Xi hagi Aktsiaselts Ida-Tallinna dokumentide väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Keskhaigla
vastu
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja Aktsiaselts Ida-Tallinna (registrikood 10822068), seaduslik esindaja TB
Asja lahendamise viis
Keskhaigla
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi hagi Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla vastu dokumentide väljanõudmiseks.
2.Jätta menetluskulud Xi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.12.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 23.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 27.05.2021) Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (kostja) vastu dokumentide väljanõudmise nõudes. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt soovib hageja tutvuda oma ravidokumentidega. Hageja on saatnud kohtuväliselt päringuid ja taotlusi põhjusel, et on olnud juhtumeid, et hageja digiloost on kadunud olulised andmed, mis võib hagejale väga halvasti lõppeda, kui raviarst määrab vale diagnoosi põhjusel, et hageja digiloost on eelneva diagnoosi või ravi andmed kadunud. Hageja soovib peale ravidokumentidega tutvumist tõenäoliselt vaidlustada Ida-Tallinna Keskhaigla EMO hageja patsiendi kaardi. Hageja palus kostjalt välja nõuda järgmised dokumendid: - Ida- Tallinna Keskhaigla EMO hageja patsiendi kaart eraldi kõigi lehekülgedega (statsionaarne epikriis nr. 1001780660, haigusjuhtumi nr 20171230-481441, algus 30.12.2017, lõpp 03.01.2018), mis on allkirjastatud nimetatud osakonna juhtkonna poolt; - saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 04:24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Vereproovi uuringute andmed Ida-Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 13:24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida- Tallinna Keskhaigla. Vereproovi uuringute andmed Ida-Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri nr 17-460244 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla, suunaja- KR, 30.12.2017. Uuringu KT-7999 (saatekiri nr 17- 460244) tulemused Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist; - peaaju uuringute MRT 02.01.2018 nr 79252 (arst MA (XXXX) tulemused (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist. Hageja tõi välja, et kostja on saatnud talle osa dokumente ja hageja on need kätte saanud. Kostja on aga saatnud hagejale dokumendid, millel puuduvad allkirjad, nimekiri saadetud dokumentidest, iga dokumendi lehekülgede arv ja saatekiri, mis peaks näitama, millised dokumendid on hagejale saadetud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on hagejale kõik teda puudutavad ja tema poolt nõutud dokumendid esitatud. Hageja ei ole esitanud ühtki õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse nõuda kostjalt või kohustada kostjat esitama dokumente hageja soovitud vormis, tekstiga, kohast ja viisil. Kostja ei saa esitada ega tekitada dokumente selliselt, nagu hageja soovib. Kostja tõi välja, et ei saa hagejale esitada originaaldokumente. Kostja dokumenteerib tervishoiuteenuse osutamise elektroonselt haigla ühtses infosüsteemis e-Health. Kostja dokumenteerib tervishoiuteenuse osutamise andmeid elektroonselt ning ainult infosüsteemis sisalduvad andmed on originaalandmed. Seadus ei kohusta originaaldokumente väljastama, isegi kui originaaldokumentide väljastamine oleks võimalik. Hagejal on võimalik tutvuda tema kohta kostja koostatud originaaldokumentidega kostja patsiendiportaalis, mis on kostja infosüsteemi e-Health üks osa. Kostja selgitas, et tema ei saa väljastada dokumente kesklabori ja radioloogiakeskuse teabearhiivist, kuna kostjal selliseid teabearhiive ei ole. Kostja ei saa väljastada hagejale dokumente, mida ta koostanud ei ole. Kostja ei vormista eraldi vereanalüüside saatekirja
dokumente, kuna tellimine toimub elektroonselt ning tellimuse andmed on kajastatud analüüside vastuse dokumendil. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Õigusliku aluse dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks annab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015, mille kohaselt teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
5.Dokumendiga tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: - dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; - dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja - dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. Kohus selgitab, et nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas on täidetud vähemalt üks kolmest alternatiivsest tingimusest, st kas nõutud dokumendid on koostatud hageja huvides, kas need kajastavad tema ja kostja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. Kui vähemalt üks eeltingimus on täidetud, siis tuleb hinnata hageja õigustatud huvi ja lõpuks seda, kas nõutud dokumendid on või peavad olema kostja valduses.
