edaspidi „andmekaitseseadus“) (BGBl. 165/1999) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis on § 24 „Kaebus andmekaitseasutusele“ lõigetes 1 ja 4 sätestatud: „(1) Igal andmesubjektil on õigus esitada andmekaitseasutusele kaebus, kui ta leiab, et teda puudutavate isikuandmete töötlemisel on rikutud isikuandmete kaitse üldmäärust või esimese põhiosa § 1 või § 2. […] (4) Õigus kaebuse menetlemisele lõpeb, kui kaebuse esitaja ei esita seda ühe aasta jooksul alates päevast, mil ta sai teada teda kahjustanud sündmusest, ning igal juhul maksimaalselt kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil sündmus väidetavalt aset leidis. Hilinenud kaebused jäetakse läbi vaatamata. […]“. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 15 Arst GS esitas 3. juulil 2017 äriühingule D, kes pakub veebiplatvormi, mis võimaldab kolmandatel isikutel arstide kohta hinnanguid ja kogemuslugusid esitada, taotluse kustutada teda puudutavad teatavad isikuandmed, tuginedes isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisele eelnenud õiguslikule olukorrale. Äriühing D jättis 10. juulil 2017 isikandmete kustutamise taotluse rahuldamata. 16 Seejärel, 2017. aasta novembris, esitas GS selle äriühingu vastu tsiviilkohtusse hagi, väites eelkõige, et rikutud on õigust isikuandmete kaitsele, ja nõudis enda kohta avaldatud isikuandmete kustutamist. Lisaks palus ta kohustada seda äriühingut hoiduma nende andmete mis tahes edasisest töötlemisest. 17 Pärast isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist taotles GS 22. juunil 2018 äriühingult D uuesti oma nende isikuandmete kustutamist, mis olid avaldatud tema platvormil. Seegi taotlus jäeti 6. juuli 2018. aasta kirjaga rahuldamata. 18 Kirjeldatud olukorras esitas GS 26. juulil 2018 andmekaitseasutusele vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõikele 1 kaebuse, mis tugines eelkõige selle määruse artiklile 17, milles on sätestatud õigus andmete kustutamisele. Kaebuses palus GS andmekaitseasutusel tuvastada, et on rikutud tema õigust isikuandmete kaitsele, kohustada äriühingut D kustutama kõik teda puudutavad isikuandmed oma platvormilt ja hoiduma nende mis tahes edasisest töötlemisest. 19 Andmekaitseasutus jättis 4. jaanuari 2019. aasta otsusega kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et kaebusel ja 2017. aasta novembris tsiviilasjas esitatud hagil, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 16, on sama ese, nimelt nende GSi puudutavate isikuandmete kustutamine, mis on avaldatud sellel platvormil. 20 Andmekaitseasutus leidis, et järelevalveasutuse menetluse ja kohtumenetluse samaaegne või järjestikune läbiviimine on süstemaatilisest seisukohast lähtudes vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse õiguskaitsemehhanismiga. Tema arvates peab järelevalveasutus niisuguses olukorras tegema otsuse samas küsimuses, mis on esitatud tsiviilkohtule. Järelevalveasutusele kaebuse esitamise ja kohtusse pöördumise õiguse samaaegset kasutamist sama eseme puhul ei saa aga lubada. 21 GS vaidlustas andmekaitseasutuse 4. jaanuari 2019. aasta otsuse Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus, Austria); see kohus jättis 4. detsembri 2020. aasta otsusega GSi kaebuse rahuldamata ajal, mil tsiviilkohtu 23. juuli 2020. aasta otsus, millega jäeti GSi nõue rahuldamata, ei olnud veel jõustunud. 22 Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) asus seisukohale, et isikuandmete kaitse üldmäärusega on tahtlikult ette nähtud kahesugune õiguskaitsesüsteem. Ta tõdes, et kuna isikuandmete kaitse üldmäärus on vahetult kohaldatav, tuleb sellega vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid jätta kohaldamata. Seega ei saanud GSi kaebust, mis põhines üldmääruse artikli 77 lõikel 1, andmekaitseasutuse esitatud põhjustel läbi vaatamata jätta, mistõttu tuleb vastupidi nõustuda sellega, et järelevalveasutusel on põhimõtteline pädevus teha niisuguse kaebuse kohta otsus. 23 Kirjeldatud kontekstis leidis see kohus siiski, et kaebus esitati hilinenult, sest selle esitamisel ei järgitud andmekaitseseaduse (põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis) § 24 lõikes 4 ette nähtud üheaastast õigust lõpetavat tähtaega. Kuna isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel esitatud hilinenud kaebus toob kaasa selle läbi vaatamata jätmise, jäeti GSi kaebus põhjendatult läbi vaatamata. 