hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (B2 Impact osaühing, e-post XXX); kostja A. T. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. T. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja põhivõlg 2050.11 eurot, intress 28.21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 288.48 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.
3.Mõista kostjalt A. T. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja viivis põhinõudelt (2050.11 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast 13.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi A. T. (isikukood XXX) vastu põhivõla 850.88 eurot, intressi 392.50 eurot ja viivise 119.73 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 36% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 64% ulatuses A. T. (isikukood XXX) kanda.
6.Mõista kostjalt A. T. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 64% ulatuses s.o summas 313.60 eurot.
2-25-13117
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A. T. ’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing esitas 12.08.2025 hagiavalduse A. T. vastu, millega hageja palub välja mõista põhivõla 2900.99 eurot, intressi 420.71 eurot, viivise 408.21 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot, viivise põhinõudelt 2900.99 eurolt, so alates 13.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõivu 490 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B OÜ vahel 28.10.2023 sõlmitud laenulepingu XXX, 29.10.2023 sõlmitud lisalaenu leping XXX, 11.04.2024 sõlmitud lisalaenu leping XXX, 13.08.2024 sõlmitud lisalaenu leping XXX ja 14.08.2024 sõlmitud lisalaenu leping XXX. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles B OÜ lepingu 10.01.2025 üles. B OÜ loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 26.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 26.08.2025 kohtumäärus on A. T. ’le kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel 07.09.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 08.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot. tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1000 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 36 kuud, igakuise osamaksega 31.16 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole. 2
2-25-13117 Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 836 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1836 eurot (1000 eurot + 836 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 64.42 eurot (va. viimane osamakse). Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 545.30 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 516.63 eurot ja intressi katteks 28.67 eurot. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 94 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1413.37 eurot (1836 eurot – 516.63 eurot + 94 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,50% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 26 kuud, igakuise osamaksega 57.16 eurot (va. esimene ja viimane osamakse). Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 368.76 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 353.26 eurot, intressi katteks 15.33 eurot ja muude kulude katteks 0.17 eurot. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 705 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1765.11 eurot (1413.37 eurot – 353.26 eurot + 705 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 62.13 eurot (va. esimene ja viimane osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole. Lisalaenu lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 285 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 2050.11 eurot (1765.11 eurot + 285 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 48 kuud, igakuise osamaksega 46.52 eurot (va. esimene osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole. Tulenevalt eeltoodust on kostja jäänud lepingu XXX uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult võlgnevusse 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 osamaksega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.01.2025 seisuga. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
3
2-25-13117 TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
4
2-25-13117
5.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud kõigi lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Lepingute XXX, XXX, XXX puhul on krediidiandaja omandanud teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta kostja esitatud andmete, avalikest registritest saadud andmete põhjal, võttes kostja regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmed, ning arvestati krediidiotsuse tegemisel kostja regulaarse nelja kuu keskmise netosissetulekuga tööandjalt S AS. Krediidiandaja siseeeskirjade kohaselt oli lubatud anda krediiti kuni 2000 eurot ilma kontoväljavõtet küsimata. Lisaks arvestati nii kostja poolt kinnitatud finantskohustuste, kui ka tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõjuga. Kostjal puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused lepingute sõlmimise hetkel. Kostja märkis enne lisalaenude XXX, XXX saamist 12.08.2024 ja 14.08.2024 krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks 1500,00 eurot (töökoht S AS) igakuisteks finantskohustuseks 300 eurot (vt. lisa 25 lk 3 ja 2). Krediidiandja kontrollis kostja esitatud sissetuleku ja kohustuste õigsust kostja pangakonto väljavõtte nr. XXX alusel perioodiga 14.04.2024 - 12.08.2024. Kohustuste osas kontrolliti ja omandati teavet, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, väljaanne Ametlikud Teadaanded, LexisNexis. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kõikide lepingute sõlmimisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.08.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot. tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1000 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 36 kuud, igakuise osamaksega 31.16 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.
5
2-25-13117 Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 836 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1836 eurot (1000 eurot + 836 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 64.42 eurot (va. viimane osamakse). Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 545.30 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 516.63 eurot ja intressi katteks 28.67 eurot. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 94 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1413.37 eurot (1836 eurot – 516.63 eurot + 94 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,50% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 26 kuud, igakuise osamaksega 57.16 eurot (va. esimene ja viimane osamakse). Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 368.76 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 353.26 eurot, intressi katteks 15.33 eurot ja muude kulude katteks 0.17 eurot. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 705 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1765.11 eurot (1413.37 eurot – 353.26 eurot + 705 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 62.13 eurot (va. esimene ja viimane osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole. Lisalaen lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 285 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 2050.11 eurot (1765.11 eurot + 285 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 48 kuud, igakuise osamaksega 46.52 eurot (va. esimene osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole. Tulenevalt eeltoodust on kostja jäänud lepingu XXX uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult võlgnevusse 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 osamaksega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.01.2025 seisuga. Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et leping on ka ümberarvestuse kohaselt VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud.
7.Hageja nõuab VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas. Kostja ei teinud viimase lepingu alusel ühtegi makset ja leping öeldi üles 10.01.2025. Lepingu XXX uue tagasimaksegraafiku kohaselt on kostjal tasumata intress perioodi 10.10.2024-10.01.2025 eest ehk (7.26 + 7.13 + 6.98 + 6.84) 28.21 eurot.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhiosalt lepingujärgses määras 24% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Võttes arvesse, et hageja põhjendatud põhivõlg on 2050.11 eurot, siis on sissenõutavaks muutunud viivis (2050.11 eurot x 24% aastas (0,065753% päevas) x 214 päeva) 288.48 eurot.
9.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 2050.11 eurot, intress 28.21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 288.48 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 850.88 eurot, intressi 392.50 eurot ja viivise 119.73 eurot.
6
2-25-13117 III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 3779.91 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 2416.80 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 64%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda ning 64% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 490 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 490 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 490 eurot, millest kostja kanda jääb 64% ehk 313.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate 7
2-25-13117 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.