X hagi Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla vastu dokumentide väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja (vastustaja): Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822068), seaduslik esindaja TB
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja 17.02.2022 taotlus tõendite vastuvõtmiseks ning jätta 17.02.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.
3.Jätta Harju Maakohtu 10.12.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Harju Maakohtu 10.12.2021 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu järgmiste dokumentide väljastamiseks: - saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 04.24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri). Vereproovi uuringute andmed Ida-Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri nr 17-460244 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), suunaja - KR, 30.12.2017. Uuringu KT-7999 (saatekiri nr 17460244) tulemused Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist;
2-21-4578 - peaaju uuringute MRT 02.01.2018 nr 79252 (arst MA (XXXXX) tulemused (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist.
5.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
7.Kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 23.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 27.05.2021) Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla vastu dokumentide väljanõudmiseks.
2.Hageja soovib tutvuda oma ravidokumentidega. Hageja on saatnud kohtuväliselt päringuid ja taotlusi põhjusel, et on olnud juhtumeid, et hageja digiloost on kadunud olulised andmed, mis võib hagejale väga halvasti lõppeda, kui raviarst määrab vale diagnoosi põhjusel, et hageja digiloost on eelneva diagnoosi või ravi andmed kadunud. Hageja soovib peale ravidokumentidega tutvumist tõenäoliselt vaidlustada Ida-Tallinna Keskhaigla EMO hageja patsiendi kaardi. Hageja palus kostjalt välja nõuda järgmised dokumendid: - Ida-Tallinna Keskhaigla EMO hageja patsiendi kaart eraldi kõigi lehekülgedega (statsionaarne epikriis nr. 1001780660, haigusjuhtumi nr 20171230-481441, algus 30.12.2017, lõpp 03.01.2018), mis on allkirjastatud nimetatud osakonna juhtkonna poolt; - saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 04:24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla. Vereproovi uuringute andmed Ida-Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 13:24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida- Tallinna Keskhaigla. Vereproovi uuringute andmed Ida-Tallinna Kesklabori teabearhiivist; - saatekiri nr 17-460244 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri) vastutaja AS Ida-Tallinna Keskhaigla, suunaja- KR, 30.12.2017. Uuringu KT-7999 (saatekiri nr 17- 460244) tulemused Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist;
2-21-4578 - peaaju uuringute MRT 02.01.2018 nr 79252 (arst MA (XXXXX) tulemused (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist. Kostja on saatnud hagejale osa dokumente ja hageja on need kätte saanud. Kostja on aga saatnud hagejale dokumendid, millel puuduvad allkirjad, nimekiri saadetud dokumentidest, iga dokumendi lehekülgede arv ja saatekiri, mis peaks näitama, millised dokumendid on hagejale saadetud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagejale on kõik teda puudutavad ja tema poolt nõutud dokumendid esitatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse nõuda kostjalt või kohustada kostjat esitama dokumente hageja soovitud vormis, tekstiga ja viisil. Kostja ei saa esitada ega tekitada dokumente selliselt, nagu hageja soovib.
4.Kostja dokumenteerib tervishoiuteenuse osutamise elektroonselt haigla ühtses infosüsteemis e-Health. Ainult infosüsteemis sisalduvad andmed on originaalandmed. Seadus ei kohusta originaaldokumente väljastama, isegi kui originaaldokumentide väljastamine oleks võimalik. Hagejal on võimalik tutvuda tema kohta kostja koostatud originaaldokumentidega kostja patsiendiportaalis, mis on kostja infosüsteemi e-Health üks osa.
