Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-26-1048 1. september 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Nele Siitam X kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks täitma isikuandmetele juurdepääsu taotlusi ja kandma dokumente avalikku dokumendiregistrisse Kaebaja X Vastustaja Tartu Ülikool, esindaja Martin Pärn Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2026. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2026. a määrus ning Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2026. a määruse resolutsiooni p 1.
3.Saata kohtuasi Tartu Halduskohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 18. aprillil 2025 Tartu Ülikoolile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art-le 15 viidates taotluse tutvuda oma isikuandmete ja nendega seotud teabega. Ta soovis juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja andmekogumitele, milles sisalduva abil on võimalik kaebaja otseselt või kaudselt tuvastada. Eelkõige soovis ta andmeid, mis seostuvad 2024/2025. õppeaasta sügissemestril toimunuga. 24. aprilli 2025. a täienduses täpsustas kaebaja, milliste konkreetsete sündmuste ja dokumentide kontrollimist ta soovib, et saada täielik juurdepääs oma isikuandmetele ja nendega seotud teabele (nt kellele on isikuandmeid edastatud, kas ja kuidas need on muudetud anonüümseks). Kaebaja esitas loetelu dokumentidest, millest soovis saada koopiaid. Ta täpsustas, et soovib saada 30 päeva jooksul dokumente, mille kohta andis täpsed suunised, ning 60 päeva jooksul muid dokumente ning andmeid, mille väljaselgitamine on ajamahukam.
2.Tartu Ülikool edastas 20. mail 2025 kaebaja soovitud teabest koopia. Turvalisuse ja mahupiirangute kaalutlusel ei edastatud dokumente kaebaja e-posti aadressile, vaid loodi juurdepääsulink dokumente sisaldavale kaustale kaebaja e-posti kontole. IKÜM art 15 lg 4 alusel eemaldati dokumentidest teave, mille edastamine kahjustaks ülikooli hinnangul kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Tartu Ülikool teatas, et ei tuvastanud muus osas kaebaja viidatud teavet ja isikuandmeid taasesitataval kujul.
3-26-1048
20.juunil 2025 saatis ülikool täiendava vastuse, milles edastas kaebajale ülejäänud teabe ülikooli infosüsteemidest.
3.Kaebaja esitas 2. märtsil 2026 taotluse Tartu Ülikoolile, milles palus IKÜM art 15 alusel juurdepääsu järgmisele teabele: 1) teise üliõpilase detsembris 2024 esitatud kaebus akadeemilisele sekretärile; 2) kõik seotud dokumendid ja kirjavahetus Taru Ülikooli ja Kaitsepolitseiameti vahel ajavahemikus 13. november 2024 - 5. november 2025, milles on kaebaja isikuandmed (kaebaja nimetas võimalikud dokumendid).
4.Tartu Ülikool kinnitas 20. märtsi 2026. a vastuskirjas nr 1-12/SU/7571-2, et kaebaja viidatud dokumendid Kaitsepolitseiametile ei sisaldanud kaebaja isikuandmeid. Kaebaja soovitud teise üliõpilase kaebus sisaldab kaebaja isikuandmeid, kuid IKÜM art 15 lg 4 alusel ei väljasta ülikool dokumendist koopiat tervikuna ega redigeeritud kujul. See on vajalik selleks, et tagada kolmandate isikute õiguste kaitse. Ülikool teatas, et isikuandmete töötlemise eesmärk oli kaebuse lahendamine, töödeldavateks isikuandmeteks olid kaebaja üldandmed (nimi ja kursus), kaebuse faktilised asjaolud ja hinnangud kaebaja käitumise kohta. Kaebaja nõutud dokumenti säilitatakse ülikooli dokumendihaldussüsteemis ettenähtud tähtajani ning sellele on juurdepääs kaebuse lahendamisega seotud ülikooli töötajatel ja kaebaja juurdepääsutaotlusest tulenevalt nüüd ka ülikooli andmekaitsespetsialistil.