6.Hageja soovib tutvuda dokumentidega, mis kajastavad talle tervishoiuteenuse osutamist kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 769 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevalt nõuab hageja dokumente, mis puudutavad tema terviseandmeid. Hagejale tervishoiuteenuse osutamisega seotud dokumendid on koostatud hageja huvides. Kohtu hinnangul on hagejal õigustatud huvi dokumentidega tutvuda. Hagejal on õigus dokumentidega tutvuda VÕS § 769 teise lause alusel. Hageja on põhistanud, et soovitud dokumendid on vajalikud talle raviteenuse osutamiseks. Lisaks on hageja avaldanud, et tema soovib vaidlustada kostja koostatud patsiendi kaardi (statsionaarne epikriis nr 1001780660). Kostja ei ole vaidlustanud, et hagejal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus ka selle üle, et hageja soovitud dokumendid on kostja valduses. Seega on täidetud kõik eeldused dokumendiga tutvumise nõude esitamiseks VÕS § 1015 alusel.
7.Asjaolu, et täidetud on eeldused dokumendiga tutvumise nõude esitamiseks, ei välista seda, et hagi võib rahuldamata jääda, sest dokumendi valdaja on võimaldanud taotlejale dokumentidega tutvumist.
8.Kostja on seisukohal, et hagejale on kõik teda puudutavad ja tema poolt nõutud dokumendid varasemalt ja ka uuesti käesolevas kohtumenetluses esitatud, sh need dokumendid, mida hageja on nõudnud alles hagiavalduses.
8.1.Hageja on palunud hagis kohustada kostjat esitama Ida-Tallinna Keskhaigla EMO hageja patsiendi kaardi eraldi kõigi lehekülgedega (statsionaarne epikriis nr 1001780660, haigusjuhtumi nr 20171230-481441, algus 30.12.2017, lõpp 03.01.2018), mis on allkirjastatud nimetatud osakonna juhtkonna poolt.
8.1.1.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on palunud kostjal esitada samad dokumendid juba enne hagi esitamist, saates kostjale 18.03.2020 (tl 55), 20.04.2020 (tl 37) ja 05.05.2020 (tl 43) vastavad taotlused.
8.1.2.Kostja on tõendanud, et ta on vastanud hageja viidatud taotlustele 25.03.2020 (tl 56), 21.04.2020 (tl 42) ja 05.05.2020 (tl 44) kirjadega, saates hagejale statsionaarse epikriisi nr 1001780660 ning anamneesi haigusjuhtumi nr 20171230-481441 kohta (tl 38, tl 45-46). Kostja saatis hagejale tema taotlusel epikriisi juba 10.03.2020 kirjaga (tl 50–54). Kostja on tõendanud, et hageja sai kostja 21.04.2020 ja 10.03.2020 kirjad koos lisatud dokumentidega kätte (tl 42, tl 57). Kostja on esitanud kõik viidatud dokumendid kohtumenetluses uuesti.
8.1.3.Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimist reguleeritakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 42 lg-st 2 nähtuvalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sotsiaalminister on võtnud 18.09.2008 vastu määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 56). Kohus leiab, et kostja poolt hagejale 21.04.2020 ja 10.03.2020 edastatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja need on koostatud kooskõlas dokumendi koostamise ajal kehtinud määruse nr 56 redaktsiooni §-dega 42–44 ja 65-66. Dokumentidel on esitatud ka patsiendikaarti kantavad andmed patsiendi tervise kohta.
Hageja on palunud hagis kohustada kostjat esitama järgmised dokumendid:
- saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 04:24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Vereproovi uuringute andmed Ida- Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 13:24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Vereproovi uuringute andmed Ida- Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri nr 17-460244 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla, suunaja KR, 30.12.2017. Uuringu KT-7999 (saatekiri nr 17-460244) tulemused Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist.
8.2.1.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja on palunud kostjal esitada samad dokumendid juba enne hagi esitamist, saates kostjale 22.01.2021 vastava taotluse (tl 58).