5.Kostja ei saa väljastada dokumente kesklabori ja radioloogiakeskuse teabearhiivist, kuna kostjal selliseid teabearhiive ei ole. Kostja ei saa väljastada hagejale dokumente, mida ta koostanud ei ole. Kostja ei vormista eraldi vereanalüüside saatekirja dokumente, kuna tellimine toimub elektroonselt ning tellimuse andmed on kajastatud analüüside vastuse dokumendil. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Õigusliku aluse dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks annab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015. Nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kontrollida, kas on täidetud vähemalt üks kolmest alternatiivsest tingimusest, st kas nõutud dokumendid on koostatud hageja huvides, kas need kajastavad tema ja kostja vahelist õigussuhet või nendevahelise tehingu ettevalmistamist. Kui vähemalt üks eeltingimus on täidetud, tuleb hinnata hageja õigustatud huvi ja lõpuks seda, kas nõutud dokumendid on või peavad olema kostja valduses.
8.Hageja soovib tutvuda dokumentidega, mis kajastavad talle tervishoiuteenuse osutamist kostja poolt. VÕS § 769 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab dokumente, mis puudutavad tema terviseandmeid. Hagejale tervishoiuteenuse osutamisega seotud dokumendid on koostatud hageja huvides. Hagejal on seega õigustatud huvi dokumentidega tutvuda VÕS § 769 teise lause alusel. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja soovitud dokumendid on kostja valduses. Seega on täidetud kõik eeldused dokumendiga tutvumise nõude esitamiseks VÕS § 1015 alusel.
9.Kostja on tõendanud, et ta on vastanud hageja taotlustele 25.03.2020, 21.04.2020 ja 05.05.2020 kirjadega, saates hagejale statsionaarse epikriisi nr 1001780660 ning anamneesi
2-21-4578 haigusjuhtumi nr 20171230-481441 kohta. Kostja saatis hagejale tema taotlusel epikriisi juba 10.03.2020 kirjaga. Kostja on tõendanud, et hageja sai kostja 21.04.2020 ja 10.03.2020 kirjad koos lisatud dokumentidega kätte. Kostja on esitanud kõik viidatud dokumendid kohtumenetluses uuesti. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimist reguleeritakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 42 lg-st 2 nähtuvalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sotsiaalminister on võtnud 18.09.2008 vastu määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 56). Kostja poolt hagejale 21.04.2020 ja 10.03.2020 edastatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja need on koostatud kooskõlas dokumendi koostamise ajal kehtinud määruse nr 56 redaktsiooni §-dega 42–44 ja 65-66.
10.Kostja on tõendanud, et ta on vastanud hageja 22.01.2021 taotlusele, saates talle 05.03.2021 kirjaga hageja vereanalüüsi tulemused ja saatekirja nr 17-460244 koos vastusega. Hageja tunnistas 15.06.2021 menetlusdokumendi p-s 2.1 kostja saadetud dokumentide kättesaamise. Kostja on esitanud kõik viidatud dokumendid kohtumenetluses uuesti. Võimalik ei ole nõuda kostjalt dokumentide esitamist arhiivist, kui tal sellist arhiivi ei olegi. Hageja ei ole kohtu ette toonud või tõendanud, et vastupidiselt kostja vastuväidetele kostjal nimetatud teabearhiivid oleksid. Võimalik ei ole kohustada kostjat esitama vereproovide saatekirjad, sest kostja ei ole neid koostanud. Kostja on selgitanud, et vereproovide saatekirja ta ei koostagi. Vereanalüüsi tellimuse andmed on välja toodud analüüsi vastuse dokumendil. Kostja on hagejale 05.03.2021 saadetud kirjas selgitanud, et ta ei koosta vereanalüüside saatekirju. Kostja on saatnud hagejale kõik küsitud vereanalüüsi tulemused, mistõttu oli hagejal võimalus tutvuda vereanalüüsi tegemiseks vajalike andmetega.
11.Hageja on palunud kohustada kostjat esitama peaaju uuringute MRT 02.01.2018 nr 79252 tulemused. Hageja ei ole nõudnud kostjalt viidatud dokumendi esitamist kohtuväliselt. Kostja on kohtumenetluses esitanud hageja soovitud dokumendi.