5.Kaebaja esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 12. märtsil 2026 (täiendas 25. märtsil 2026) kaebuse, milles soovis, et AKI algataks Tartu Ülikooli suhtes järelevalvemenetluse. Kaebaja palus hinnata, kas ülikooli tegevus oli õiguspärane tema 18. aprilli 2025. a ja 2. märtsi 2026. a taotlustele vastamisel ning kas ülikooli andmekaitsespetsialist saab oma ülesandeid täita sõltumatult. Samuti palus ta kujundada seisukoht, kuidas ülikooli „praktikat saab järelevalve kaudu peatada“, ning „määrata ja edastada Tartu Ülikoolile korrektne ja täielik vastus vähemalt 02.03.2026 esitatud taotlusele“. Kaebaja hinnangul ei ole ülikool taganud nõuetekohaselt kaebaja juurdepääsuõigust. Kaebajale ei ole esitatud teavet andmete töötlemise eesmärkide, andmekategooriate, andmete saajate ega töötlemise aluste kohta. Kaebajale esitatud dokumendi redigeerimise viis võib olla vastuolus IKÜM art 15 lg-ga 4, sest ei võimaldanud hinnata eemaldatud osa ulatust ning .docx-formaadi tõttu ei saa objektiivselt kontrollida dokumentide päritolu ega terviklikkust. Kaebaja 2. märtsi 2026. a taotlust ega Tartu Ülikooli 20. märtsi 2026. a vastuskirja ei ole dokumendiregistris registreeritud.
6.Kaebaja esitas 7. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Tartu Ülikool rikkus kaebaja juurdepääsuõigust tema isikuandmetele ja isikuandmetega seotud teabele (kaebaja 18. aprilli 2025. a ja 2. märtsi 2026. a taotluste lahendamine). Ülikool jättis enamiku teabest kaebajale edastamata, keeldus täielikult ühte konkreetset taotletud dokumenti väljastamast, ei selgitanud isikuandmete töötlemise konteksti (nt kas andmeid edastati kolmandatele isikutele, kes ülikoolis andmeid töötlesid, mis oli töötlemistoimingute eesmärk ja õiguslik alus, milline on isikuandmete säilitamisperiood) ning kaebajale edastatud isikuandmeid sisaldanud failide formaat (.docx) ei võimalda kontrollida andmete vastavust originaalile. Kaebaja palus kohustada ülikooli uuesti lahendama kaebaja taotluseid isikuandmete ja nendega seotud teabe saamiseks ning registreerima kaebaja 2. märtsi 2026. a taotlus ja taotlusele antud vastus dokumendiregistris.
7.Tartu Halduskohus tagastas 8. aprilli 2026. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).
7.1.Kaebaja eesmärk on tuvastada Tartu Ülikooli tegevuse õigusvastasus kaebaja taotlustele vastamisel, saada ligipääs taotletud teabele ning saavutada dokumentide avalikku dokumendiregistrisse kandmine. Kaebaja on samasisulise pöördumisega algatanud kohtueelse menetluse AKI-s. Seadus ei näe praegusel juhul ette kohustuslikku kohtueelset menetlust, vaid isikul 2(6)
3-26-1048 on võimalik valida, kas ta pöördub vaidlustusega AKI poole või halduskohtusse. Kohtupraktikas on leitud, et ka vabatahtliku kohtueelse menetluse korral kohaldub HKMS § 47 (vt ka RKHK 30.09.2022, 3-21-2395/36, p 12). HKMS-s sätestatud kohtueelse menetluse normide eesmärk on muu hulgas vältida sama asja lahendamist paralleelsetes menetlustes. Seda arvestades tuleb vabatahtliku kohtueelse menetluse algatamise korral isikul enne kohtusse pöördumist oodata ära kohtueelset menetlust lõpetav lahend. HKMS § 47 ning avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lg 1 koosmõju tulemusena ei ole kaebajal õigust kohtusse pöörduda enne AKI-s algatatud menetluse lõppemist. Kaebaja pöördus halduskohtusse ennatlikult.
7.2.Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et AKI oleks kaebaja avalduse lahendamisega viivituses. Seega ei ole kaebajal õigust kohtusse pöörduda ka HKMS § 47 lg 3 alusel. Kaebajal on pärast AKI menetluses lõpplahendi saamist jätkuvalt AvTS § 46 lg 2 kohaselt õigus pöörduda halduskohtusse juhul, kui kaebaja ei nõustu AKI otsusega.
