T. T. hagi OON Logistics OÜ (pankrotis) vastu OON Losgistics OÜ (pankrotis) 10.06.2021.a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: T. T. (isikukood: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Indrek Naur (e-post: [email protected]) Kostja: OON Logistics OÜ (pankrotis) (registrikood: 12367585, aadress: Tondi tn 32, Tallinn) Kostja esindaja: Pankrotitoimkonna esimees I. K. (isikukood: xxxx, e-post: xxxx; xxxx) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada kehtetuks OON Losgistics OÜ (pankrotis) 10.06.2021.a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti T. T. nõue mitteesitatuks.
3.Jätta rahuldamata hagi osas, milles hageja palus lugeda T. T. nõue esitatuks. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2.Mitte kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.T. T. esitas 12.07.2021 Harju Maakohtule hagi OON Logistics OÜ (pankrotis) vastu OON Losgistics OÜ (pankrotis) 10.06.2021.a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 05.08.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub tunnistada kehtetuks OON Losgistics OÜ (pankrotis) 10.06.2021.a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti T. T. nõue mitteesitatuks ning palub lugeda T. T. nõue esitatuks. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − Harju Maakohtu 10.01.2020.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-19-12542 kuulutati välja OON Logistics OÜ pankrot. Pankrotiteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10. jaanuaril 2020. Pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi. −
Hageja esitas pankrotimenetluses nõude summas 99 228 eurot, millest 83 448 eurot palus võlausaldaja tunnustada tingimuslikult.
− 10.06.2021.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmine) loeti nõue mitteesitatuks, kuna nõudeavalduses esinenud puudused olid kõrvaldamata. Koosoleku protokollist nähtuvalt on pankrotihaldur saatnud 16.04.21 võlausaldajale e-kirja puuduste kõrvaldamiseks. Võlausaldaja ei ole nimetatud e-kirja kätte saanud. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 14.09.2021 välja järgmist: − Vastuses hagiavaldusele leiab kostja, et pankrotihaldur on andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja selle tõenduseks on esitanud 16.04.2021.a e-kirja (vastuse lisa 1). Hageja ei kinnita nimetatud kirja kättesaamist ega e-kirja hageja serverisse jõudmist. Kostja viited sellele, et hageja on eelnevalt kohtu ja pankrotihalduriga samalt aadressilt suhelnud, ei tähenda et hageja on pankrotihalduri e-kirja kätte saanud. − Pankrotihaldur sai hageja nõudeavalduse kätte 21.12.2020.a ja väidetavalt saatis puuduste kõrvaldamise e-kirja 16.04.2021. ehk neli kuud peale nõude saamist. 16.04.21 e-kirjas palub haldur võlausaldajat kinnitada e-kirja kättesaamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks e-kirja kättesaamist kinnitanud. − TsMS § 3111 lg 5 alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Pankrotihalduri ekirjas on märgitud et haldur soovib kinnitust kirja kättesaamise kohta. Selleks, et saaks lugeda menetlusdokument kättetoimetuks kolme tööpäeva möödumisel peab e-kirjas olema hoiatus TsMS § 3141 kohaldamise kohta, mis pankrotihalduri e-kirjas puudus. − Lisaks seab hageja pankrotihalduri 16.04.21 e-kirja ehtsuse kahtluse alla TsMS § 277 alusel. Kostja esitatud vastuse lisa 1 on jpg vormingus dokument, millelt on selgelt välja loetav 21.12.20 ja 16.04.21 e-kirjade kokkumonteerimine (kokkuliimimine ja kokku liimitud kirjadest foto tegemine), millega ilmselt soovib kostja näidata 16.04.21 e-kirja seotust eelneva võlausaldaja suhtlusega. Tõendile on lisaks kirjutanud keegi omakäeliselt märkusi. − Hageja saatis 19.12.2020.a nõudeavalduse enda nõude tunnustamiseks kolmanda järgu nõudena. 21.12.2020 saatis haldur puuduste kõrvaldamise e-kirja. Võlausaldaja kõrvaldas puuduse 21.12.2020.a. − Täiendavalt saatis haldur 10.06.21 päringu juhatuse liikmele1 kohustuste ülevõtmise lepingu kohta, kuid nimetatud e-kirja ei saa lugeda puuduste kõrvaldamise nõudeks võlausaldajale (puuduste kõrvaldamise nõue peab sisaldama PankrS § 94 lg 3 sätestatud hoiatust).