24 Pärast seda, kui Verfassungsgerichtshof (Austria konstitutsioonikohus) ei võtnud GSi kaebust menetlusse, esitasid nii GS kui ka andmekaitseasutus Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus) – kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus – kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) otsuse peale. 25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei jaga Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) arvamust, et GS esitas kaebuse hilinenult. Ta uurib sellegipoolest, kas selle kaebuse läbi vaatamata jätmist ei saanud õiguspäraselt põhjendada muudel põhjustel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus tuletas kõigepealt meelde, mida Euroopa Kohus otsustas 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsuses Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság (C‑132/21, EU:C:2023:2) ja 7. detsembri 2023. aasta kohtuotsuses SCHUFA Holding (täitmata jäänud võlakohustusest vabastamine) (C‑26/22 ja C‑64/22, EU:C:2023:958), ning palub eelkõige selgitada andmekaitseasutuse esitatud põhjendust, mille kohaselt on kohtusse esitatud sama esemega õiguskaitsevahend, mille menetlus on veel pooleli. Ta märgib, et föderaalse põhiseaduse (põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis) § 94 lõikes 1 on nimelt sätestatud, et kohtuvõim on kõikides astmetes haldusest lahutatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgituste kohaselt näeb see säte ette õigusemõistmise ja halduse lahususe põhimõtte, mis tähendab, et kohtuasi tuleb selle menetlemiseks tervikuna anda kas kohtutele või haldusasutustele. Selle kohtu arvates ei luba nimetatud paragrahv seega kohtutel ja haldusasutustel teha sama asja kohta otsuseid samal ajal või üksteise järel. 26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kirjeldatud olukorras tekkinud küsimus, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel järelevalveasutusele esitatud kaebuse võib jätta läbi vaatamata seetõttu, et kohtusse on juba varem esitatud sama eseme kohta tõhus õiguskaitsevahend isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 79 alusel ja selle menetlus on veel kõnealuses kohtus pooleli. 27 Selleks et vältida vastuolulisi otsuseid, kaldub eelotsusetaotluse esitanud kohus arvama, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 81 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud mehhanismi eeskujul võib olla mõeldav möönda, et kui vaidlus on pooleli tsiviilkohtutes ja haldusasutustes, peab organ, kellele õiguskaitsevahend on esitatud teisena, ajalise eelnevuse põhimõtte tõttu puudutatud isiku nõude läbi vaatamata jätma. 28 See kohus lisab siiski, et kui isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel esitatud kaebus jäetakse läbi vaatamata üksnes kohtu menetluses oleva õiguskaitsevahendi tõttu, ei ole läbi vaatamata jätmise ajal siiski veel sisulist otsust isikuandmete kaitsega seotud väidetava rikkumise kohta ning seetõttu ei ole vastuoluliste otsuste oht veel realiseerunud. 29 Eelnevate kaalutluste alusel tekib küsimus, kas olukorda, kus kohtule esitatud õiguskaitsevahendi menetlemine on pooleli, tuleb eristada olukorrast, kus sisuline otsus on juba tehtud, kuigi see ei ole veel jõustunud. 30 Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: „1. Kas [isikuandmete kaitse üldmääruse] artikleid 77 ja 79 tuleb Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsuses Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság (C‑132/21, EU:C:2023:2) ja 7. detsembri 2023. aasta kohtuotsuses SCHUFA Holding (täitmata jäänud võlakohustusest vabastamine) (C‑26/22 ja C‑64/22, EU:C:2023:958) esitatud selgitustest [lähtudes] tõlgendada nii, et riigisiseses õiguses ette nähtud võimalus jätta järelevalveasutusele [üldmääruse] artikli 77 alusel esitatud kaebus läbi vaatamata põhjusel, et samas asjas on juba varem [üldmääruse] artikli 79 alusel esitatud kohtusse õiguskaitsevahend, mille menetlemine on kõnealuses kohtus pooleli, on lubatav viis nende õiguskaitsevahendite vahelise seose reguleerimiseks (Euroopa Kohtu eespool nimetatud kohtupraktika tähenduses)? 2. Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas [isikuandmete kaitse üldmääruse] artikleid 77 ja 79 tuleb Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsuses Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság (C‑132/21, EU:C:2023:2) ja 7. detsembri 2023. aasta kohtuotsuses SCHUFA Holding (täitmata jäänud võlakohustusest vabastamine) (C‑26/22 ja C‑64/22, EU:C:2023:958) esitatud selgitustest lähtudes tõlgendada nii, et riigisiseses õiguses ette nähtud võimalus jätta järelevalveasutusele isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 alusel esitatud kaebus läbi vaatamata põhjusel, et samas asjas pooleliolevas menetluses on [üldmääruse] artiklil 79 põhineva kohtusse esitatud õiguskaitsevahendi kohta juba tehtud sisuline otsus (isegi kui see ei ole veel jõustunud), on lubatav viis nende õiguskaitsevahendite vahelise seose reguleerimiseks (Euroopa Kohtu eespool nimetatud kohtupraktika tähenduses)?“ Eelotsuse küsimuste analüüs 31 Nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõiget 1 ja artikli 79 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et järelevalveasutus, kellele on esitatud vastavalt artikli 77 lõikele 1 kaebus, võib jätta selle läbi vaatamata üksnes põhjusel, et varem on esitatud vastavalt artikli 79 lõikele 1 kohtusse sama esemega hagi, isegi kui selles hagimenetluses tehtud otsus ei ole veel jõustunud. 32 Kõigepealt tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õigusnormi tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 32). 33 Esiteks tuleb tõdeda, et artiklid 77 ja 79 kuuluvad kõnealuse isikuandmete kaitse üldmääruse VIII peatükki, mis reguleerib eelkõige õiguskaitsevahendeid, mis võimaldavad kaitsta andmesubjekti õigusi juhul, kui teda puudutavaid isikuandmeid on väidetavalt töödeldud kõnealuse määruse sätteid rikkudes. Nende õiguste kaitsmiseks võib kaebuse esitada seega muu hulgas andmesubjekt vahetult ise üldmääruse artiklite 77–79 alusel (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Lindenapotheke, C‑21/23, EU:C:2024:846, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). 34 Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 77–79 sõnastuse kohta tuleb kõigepealt meelde tuletada, et üldmääruse artikli 77 lõikes 1 on täpsustatud, et igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, ilma et see piiraks muude halduslike või õiguslike kaitsevahendite kohaldamist. Seejärel olgu sedastatud, et üldmääruse artikli 78 lõike 1 kohaselt on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus kasutada tõhusat kohtulikku õiguskaitsevahendit järelevalveasutuse õiguslikult siduva otsuse vastu, mis teda puudutab, ilma et see piiraks muude halduslike kaitsevahendite või kohtuväliste heastamisvahendite kohaldamist. Viimaks tuleb märkida, et üldmääruse artikli 79 lõige 1 tagab igale andmesubjektile õiguse tõhusale kohtulikule õiguskaitsevahendile, ilma et see piiraks mis tahes kättesaadava haldusliku kaitsevahendi või kohtuvälise heastamisvahendi kohaldamist, sealhulgas õigust esitada järelevalveasutusele sama üldmääruse artikli 77 lõike 1 kohaselt kaebus (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Lindenapotheke, C‑21/23, EU:C:2024:846, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika). 35 Euroopa Kohus on juba asunud seisukohale, et need isikuandmete kaitse üldmääruse sätted pakuvad isikutele, kes väidavad, et seda üldmäärust on rikutud, erinevaid õiguskaitsevahendeid, kusjuures iga õiguskaitsevahendit peab saama kasutada, „ilma et see piiraks“ teiste õiguskaitsevahendite kasutamist (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 34). 36 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 46 märkis, tuleneb sellest, et isikuandmete kaitse üldmääruses ei ole ette nähtud eelisjärjekorras pädevust või ainupädevust ega kehtestatud ühtegi eeskirja, mille kohaselt seal osutatud asutuse või kohtute hinnang selle määrusega antud õiguste rikkumisele oleks eelistatud. Nimelt on Euroopa Kohus juba sedastanud, et üldmääruse artikli 78 lõikes 1 ette nähtud kaebust, mille ese on kontrollida üldmääruse artikli 77 alusel tehtud järelevalveasutuse otsuse õiguspärasust, ja sama üldmääruse artikli 79 lõikes 1 ette nähtud hagi võib seega esitada konkureerivalt ja sõltumatult (vt selle kohta 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 35). 