7.3.Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja see jääb läbi vaatamata.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 27. mai 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata (resolutsiooni p 1). Määruskaebusele lisatud tõendid tagastati kaebajale, kuna neil ei ole asja lahendamisel tähtsust (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja leidis määruskaebuses, et kohus peaks IKÜM art 79 lg 2 järgi menetlema kaebaja IKÜM art-l 15 põhinevat nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul sõltub kohtu ja AKI pädevus vaidluse esemest, mitte sellest, kas rikkumise alus tuleneb IKÜM-st või AvTS-st. AKI-l on pädevus teha järelevalvet isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle vastavalt IKÜM-le.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 ning halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks ja sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
9.1.Halduskohtu määruse tegemise ajaks 8. aprillil 2026 oli AKI menetlus kestnud ligikaudu kolm nädalat ning AKI ei olnud sel ajal viivituses. AKI-le seatud tähtaeg möödus alles hiljem ja kaebaja vaidlustas selle eraldi kohtumenetluses (haldusasi nr 3-26-1093).
9.2.Õige ei ole kohtute seisukoht, et enne halduskohtusse pöördumist tuleb läbida AKI järelevalvemenetlus. AvTS § 46 näeb selgelt ette vabatahtliku kohtueelse menetluse ega piira kohtusse pöördumise õigust. Kohtute seisukoht on seejuures vastuoluline. Kohtud ei tuginenud kaebust tagastades HKMS § 121 lg 1 p-le 4, mis on kaebuse tagastamise alus juhul, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega ei pidanud kohtud AKI menetlust kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks. Kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, s.o kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja kaebeõigus ei puudu, veel vähem ilmselgelt, sest IKÜM art 79 lg 1 annab andmesubjektile kaebeõiguse vastutava töötleja vastu. Kaebaja nõuded tuginevad IKÜM art 15 ja AvTS §-de 12 ja 14 rikkumisele. Ekslik on viide Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-21-2395, kuna selles tegeleti üksnes kaebetähtajaga.
10.Tartu Ülikool ei vastanud määruskaebusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium rahuldab määruskaebuse kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu, tühistab halduskohtu määruse ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 ning saadab asja Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 238 lg 2 neljas lause). 3(6)
3-26-1048
12.Kaebaja esitatud kaebuse lahendamisel on eristatavad IKÜM ja AvTS alusel esitatud nõuded.
12.1.Kaebaja palus kaebuses halduskohtule tuvastada Tartu Ülikooli tegevuse õigusvastasus tema
18.aprilli 2025. a ja 2. märtsi 2026. a isikuandmetele ja nendega seotud teabele (vt IKÜM art 15 lg 1) juurdepääsu taotluste lahendamisel ning kohustada ülikooli tema taotlusi uuesti lahendama. Samuti palus ta kohustada ülikooli registreerima dokumendiregistris kaebaja 2. märtsi 2026. a taotlus ja sellele antud vastus (vt AvTS § 12).
12.2.Seega tugineb kaebaja IKÜM-s sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete ja AvTS-st tuleneva avaliku teabe teabevaldaja kohustuse väidetavatele rikkumistele. Tartu Ülikool avalik-õigusliku juriidilise isikuna on praegusel juhul samal ajal nii isikuandmete töötleja IKÜM mõttes kui ka teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 p 2 järgi. Nende kahe eristamine on oluline, kuna nii materiaalõiguslik alus, mille järgimist tuleb kaebemenetluses kontrollida, kui ka tegevuse vaidlustamist reguleerivad menetlusnõuded mõneti erinevad. Kaebuse kohtueelseks lahendajaks on praegusel juhul mõlema puhul sama organ – AKI. Siiski kohaldub AvTS §-s 46 sätestatud AKI-le vaide esitamise võimalus vaid osas, milles isik tugineb AvTS-s sätestatud õiguste rikkumisele. IKÜM-s ette nähtud andmesubjekti õiguste väidetavat rikkumist puudutavaid õiguskaitsevahendeid reguleerib IKÜM
8.ptk.