12.Kostja on seega esitanud hagejale kõik viimase poolt soovitud dokumendid ja on hageja nõude ammendavalt täitnud. Kui kostja ei saanud hageja küsitud dokumente esitada, näiteks vereproovide saatekirjad, on ta seda hagejale kohtuväliselt selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa kostjalt nõuda dokumentide esitamist, kui kostja neid ei koostagi. Hageja ei ole vaidlustanud dokumentide ja nendes sisalduva teabe ehtsust. Kostja vastuste esitamise vorm ei tee vastustele lisatud dokumente ebausaldusväärseteks.
13.Kostja on veenvalt põhistanud, et elektroonselt koostatud dokumentidele ei ole tehniliselt võimalik kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise kohta peetavas infosüsteemis e-Health allkirja lisada, nagu seda nõuab määrus nr 56. Kostja on selgitanud, et viimati nimetatud määrus on kehtestatud ajal, mil tervishoiuteenuse osutajate seas oli valdav dokumenteerimine paberil ning andmete edastamine tervise infosüsteemi ei olnud veel kohustuslik. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kuigi TTKS § 42 lg 11 järgi on lubatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente luua ja säilitada digitaalselt, võib jõuda järelduseni, et tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimusi ja korda ei ole ajakohastatud. Seejuures on kõikidele kostja poolt kohtuväliselt või kohtumenetluses hagejale väljastatud dokumentidele lisatud kostja juhatuse esimehe (digi)allkirjastatud kiri, mis annab kinnituse nende dokumentide väljatrükkide autentsuse kohta. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi järgnevalt: välja nõuda Ida- Tallinna Keskhaigla EMO hageja
2-21-4578 patsiendi kaart eraldi kõigi lehekülgedega (statsionaarne epikriis nr. 1001780660, haigusjuhtumi nr. 20171230- 481441, algus 30.12.2017, lõpp 03.01.2018), mis on allkirjastatud nimetatud osakonna juhtkonna poolt (kaaskiri); välja nõuda kostjalt saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 13.24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), koos vastusega. Vereproovi uuringute andmed Ida-Tallinna Kesklabori teabearhiivist (kaaskiri).
15.Hageja on kostjale saatnud 17.04.2020 taotluse dokumentide väljastamiseks, mille kohaselt hageja palub kostjal esitada temale EMO patsiendikaarti koopia. Hageja selgitab oma taotluses, et saabus ITK EMO osakonda 30.12.2017 kell 03.34. Hageja toimetas ITK EMO-sse kiirabi brigaad nr 123 (kiirabikaart nr 96556, 30.12.2017). Hageja palus kostjalt saada tema poolt taotletud dokumendid (tähtkirjaga) aadressile Rävala pst 7-70, 10143, Tallinn. Hageja oma taotlusele kostjalt mingit vastust ei saanud. EMO patsiendikaart on eraldi numbri ja kuupäevaga eraldi dokument, mis antakse patsiendile kohe EMO-st lahkudes kätte, kuid hagejale millegi pärast ei antud ja seetõttu nõuab hageja nimetatud dokumenti kohtu kaudu.
16.Hageja soovis saada saatekirja nr 17- 460244 uuringule (suunaja- KR (D08538), AS ITK). Selle alusel teostati kostjale uuring KT- 7999, 30.12.2017, 05:00:00, ITK. Hageja soovis just nimetatud uuringu KT- 7999 teksti. Teave on hagejale vajalik ITK Radioloogiakeskuse andmebaasist (just sealt) mitte väljatrükki digilugu.ee-st. 02.03.2021 on hageja saatnud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusesse korduva taotluse, milles palub saata talle vereanalüüsi täieliku väljatrüki, mis oli võetud 30.12.2017 kell 13.24. Seekord palus hageja talle saata just selle analüüsi väljatrüki. Selle taotlusele hageja vastust ei ole saanud.
17.Seega on ebaõige maakohtu seisukoht ja kostja väited, et kostja on võimaldanud hagejale kõik teda puudutavad ja tema poolt nõutud dokumendid varasemalt ja on ka uuesti käesolevas kohtumenetluses esitatud. Täielikku EMO kaarti ning saatekirja ja vastust 30.12.2017 kella 13.24 vereproovi andmete kohta, ei ole esitatud.
