Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-10936
Kohtuasi
X hagi OON Logistics OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OON Logistics OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja OON Logistics OÜ (pankrotis) (registrikood 12367585), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OON Logistics OÜ (pankrotis) 12. jaanuari 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-10936 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OON Logistics OÜ (pankrotis) kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 12. juulil 2021 Harju Maakohtule OON Logistics OÜ (pankrotis) (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja võlausaldajate 10. juuni 2021. a üldkoosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole nõuet kostja pankrotimenetluses esitanud, ning lugeda nõude esitatuks. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 10. jaanuari 2020. a määrusega välja kostja pankroti ja nimetas kostja pankrotihalduriks Kalev Mäe (Mägi) (haldur). Samal päeval avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade. Hageja saatis 19. detsembril 2020 haldurile nõudeavalduse enda nõude tunnustamiseks kolmanda järgu nõudena. 21. detsembril 2020 saatis haldur hagejale puuduste kõrvaldamise e-kirja ja hageja kõrvaldas nimetatud puuduse samal päeval.
10.juunil 2021 toimus kostja võlausaldajate (nõuete kaitsmise) üldkoosolek, kus loeti hageja nõue mitteesitatuks, sest hageja on jätnud nõudeavalduses esinenud puudused kõrvaldamata. Koosoleku protokolli kohaselt saatis haldur hagejale 16. aprillil 2021 e-kirja puuduste kõrvaldamiseks, s.o ligi neli kuud pärast nõudeavalduse esitamist. Kirjas palus haldur hagejal kinnitada kirja kättesaamist. Hageja ei ole seda e-kirja kätte saanud ega kinnitanud selle kättesaamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai kirja kätte. Kostja on küll tõendanud, et e-kiri läks Telia serverist välja, kuid kostja ei ole tõendanud, et hageja sai selle kätte. Kiri ei ole jõudnud hageja serverisse. E-kirjad võivad nt elektroonilise postkasti maksimaalse mahu saabumisel jääda saabumata või olla mitteloetavad seoses prügikasti jõudmisega. Haldur ei ole hagejat hoiatanud, et loeb kirja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 alusel kolme tööpäeva möödudes kätte toimetatuks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt saatis haldur hagejale e-kirja hageja avaldatud e-postiaadressile ning kirja reaalse kättesaamise ja sellega tutvumise riisiko lasub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi hagejal. Oluline on see, et avaldus oleks jõudnud saaja mõjusfääri ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Haldur saatis e-kirja 16. aprillil 2020 kell 15.04 hageja e-postiaadressile XXX. Selle e-postiaadressi vahendusel on hageja ka varem ja hiljem halduriga ning kohtuga suhelnud. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saa igapäevaselt kasutatavalt e-postiaadressilt kirju kätte. Hageja ei ole toonud esile, et ta ei saanud sellel epostiaadressil kirjadega tutvuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 10. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus rahuldas hageja nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid jättis rahuldamata hageja nõude, millega hageja palus lugeda nõude esitatuks. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:
2-21-10936 -
-
-
-
Harju Maakohus kuulutas 10. jaanuari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12542 välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kalev Mäe, pankrotiteade avaldati samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded; hageja esitas pankrotimenetluses 99 228 euro suuruse nõude, millest palus 83 448 euro suuruse nõude tunnustada tingimuslikult; haldur andis 16. aprilli 2021. a e-kirjas hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest (ei määranud kindlaks kuupäeva puuduste kõrvaldamiseks); hageja ei ole saatnud kinnitust e-kirja kättesaamise kohta; haldur ei ole e-kirjas viidanud sellele, et kättesaamiskinnituse saatmata jätmise korral võib haldur lugeda e-kirja TsMS § 3141 alusel kätte toimetatuks; kostja esitas e-kirja kättesaamise kohta teenusepakkuja kirja, milles teenusepakkuja tõi välja järgmist: „Kontrollisin Teie poolt kontoga KKK 16.04.2021 saadetud e-kirja liikumist ja saan kinnitada, et kiri liikus Telia serverist välja ja ei ole tagasi lükatud Google Mail serveri poolt. Telial puudub info, kas kiri jõudis adressaadile XXX. Gmail ehk Google Mail on Google'i pakutav e-posti (postkasti ja kirjavahetamise) teenus. Teil tuleb nende poole pöörduda vastava kinnituse saamiseks, et Teie saadetud kiri jõudis soovitud adressaadini ja kas seal postkastis on kirja vaadatud/loetud“;
10.juunil 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul loeti, et hageja nõuet ei ole esitatud, kuna nõudeavalduses esinenud puudused olid kõrvaldamata.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 järgi õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust ning hagi on esitatud tähtaegselt.
3.3.Hageja nõue üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb rahuldada, sest haldur andis hagejale 16. aprillil 2021 puuduste kõrvaldamise tähtaja alates saadetud e-kirja kättesaamisest ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hageja kinnitas enne 10. juunil 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekut e-kirja kättesaamist, sellest lähtuv tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oleks möödunud ja nõudeavalduse puudused oleksid jäänud tähtaegselt kõrvaldamata. Praegusel juhul ei ole põhjendatud lähtuda sellest, millal võib lugeda e-kirja fiktsiooniga kättetoimetatuks, sest haldur palus 16. aprilli 2021. a e-kirjas esitada küsitud andmed hiljemalt 10 päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest ning palus hagejal kinnitada kirja kättesaamist, kuid hageja ei ole kättesaamist kinnitanud. Samuti ei ole haldur hoiatanud e-kirjas hagejat, et loeb kirja kättetoimetatuks, kui hageja ei kinnita selle kättesaamist.