2-21-10936
3.Kostja esitas 24.08.2021 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista hagis esitatud nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja põhiväite järgi ei ole T. T. pankrotihalduri poolt 16.04.2021 saatnud e-kirja puuduste kõrvaldamiseks kätte saanud, mis peaks hageja hinnangul tingima üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise. Kostja vaidleb sellele vastu. Hageja seisukoht on väär ja tahtlikult eksitav. Pankrotihaldur Kalev Mägi edastas 16.04.2021 kell 15.04 hagejale epostiaadressile xxxx e-kirja, milles palus nõudeavalduse puudused kõrvaldada. Nähtuvalt samast tõendist on hageja pankrotihalduriga sama e-postiaadressi kasutades suhelnud ka nt 21.12.2020. Lisaks eeltoodule on hageja suhelnud samalt aadressilt tsiviilasjas 2-19-12542 kohtunik Liili Lauriga 16.04.2020 ja märtsist augustini 2020. Lisaks on samalt aadressilt toimunud pankrotihalduriga suhtlus ka seoses nõuete kaitsmisega juunis 2021 sealjuures on hageja jätnud pankrotihaldurile vastamata kaotsi läinud haagiste küsimusele (vastav info ja kirjavahetus on olemas ka hageja esindajal). Seega on eluliselt mitteusutav hageja väide, et ta ei saa tema poolt igapäevaselt kasutatavalt e-postiaaadressilt kirju kätte. − TsMS § 3141 lg 1 ja 2 reguleerivad dokumentide edastamist poole poolt kohtule avaldatud kontaktidele ja on analoogia korras kohaldatav ka käesolevas kaasuses, enamgi veel, olukorras, kus kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse üle. − Ettepanek puudused kõrvaldada ja täiendav info edastada, on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Vt.ka Riigikohtu 19.12.2005.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-156-05 p.10. − Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et sätestatud ei ole nõuet, et avalduse saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri- elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellega on loodud õiguslik fiktsioon- kättesaaduks saab lugeda ka tahteavalduse, millest saaja ei pruugi tegelikult mitte midagi teada. Kui tahteavaldus on juba saaja mõjusfääri saabunud, annab see tahteavalduse tegijale aluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale, eeldusel et talle see mõistlikult võimalik on (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne lk 228). − Hageja ei ole ka ise toonud kohtu ette asjaolu, et nimetatud e-posti aadressil ta e-kirjadega tutvuda ei saa. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui tahteavalduse tegija ja saaja on kokku leppinud kohas, kuhu tuleb saajale teateid saata, isegi kui see ei ole saaja elu-või asukoht või on viimane vahepeal muutunud, võib tahteavalduse tegija saata avaldusi kokku lepitud kohta, mida tuleb käsitleda saaja elu- või asukohana § 69 tähenduses (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne lk 230). Vt. ka Riigikohtu 21.12.2007.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-123-07. Pankrotihaldur on kooskõlas eelpool viidatuga toiminud, kuna on kirja saatnud e-postiaadressile, mille kaudu on hageja suhelnud nii kohtuga kui ka pankrotihalduriga. − Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejale on 16.04.2021 e-kiri saadetud tema poolt avaldatud e-postiaadressile ja kirja reaalse kättesaamise ja sellega tutvumise riisiko lasub
2-21-10936 hagejal. Samale seisukohale analoogses kaasuses on kostja esindaja praktikas jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-13- 11964.
4.Hageja esitas kohtule taotluse kostja lepingulise esindaja volituste kontrollimiseks. 12.10.2021 kohtunõudega kohustas kohus kostjat esitama kohtule kostja lepingulise esindaja volikiri, millest nähtub kostja lepingulise esindaja esindusõigus käesolevas tsiviilasjas. Kostja täitis kohtunõude 26.10.2021.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − Harju Maakohtu 10.01.2020.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-12542 kuulutati välja OON Logistics OÜ pankrot. Pankrotiteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10. jaanuaril 2020. Pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi. − Hageja esitas pankrotimenetluses nõude summas 99 228 eurot, millest 83 448 eurot palus võlausaldaja tunnustada tingimuslikult. − 10.06.2021.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmine) loeti nõue mitteesitatuks, kuna nõudeavalduses esinenud puudused olid kõrvaldamata.