37 Teiseks tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse nimetatud sätete konteksti kohta märkida, et üldmääruse artikli 57 lõike 1 punkti f järgi peab iga järelevalveasutus oma territooriumil käsitlema kaebusi, mida igal andmesubjektil on selle määruse artikli 77 lõike 1 alusel õigus esitada, kui ta leiab, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub viidatud üldmäärust, ning uurima asjakohasel määral kaebuste sisu, samuti teavitama kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest. Järelevalveasutus peab niisugust kaebust menetlema nõutava hoolsusega (26. septembri 2024. aasta kohtuotsus Land Hessen (andmekaitseasutuse tegutsemiskohustus), C‑768/21, EU:C:2024:785, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu nähtub isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendusest 129, on see seega isikuandmete kaitse süsteemis asendamatu tähtsusega, aidates kaasa üldmääruse järjepidevale kohaldamisele liikmesriikides. 38 Kolmandaks toetavad seda kontekstuaalset tõlgendust isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgid. Siinkohal tuleb märkida, et liidu seadusandja valik anda andmesubjektidele, keda isikuandmete töötlemine puudutab, võimalus kasutada samal ajal ja sõltumatult isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõikes 1 ja artikli 79 lõikes 1 ette nähtud õiguskaitsevahendeid, on kooskõlas selle üldmäärusega taotletava eesmärgiga, milleks on – nagu nähtub määruse põhjendusest 10 – tagada füüsiliste isikute kõrgetasemeline kaitse seoses isikuandmete töötlemisega liidus. Sama üldmääruse põhjenduses 11 on lisaks märgitud, et nende andmete tõhusaks kaitsmiseks tuleb tugevdada andmesubjektide õigusi. 39 Euroopa Kohus on juba sedastanud, et mitme õiguskaitsevahendi kättesaadavaks tegemine tugevdab isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 141 nimetatud eesmärki tagada igale andmesubjektile, kes leiab, et selle üldmäärusega talle antud õigusi on rikutud, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile vastavalt harta artiklile 47 (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 44). 40 Euroopa Kohus rõhutas samuti, et liidu seadusandja valik jätta andmesubjektidele võimalus kasutada samal ajal ja sõltumatult õiguskaitsevahendeid, mis on ette nähtud ühelt poolt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõikes 1 ja artikli 78 lõikes 1 ning teiselt poolt selle määruse artikli 79 lõikes 1, kuulub selle määruse eesmärgi alla (vt selle kohta 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 42). 41 Sellegipoolest tuleb vastavasisuliste liidu õigusnormide puudumisel igal liikmesriigil vastavalt liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttele kehtestada haldus- ja kohtumenetluse normid, mille eesmärk on tagada isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste kõrgetasemeline kaitse (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 45). 42 Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus riigisiseste menetlusnormide alusel kindlaks tegema, kuidas kasutada isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 77–79 ette nähtud õiguskaitsevahendeid (vt selle kohta 12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 46). 43 Eelkõige ei tohi nende samaaegsete ja sõltumatute õiguskaitsevahendite kasutamise kord seada kahtluse alla isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatud õiguste soovitud toimet ja tõhusat kaitset (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 47). 44 See kord ei tohi siiski olla ebasoodsam kui liikmesriigi õigusest tulenevate õiguste kaitseks ette nähtud samalaadsete õiguskaitsevahendite puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja see ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist tegelikult võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 48). 