8.2.2.Kostja on tõendanud, et ta on vastanud hageja 22.01.2021 taotlusele, saates talle 05.03.2021 kirjaga hageja vereanalüüsi tulemused (tl 59–64) ja saatekirja nr 17-460244 koos vastusega (tl 65-66). Hageja tunnistas 15.06.2021 menetlusdokumendi p-s 2.1 kostaja saadetud dokumentide kättesaamise. Kostja on esitanud kõik viidatud dokumendid kohtumenetluses uuesti.
8.2.3.Kostja on selgitanud, et tal puudub võimalus väljastada dokumente kesklabori või radioloogiakeskuse teabearhviist, nagu hageja nõuab, kuna kostjal selliseid teabearhiive ei ole. Kohus leiab, et võimalik ei ole nõuda kostjalt dokumentide esitamist arhiivist, kui tal sellist arhiivi ei olegi. Hageja ei ole kohtu ette toonud või tõendanud, et vastupidiselt kostja vastuväidetele kostjal nimetatud teabearhiivid oleksid.
8.2.4.Hageja palus kohustada kostjat esitama 30.12.2017 saatekirjad veeproovi andmiseks. Kostja selgitas, et ta ei vormista eraldi vereanalüüside saatekirju, kuna tellimine toimub elektroonselt ning tellimuse andmed on kajastatud analüüside vastuse dokumendil. Anamneesi või diagnoosi andmed märgitakse saatekirjale vaid uuringute puhul, kui need on uuringu tulemuste kirjeldamiseks olulised. Vereanalüüside puhul ei ole see info vajalik, kuna verd analüüsib seade – vereanalüsaator. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohustada kostjat esitama vereproovide saatekirjad, sest kostja ei ole neid koostanud. Kostja on selgitanud, et vereproovide saatekirja ta ei koostagi. Vereanalüüsi tellimuse andmed on välja toodud analüüsi vastuse dokumendil. Kostja on hagejale 05.03.2021 saadetud kirjas selgitanud, et ta ei koosta vereanalüüside saatekirju (tl 59). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on saatnud hagejale kõik küsitud vereanalüüsi tulemused, mistõttu oli hagejal võimalus tutvuda vereanalüüsi tegemiseks vajalike andmetega.
8.2.5.Kohus leiab, et kostja poolt hagejale saadetud saatekiri nr 17-460244 koos vastusega on vormistatud kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ja need dokumendid on koostatud kooskõlas dokumendi koostamise ajal kehtinud määruse nr 56 redaktsiooniga
8.3.Hageja on palunud hagis kohustada kostjat esitama peaaju uuringute MRT 02.01.2018 nr 79252 (arst MA (XXXX) tulemused (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), IdaTallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist.
8.3.1.Kohus märgib, et hageja ei ole nõudnud kostjalt viidatud dokumendi esitamist kohtuväliselt. Hageja tunnistas seda ka oma 15.06.2021 menetlusdokumendi p-s 3. Kostja on kohtumenetluses esitanud hageja soovitud dokumendi (tl 67-68).
8.4.Eeltoodust nähtub, et kostja on esitanud hagejale kõik viimase poolt soovitud dokumendid enne hagi esitamist. Kostja on samad dokumendid esitanud uuesti ka kohtumenetluses. Kui kostja ei saanud hageja küsitud dokumente esitada, näiteks vereproovide saatekirjad, on ta seda hagejale kohtuväliselt selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa kostjalt nõuda dokumentide esitamist, kui kostja neid ei koostagi.
9.Kohtule esitatud hagist nähtub, et hageja ei vaidlusta kostja poolt esitatud dokumentide sisu ja nende ehtsust. Hageja rahuolematus kostja poolt esitatud dokumentidega on tingitud sellest, et kostja edastatud dokumendid olid ilma nende õigsust kinnitava allkirjata ning puudus dokumentide saatekiri ja nimekiri edastatud dokumentide kohta. Kohus leiab, et hageja ettekujutus tema päringutele nõuetekohase vastuse esitamise (sh saatekirja ja nimekirja olemasolu) kohta ja see, et kostja saadetud kirjas ei vastanud hageja ettekujutusele, ei anna alust nõuda kostjalt dokumentide esitamist. Kostja on saatnud hagejale kõik küsitud dokumendid ja hageja ei ole vaidlustanud dokumentide ja nendes sisalduva teabe ehtsust. Kostja vastuste esitamise vorm ei tee vastustele lisatud dokumente ebausaldusväärseteks.