9.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas pankrotihaldur on võlausaldajale andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning kas tähtaja andmist on võimalik lugeda kättetoimetatuks.
10.Vastavalt PankrS § 83 lõikele 1 võib võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja on kostja võlausaldaja, seega PankrS § 83 lg-s 1 nimetatud isik, kes võib üldkoosoleku otsust vaidlustada.
2-21-10936
11.PankrS § 83 kohaselt võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Võlausaldajate üldkoosolek, mille otsuse kehtetuks tunnistamist hageja taotleb, toimus 10.06.2021. Hagi on esitatud 12.07.2021, s.o esimesel tööpäeval pärast üldkoosoleku otsuse tegemisest 30 päeva möödumist, seega on hagi esitatud tähtaegselt.
12.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagejal on täidetud üldised eeldused kostja üldkoosoleku 10.06.2021 otsuse vaidlustamiseks.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kui pankrotiseadus ei sätesta teisiti.
14.TsMS 306 lõike 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.
15.TsMS § 3401 sätestab menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kohta käivad sätted, kuid ei too neis välja kohustust toimetada käiguta jätmise määrus menetlusosalisele kätte. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Puuduste kõrvaldamise määrus ei ole täitedokument ning selle peale ei saa määruskaebust esitada, seega ei tule sellist määrust kätte toimetada.
16.Kohtule tõendina esitatud 16.04.2021 pankrotihalduri e-kirjast võlausaldajale nähtub, et pankrotihaldur andis võlausaldajale tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest viidates PankrS § 94 lõikele 3 ehk kohus ei määranud võlausaldajale konkreetset kuupäeva puuduste kõrvaldamiseks.
17.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-8-15 punktis 13 välja toonud järgmist – „/---/Riigikohus on selgitanud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14)./---/“
18.Hageja toob välja, et ei ole pankrotihalduri 16.04.2021 e-kirja kätte saanud. Kostja on esitanud 26.10.2021 kohtule e-postkasti teenusepakkuja kirja, milles teenusepakkuja toob välja järgmist: „/---/Kontrollisin Teie poolt kontoga [email protected] 16.04.2021 saadetud e-kirja liikumist ja saan kinnitada, et kiri liikus Telia serverist välja ja ei ole tagasi lükatud Google Mail serveri poolt. Telial puudub info, kas kiri jõudis adressaadile xxxx. Gmail ehk Google Mail on Google'i pakutav e-posti (postkasti ja kirjavahetamise) teenus. Teil tuleb nende poole pöörduda vastava kinnituse saamiseks, et Teie saadetud kiri jõudis soovitud adressaadini ja kas seal postkastis on kirja vaadatud/ loetud./---/“.
19.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asja põhjendatud lähtuda sellest, millal võib fiktsiooniga kättetoimetatuks lugeda pankrotihalduri poolt 16.04.2021 võlausaldajale saadetud kirja nõudeavalduse puuduste kõrvaldamise kohta, kuivõrd pankrotihaldur on oma 16.04.2021 e-kirjas sõnaselgelt välja toonud, et küsitud andmed tuleb esitada hiljemalt 10 päeva jooksul 16.04.2021 e-kirja kättesaamisest ning palus võlausaldajal kinnitada e-kirja kättesaamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et 16.04.2021 e-kirja kättesaamise kohta võlausaldaja kinnitust esitanud. Puudub vaidlus ka selles, et pankrotihaldur ei viidanud 16.04.2021 e-kirjas sellele, et kättesaamiskinnituse esitamata jätmisel võib pankrotihaldur lugeda 16.04.2021 e-kirja kättetoimetatuks TsMS § 3141 sätete kohaselt.