18.Hageja on saatnud päringuid ja taotlusi, põhjusel, et on olnud juhtumeid, et hageja digiloost on kadunud olulised andmed. Hagejale võib väga halvasti lõppeda, kui raviarst paneb vale diagnoosi sellel põhjusel, et hageja digiloost on eelneva diagnoosi või ravi andmed kadunud või tugineb ravi puuduvatel või ebaõigetel andmetel. Kui kostja väidab, et tal ei ole mingit arhiivi või andmebaasi patsiendi eelnevate terviseprobleemide, diagnooside ja analüüside kohta, siis tekib tõsine küsimus, milliste andmete pinnalt kostja oma raviotsuseid patsientidele teeb.
19.Maakohtu seisukoht, et nii olulistel dokumentidel nagu on inimese tervise andmed, analüüsid, ravi andmed (sealhulgas, kes on inimese ravile saatnud), puuduvad tervishoiutöötajate kinnitused allkirjaga ja neid ei peagi seal olemas olema, ei saa olla tõsiselt võetav. Keda siis võtta inimese valesti ravimise põhjuste eest vastutusele, kas juhatuse esimees, Tarmo Bakler, kes nimetatud tervishoiuasutuse juhatuse liikmeks sai alles 2021. a ega saanud kuidagi vastutada eelmise juhatuse esimehe eest. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-21-4578
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on soovinud ringkonnakohtult uue otsuse tegemist üksnes osas, milles maakohus jättis kostjalt hagejale välja nõudmata Ida-Tallinna Keskhaigla EMO hageja patsiendi kaardi ja 30.12.2017 kella 13.24 saatekirja vereproovi andmiseks koos saatekirja tekstiga ja vastusega ning vereproovi uuringute andmed Ida- Tallinna Kesklabori teabearhiivist. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis hagejalt kostjale välja nõudmata järgmised dokumendid: saatekiri vereproovi andmiseks 30.12.2017 kell 04.24 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri). Vereproovi uuringute andmed IdaTallinna Kesklabori teabearhiivist; saatekiri nr 17-460244 koos saatekirja tekstiga (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), suunaja - KR, 30.12.2017. Uuringu KT-7999 (saatekiri nr 17- 460244) tulemused Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist; peaaju uuringute MRT 02.01.2018 nr 79252 (arst MA (XXXXX) tulemused (täispikk tekst, arsti nimi, kuupäev, kellaeg, allkiri), Ida-Tallinna Keskhaigla Radioloogiakeskuse andmebaasist.
23.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitatud tõendite osas. Kostja esitas järgmised dokumendid: väljaminev kiri 14.05.20 1.2-11 4122-19-9; EMO anamnees 30.12.2017; epikriis; väljaminev kiri 04.03.21 1.2-13 280-21-1; analüüside vastuseleht 3012171324 1; analüüside vastuseleht 3012171324 2; analüüside vastuseleht 3012171324 3. Ringkonnakohus nõustub kostja 30.09.2022 täiendava selgitusega, et nimetatud dokumendid on juba varasemalt maakohtule esitatud ja need asuvad tsiviilasja toimikus. Kostja ei ole selgitanud, miks on vajalik tõendid uuesti esitada, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja taotluse TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi rahuldamata ning apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid vastu võtmata.