3.4.Kuna nõudeavalduse puuduste kõrvaldamise tähtpäev ei ole saabunud, tuleb hageja nõue tema nõude esitatuks lugemiseks jätta rahuldamata.
3.5.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte kanda, ja teha uue otsuse, millega lugeda vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtivaks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et praegusel juhul ei ole põhjendatud lähtuda sellest, millal võib lugeda halduri kirja fiktsiooniga kättetoimetatuks. Maakohtu selline seisukoht muudaks haldurite töö sisuliselt võimatuks ega
2-21-10936 võimaldaks viia läbi efektiivset pankrotimenetlust olukorras, kus võlgniku juhatuse liige ei tee halduriga koostööd ega vasta e-kirjadele. E-kirja saatmine on efektiivne ja mõistlik viis menetlusosalistega suhtlemiseks ning e-kirja saab lugeda TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saaduks, st kehtib õiguslik fiktsioon, mille kohaselt ei pea saaja avaldusest midagi teadma, kuid tal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda, st avaldus peab olema saabunud tema mõjusfääri. Kostja tõendas, et tema e-posti serverist on kiri välja läinud ja seda ei ole tagasi lükatud.
4.2.TsMS § 3141 kohaldub eelkõige kohtu ja menetlusosaliste vahelisele suhtlusele, mitte menetlusosaliste ja halduri vahelisele suhtlusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsus on kooskõlas PankrS § 94 lg-ga 3, st kas hageja jättis oma nõudeavalduses esinenud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Seejuures on apellatsioonimenetluses peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas hageja sai halduri puuduste kõrvaldamise nõude enne võlausaldajate üldkoosoleku toimumist kätte või pidanuks maakohus selle lugema kätte saaduks TsÜS § 69 lg 2 alusel.
7.1.Kolleegium selgitab esmalt, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur PankrS § 94 lg 3 I lause järgi avalduse esitajale vähemalt kümme päeva puuduste kõrvaldamiseks ning kui puudusi ei kõrvaldata, võis enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 94 lg 3 III lause järgi võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kuid alates 1. veebruarist 2021 võib seda otsustada kohus. Seega ei saanud võlausaldajad 10. juuni 2021. a üldkoosolekul lugeda hageja nõuet mitteesitatuks, vaid seda pidanuks tegema kohus. Samas, ka juhul, kui kohtule oleks vastav avaldus esitatud, ei oleks kohtul olnud alust lugeda, et hageja ei ole pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud.
7.2.PankrS § 94 lg 3 III lause järgi sai ja saab lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud juhul, kui avalduse esitaja ei kõrvalda halduri määratud tähtaja jooksul avalduse puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks peab avalduse esitajal olema aga esmalt võimalus puudustest ja nende kõrvaldamise nõudest teada saada. Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et haldur teatab avalduse puudustest e-kirja teel, kuid sellisel juhul peab haldur suutma hiljem tõendada, et avalduse esitaja on tema e-kirja kätte saanud või saab selle lugeda kätte saaduks. Seejuures on
2-21-10936 Riigikohus pidanud võimalikuks kohaldada halduri e-kirja teel saadetud puuduste kõrvaldamise avalduse tegemisele TsÜS § 69 lg-t 2 (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 13). Samuti võib tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tahteavalduse tegemise regulatsioon olla puuduste kõrvaldamise avaldusele analoogia korras kohaldatav (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.1).
7.3.Samas ei saaks kolleegium ka TsÜS § 69 lg 2 II lauset kohaldades ja kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium selgitab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 I lause järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega, sh eemal viibijale tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seejuures saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Samuti on Riigikohus leidnud, et avalduse kättesaamist peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama pool, kes sellele asjaolule tugineb (vt nt Riigikohtu
29.novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11, 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12, 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18 ja 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Praegusel juhul tõi kostja esile, et ta andis hagejale 16. aprilli 2021. a e-kirjas tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt kümne päeva jooksul alates halduri e-kirja kättesaamisest. Hageja väitel ei ole ta halduri 16. aprilli 2021. a e-kirja kätte saanud ja see ei ole jõudnud tema teenusepakkuja serverisse. Seega pidi kostja tooma esile ja tõendama asjaolud, mis annavad alust lugeda e-kiri hageja poolt kätte saaduks, st tooma esile ja tõendama, et e-kiri jõudis hageja serverisse ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja on küll toonud esile, et hagejal pidi olema mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, kuid kostja ei ole väitnud, et e-kiri jõudis hageja serverisse. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et tema enda teenusepakkuja kinnituse kohaselt on tema e-posti serverist kiri välja läinud ja seda ei ole tagasi lükatud. Neist asjaoludest ei saa aga kohus kindlalt järeldada, et e-kiri on jõudnud hageja või tema teenusepakkuja serverisse.
8.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (420 eurot).
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal
2-21-10936 ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.