12.3.Üheks erinevuseks AvTS ja IKÜM vahel on näiteks küsimus, kelle tegevust on võimalik halduskohtus vaidlustada. AvTS § 46 lg 2 sätestab, et kui AKI jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse teabevaldaja (mitte AKI) vastu (vt ka HKMS § 45 lg 4). Seevastu IKÜM art 78 järgi saab andmesubjekt esitada kaebuse AKI otsuse peale (vt ka õiguskaitseasutuste suhtes kohalduva isikuandmete kaitse seaduse § 28 lg 2), mille lahendamisel peab kohus AKI otsust kontrollima täies ulatuses, st andma hinnangu AKI otsuse sisulisele õigsusele (vt nt EKo 07.12.2023 SCHUFA Holding, C-26/22 ja C-64/22, p-d 47–70). Samas ei välista IKÜM 8. ptk võimalust vaidlustada algse töötleja tegevus kohtus sõltumata kohtueelsest menetlusest (vt HKMS § 47 lg 2; vrd ka EKo 04.09.2025 Quirin Privatbank AG, C-655/23, p-d 46–49). IKÜM art 79 võimaldab pöörduda kohtusse ka otse töötleja tegevuse vastu.
12.4.Praegusel juhul tähendab eeltoodu seda, et kaebaja isikuandmetele ja sellega seotud teabele juurdepääsu taotluste lahendamisel tuleb järgida IKÜM-s sätestatut, sh AKI-le kui järelevalveasutusele kaebuse esitamisel. Osas, milles kaebaja soovis enda taotluse ja sellele antud vastuse dokumendiregistris registreerimist, kohaldub AvTS ning ülikooli peale kohtueelselt vaide esitamist ja selle lahendamist reguleerib AvTS § 46 koostoimes haldusmenetluse seadusega (HMS) (vt AvTS § 2 lg 3).
13.Õige on kohtute seisukoht, et AKI kohtueelne menetlus ei ole kohustuslik ja isikul on valikuõigus, kas pöörduda vaidluse lahendamiseks AKI või halduskohtu poole. See kehtib nii IKÜM-s sätestatud kaebuse esitamise võimaluse kui ka AvTS vaidemenetluse kohta. Seega ei saanud halduskohtule esitatud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Samas ei ole õige kohtute seisukoht, et kaebuse Tartu Ülikooli vastu võis praegusel juhul tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, s.o põhjendusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.1.Kolleegium selgitas halduskohtu viidatud kohtuasjas nr 3-21-2395, et HKMS § 47 lg 1 käsitleb kohustuslikku kohtueelset menetlust. Siiski on lõige 2 (kaebetähtaeg 30 päeva arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend) kohaldatav lisaks kohustuslikule kohtueelsele menetlusele ka vabatahtliku vaidemenetluse korral. (Vt RKHK 30.09.2022, 3-21-2395/36, p 12.) Seega, kui seadus jätab isikule valikuõiguse – läbida kohtueelne menetlus (nt vaidemenetlus) või pöörduda kohe kohtusse – ja isik otsustab esimese kasuks, ei kaota ta sellega õigust 4(6)
3-26-1048 pöörduda halduskohtusse. Ta saab pärast kohtueelse menetluse läbimist 30 päeva jooksul lahendi saamisest esitada kaebuse halduskohtusse. Seda eeldusel, et kohtueelset menetlust alustades on ta kinni pidanud vaidluse kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, sh algatanud selle tähtaegselt (samas, p 13).