24.Hageja esitas 16.03.2022 täiendavad seisukohad tulenevalt kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuse lisadena esitatud dokumentidest ja soovis oma nõuet muuta selliselt, et kohustada kostjat esitama hagejale ühtse, arusaadava ja tegelikkusele vastavate terviseandmetega dokumendid perioodil 30.12.2017- 03.01.2018 koos andmete õigsuse eest vastutavate isikute (digi) allkirjadega ja viima sisse ka vajalikud ja õiged muudatused E- TERVISE portaalis. Ringkonnakohus jätab hageja täiendavad seisukohad tähelepanuta põhjusel, et kostja oli apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid esitanud juba maakohtus ja hagejal oli võimalus kõik oma seisukohad nende osas esitada maakohtus. Seega on tegemist hilinenult esitatud seisukohtadega, mida ringkonnakohus ei saa TsMS § 652 lg 3 alusel enam arvesse võtta. Samuti puudub käesoleval juhul alus hagi eseme muutmiseks. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja ei ole hagi muutmiseks nõusolekut andnud ning on esitanud sellele vastuväite. TsMS § 376 lg 2 kohaselt nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kuna kostja esitas eelpoolnimetatud tõendid juba maakohtus, oli hagejal võimalus maakohtus oma nõuet muuta või seda täiendada. Seega puudub käesoleval juhul mõjuv põhjus lubada hagejal hagi muutmist ja selline taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2-21-4578
25.Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja täiendavad sisulised seisukohad, mis on esitatud 24.10.2022 menetluskulude nimekirjas. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada hiljemalt 24.10.2022 üksnes oma menetluskulude nimekirjad. Ringkonnakohus ei andnud tähtaega täiendavate sisuliste seisukohtade esitamiseks. Pooled on saanud ammendava võimaluse ringkonnakohtus oma seisukohad esitada ja täiendavate seisukohtade menetlemine üksnes venitaks menetlust, mistõttu jätab ringkonnakohus need TsMS § 331 lg 1 alusel arvestamata.
26.Hageja esitas kohtule raviteenuse osutamisega seotud dokumentide väljastamise nõude. VÕS § 769 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus küll viitas oma otsuses nimetatud sättele, kuid kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1015 järgi. VÕS § 1015 kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub antud juhul erisättena VÕS § 769, mis näeb ette raviteenuse osutamise lepingu olemasolu korral patsiendi õiguse saada ravidokumentidest ärakirju. VÕS § 1015 näeb ette dokumendiga tutvumise üldised eeldused (kui dokument on teise isiku valduses ja on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides), mis on kohaldatavad ka VÕS § 769 puhul, kuid raviteenuse osutamise lepingu puhul on patsiendil nõudeõigus siiski üksnes VÕS § 769 teise lause alusel. Eeltoodud osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
27.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega ka osas, milles maakohus leidis, et hagejale on nõuetekohaselt kõik dokumendid väljastatud. 30.12.2017 seisuga kehtinud TTK § 42 lg 2 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määruse nr 56 (Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord) (edaspidi määrus) 30.12.2017 kehtinud sõnastuses § 65 lg 1 nägi ette, et haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart (edaspidi patsiendikaart) vormistatakse iga erakorralise meditsiini osakonnas ravil viibiva patsiendi kohta. Määruse nr 56 § 65 lg 1 kohaselt koosneb patsiendikaart käesoleva määruse tähenduses ühest lehest ja vormistatakse isekopeeruval paberil määruse lisas 28 toodud vormi kohaselt. Seega ei näinud määrus nr 56 ette 30.12.2017 seisuga patsiendikaardi koostamata jätmist.
28.Määruse nr 56 30.12.2017 kehtinud sõnastuses on § 29 lg 1 p 1 kohaselt saatekiri tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument, mis on aluseks patsiendi suunamisel uuringule. 30.12.2017 seisuga kehtinud määruse nr 56 § 29 lg 1 kohaselt vormistab saatekirja esimese lehe patsiendi uuringule, konsultatsioonile, päevaravile või statsionaarsele ravile suunanud tervishoiutöötaja. Teise lehe vormistab uuringu teinud või konsulteerinud tervishoiutöötaja. Seega tuli 30.12.2017 seisuga uuringule (sealhulgas vereuuringule) saatekiri vormistada eraldi dokumendina.