45 Selles kontekstis on Euroopa Kohus rõhutanud, et kui liikmesriigid määravad kindlaks kohtusse pöördumist reguleerivad menetluseeskirjad, mille eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmäärusega antud õigused, siis peavad nad kindlustama, et järgitaks õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu need on sätestatud harta artiklis 47, mis kujutab endast tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte kinnitust (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság, C‑132/21, EU:C:2023:2, punkt 50). 46 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Austria õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendite süsteemiga on vastuolus see, kui kohtud ja haldusasutused lahendavad sama vaidluse samal ajal või järjestikku. Kirjeldatud olukorras tekib küsimus, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel järelevalveasutusele esitatud kaebuse võib jätta läbi vaatamata üksnes seetõttu, et sama esemega on esitatud juba varem kohtusse õiguskaitsevahend üldmääruse artikli 79 alusel ja selle menetlemine on seal veel pooleli. 47 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates aitab niisugune seos õiguskaitsevahendite vahel vältida sama nõude kohta vastuoluliste otsuste tegemist. Ta rõhutab siiski, et kui andmekaitseasutus jätab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel esitatud kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et üldmääruse artikli 79 lõike 1 alusel esitatud hagi menetlus on kohtus veel pooleli, ei saa see asutus veel olla kindel, et selles hagimenetluses tehakse tõepoolest sisuline otsus. Nii oleks see muu hulgas juhul, kui hagi jäetakse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et asja lahendataks sisuliselt. 48 Tuleb meelde tuletada – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 37 –, et iga järelevalveasutus peab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 57 lõike 1 punkti f järgi oma territooriumil käsitlema kaebusi, mida igal andmesubjektil on üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel õigus esitada, kui ta leiab, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub kõnealust üldmäärust, ning uurima asjakohasel määral kaebuste sisu. Järelevalveasutus peab sellist kaebust käsitlema nõutava hoolsusega (7. detsembri 2023. aasta kohtuotsus SCHUFA Holding (täitmata jäänud võlakohustusest vabastamine), C‑26/22 ja C‑64/22, EU:C:2023:958, punkt 56 ning seal viidatud kohtupraktika). 49 Kaebuse menetlemisel on sellel asutusel isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 58 lõikes 2 loetletud parandusvolituste puhul kaalutlusruum sobivate ja vajalike meetmete valikul (7. detsembri 2023. aasta kohtuotsus SCHUFA Holding (täitmata jäänud võlakohustusest vabastamine), C‑26/22 ja C‑64/22, EU:C:2023:958, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika). 50 Euroopa Kohus asus seisukohale, et kaebemenetlus – erinevalt petitsiooni esitamise menetlusest – on kavandatud mehhanismina, mis suudab tõhusalt kaitsta andmesubjektide õigusi ja huve (7. detsembri 2023. aasta kohtuotsus SCHUFA Holding (täitmata jäänud võlakohustusest vabastamine), C‑26/22 ja C‑64/22, EU:C:2023:958, punkt 58). 51 Nimelt on järelevalveasutus kohustatud sekkuma, kui ühe või mitme isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 58 lõikes 2 ette nähtud parandusmeetme võtmine on asjakohane, vajalik ja proportsionaalne, et tuvastatud puudused kõrvaldada ja tagada isikuandmete kaitse üldmääruse täielik järgimine (vt selle kohta 30. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Inspektorat kam Visshia sadeben savet, C‑313/23, C‑316/23 ja C‑332/23, EU:C:2025:303, punkt 132). 52 Loomulikult nõuab see kohustus sekkuda, et juhul, kui järelevalveasutusele esitatakse kaebus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel ja teda teavitatakse sellest, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 79 lõikele 1 on algatatud kohtumenetlus, millel on sama ese, peab see asutus kõnealuse kaebuse läbivaatamisel võtma arvesse otsust, millega see kohtumenetlus lõplikult lõpetatakse. 