14.2.Otsustades algatada kohtueelne menetlus olukorras, kus see ei ole kohustuslik, ei mineta isik õigust pöörduda teabevaldaja või töötleja (kui tegu on vastustajaga HKMS § 17 mõttes) vastu paralleelselt halduskohtusse. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et kaebeõiguse piirangud peavad seaduses olema sätestatud selgelt (nt RKHK 25.11.2021, 3-21-2241/11, p 12). Kehtiv õigus ei näe ette kohtute kirjeldatud halduskohtusse pöördumise õiguse piirangut, et isik peaks ära ootama vabatahtliku kohtueelse menetluse tulemuse. Vastupidi, esiteks, vaidemenetluse kohta sätestab HMS § 79 lg 1 p 5 selgelt, et kui samas asjas toimub kohtumenetlus, tuleb vaie tagastada. Seega kohtumenetlusel on prioriteet AvTS alusel toimuva vaidemenetluse ees. Teiseks, IKÜM kohtueelse menetluse puhul eelviidatud HMS-s sätestatud normiga võrreldav regulatsioon küll puudub. Euroopa Kohus on aga selgitanud, et andmesubjektil on õigus kasutada IKÜM art-tes 77–79 sätestatud õiguskaitsevahendeid konkureerivalt ja üksteisest sõltumatult. Seejuures ei või ka näiteks järelevalveasutus jätta kaebust läbi vaatamata argumendiga, et andmesubjekt esitas kohtusse samasisulise kaebuse töötleja vastu (asutus võib vaid menetluse peatada). (Vt EKo 18.06.2026 Datenschutzbehörde, C-414/24 ja selles tehtud viited.)
14.3.Paralleelne vabatahtliku kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kulgemine teabevaldaja või töötleja vastu ei pruugi olla menetlusökonoomia ja riigi ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt põhjendatud. Kui kaebaja saavutab kohtueelses menetluses teda rahuldava tulemuse, võivad kohtumenetluses tehtud menetlustoimingud muutuda asjatuks (vt ka HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2). Siiski ei võimalda kehtiv õigus halduskohtul kaebust tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu põhjusel, et kaebaja algatatud vabatahtlik kohtueelne menetlus teabevaldaja või töötleja vastu on pooleli.
14.4.Kaebaja ei saa vaidlustada halduskohtus siiski AKI kui kohtueelse menetleja tegevust olukorras, kus AKI ei ole veel viivituses ega teinud sisulist lahendit.
15.Kaebaja 18. aprilli 2024. a juurdepääsutaotluse osas on kaebaja kohustamiskaebuse esitanud pärast kaebetähtaja möödumist. Tuvastamiskaebuse eelduseks olevat põhjendatud huvi ei ole kaebaja senises menetluses selgitanud.
15.1.Kaebaja kohtusse pöördumise peamine eesmärk on saavutada juurdepääs oma isikuandmetele ja nendega seotud teabele. Seega on tema õiguste tõhusa kaitse seisukohalt esmatähtis kohustamisnõue. Kaebaja sai Tartu Ülikoolilt vastuse oma 18. aprillil 2025 (täiendatud 24. aprillil 2025) esitatud isikuandmete ja nendega seotud teabele juurdepääsu taotlusele 20. mail ja 20. juunil 2025. Halduskohtusse pöördus ta alles 7. aprillil 2026. HKMS § 46 lg 2 järgi on kohustamiskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Seega on kaebus esitatud 18. aprilli 2025. a taotluse osas ilmselgelt kaebetähtaega ületades.
15.2.HKMS § 124 lg 1 järgi kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Tähtaega on võimalik ennistada, kui menetlusosaline seda taotleb ja ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (vt HKMS § 38 lg 5 ja § 71). Kui ei esine kaebetähtaja ennistamise alust, tuleb halduskohtul asja menetlus viidatud kohustamiskaebuse osas lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel.
5(6)
3-26-1048
15.3.Tuvastamiskaebuse kaebetähtaeg on kolm aastat (HKMS § 46 lg 5 esimene lause). Samas on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks põhjendatud huvi (vt nt RKHK 10.10.2024, 3-21-1366/45, p 15). Kaebaja ei ole senises menetluses selgitanud, miks kaebus Tartu Ülikooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks tema 18. aprilli 2025. a taotlusele vastamisel oleks vajalik tema õiguste kaitseks (vt ka HKMS § 38 lg 4). Halduskohtul tuleb anda kaebajale võimalus selgitada oma seisukohta (HKMS § 120 lg 3).
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Seda tehes peab halduskohus mh lahendama küsimuse, kas kaebaja 18. aprilli 2025. a taotluse osas on alust kohustamiskaebuse kaebetähtaja ennistamiseks ning kas kaebajal on tuvastamiskaebuse vastu põhjendatud huvi. Samuti tuleb lahendada kaebaja menetlusabi taotlus. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.