29.Ehkki 30.12.2017 seisuga kehtinud TTK § 42 lg 11 kohaselt võis tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente luua ja säilitada digitaalselt, ei võimaldanud sel ajal kehtinud normid jätta patsiendikaarti ja saatekirja uuringule koostamata.
30.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale esitanud 30.12.2017 kuupäevaga EMO patsiendikaarti ning selles, et kostja ei ole hagejale esitanud 30.12.2017 kuupäevaga kella 13.24
2-21-4578 vereproovi uuringu kohta saatekirja, mistõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja on hagejale väljastanud hageja soovitud dokumendid vastavuses kehtinud nõuetega.
31.Samas ei too eelnevad maakohtu ebaõiged järeldused kaasa hagi rahuldamist hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud ulatuses. Hageja on esitanud nõude olemasolevate dokumentide (EMO patsiendikaardi ja saatekirja) väljastamiseks. Hageja ei ole esitanud ja VÕS § 769 alusel ei saagi patsient esitada tervishoiuteenuse osutaja vastu nõuet dokumentide koostamiseks, vaid üksnes olemasolevatest dokumentidest ärakirjade väljastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et patsiendi õigustatud huvi saab olla üksnes tervishoiuteenuse osutaja valduses olevast dokumendist ärakirja saamiseks. Kostja on põhistanud, et kostja ei koostanud EMO patsiendikaarti ega vereuuringu saatekirja hageja ega ühegi teise patsiendi puhul, vaid EMO patsiendikaarti asendas EMO anamnees ja vereanalüüsi tegemiseks vormistatakse tervishoiutöötaja poolt e-Health süsteemis tellimus, kus on esitatud vereanalüüsiks vajalikud andmed. Ringkonnakohtul puudub alus kostja väidetes kahelda. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja vaidlusalusel ajal EMO patsiendikaarte ja saatekirju vereuuringule koostas. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja valduses ei ole hageja nõutavaid dokumente, mistõttu on sellest tulenevalt täitmata VÕS § 769 eeldused hageja nõude rahuldamiseks.
32.Maakohus on põhjendanud hagi rahuldamata jätmist ka sellega, et hagejale kostja poolt väljastatud statsionaarses eprikriisis ja anamneesis on esitatud patsiendikaardile kantavad andmed ning vereanalüüsi tellimuse andmed on kajastatud analüüside vastuses. Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga. Kostja tugineb sellele, et statsionaarne epikriis ja anamnees asendavad EMO patsiendikaarti. Samuti sisalduvad kostja väitel vereanalüüsi saatekirja andmed vereanalüüside vastuste lehel. Seega on kostja väitel hageja sisuliselt saanud kostjalt hageja poolt nõutavad andmed hageja 30.12.2017 tervisliku seisundi kohta. Hageja ei ole väitnud, et talle kostja poolt väljastatud statsionaarses epikriisis ja anamneesis puuduvad mingid andmed, mis peaksid olema EMO patsiendikaardil. Vereanalüüside vastuste lehed on kostja hagejale väljastanud ning hageja ei ole väitnud, et saatekiri vereanalüüsi teostamiseks peaks võrreldes analüüsi vastusega sisaldama mingit täiendavat hageja tervisliku seisundist olulist informatsiooni. VÕS § 766 lg 1 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 766 lõikest 1 ja VÕS §-ist 769 järeldub, et tervishoiuteenuse osutaja peab dokumenteerima tervishoiuteenuse seisukohalt meditsiiniliselt olulise ja selle kohta teabe patsiendile tema nõudel väljastama. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja on saanud enda tervisliku seisundi kohta 30.12.2017 seisuga olulised andmed.
33.Kuna hageja nõue ei kuulunud eeltoodust tulenevalt rahuldamisele, puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, kes oleks kostja poolelt pidanud hageja poolt nõutavad dokumendid allkirjastama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
35.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja ei ole ringkonnakohtule oma
2-21-4578 menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu toimikust, et kostja oleks apellatsioonimenetluses kulusid kandnud. Seega ei ole kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.