10.Hageja soovis saada dokumente koos allkirjadega. Kostja on selgitanud, et koostab tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid ja andmekogumid elektrooniliselt infosüsteemis e-Health ning neile ei ole tehniliselt võimalik tekitada tervishoiutöötaja digiallkirja. Kostja on selgitanud, et tervishoiuteenuse dokumenteerimiseks siseneb tervishoiutöötaja infosüsteemi kas mobiil-ID või ID-kaardiga. Kõik tervishoiutöötaja toimingud infosüsteemis registreeritakse (tekivad logid) ning need on seostatavad konkreetse isikuga. Kui tervishoiutöötaja kinnitab haigla infosüsteemis patsiendi ambulatoorse haigusloo epikriisi või haigusloo, tekib sellele digitempel, mis on seostatav epikriisi või haigusloo kinnitanud tervishoiutöötajaga, ning andmed edastatakse automaatselt tervise infosüsteemi (digilugu). Seega asendab tervishoiutöötaja allkirja asutuse digitempel. Tervise infosüsteemi ei ole võimalik edastada andmeid digiallkirjaga, samuti ei ole võimalik sinna edastada paberil koostatud dokumente.
Kohus leiab, et kostja on käesolevas menetluses veenvalt põhistanud, et elektroonselt koostatud dokumentidele ei ole tehniliselt võimalik kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise kohta peetavas infosüsteemis e-Health allkirja lisada, nagu seda nõuab määrus nr 56. Kostja on selgitanud, et viimati nimetatud määrus on kehtestatud ajal, mil tervishoiuteenuse osutajate seas oli valdav dokumenteerimine paberil ning andmete edastamine tervise infosüsteemi ei olnud veel kohustuslik. Kohustus esitada dokumente tervise infosüsteemi tekkis tervishoiuteenuse osutajatel alates 01.01.2013. Elektroonilise dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik. Elektroonse dokumendi puhul on võimalik digiallkirjastamine, mida on võimalik asendada digitaalse templiga. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuigi TTKS § 42 lg 11 järgi on lubatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente luua ja säilitada digitaalselt, võib jõuda järelduseni, et tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimusi ja korda ei ole ajakohastatud. Hageja ei ole käesolevas menetluses põhistanud või tõendanud, et vaatamata kostja selgitustele ning kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise kohta peetava infosüsteemi e-Health võimalustele, oleks kostjal võimalik tema poolt nõutud dokumendid esitada allkirjastatult või kostja poolt juba esitatust erinevalt. Lisaks eeltoodule nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõikidele kostja poolt kohtuväliselt või kohtumenetluses väljastatud dokumentidele on lisatud kostja juhatuse esimehe (digi)allkirjastatud kiri, mis annab kinnituse nende dokumentide väljatrükkide autentsuse kohta. Kostja poolt esitatud ja hageja terviseandmeid sisalduvatel dokumentidel allkirja puudumine ei anna alust kahelda dokumendi sisu ehtsuses.
11.Kohus leiab, et kosta on juba kohtueelselt esitanud hagejale kõik küsitud dokumendid. Samuti on kostja kõik temal olemasolevad ja taotletud dokumendid esitanud käesoleva kohtumenetluse raames. Kostja on esitanud hagejale ka esmakordselt kohtumenetluses küsitud dokumendi. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks tuleb lugeda, et kostjal ei ole hageja poolt taotletud vormis kõiki dokumente esitada, kuid kostjal olemasolevad ja nõuetekohaselt koostatud dokumendid on hagejale vastavalt tema taotlustele ka esitatud. Kohtu arvates on kostja esitanud kõik dokumendid, mis tervishoiuteenuse osutajal eelduslikult olemas olla võiks ja seega on kostja hageja nõude ammendavalt täitnud. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Seega asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
14.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Aleksandr Kondrašov
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.