2-21-10936
20.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kuna pankrotihaldur andis võlausaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja alates 16.04.2021 pankrotihalduri poolt võlausaldajale saadetud e-kirja kättetoimetamisest ning menetluses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et 10.06.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku eelselt oleks võlausaldaja kinnitanud pankrotihalduri e-kirja kättesaamist, sellest lähtuv tähtaeg nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks oleks möödunud ning nõudeavalduses esinenud puudused oleksid üldkoosoleku eelselt jäänud tähtaegselt kõrvaldamata, tuleb tunnistada kehtetuks OON Losgistics OÜ (pankrotis) 10.06.2021.a võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega loeti T. T. nõue mitteesitatuks.
21.Täiendavalt palus hageja lugeda T. T. nõue esitatuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõudepunkt tuleb jätta rahuldamata. Hageja on tuginenud hagiavalduses seisukohale, et ta ei ole pankrotihalduri 16.04.2021 e-kirja, milles pankrotihaldur palus võlausaldajal kõrvaldada nõudeavalduses esinevad puudused, kätte saanud, mistõttu ei ole saabunud 16.04.2021 e-kirjas väljatoodud puuduste kõrvaldamise tähtpäev. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks 16.04.2021 e-kirjas osundatud puudused kõrvaldanud. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja on vastavalt PankrS § 94 lõikele 3 16.04.2021 e-kirjas viidatud puudused tähtaegselt kõrvaldanud, mistõttu oleks hagejal põhjendatud nõuda T. T. nõude esitatuks lugemist. Seega tuleb jätta hageja nõue antud palvepunktis rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Lepingulise esindaja volituste kontrollimine
23.Hageja esitas kohtule taotluse kostja lepingulise esindaja volituste kontrollimiseks, tuues välja, et advokatuuriseaduse § 55 lg 4 alusel saab advokaat klienti kohtus esindada ainult kirjaliku lepingu alusel ning pankrotis äriühingut esindab kohtus pankrotitoimkonna liikmega seotud advokaadibüroo. Hageja leiab, et õigusabilepingu sõlmimine pankrotitoimkonna liikmega seotud advokaadibürooga võib olla korruptsioonioht Korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 p 3 tähenduses. 12.10.2021 kohtunõudega kohustas kohus kostjat esitama kohtule kostja lepingulise esindaja volikiri, millest nähtub kostja lepingulise esindaja esindusõigus käesolevas tsiviilasjas. Kostja täitis kohtunõude 26.10.2021 esitades kohtule 15.10.2021 OON Logistics OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi ja pankrotitoimkonna esimehe I. K.u poolt digitaalselt allkirjastatud volikirja, millest nähtub advokaat Kalju Hanni tähtajatu esindusõigus tsiviilasjas 2-21-10936 alates 19.08.2021.
24.TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda, menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes ja advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla advokaat. Advokatuuriseaduse § 55 lg-te 1,3 ja 5 kohaselt sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, millele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid ja suulist lepingut ei või sõlmida kliendi esindamiseks kohtus. Puudub vaidlus, et kohtule on esitatud volikiri, millest nähtub kostja pankrotihalduri Kalev Mägi poolt volikirja andmine 15.10.2021, kohtu hinnangul aga antud asjaolu ei välista eelnevalt teise volikirja omamist ja/või kliendilepingu varasemat sõlmimist. Kohtu hinnangul sätestab advokatuuriseadus nõude õigusteenuse osutamiseks sõlmitavale lepingule ja selle vormile, kuid
2-21-10936 mitte sellele, millal ja millises vormis peab olema antud volikiri. Kuna kostja ei ole vaidlustanud oma esindamist hagivastuse esitamisel, kehtib üldine põhimõte, et advokaadi esindusõigust eeldatakse. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Kalju Hanni on vandeadvokaat, mistõttu kohus lähtus TsMS § 228 lõikest 1 kostja hagivastuse saamisel ning eeldas kostja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu. Korruptsiooni osas kohus esitatud asjaoludel kuriteo koosseisu ei näe ning seetõttu ei pea vajalikuks vastavat avaldust prokuratuurile esitada, mis aga ei välista hageja esindaja vastava avalduse õiguse puudumist. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni volitused kostja esindajana on kehtivad. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 Ig-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.