53 Siiski oleks sellesama kohustusega vastuolus, kui andmesubjektilt, keda isikuandmete töötlemine puudutab, võetaks võimalus saada kasu niisugusest kaitsemehhanismist, lubades järelevalveasutusel jätta tema kaebus läbi vaatamata üksnes põhjusel, et varem on esitatud vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 79 lõikele 1 kohtusse sama esemega hagi, isegi kui selles hagimenetluses tehtud otsus ei ole veel jõustunud. 54 Olgu selles kontekstis seoses ohuga, et sama isikuandmete töötlemise kohta tehakse samas liikmesriigis vastuolulisi otsuseid, lisatud, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 55 ja 56 sisuliselt märkis, võib see liikmesriik niisuguses olukorras, nagu on kõne all käesolevas põhikohtuasjas, ette näha näiteks peatamismehhanismi, mille kohaselt järelevalveasutusel on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel esitatud kaebust menetledes võimalus või kohustus enda juures toimuv menetlus peatada, kui varem on esitatud sama üldmääruse artikli 79 lõike 1 kohane, sama esemega õiguskaitsevahend kohtusse. Menetlus võib jääda sel moel peatatuks kuni selle õiguskaitsevahendi kohta esimese kohtuotsuse tegemiseni ja vajaduse korral – kui see kohtuotsus kaevatakse edasi – kuni ajani, mil vastav kohtuasi lõpetatakse jõustunud kohtuotsusega lõplikult. 55 Sellega seoses tuleb märkida, et kõnealuse üldmääruse artikli 77 lõike 1 alusel järelevalveasutusele esitatud kaebuse läbivaatamise võimalik peatamine kuni kohtuotsuse tegemiseni on kooskõlas nii nõudega tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kui ka nõudega kaitsta tõhusalt isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatud õigusi ja vältida õiguskindlust kahjustada võivate vastuoluliste otsuste tegemist. 56 Seevastu tuleb ühelt poolt märkida, et juhul, kui järelevalveasutus jätab kaebuse rahuldamata üksnes põhjusel, et üldmääruse artikli 79 lõike 1 alusel kohtusse esitatud õiguskaitsevahendi menetlemine on pooleli – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 47 –, ei saa järelevalveasutus olla kindel, et kohtule esitatud õiguskaitsevahendi menetlemise käigus tehakse tegelikult sisuline otsus. Teiselt poolt võib uue kaebuse esitamine osutuda võimatuks juhul, kui riigisiseses õiguses on see seatud sõltuvusse vastuvõetavuse tähtaja järgimisest – nagu see on käesoleval juhul – ja see tähtaeg on juba möödunud. Seega ei saa välistada, et andmesubjekt, keda isikuandmete töötlemine puudutab, jääb ilma igasugusest tõhusast kaitsest, kui tema kohtusse esitatud õiguskaitsevahend jäetakse menetluslikul põhjusel rahuldamata ilma sisulist otsust tegemata või kui ta soovib oma kohtulikust õiguskaitsevahendist loobuda. 57 Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 57 sisuliselt märkis, oleks järelevalveasutusele esitatud kaebuse läbivaatamata jätmine niisuguses olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vastuolus tõhususe põhimõttega, sest see õiguskaitsevahendite omavahelise seose reguleerimise viis võib kahjustada isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatud õiguste tõhusat kaitset. 58 Eelnevast järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormidega on kindlustatud isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatud õiguste tõhus kaitse, eelkõige mis puutub nende samaaegsete ja sõltumatute õiguskaitsevahendite omavahelisse seosesse, mida saavad kasutada andmesubjektid, keda isikuandmete töötlemine puudutab. 59 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõiget 1 ja artikli 79 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et järelevalveasutus, kellele on esitatud vastavalt artikli 77 lõikele 1 kaebus, võib jätta selle läbi vaatamata üksnes põhjusel, et varem on esitatud vastavalt artikli 79 lõikele 1 kohtusse sama esemega hagi, isegi kui selles hagimenetluses tehtud otsus ei ole veel jõustunud. Kohtukulud 60 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 77 lõiget 1 ja artikli 79 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et järelevalveasutus, kellele on esitatud vastavalt artikli 77 lõikele 1 kaebus, võib jätta selle läbi vaatamata üksnes põhjusel, et varem on esitatud vastavalt artikli 79 lõikele 1 kohtusse sama esemega hagi, isegi kui selles hagimenetluses tehtud otsus ei ole veel jõustunud. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.